Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Majandustegevus eri valdkondades

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Põllumajandus

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Alkoholiseadus

Vastu võetud 19.12.2001
RT I 2002, 3, 7
jõustumine 01.09.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.

  (2) Erinõuded on nõuded, mis kehtivad alkoholiga teostatavatele toimingutele lisaks muus õigusaktis sätestatule.

  (3) Käesolev seadus ei laiene:
  1) etanooli sisaldavale ravimile ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308) § 2 lõike 5 tähenduses;
  2) sünteetilisele piiritusele, esteraldehüüdfraktsioonile, puskariõlile ja denatureeritud piiritusele;
  3) alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (RT I 2003, 2, 17; 48, 345; 88, 591; 90, 602) § 27 lõike 1 punktide 1, 1¹ ja 9–18 alusel aktsiisist vabastatud alkoholile;
  4) alkohoolsele joogile, mille toimetab Eestisse reisija koos endaga liikuvas pagasis alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse §-de 47 ja 47¹ kohaselt;
  5) alkohoolsele joogile, mis saadetakse füüsilisele isikule välisriigist postisaadetisena, välja arvatud kaubanduslikul eesmärgil saadetud alkohoolne jook, või alkohoolsele joogile, mille füüsiline isik saadab postisaadetisena välisriiki;
  6) alkoholile, mis saadetakse võrdluskatsete tegemise eesmärgil postisaadetisena välisriigi labori poolt Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile või Eesti vastavateks analüüsideks volitatud labori poolt välisriigi laborile;
  7) [kehtetu – RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]
  8) alkohoolsele joogile, mida toodetakse alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 21 lõikes 6 sätestatud tingimustel.

  (3¹) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (4) Volitatud labor käesoleva seaduse tähenduses on alkoholianalüüside tegemiseks akrediteeritud labor, mis on saanud õiguse tegutseda volitatud laborina. Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (5) Euroopa Ühendust, liikmesriiki ja ühendusevälist riiki käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 1 ¹ tähenduses.

  (6) Ühenduse alkoholina käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi, mis on Ühenduse kauba staatuses EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse Ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50) (edaspidi ühenduse tolliseadustik), artikli 4 lõike 7 mõistes.

  (7) Eestisse toimetamisena käsitatakse käesolevas seaduses ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud alkoholi vabasse ringlusse lubamist ühenduse tolliseadustiku tähenduses või alkoholi toimetamist Eestisse teisest liikmesriigist.

  (8) Alkoholi tarbimisse lubamist käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 4¹ tähenduses.
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

§ 2.  Alkohol

  (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.

  (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist.

  (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.

  (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud.

  (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi.

  (6) Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.

  (7) Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.

  (8) Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril.

§ 3.  Alkoholi käitlemine

  (1) Alkoholi käitlemiseks loetakse selle toidugrupi suhtes teostatavad järgmised toimingud:
  1) valmistamine, töötlemine ja villimine ehk pakendamine (edaspidi tootmine);
  2) import alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 10 tähenduses (edaspidi import);
  3) eksport alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 11 tähenduses (edaspidi eksport);
  4) müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi hulgimüük);
  5) müügiks pakkumine või müük tarbijale (edaspidi jaemüük);
  6) hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud toimingutel on kaubanduslik eesmärk, kui need on suunatud isiku käsutuses oleva alkoholi müügile, töötlemisele, pakendamisele või kasutamisele vahetuskaubana.
[RT I 2004, 13, 86 - jõust. 15.04.2004]

2. peatükk ALKOHOLI KÄITLEMISE ERINÕUDED 

1. jagu Käitlemiseks lubatud alkohol 

§ 4.  Käitlemiseks lubatud alkohol

  (1) Käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele:
  1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele;
  2) olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse;
  3) [kehtetu – RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]
  4) vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll) märgitud näitajatele;
  5) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele.

  (2) Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (3) Katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister .

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-5 sätestatu ei laiene:
  1) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholile, kui järgitakse selle alkoholi käitlemist kitsendavaid tingimusi;
  2) alkoholile, millele kohaldatakse käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tolliprotseduurist erinevat tolliprotseduuri selle alkoholi käitlemist kitsendavate õigusaktiga sätestatud tingimuste järgimisel;
  3) rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal asuvale või pardale toimetatavale alkoholile;
  4) Eestisse toimetatud Ühenduse alkoholile, mis ei ole tarbimisse lubatud ja mida ei kasutata tootmises;
  5) Ühenduse alkoholile käesoleva seaduse § 18 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel;
  6) Eestisse toimetatud teises liikmesriigis tarbimisse lubatud alkoholile, mille sihtliikmesriik ei ole Eesti.
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

§ 5.  Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistuse erandid

  (1) Alkohoolse joogi tarbijapakend on käesoleva seaduse tähenduses müügipakend, mis vahetult ümbritseb tarbijale üleantavat alkohoolset jooki.

  (2) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil.

  (3) Kui alkohoolse joogi tarbijapakendi käsitsemine nõuab erilist kasutusoskust, siis peab see olema varustatud eestikeelse kasutusjuhendiga.

  (4) Kui tarbijapakendis alkohoolse joogi hulgimüüki teostaval ettevõtjal on selle alkohoolse joogi tootja kirjalik nõusolek täpsustada või muul viisil täiendada alkohoolse joogi tarbijapakendi tootjapoolset märgistust, võib ettevõtja teha seda tingimusel, et:
  1) tootjapoolset märgistust ei kaeta lisamärgistusega, seda ei eemaldata, parandata ega tehta selle suhtes muid toiminguid, mis annaksid alust arvata, et märgistus on võltsitud;
  2) lisamärgistus ei ole vastuolus õigusaktis sätestatud nõuetega või tootjapoolse märgistusega;
  3) alkohoolne jook kantakse enne lisamärgistusega kaubakoguse importi või tarbimisse lubamist uuesti riiklikku alkoholiregistrisse.

  (5) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusena ei käsitata tarbijapakendile kinnitatud maksumärki ega tarbijapakendile kantud pakendi tagatisraha suuruse märki.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

2. jagu Piiratud käitlemiseks lubatud alkohol ja käitlemiseks mittelubatud alkohol 

§ 6.  Piiratud käitlemiseks lubatud alkohol

  (1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastav ettevõtja võib alkoholi toota katsetuste käigus enne selle riiklikku alkoholiregistrisse kandmist, et teha selle alkoholi edasiseks käitlemiseks vajalikud toimingud või taotleda nende toimingute tegemist.

  (2) Majandustegevuse registri registreeringu alusel tegutsev alkoholi hulgimüüki teostav ettevõtja võib saada välisriigi ettevõtjalt ja saata välisriigi ettevõtjale postisaadetisena riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkohoolset jooki sellega tutvumiseks ja vajaduse korral selle tutvustamiseks kolmandatele isikutele, et otsustada tehingu tegemine selle alkohoolse joogi lähetanud ettevõtjaga. Seejuures ei tohi üks postisaadetis sisaldada alkohoolse joogi ühte tootenimetust rohkem kui kaks eksemplari ja postisaadetis peab vastama postiseadusega kehtestatud nõuetele.

