HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Lennundusseadus (lühend - LennS)

Lennundusseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2008
Avaldamismärge:

Lennundusseadus1

Vastu võetud 17.02.1999
RT I 1999, 26, 376
jõustumine 01.09.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.10.2001RT I 2001, 87, 52501.01.2002
15.05.2002RT I 2002, 47, 29701.01.2003
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
12.02.2003RT I 2003, 23, 13815.04.2003
12.02.2003RT I 2003, 23, 14315.03.2003, osaliselt 1.06.2004
17.12.2003RT I 2003, 88, 59408.01.2004
24.03.2004RT I 2004, 25, 16926.04.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
10.11.2004RT I 2004, 81, 54110.12.2004
08.12.2004RT I 2004, 87, 59301.01.2005
05.05.2005RT I 2005, 29, 21627.05.2005, osaliselt 15.07.2005, 1.08.2005, 1.01.2006 ja 1.03.2006
19.04.2006RT I 2006, 21, 15901.06.2006
17.05.2006RT I 2006, 26, 19101.08.2006
24.01.2007RT I 2007, 10, 4707.02.2007
24.01.2007RT I 2007, 12, 6601.01.2008

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab lennundustegevuse korraldamise ja lennuohutuse tagamise alused.

 (2) Lennundustegevuseks loetakse tegevusvaldkonda, mis on seotud õhusõiduki käitamise, mehitamise, valmistamise ja hoolduse, lennuliikluse teenindamise, lennuväljade ja -väljakute käitamise ning lennundusspetsialistide koolitamisega.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

§ 2. Seaduse kehtivus

 (1) Käesoleva seaduse sätteid rakendatakse tsiviillennunduses ja riiklikus lennunduses, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, laieneb see kaitselennundusele ja Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude õhusõidukite riigikaitselise eesmärgiga lennundustegevusele ulatuses, mis ei takista riigikaitseliste ülesannete täitmist.

 (2) Käesoleva seaduse sätted laienevad:
 1) Eesti ja välisriikide õhusõidukitele Eesti õhuruumis;
 2) Eesti õhusõidukitele väljaspool Eesti õhuruumi riikidevaheliste kokkulepetega sätestatud ulatuses ja korras.

 (3) Käesolev seadus ja sellest tulenevad õigusaktid laienevad Eesti õhusõidukitega teostatavale veondusele välisriigi õhuruumis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui see ei ole vastuolus selle välisriigi seadusega, mida rakendatakse vastastikusel kokkuleppel selle riigiga või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipide kohaselt.

 (4) Vabariigi Valitsus võib vastastikusel kokkuleppel välisriigiga kehtestada käesoleva seaduse sätete rakendamise õhusõidukite suhtes, mis on selle välisriigi registris, kuid mis on renditud või muul viisil Eesti käitaja kasutusse antud.

 (5) Vabariigi Valitsus võib vastastikusel kokkuleppel välisriigiga kehtestada, et käesoleva seaduse sätteid ei rakendata nende õhusõidukite suhtes, mis on registreeritud Eestis, kuid on renditud või muul viisil välismaise käitaja kasutusse antud.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]

§ 3. Eesti õhuruum ja Tallinna lennuinfopiirkond

 (1) Eesti õhuruum on Eesti maa-ala, territoriaal- ja sisevete ning piiriveekogude Eestile kuuluvate osade kohal asuv õhuruum.

 (2) Tallinna lennuinfopiirkond on õhuruumiosa, milles Eesti osutab lennuliiklusteenuseid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt kinnitatud kahepoolsete kokkulepete alusel.
[RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

§ 4. Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamine

 (1) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamise ja lennuliikluse teenindamise korra ning lennupiirangud kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (2) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamist korraldab Lennuamet ning lennuliikluse teenindamise tsiviillennunduses tagavad sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajad.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (3) Lendamisel Tallinna lennuinfopiirkonnas tuleb juhinduda lennureeglitest. Lennureeglid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetega. Lennureeglid kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga.

 (4) Tallinna lennuinfopiirkonnas võib lennata õhusõidukiga, millel on Eesti riikkondsus, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesmaa riikkondsus või Eestiga sellekohase lepingu sõlminud välisriigi riikkondsus .