  (3) Majandustegevuse registri registreeringu alusel tegutsev importija võib kasutada käesoleva seaduse § 18 lõike 2 punktide 2-4 kohaselt imporditud riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkoholi vaid selle alkoholi kohta koostatud tollideklaratsioonis märgitud otstarbel.

  (3¹) Majandustegevuse registri registreeringu alusel tegutsev alkoholi hulgimüüki teostav ettevõtja võib kasutada käesoleva seaduse § 4 lõike 4 punkti 5 kohaselt riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkoholi vaid selle alkoholi kohta koostatud saatelehes märgitud otstarbel.

  (4) Alkohoolse joogi, mille tootmine toimub kooskõlas alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 35 lõikes 1 sätestatuga, eksport ja hulgimüük ei ole lubatud. Nimetatud alkohoolse joogi jaemüük on lubatud vaid selle alkohoolse joogi tootjal.
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

§ 7.  Käitlemiseks mittelubatud alkohol

  (1) Keelatud on käidelda:
  1) alkoholi, mis ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
  2) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholi selle alkoholi käitlemist kitsendavate tingimuste vastaselt;
  3) piiritust, mille pakend on identne või äravahetamiseni sarnane alkohoolse joogi tarbijapakendiga;
  4) tarbijapakendis alkohoolset jooki, mille etanoolisisaldus on üle 80 mahuprotsendi;
  5) puskarit;
  6) piquette-i.

  (2) Puskar on kodusel viisil pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva liitse vedeliku destilleerimisel saadav kange alkohoolne jook, mis sisaldab puskariõlisid.

  (3) Piquette on lahja alkohoolne jook, mis saadakse vees leotatud töötlemata viinamarjade pressimisjäätmete kääritamisel või kääritatud viinamarjade pressimisjäätmete ekstraheerimisel veega.

  (4) Ettevõtja peab tagama, et tema ettevõtte ruumides või territooriumil ei asu käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.

  (5) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära.

  (6) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi või puskariaparaadi konfiskeerimine on kohustuslik.
[RT I 2003, 2, 17 - jõust. 01.04.2003]

3. jagu Riiklik alkoholiregister 

§ 8.  Riikliku alkoholiregistri toimimise üldalused

  (1) Riikliku alkoholiregistri (käesolevas jaos edaspidi alkoholiregister) pidamise põhiülesanded on:
  1) käesolevas seaduses sätestatud juhtudel alkoholi kandmine alkoholiregistrisse (registrikande tegemine);
  2) alkoholiregistrisse kantud alkoholi käsitleva teabe töötlemine;
  3) alkoholiregistris säilitamiseks võetud tootenäidiste hoidmine;
  4) järelevalve teostamisel võetud alkohoolse joogi tootenäidise võrdlemine alkoholiregistris säilitatava tootenäidise või muu materjaliga.

  (2) Alkoholiregister asutatakse, selle pidamise põhimäärus kinnitatakse ja volitatud töötleja määratakse Vabariigi Valitsuse poolt andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77) sätestatud korras.

  (3) Alkoholiregistri vastutav töötleja on Põllumajandusministeerium.
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

§ 9.  Registrikande tegemise taotlemine

  (1) Eestis toodetud alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse alkoholi tootja. Kui tootjaid on mitu, on taotlejaks see ettevõtja, kes alkoholi oma nimel tarbimisse lubab.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotleja peab omama alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse §-s 38 sätestatud aktsiisilao tegevusluba ja ettevõte, kus alkohol toodeti, peab olema tunnustatud toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387) tähenduses, arvestades seejuures toiduseaduse § 63 lõikes 1 sätestatut.

  (2¹) Eestisse toimetatud tarbijapakendis Ühenduse alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse isik, kelle nimel alkohol tarbimisse lubatakse.

  (2²) Eestisse toimetatud tarbijapakendisse pakendamata Ühenduse alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse isik, kelle nimel alkohol tarbimisse lubatakse, või isik, kes kasutab seda alkoholi tootmises.

  (2³) Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja kaubanduslikul eesmärgil Eestisse toimetatud alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse alkoholi vastuvõtja.

  (3) Imporditud alkoholi puhul taotleb selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse alkoholi importija.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2¹, 2² , 2³ ja 3 nimetatud taotleja peab omama kehtivat registreeringut majandustegevuse registris.

  (4¹) Alkoholi registrisse kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

  (5) Alkoholiregistrisse registrikande tegemiseks esitatava taotluse vorminõuded kehtestab põllumajandusminister .

§ 10.  Registrikande tegemiseks esitatava taotlusega kaasnev materjal

  (1) Tarbijapakendis alkohoolse joogi kandmiseks alkoholiregistrisse peab koos vastava taotlusega esitama alkoholiregistri volitatud töötlejale:
  1) tarbijapakendis tootenäidise (edaspidi tootenäidis);
  2) [kehtetu – RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]
  3) katseprotokolli originaali, mille on väljastanud Eesti vastavateks analüüsideks volitatud labor või välisriigi labor, mis on Euroopa Liidus notifitseeritud; Ühenduse alkoholi puhul võib katseprotokolli originaali asemel esitada selle koopia;
  4) alkohoolse joogi tarbijapakendil kasutatavate etikettide näidised või vastava kirjelduse või foto;
  5) tolli poolt aktsepteeritud tollideklaratsiooni originaali tootenäidise impordi kohta, kusjuures tollideklaratsioonis peab olema märge, et see tootenäidis tuleb esitada registrikande tegemiseks (imporditud alkohoolse joogi puhul);
  6) Eestisse toimetatud Ühenduse alkoholi puhul alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § -s 45 sätestatud saatelehe;
  7) tootja kirjaliku nõusoleku täpsustada või muul viisil täiendada alkohoolse joogi tarbijapakendi tootjapoolset märgistust (lisamärgistusega tarbijapakendis alkohoolse joogi puhul).

  (2) Tarbijapakendisse pakendamata alkoholi kandmiseks alkoholiregistrisse peab koos vastava taotlusega esitama alkoholiregistri volitatud töötlejale:
  1) [kehtetu – RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]
  2) katseprotokolli originaali, mille on väljastanud Eesti vastavateks analüüsideks volitatud labor või välisriigi labor, mis on Euroopa Liidus notifitseeritud; Ühenduse alkoholi puhul võib katseprotokolli originaali asemel esitada selle koopia;
  3) imporditud alkoholi puhul tollideklaratsiooni;
  4) Eestisse toimetatud Ühenduse alkoholi puhul alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § -s 45 sätestatud saatelehe.

  (2¹) Veinitoote kandmiseks alkoholiregistrisse võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud katseprotokolli asemel esitada saatedokumendid, mis on kehtestatud:
  1) Euroopa Komisjoni määrusega 883/2001/EÜ, milles sätestatakse Nõukogu määruse 1493/1999/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas (EÜT L 128, 10.05.2001, lk 1–31);
  2) Euroopa Komisjoni määrusega 884/2001/EÜ, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinitoodete veo saatedokumentide ja veinisektoris peetavate registrite kohta (EÜT L 128, 10.05.2001, lk 32–53).

  (3) Lisaks kohustuslikule esitamisele kuuluvale materjalile võib taotleja esitada alkoholiregistri volitatud töötlejale muid dokumente ja näidiseid, kui see võib olla taotluse läbivaatamisel vajalik või kui lisamaterjal hõlbustab järelevalve teostamist.

  (4) Alkoholi kandmiseks alkoholiregistrisse koos sellekohase taotlusega esitatud dokumendi originaal tagastatakse selle esitanud isikule kohe pärast seda, kui alkoholiregistri volitatud töötleja töötaja on teinud originaaldokumendist koopia, mis kinnitatakse selle töötaja ja taotleja esindaja allkirjadega.
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

§ 11.  Registrikande tegemine

  (1) Alkoholi kandmine alkoholiregistrisse tuleb otsustada kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse ja kohustuslikule esitamisele kuuluva materjali laekumise päevast arvates.

  (2) Alkoholiregistri volitatud töötleja võib registrikande tegemise otsustamiseks:
  1) küsida taotleja poolt esitatud kirjalike või suuliste andmete kohta täpsustavaid andmeid ja teha päringuid esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;
  2) nõuda taotlejalt tema poolt esitatud tootenäidise võõrkeelse märgistuse või tema poolt esitatud võõrkeelse dokumendi eestikeelset tõlget.

  (3) Alkoholi kandmist alkoholiregistrisse tõendab alkoholiregistri volitatud töötleja koostatav õiend, mis väljastatakse viivitamata pärast registrikande tegemist sellele ettevõtjale, kes taotles alkoholi kandmist alkoholiregistrisse.

  (4) Registrikande tegemise taotlemise korral vastutab taotleja poolt esitatud andmete õigsuse eest registrikande tegemise taotleja.

§ 12.  Registrikande tegemisest keeldumine

  (1) Alkoholiregistri volitatud töötleja keeldub alkoholi kandmisest alkoholiregistrisse, kui taotleja:
  1) ei oma aktsiisilao kehtivat tegevusluba või kui alkohol on toodetud ettevõttes, mis ei ole tunnustatud toiduseaduse tähenduses ja puudub toiduseaduse § 63 lõikes 1 nimetatud asjaolu, - Eestis toodetud alkoholi puhul;
  2) ei oma kehtivat registreeringut majandustegevuse registris - Eestisse toimetatud alkoholi puhul;
  3) ei esita käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 või 2 sätestatud dokumente või muud materjali;
  4) taotleb sellise alkoholi kandmist alkoholiregistrisse, mis ei vasta käitlemiseks lubatud alkoholile kehtestatud nõuetele;
  5) on esitanud tootenäidise, mis on nähtavalt deformeerunud või kahjustatud;
  6) esitab võltsitud või fiktiivse dokumendi või kui esitatud dokument ei ole nõuetekohane või antud tootenäidisega identifitseeritav;
  7) on jätnud täitmata alkoholiregistri volitatud töötleja nõude esitada käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punktis 2 nimetatud tõlge;
  8) ei ole tasunud riigilõivu.

  (2) Registrikande tegemisest keeldumisest teavitatakse taotluse esitanud ettevõtjat kirjalikult ja motiveeritult hiljemalt registrikande tegemisest keeldumise päevale järgneval tööpäeval.

  (3) Registrikande tegemisest keeldumise peale võib 15 päeva jooksul registrikande tegemisest keeldumise päevast arvates kaevata alkoholiregistri vastutavale töötlejale.

  (4) Alkoholiregistri vastutav töötleja võib tunnistada alkoholiregistri volitatud töötleja toimingu õigusvastaseks ja teha alkoholiregistri volitatud töötlejale ülesandeks uuesti läbi vaadata taotlus, mille rahuldamata jätmise peale on esitatud kaebus.

  (5) Alkohoolse joogi alkoholiregistrisse kandmisest keeldumisel tagastatakse ettevõtjale tootenäidis 30 päeva möödumisel registrikande tegemisest keeldumise päevast arvates. Alkohoolse joogi alkoholiregistrisse kandmisest keeldumise vaidlustamise korral tagastatakse tootenäidis ettevõtjale pärast kaebuse lõplikku lahendamist (välja arvatud käesoleva seaduse § 13 lõike 1 või 3 kohaldamisel alkohoolse joogi alkoholiregistrisse kandmise korral). Tootenäidise tagastamise kohta tehakse märge vastavas taotluses.

  (6) Registrikande tegemisest keeldumine ei võta taotlejalt õigust uuesti taotleda selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse.
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

§ 13.  Alkoholiregistrisse kantud alkohoolsete jookide näidised

  (1) Alkoholiregistrisse kantud viina tootenäidis, mis on esitatud alkoholiregistri volitatud töötlejale vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktile 1, võetakse alkoholiregistri volitatud töötleja poolt säilitamiseks alkoholiregistris.

  (2) Alkoholiregistrisse kantud alkohoolse joogi, välja arvatud viina, tootenäidis, mis on esitatud alkoholiregistri volitatud töötlejale vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktile 1, ei kuulu kohustuslikule säilitamisele ja tagastatakse selle esitanud ettevõtjale. Tootenäidise tagastamise kohta tehakse vastav märge taotluses.

  (3) Kui ettevõtja, kelle taotlusel on alkohoolne jook alkoholiregistrisse kantud, leiab, et järelevalve hõlbustamise eesmärgil on alkoholiregistrisse kantud alkohoolse joogi tootenäidise säilitamine alkoholiregistris vajalik, võib ta selle esitada mis tahes ajal alkoholiregistri volitatud töötlejale säilitamiseks alkoholiregistris.

  (4) Järelevalveasutuse ettepanekul nõuab alkoholiregistri vastutav töötleja järelevalve hõlbustamise eesmärgil konkreetse alkohoolse joogi tootjalt või importijalt, et viimane esitaks viivitamata alkoholiregistri volitatud töötlejale ühe tootenäidise säilitamiseks alkoholiregistris.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel esitatud tootenäidis tagastatakse selle säilitamise vajaduse lõppemisel tootenäidise esitanud ettevõtjale. Tagastamine toimub kas tootenäidise esitanud ettevõtja või alkoholiregistri volitatud töötleja algatusel. Tootenäidise edasise säilitamise vajaduse kohta võib küsida arvamust ühelt või mitmelt järelevalveasutuselt. Kui tootenäidise suhtes on kohaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut, siis on arvamuse küsimine järelevalveasutuselt, kelle ettepanekul tootenäidis säilitamiseks võeti, kohustuslik. Tootenäidise tagastamise kohta koostatakse akt.