 (5) Välisriigi relvajõudude ja eriotstarbelise õhusõiduki Eesti õhuruumi sisenemine ja Eesti Vabariigi õhuruumist väljumine otsustatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses sätestatud alustel.

 (6) Lennuamet võib anda lennuloa õhusõidukile, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud nõuetele, kui lend on seotud sanitaar-, avarii-, otsingu- või päästetööde sooritamisega.

 (7) Loa tsiviilõhusõidukile lennuks ülehelikiirusel Eesti õhuruumis või Tallinna lennuinfopiirkonnas võib anda majandus- ja kommunikatsiooniminister, kui lend ei ohusta keskkonda ja teiste õhusõidukite lende. Piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel kehtestab Vabariigi Valitsus .

§ 5. Õhusõiduk
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]

 (1) Õhusõiduk on seade, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõjul.

 (2) Õhusõidukid jagunevad riiklikeks ja tsiviilõhusõidukiteks.

 (3) Riiklik õhusõiduk on õhusõiduk, mida kasutatakse kaitseväe-, tolli- või politseiteenistuses.

 (4) Õhusõiduk, mida ei kasutata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenistustes, loetakse tsiviilõhusõidukiks.

 (5) Ebaharilike omadustega õhusõiduk on õhusõiduk, mille käitamine erineb tavapäraste õhusõidukite käitamisest hoolduse, lennuomaduste või piloteerimise poolest.

 (6) Õhusõiduki projektijärgsete käitamistingimuste ja kasutusvaldkonna, valmistamisviisi ja varustatuse alusel jaotatakse õhusõidukid järgmistesse kategooriatesse:
 1) transpordikategooria;
 2) normaalkategooria;
 3) üldotstarbeline kategooria;
 4) vigurlennu kategooria;
 5) lähiliini kategooria;
 6) piiratud kategooria;
 7) eksperimentaalkategooria;
 8) õhupalli kategooria.

 (7) [Kehtetu – RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 6. Õhusõiduki riikkondsus

 (1) Eestis registreeritud õhusõidukil on Eesti riikkondsus.

 (2) Kui kokkuleppe alusel käitatav õhusõiduk ei ole kantud käitaja põhitegevuskohaks oleva riigi tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse, võib Lennuamet sõlmida 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artikli 83bis nõuete kohase kokkuleppe nimetatud konventsioonist tulenevate funktsioonide ja kohustuste üleandmiseks käitaja põhitegevuskohaks olevale riigile.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 7. Tsiviillennunduse riiklik juhtimine

 (1) Tsiviillennunduse riiklikku juhtimist teostavad Vabariigi Valitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Lennuamet käesoleva seadusega sätestatud pädevuse piires.

 (2) Eestis kohaldatakse 1990. aasta Ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppe (RT II 2000, 2, 13) alusel välja antud «Ühtseid lennundusnõudeid» (Joint Aviation Requirements – JAR). «Ühtsete lennundusnõuete» tõlked avaldatakse ametlikus teatajas «Lennuameti Teataja» .

 (3) Eestis rakendatakse Euroopa Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities –JAA) menetlustoiminguid (Joint Implementation Procedures – JIP).

 (4) Lennundustegevusega tegelevate ettevõtjate suhtes võib Lennuameti peadirektor lennundustegevuse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid kuni ohu tekkepõhjuste väljaselgitamiseni.

 (5) Lennuameti peadirektor võib lennundustegevuse ohutuse või lennundusjulgestuse tagamiseks teha lennundustegevusega tegelevatele ettevõtjatele üldkorralduslikke ettekirjutusi.

 (6) Lennuamet on pädev asutus (appropriate authority) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 2320/2002/EÜ (EÜT 355, 30.12.2002, lk 1–22) mõistes, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad, ning ta koordineerib lennundusjulgestusalast tegevust Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktide ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennundusjulgestusalaste standardite osas.