  (6) Kui säilitatava tootenäidise riknemise tõttu satub ohtu teiste isikute tervis või vara, on alkoholiregistri volitatud töötlejal õigus riknenud tootenäidis hävitada. Tootenäidise hävitamise kohta koostatakse akt ning hävitamisest teavitatakse selle tootenäidise esitanud ettevõtjat.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt hävitatud alkohoolse joogi tootenäidise asemel peab tootenäidise esitanud ettevõtja esitama alkoholiregistri volitatud töötlejale uue tootenäidise 30 tööpäeva jooksul, kui selle alkohoolse joogi tootenäidise säilitamine alkoholiregistris on kohustuslik. Ettevõtja taotluse alusel võib alkoholiregistri vastutav töötleja uue tootenäidise esitamise tähtaega pikendada.
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

§ 13¹.  Registrikande ajaline kehtivus

  (1) Alkoholiregistrisse tehtud registrikanne kehtib viis aastat.

  (2) Kui ettevõtja esitab vähemalt 30 päeva enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist alkoholiregistri volitatud töötlejale asjakohase taotluse, pikendatakse tema taotlusel tehtud registrikande kehtivust alkoholiregistris viie aasta võrra. Registrikande pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

  (3) Alkoholile, mille registrikanne on tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud, kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõigetes 3–6 sätestatud nõudeid.

  (4) Alkoholiregistri volitatud töötleja avaldab registrikande kehtetuks muutumise teadaande alkoholiregistri veebilehel.

§ 14.  Registrikande kehtetuks tunnistamine

  (1) Alkoholiregistri vastutav töötleja tunnistab registrikande kehtetuks, kui:
  1) registrikande kehtetuks tunnistamist taotleb ettevõtja, kelle taotlusel on alkohol alkoholiregistrisse kantud;
  2) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et alkoholiregistrisse kantud alkoholi käitlemine kahjustab kolmanda isiku õiguspäraseid huvisid, millest kohus on teavitanud alkoholiregistri vastutavat töötlejat;
  3) alkoholi alkoholiregistrisse kandmise taotlemisel on ettevõtja esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
  4) alkoholiregistrisse kantud alkohol ei vasta nõuetele, mis kehtivad käitlemiseks lubatud alkoholile.

  (2) Alkoholiregistri vastutav töötleja teavitab registrikande kehtetuks tunnistamise otsusest kohe selle alkoholi alkoholiregistrisse kandmist taotlenud ettevõtjat, samuti järelevalvet teostavaid valitsusasutusi ja alkoholiregistri volitatud töötlejat. Alkoholiregistri vastutav töötleja korraldab registrikande kehtetuks tunnistamise kohta teadaande avaldamise ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Alkoholiregistri volitatud töötleja korraldab registrikande kehtetuks tunnistamise kohta teadaande avaldamise alkoholiregistri veebilehel.

  (3) Kui seadus, kohtuotsus või -määrus või pädeva ametniku ettekirjutus ei sätesta teisiti, tuleb alkoholi, mille registrikanne on tunnistatud kehtetuks, tootmine, tootmises kasutamine, import ja tarbimisse lubamine lõpetada kolmandal päeval, arvates registrikande kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest. Eelviidatud tähtaja möödumisel loetakse alkohol, mille registrikanne on tunnistatud kehtetuks, käitlemiseks mittelubatud alkoholiks, arvestades seejuures käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.

  (4) Registrikande kehtetuks tunnistamine ei oma õiguslikku tähendust selle alkoholi osas, mis on toodetud, imporditud ja tarbimisse lubatud enne registrikande kehtetuks tunnistamist, kui seadus, kohtuotsus või -määrus või ettekirjutus ei sätesta teisiti.

  (5) Alkohoolse joogi, mille registrikanne on tunnistatud kehtetuks, alkoholiregistris säilitatavat tootenäidist selle esitanud ettevõtjale ei tagastata. Tootenäidis jääb alkoholiregistri volitatud töötleja valdusse. Tootenäidise säilitamise vajaduse lõppemisel hävitab selle alkoholiregistri volitatud töötleja, mille kohta koostatakse akt.

  (6) Registrikande kehtetuks tunnistamine ei võta ettevõtjalt õigust uuesti taotleda selle alkoholi kandmist alkoholiregistrisse.
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

§ 15.  Alkohoolse joogi alkoholiregistrisse uuesti kandmise kohustus

  (1) Alkoholiregistrisse kantud alkohoolse joogi tarbijapakendi või selle elementide muutumisel (välja arvatud tootjapoolse partii tähistuse või selle asukoha muutumisel) kuulub alkohoolne jook uuesti alkoholiregistrisse kandmisele käesoleva seaduse §-des 9-13 sätestatud alustel.

  (2) Alkohoolse joogi alkoholiregistrisse uuesti kandmise kohustus ei laiene juhtumile, mil alkoholiregistrisse kantud alkohoolset jooki soovitakse lasta turule:
  1) ühises ümbrises muu alkohoolse joogiga või alkohoolsest joogist erineva tootega;
  2) rühmapakendis.

§ 16.  Alkoholiregistri veebileht
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

  (1) Alkoholiregistri veebilehel avaldatakse andmed:
  1) alkoholiregistrisse kantud alkoholi kohta;
  2) kehtivuse kaotanud või kehtetuks tunnistatud registrikannete kohta;
  3) [kehtetu – RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

  (2) Alkoholiregistrisse kantud alkoholi kohta avaldatakse:
  1) [kehtetu – RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]
  2) registrikande kuupäev;
  3) liik;
  4) nimi;
  5) tootja;
  6) tootja asukohamaa;
  7) taotleja;
  8) tarbijapakendi maht (tarbijapakendis alkohoolse joogi puhul);
  9) etanoolisisaldus;
  10) vajaduse korral märkused tarbijapakendi kohta.

  (3) Kehtetuks tunnistatud registrikannete kohta avaldatakse alkoholiregistri vastutava töötleja otsused.

  (4) [Kehtetu – RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

4. jagu Alkoholi ringluse dokumenteerimine 

§ 17.  Tootjapoolse partii tähistuse arvestus

  (1) Alkoholi käitleja peab pidama arvestust tema toodetava või Eestisse toimetatava alkoholi kohta selle müügipakendil kasutatava tootjapoolse partii tähistuse järgi.

  (2) Viina ja veini käitlev ettevõtja peab edastama riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale iga kuu 15. kuupäevaks aruande paberkandjal või elektrooniliselt tema poolt eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud tarbijapakendis viina ja veini kohta.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused ei kehti käitleja suhtes, kes teostab ainult alkoholi jaemüüki.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruande esitamise korra ja aruande vorminõuded kehtestab põllumajandusminister .
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 01.01.2005]

§ 18.  Dokumendid alkoholi impordil

  (1) Alkoholi impordil peab tolliametnik kontrollima lisaks tollieeskirjades sätestatud nõuetele riikliku alkoholiregistri registrikande olemasolu, millest nähtub, et imporditav alkohol on kantud riiklikku alkoholiregistrisse importija taotlusel.

  (2) Alkoholi impordil ei ole riikliku alkoholiregistri õiend vajalik, kui koostatakse tollideklaratsioon:
  1) alkohoolse joogi kohta lähtuvalt käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 sätestatust;
  2) tootenäidiste kohta, mis esitatakse Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks tulenevalt käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 3 sätestatust;
  3) tarbijapakendisse pakendamata alkoholi mis tahes mahutisse suletud koguse kohta, mis esitatakse Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks tulenevalt käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 sätestatust;
  4) tootenäidise kohta, mille peab esitama riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale registrikande tegemiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2-4 nimetatud juhtudel tehakse tollideklaratsioonis asjakohane märge.

  (4) Imporditava alkoholi kohta koostatavas tollideklaratsioonis peab kajastuma:
  1) selle alkoholi käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punkti 1 kohane määratlus;
  2) importija registreeringu number.
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 01.01.2005]

§ 19.  Dokumendid alkoholi ekspordil

  (1) –(3)
[Kehtetud – RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

  (4) Eksporditava alkoholi kohta koostatavas tollideklaratsioonis peab kajastuma:
  1) selle alkoholi käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punkti 1 kohane määratlus;
  2) eksportija registreeringu number.

§ 20.  Arveldamine alkoholi käitlemisel

  (1) Alkoholi impordi, hulgimüügi ja ekspordi korral arveldatakse selle alkoholi eest sularahata arvelduse korras.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue ei kehti rahvusvaheliselt käitatava vee- või õhusõiduki pardal kasutamiseks mõeldud alkoholi suhtes.
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

§ 21.  Alkoholi saatedokument

  (1) Alkoholi hulgimüük ja eksport tuleb vormistada paberkandjal saatedokumendiga, mis võimaldab kaupa ja selle partiid identifitseerida. Saatedokumendile peab lisaks muudele õigusaktis sätestatud nõuetele olema kantud:
  1) alkoholi määratlus (liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii tähistus, kusjuures partii numbri ja aastakäigu samaaegsel kasutamisel peavad olema märgitud mõlemad tähistused);
  2) käideldava alkoholi registrikande number ja kuupäev, kui see alkohol on kantud riiklikku alkoholiregistrisse;
  3) alkoholi hulgimüüki või eksporti teostava ettevõtja registreeringu number;
  4) tollideklaratsiooni või alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § -s 45 sätestatud saatelehe number (Eestisse toimetatud alkoholi puhul).

  (2) Alkoholi vastuvõtmisel hulgimüügi korras peab kontrollima saatedokumendi nõuetekohasust ja tootjapoolse partii tähistuse vastavust saatedokumendile.

  (3) Alkoholi eksport, hulgimüük ja jaemüük ettevõtja poolt, kes ei ole seda alkoholi tootnud või Eestisse toimetanud, samuti alkoholi edasitoimetamine ettevõtja poolt väljaspool tema tegevuskohta on lubatud vaid juhul, kui selle alkoholi kohta omatakse nõuetekohast saatedokumenti.

  (4) Nõuetekohane saatedokument tuleb järelevalvet teostavale ametnikule esitada tema soovil kohe, välja arvatud juhtudel, kui saatedokumenti pole kontrollimomendil võimalik esitada ettevõtjal seadusega lasuvate muude kohustuste tõttu.
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

§ 22.  Ettevõttesisene saatedokument

  (1) Ettevõtja võib teise ettevõtja poolt toodetud või Eestisse toimetatud alkoholi suunata oma erinevatesse tegevuskohtadesse hulgi- või jaemüügiks ettevõttesisese saatedokumendiga.

  (2) Ettevõttesisese saatedokumendi olemasolu on kohustuslik alkoholi tootjale kuuluvas kaubandusettevõttes tema poolt toodetud alkoholi hulgi- või jaemüügil.

  (3) Ettevõttesisese saatedokumendi olemasolu on kohustuslik alkoholi Eestisse toimetanud ettevõtjalekuuluvas kaubandusettevõttes tema poolt Eestisse toimetatud alkoholi hulgi- või jaemüügil.

  (4) Ettevõttesisene saatedokument loetakse nõuetekohaseks, kui see dokument:
  1) kannab teavet käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1 ja 2, Eestisse toimetatud alkoholi puhul ka punktis 4 nimetatud ulatuses;
  2) sisaldab teavet hulgimüügi korras alkoholi lähetanud ettevõtja kohta (ärinimi, registreeringu number, saatedokumendi number ja kuupäev) - käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul;
  3) võimaldab kaupa ning selle partiid identifitseerida;
  4) vastab muudele õigusaktis sätestatud nõuetele.
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

5. jagu Alkoholi import, hulgimüük ja eksport 
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 23.  Alkoholi impordi, hulgimüügi ja ekspordi õigus

  (1) Alkoholi importi, hulgimüüki ja eksporti võib teostada äriregistrisse ja hulgimüüjana majandustegevuse registrisse (edaspidi register) kantud ettevõtja, kellel on registri registreeringus märge vastavalt alkoholi impordi, hulgimüügi või ekspordi kohta.

  (2) [Kehtetu – RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

  (3) Alkoholi käitlemisele täitemenetluse käigus ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud äriregistrisse, samuti majandustegevuse registrisse kandmise nõuet.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 24.  Registreerimistaotlus

  Ettevõtja, kes soovib teostada alkoholi importi, hulgimüüki või eksporti, esitab valla- või linnavalitsusele, tema poolt volitatud valla- või linnavalitsuse asutusele või valla- või linnavalitsuse struktuuriüksusele (edaspidi valla- või linnavalitsus)taotluse registreeringusse vastava märke tegemiseks, milles peavad sisalduma vähemalt:
  1) ettevõtja ärinimi, äriregistrikood, aadress ja sidevahendite andmed;
  2) tegevuskoha asukoht või teave alkoholi käitlemise kohta ilma tegevuskohata vastavalt kaubandustegevuse seaduses (RT I 2004, 12, 78) sätestatule;
  3) täpsustatud andmed tegevusala kohta (alkoholi import, hulgimüük, eksport);
  4) toiduseaduse tähenduses tunnustamise otsuse number, otsuse tegemise kuupäev ja otsuse teinud asutuse nimi, kui tunnustamine on nõutav;
  5) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
  6) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja sidevahendite andmed.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 25.  Registreerimismenetlus

  Registreerimismenetlusele kohaldatakse kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses (RT I 2004, 12, 79) sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 26–28.  [Kehtetud – RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 29.  Registreeringujärgne tegevuskoht

  (1) Alkoholi hulgimüük on lubatud vaid registreeringus märgitud tegevuskoha kaudu.