 (7) Lennuamet on riiklik järelevalveasutus (national supervisory authority – NSA) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (ELT L 096, 31.03.2004, lk 1–9), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) (ELT L 096, 31.03.2004, lk 10–19) mõistes.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

§ 71. Õhusõiduki lennukõlblikkuse ja sertifikaatide vastavuse kontroll

 (1) Tsiviilõhusõidukite lennukõlblikkuse tuvastamiseks, samuti lennuettevõtjate, aeronavigatsiooniteenust osutavate ettevõtjate ja hooldusorganisatsioonide siseriiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrollimiseks sõlmib Lennuameti peadirektor kokkuleppe vastavat pädevust omava organisatsiooniga või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsiooniga.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (2) Tsiviilõhusõidukite ja neid käitavate lennuettevõtjate üle, kellele on välja antud «Ühtsetele lennundusnõuetele» vastav lennuettevõtja või hooldusorganisatsiooni sertifikaat ja kelle lennukõlblikkuse tuvastamisele kuuluva õhusõiduki, lennuettevõtja käitatava õhusõiduki või hooldusorganisatsiooni hooldatava õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass (maximum certificated take-off mass – MTOW) ületab 15 000 kg, «Õhusõiduki käitamiskäsiraamatus» ettenähtud istekohtade arv ületab 30 või kasutamise eesmärgiks on rahvusvaheline regulaarne reisijatevedu, teostab kontrolli käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud juhtudel pädev organisatsioon või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsioon. Kontrolli teostamise kulud tasub ettevõtja. Pärast kontrolli teostamist väljastatakse ettevõtjale kontrolli lõppakt, mille ettevõtja esitab Lennuametile.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud organisatsioon või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsioon juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, «Ühtsetest lennundusnõuetest» ning rahvusvahelistest konventsioonidest, millega Eesti Vabariik on ühinenud.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe lõpetamisel või juhul, kui organisatsioonil ei ole võimalik nimetatud kokkuleppega võetud kohustust täita või kui kokkulepet ei sõlmita, täidab ülesannet Lennuamet.

§ 72. Eesti õhuruumi kasutamine riigikaitseks ja kaitselennundus

 (1) Eesti õhuruumi kasutamist riigikaitselistel eesmärkidel korraldab kaitsevägi koostöös Lennuametiga. Lennuliikluse teenindamise riigikaitselistel lendudel ja nendeks harjutamisel tagab kaitsevägi koostöös sertifitseeritud lennuliiklusteenistust omavate ettevõtjatega.

 (2) Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel ja kaitsmisel ning selleks valmistumisel, samuti tsiviillennunduse ja kaitselennunduse koostöö korra Eesti õhuruumi kasutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (3) Kaitseminister kehtestab kooskõlastatult majandus- ja kommunikatsiooniministriga kaitseväe lennundusmäärustiku, millega nähakse ette nõuded kaitseväe õhusõidukitele, nende käitamisele ning sellega seotud rajatistele, nõuded kaitselennundusega tegelevatele isikutele ning kaitseväe õhusõidukite osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord. Kaitseväe õhusõidukite osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord lähtub käesolevas seaduses sätestatust ulatuses, mis ei takista riigikaitseliste ülesannete täitmist.

 (4) Tsiviilotstarbel kasutatavad kaitseväe õhusõidukid ja nende käitamine, lennunduspersonal ja -rajatised, olenemata nende omanikust, peavad vastama tsiviillennunduse nõuetele.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]

§ 73. Õhuruumi paindliku kasutamise komisjon

 (1) Eesti õhuruumi paindliku kasutamise tagamiseks tsiviil- ja riigikaitselistel lendudel moodustab Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures õhuruumi paindliku kasutamise komisjoni.

 (2) Komisjoni kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Lennuameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.

 (3) Komisjon jälgib õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtete rakendamist Eestis ning teeb ettepanekud nende põhimõtete rakendamiseks.
[RT I 2004, 81, 541 - jõust. 10.12.2004]

2. peatükk ÕHUSÕIDUKI VALMISTAMINE, HOOLDAMINE, LENNU JA KESKKONNAKÕLBLIKKUS 
[RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

§ 8. Õhusõiduki valmistamine ja hooldamine

 (1) Eestis on lubatud valmistada ja hooldada õhusõidukeid ning nende osi ja varustust Lennuameti väljaantud või välisriigi vastava asutuse väljaantud ning Eestis tunnustatud, selleks tööks nõutava lennundusloa või ettevõtja sertifikaadi olemasolul ning neis dokumentides märgitud õiguste piires.