  (2) Tegevuskoht alkoholi hulgimüügil on:
  1) aktsiisiladu;
  2) tolliladu;
  3) ladu, mille suhtes ei kohaldata maksu- või tolliseaduses sätestatud regulatsiooni.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata alkoholi hulgimüügi suhtes:
  1) kui imporditud alkoholi realiseeritakse selle edasisele käitlejale viimase tegevuskohas;
  2) alkoholi ekspordil..
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

6. jagu Alkohoolse joogi jaemüük 

1. jaotis Alkohoolse joogi jaemüük registreeringu alusel 
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 30.  Alkohoolse joogi jaemüügi õigus

  (1) Alkohoolse joogi jaemüügi õigus on registri registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke olemasolu korral järgmistel isikutel ja asutustel:
  1) äriregistrisse kantud ettevõtja;
  2) füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole äriregistrisse kantud, kui ta teostab vaid enda poolt alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud tingimustel toodetud alkohoolse joogi jaemüüki;
  3) etendusasutus, rahvamaja või muuseum, kui alkohoolse joogi jaemüüki teostatakse selle asutuse ruumides või territooriumil kohapeal tarbimiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata alkohoolse joogi jaemüügil täitemenetluse käigus.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 31.  Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse saamiseks esitatav taotlus

  (1) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse saamiseks esitatakse valla- või linnavalitsusele taotlus, milles peavad sisalduma vähemalt:
  1) taotluse selgelt sõnastatud sisu;
  2) taotleja nimi, registrikood ja vastava registri nimi, taotleja aadress ja muud sidevahendite andmed;
  3) tegevuskoha määratlus vastavalt käesoleva seaduse § 40 lõikele 1 ja ettevõtte nimi (selle olemasolu korral);
  4) tegevuskoha asukoht või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave;
  5) müügikohtade asupaigad rändkaupluse puhul;
  6) toiduseaduse tähenduses tunnustamise otsuse number, otsuse tegemise kuupäev ja otsuse teinud asutuse nimi, kui tunnustamine on nõutav;
  7) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
  8) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja sidevahendite andmed.

  (2) Taotluse esitamisel alkohoolse joogi jaemüügiks rändkaupluses, sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongi restoranvagunis märgitakse taotluses tegevuskoha asukoha asemel seda sõidukit identifitseeriv tunnus (seadusega sätestatud korras registreeritud sõiduki registreerimisnumber).

  (3) Taotluse esitamisel alkohoolse joogi jaemüügiks avalikul üritusel märgitakse tegevuskoha asukoha asemel avaliku ürituse nimetus, toimumise aeg, toimumispaik ja selle ettevõtja müügikohtade arv.

  (4) Taotluse esitamisel alkohoolse joogi jaemüügiks avalikul üritusel esitatakse koos taotlusega selle avaliku ürituse korraldaja kirjalik nõusolek.

  (5) Taotluse esitamisel alkohoolse joogi jaemüügiks rändkauplusest, mille müügikohad paiknevad teise kohaliku omavalitsuse territooriumil, esitatakse koos taotlusega nende müügikohtade järgse valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 32.  Registreerimismenetlus

  (1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (2) Lisaks kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatule keeldutakse alkohoolse joogi jaemüügi õiguse andmisest, kui isik soovib teostada alkohoolse joogi jaemüüki:
  1) õigusaktiga mittelubatud tegevuskohas või tingimustel;
  2) samas tegevuskohas, kus temale varem antud alkohoolse joogi jaemüügi õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud alustel ja selle õiguse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumise päevast on möödunud vähem kui kuus kuud.

  (3) Avaliku korra tagamise huvides võib keelduda avalikul üritusel alkohoolse joogi jaemüüki teostada soovivale isikule mis tahes alkohoolse joogi või teatud etanoolisisaldusega või teatud liiki alkohoolse joogi jaemüügi õiguse andmisest.

  (4) Lisaks kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatule võib kustutada registreeringus märke alkohoolse joogi jaemüügi kohta, kui on aset leidnud:
  1) alkohoolse joogi jaemüük ajal, mil alkohoolse joogi jaemüügi õigus oli peatatud;
  2) käitlemiseks mittelubatud alkoholi jaemüük;
  3) käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine või ladustamine tegevuskohas, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist;
  4) alkohoolse joogi müük alaealisele;
  5) käesoleva seaduse §-s 42 sätestatust tulenevate eritingimuste järgimata jätmine.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 33–35.  [Kehtetud – RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 36.  Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine

  (1) Avaliku korra tagamise huvides võib alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni:
  1) Vabariigi Valitsus - riigis tervikuna;
  2) maavanem - maakonnas tervikuna;
  3) valla- või linnavalitsus - oma haldusterritooriumil tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas.

  (2) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel riigis, maakonnas või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tervikuna teavitatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavat isikut sellest viivitamata massiteabevahendite kaudu.

  (3) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel teatud müügikohtades või ühes müügikohas edastatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavale isikule viivitamata sellekohane teade.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 37–39.  [Kehtetud – RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

2. jaotis Alkohoolse joogi jaemüügi nõuded 

§ 40.  Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil

  (1) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud:
  1) kaupluses;
  2) toitlustusettevõttes;
  3) majutusettevõttes;
  4) etendusasutuse, rahvamaja või muuseumi ruumides või territooriumil;
  5) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis;
  6) reisirongi restoranvagunis;
  7) rändkaupluses;
  8) avalikul üritusel;
  9) kutseõppeasutuse ruumides või territooriumil asuvas õppurite praktikakohana kasutatavas müügikohas tulenevalt õppeasutuse õppekavast;
  10) algkooli, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ruumides ning territooriumil, kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud üritus;
  11) täitemenetluse käigus.

  (2) Alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-6 ja 8-10 osundatud müügikohas.

  (3) Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks.

§ 41.  Keelud alkohoolse joogi jaemüügil

  (1) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil:
  1) koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, huvialakool ja noortelaager (välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul);
  2) tervishoiuasutus;
  3) hoolekandeasutus;
  4) kinnipidamisasutus;
  5) kaitseväeosa.

  (2) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud:
  1) aktsiisilaos;
  2) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis;
  3) kandekaubandusena (jaemüük käest, kärust, käsikorvist, kandelaualt või -kastist);
  4) lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal.

  (3) Alkohoolse joogi jaemüük kioskist või tänava- või turukaubanduse korras on keelatud. Nimetatud keelu järgimise tagamiseks on kioskis või tänava- või turukaubanduse müügikohas keelatud hoida või ladustada alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.

  (4) Kui alkohoolse joogi jaemüügi korral on õigusaktiga kehtestatud kitsendused alkohoolse joogi sortimendi suhtes, on alkohoolse joogi müügikohas keelatud hoida või ladustada lubatud sortimendi hulka mittekuuluvat alkohoolset jooki, sõltumata selle alkohoolse joogi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 42.  Kohaliku omavalitsuse pädevus alkohoolse joogi jaemüügi reguleerimisel

  (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib oma haldusterritooriumil:
  1) kehtestada alkohoolse joogi jaemüügil lisaks käesoleva seaduse §-des 40 ja 41 nimetatule sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad kitsendused;
  2) piirata alkohoolse joogiga kauplemise aega.

  (2) Valla- või linnavalitsus võib alkohoolse joogi jaemüügi kohta märke tegemisel kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel tingimusi alkohoolse joogi jaemüügile.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 43.  Alkohoolse joogi müügihind

  (1) Alkohoolse joogi müügihind peab olema alkohoolse joogi jaemüügil avaldatud.

  (2) Alkohoolse joogi müügihinda ei ole lubatud avaldada selliselt, et tarbijale on samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind.

  (3) Koos alkohoolse joogi müügihinnaga peab olema avaldatud:
  1) alkohoolse joogi liik ja nimi;
  2) [kehtetu – RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]
  3) avaldatud müügihinnale vastav alkohoolse joogi kogus - alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks.

§ 44.  Kassaaparaadi olemasolu ja kasutamise nõue

  Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui tegevuskohas asub kassaaparaat, mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 45.  Meetmed korra ja turvalisuse tagamiseks

  (1) Keelatud on müüa alkohoolset jooki joobnud olekus isikule.

  (2) Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle joobnud olekus isikule pakkumise või üleandmise eesmärgil.

  (3) Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes tarbib müügikohas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, väljaspool antud müügikohta omandatud alkohoolset jooki, ja nõuda selle isiku lahkumist.

3. peatükk PIIRANGUD ALKOHOOLSE JOOGI TARBIMISELE 

§ 46.  Alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld

  Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud.

§ 47.  Meetmed alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keelu tagamiseks

  (1) Alaealisel on keelatud omandada alkohoolset jooki.

  (2) Keelatud on võõrandada alkohoolset jooki alaealisele. Nimetatud keelu järgimiseks võib müüja nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkohoolse joogi müümisest eelnimetatud dokumendi esitamata jätmise korral.

  (3) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega.

  (4) Täisealisel on keelatud osta, pakkuda või üle anda alaealisele alkohoolset jooki.

  (5) Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle alaealisele pakkumise või üleandmise eesmärgil.

  (6) Alkohoolse joogi kohaleveoteenuse osutajal on keelatud see üle anda alaealisele. Nimetatud keelu järgimiseks võib teenindaja nõuda tellijalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkohoolse joogi üleandmisest eelnimetatud dokumendi esitamata jätmise korral.

  (7) Alaealine ei oma õigust saata või saada alkohoolset jooki postisaadetisena.

§ 48.  Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas

  Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas on lubatud:
  1) paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud selles müügikohas;
  2) kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul.

4. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 49.  Järelevalve teostajad
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.01.2007]

  (1) Käesoleva seadusega kehtestatud erinõuete ja piirangute järgimise üle teostavad järelevalvet vastavalt oma pädevusele:
  1) Maksu- ja Tolliameti ametnikud;
  2) piirivalveametnikud;
  3) politseiametnikud (välja arvatud kaitsepolitseiametnikud);
  4) tarbijakaitseametnikud;
  5) tervisekaitseametnikud;
  6) [kehtetu – RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]
  7) Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud;
  8) valla- või linnavalitsuse ametnikud.

  (2) Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele vastavuse üle teostab järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet.

  (3) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.01.2007]

  (4) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.01.2007]

§ 50.  Järelevalve teostaja õigused

  Järelevalve teostajal on õigus:
  1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata;
  2) siseneda alkoholi käitleja territooriumile, hoonesse, rajatisse, ruumi või avada tema veovahendeid käitleja või tema esindaja juuresolekul;
  3) nõuda alkoholi käitlemist puudutavate dokumentide kohest esitamist ja seletuse andmist, saada dokumendi väljavõtet või koopiat igast talle esitatud asjakohasest dokumendist, kontrollida saadud teavet kohapeal, teha märkmeid, kasutada asjaolude fikseerimiseks alkoholi käitleja või tema esindaja teadmisel tehnikavahendeid;
  4) võtta laboriuuringuteks proove ja suunata need analüüsimiseks vastavateks analüüsideks volitatud laborisse;
  5) võtta näidiseid ja esitada need võrdlemiseks riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale või isikule, kelle intellektuaalset omandit võib selle alkoholi käitlemine kahjustada, samuti selle isiku õiguste valdajale või esindajale;
  6) nõuda õiguserikkumise lõpetamist;
  7) plommida või pitseerida alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, hoiukoht;
  8) alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, avastamisel mootorsõidukis või selle haagises - suunata mootorsõiduk selles sõidukis või selle haagises edasitoimetatava alkoholi mahalaadimiseks lähimasse paika, kus on võimalik äravõetud alkoholi hoidmine;
  9) saada ametialaseks kasutamiseks riiklikust alkoholiregistrist ja majandustegevuse registrist kõiki andmeid;
  10) teha valla- või linnavalitsusele motiveeritud ettepanek registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke kustutamise kohta ja saada sellele ettepanekule motiveeritud vastus.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 51.  Politseiasutuse pädevus avaliku korra tagamisel

  (1) Politseiprefektuur võib avaliku korra tagamise huvides teha motiveeritud ettepaneku:
  1) maavanemale või valla- või linnavalitsusele - alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatule;
  2) valla- või linnavalitsusele - avalikul üritusel mis tahes või teatud etanoolisisaldusega või teatud liiki alkohoolse joogi jaemüügiks õiguse andmisest keeldumiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanekuga nõustumisest või sellest äraütlemisest teavitab asjaomane ametnik motiveeritult selle ettepaneku teinud politseiprefektuuri.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 52.  Äravõetud alkoholi hoidmine

  (1) Alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, hoitakse kuni selle edasise käsutamise otsustamiseni selle alkoholi ära võtnud ametniku asutuse asitõendite hoidlas või muus selle asutuse valduses olevas ruumis.

  (2) Kui äravõetud alkoholi koguse hoidmiseks selle alkoholi ära võtnud ametniku asutuse asitõendite hoidlas või muus selle asutuse valduses olevas ruumis puuduvad võimalused, hoitakse äravõetud alkoholi vastutaval hoiul tollilaos või tolliterminalis, sõltumata alkoholi ära võtnud ametniku ametkondlikust kuuluvusest.

  (3) Äravõetud alkoholi hoidmise tollilaos või tolliterminalis korraldab tolliasutus.

  (4) Äravõetud alkoholi tollilaos või tolliterminalis hoidmise kulud nähakse ette sihtotstarbeliste kuludena riigieelarves.

5. peatükk VASTUTUS 

§ 53.  Alkoholi käitlemise korra rikkumine

  (1) Maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I 2007, 13, 69 - jõust. 15.03.2007]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

  (3) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 2–4 ja 7 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme.

§ 54.  Käitlemiseks mittelubatud alkoholi omandamine, hoidmine ja edasitoimetamine

  (1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamise, hoidmise või edasitoimetamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

  (2) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 2–4 ja 7 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 55.  Puskariaparaadi valmistamine, hoidmine, edasitoimetamine, omandamine ja edasiandmine

  (1) Puskariaparaadi valmistamise, hoidmise, edasitoimetamise, omandamise või edasiandmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

  (3) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 2–4 ja 7 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 56.  Järelevalveasutuse ettepanekul alkoholiregistri volitatud töötlejale tootenäidise või esitamisele kuuluvate andmete esitamata jätmine

  (1) Järelevalveasutuse ettepanekul alkoholiregistri volitatud töötlejale tootenäidise või esitamisele kuuluvate andmete esitamata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 25 000 krooni.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 57.  [Kehtetu – RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 58.  Saatedokumendi puudumine

  (1) Nõuetekohase saatedokumendita alkoholi ekspordi, hulgimüügi, jaemüügi või kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 59.  Saatedokumendi kontrollimomendil esitamata jätmine

  (1) Alkoholi ekspordil, hulgimüügil, jaemüügil või kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamisel nõuetekohase saatedokumendi kontrollimomendil esitamata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 60.  Saatedokumendi koostamata jätmine

  (1) Alkoholi hulgimüügil või ekspordil nõuetekohase saatedokumendi koostamata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 61.  Sularahata arveldamise nõude järgimata jätmine

  (1) Alkoholi omandamisel või müügil käesoleva seadusega sätestatud sularahata arveldamise nõude järgimata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 62.  Alkohoolse joogi jaemüügil tehingu fikseerimata jätmine

  (1) Alkohoolse joogi jaemüügil tehingu kassaaparaadis fikseerimata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 63.  Teabe avaldamata jätmine alkohoolse joogi müügihinna kohta

  (1) Alkohoolse joogi jaemüügil alkohoolse joogi müügihinna kohta teabe avaldamata jätmise või mittenõuetekohase avaldamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 64.  Alkoholi hoidmine või ladustamine kioskis või tänava- või turukaubanduse müügikohas

  (1) Alkoholi hoidmise või ladustamise eest kioskis või tänava- või turukaubanduse müügikohas - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 65.  Alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute ja keeldude rikkumine

  (1) Alkohoolse joogi jaemüügi eest ilma loata või ajal, mil alkohoolse joogi jaemüük ei olnud lubatud, samuti muude alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute või keeldude rikkumise eest, kui puuduvad mõne teise käesolevas peatükis nimetatud väärteo tunnused, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 66.  Alkohoolse joogi kohaleveoteenuse osutamisel kehtivate nõuete rikkumine

  (1) Alkohoolse joogi kohaleveoteenuse osutamisel kehtivate nõuete rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 67.  Alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumine

  (1) Alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2004, 88, 600 - jõust. 02.01.2005]

§ 68.  Alkohoolse joogi müümine joobnud olekus isikule

  (1) Alkohoolse joogi müümise eest joobnud olekus isikule - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 69.  Alkohoolse joogi ostmine alaealisele või joobnud olekus isikule

  Alkohoolse joogi ostmise eest alaealisele või joobnud olekus isikule - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2004, 88, 600 - jõust. 02.01.2005]

§ 70.  Alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumine

  Alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

§ 71.  Alkohoolse joogi tarbimine alaealise poolt

  Alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest - karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

§ 72.  Alkohoolse joogi ostmine alaealise poolt

  Alaealise poolt alkohoolse joogi ostmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

§ 73.  Menetlus
[RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]

  (1) Käesoleva seaduse §-des 53-72 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 53-72 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) Maksu- ja Tolliamet;
  2) Piirivalveamet;
  3) Keskkriminaalpolitsei;
  3¹) Julgestuspolitsei;
  4) politseiprefektuur;
  5) Tarbijakaitseamet;
  6) Tervisekaitseinspektsioon;
  7) [kehtetu – RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]
  8) Veterinaar- ja Toiduamet;
  9) valla- või linnavalitsus.

  (3) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.01.2007]

§ 74.  Trahvide laekumine

  Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 53–72 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 75.  Toimingud konfiskeeritud ainete ja esemetega

  (1) Konfiskeeritud alkohol hävitatakse või realiseeritakse töötlemiseks tehnilisel otstarbel.

  (2) Konfiskeeritud alkoholi võõrandajal on õigus nõuda seda alkoholi omandada soovivalt isikult tõendeid, mis kinnitavad tema kavatsust ja võimalusi kasutada omandatavat alkoholi tehnilisel otstarbel, ning kontrollida esitatud andmete õigsust, sealhulgas antud isiku ettevõttes.

  (3) Konfiskeeritud alkoholi võõrandaja peab hiljemalt selle alkoholi üleandmise päeval edastama Maksu- ja Tolliametile ning Veterinaar- ja Toiduametile teatise võõrandatud alkoholikoguse ning alkoholi omandanud isiku kohta.

  (4) Maksu- ja Tolliametil ning Veterinaar- ja Toiduametil on õigus kontrollida konfiskeeritud alkoholi omandanud isiku ettevõttes selle alkoholi edasist kasutamist.

  (5) Konfiskeeritud puskariaparaat hävitatakse.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

6. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 76.  Üleminekusätted

  (1) Kehtetuks tunnistatava alkoholiseaduse (RT I 1999, 24, 359; 58, 610; 92, 827; 102, 907; RT III 2000, 12, 125; RT I 2001, 18, 87) § 10 lõike 2 punktides 1-6 nimetatud tegevusluba kehtib, kui tegevusloaga lubatud tegevus ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga, kuni tema omaja kohta majandustegevuse registris tehtava registreeringuni, kuid mitte kauem tegevusloale märgitud tähtpäevast.

  (2) Kehtetuks tunnistatava alkoholiseaduse § 10 lõike 2 punktides 7-10 nimetatud tegevusluba kehtib, kui tegevusloaga lubatud tegevus ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga, kuni tema omajale väljastatud kauplemisloa õigusaktiga kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem tegevusloale märgitud tähtpäevast.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist riiklikus alkoholiregistris säilitamiseks võetud tootenäidis, välja arvatud viina tootenäidis, tagastatakse tootenäidise esitanud ettevõtjale selle tootenäidise säilitamise vajaduse lõppemisel. Tagastamine toimub kas tootenäidise esitanud ettevõtja või registri volitatud töötleja algatusel ja selle kohta koostatakse akt. Tootenäidise edasise säilitamise vajaduse kohta võib küsida arvamust ühelt või mitmelt järelevalveasutuselt.

  (4) Kehtetuks tunnistatava alkoholiseaduse alusel antud õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja kuni uute õigusaktide vastuvõtmiseni, aga mitte kauem kui neli kuud, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast.

§ 76¹.  Riikliku alkoholiregistri registrikande kehtivuse kaotamine

  (1) Riiklikus alkoholiregistris enne 2004. aasta 1. juunit tehtud registrikanded kaotavad kehtivuse 2009. aasta 1. juunil.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtivuse kaotava registrikande kehtivust võib pikendada käesoleva seaduse § 13¹ lõikes 2 sätestatud korras.
[RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004]

§ 77.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 78.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub samaaegselt karistusseadustikuga.