 (2) Õhusõiduki valmistamiseks ja hooldamiseks sertifikaadi väljaandmise tingimused ning hooldamisel tehtavate eritööde (keevitustööd ja mittepurustavad katsed) tegemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

 (3) Kontrolli hooldusettevõtja sertifikaadi väljaandmiseks viib läbi Lennuamet või käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 loetletud juhtudel pädev organisatsioon või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsioon. Hooldusettevõtja sertifikaat on Lennuameti väljaantud dokument, mis kinnitab, et hooldusettevõtjal on sellise tegevuse ohutuks ja seaduslikuks korraldamiseks vajalikud talitused, seadmed, rajatised, varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal.

 (4) Kontrolli teostamiseks peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööde tegija võimaldama Lennuameti või käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud kontrolli teostava organisatsiooni või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsiooni töötajale vaba juurdepääsu töökohale, töövahenditele, õhusõiduki valmistamise, hooldamise ning selle osade ja varustuse valmistamisega seonduvale teabele ning asjakohastele dokumentidele.

 (5) Õhusõiduki valmistamise ja hooldamise sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 9. Õhusõiduki lennukõlblikkus

 (1) Eestis registreeritud ja käitatav õhusõiduk peab olema lennukõlblik.

 (2) Õhusõiduk tunnistatakse lennukõlblikuks, kui on tuvastatud, et see on projekteeritud, valmistatud, varustatud ja tehniliselt hooldatud vastavuses 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuetega.

 (3) Õhusõiduki lennukõlblikkusnõuded ja lennukõlblikkuse tuvastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

§ 91. Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide õhusõidukite tehniline järelevalve perroonil

 (1) Eesti lennuvälju kasutavate Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide õhusõidukite tehnilist järelevalvet perroonil teostab Lennuamet.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli alla ei kuulu 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonis määratletud riiklikud õhusõidukid ning õhusõidukid, mille maksimaalne lubatud stardimass on kuni 5700 kg ja mida ei käitata ärilisel eesmärgil.

 (3) Perroonil teostatava tehnilise järelevalve korra ja aruande vormid Eesti lennuvälju kasutavate Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide õhusõidukite suhtes kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 01.03.2006]

§ 92. Õhusõiduki lennukeeld

 (1) Lennuohutusnõuete täitmata jätmise korral võib Lennuameti järelevalveametnik keelata Euroopa Liitu mittekuuluva riigi või Euroopa Liidu liikmesriigi õhusõiduki väljumise Eestis asuvalt lennuväljalt kuni puuduste kõrvaldamiseni.

 (2) Õhusõiduki kinnipidamist tingivate puuduste ilmnemisel ja juhul, kui nimetatud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada lennuväljal, lubatakse õhusõidukil, mille lennukõlblikkus seda võimaldab, lennata kooskõlastatult õhusõiduki käitamise järelevalve eest vastutava riigi või õhusõiduki registreerijariigiga lennuväljale, kus on võimalik vead kõrvaldada. Kui viga mõjutab lennukõlblikkussertifikaadi kehtivust, võib lennukeelu tühistada ainult siis, kui käitaja saab loa riigilt või riikidelt, millest õhusõiduk üle lendab.

 (3) Lennukeeld on õhusõidukile antud ametlik keeld lennuväljalt lahkumise kohta, millega kaasnevad õhusõiduki kinnipidamiseks vajalikud meetmed.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 10. Õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamine

 (1) Õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastab Lennuamet või käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 loetletud juhtudel pädev organisatsioon või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsioon.

 (2) Lennukõlblikkuse tuvastamiseks:
 1) annab käitaja ülevaate õhusõiduki tehnilise hoolduse korraldamisest;
 2) kontrollitakse õhusõiduki tehnilise hoolduse dokumente;
 3) tehakse õhusõiduki ja selle varustuse ülevaatus ja vajaduse korral sooritatakse kontroll-lend.

 (3) Lennuametil on õigus õhusõiduki lennukõlblikkust tuvastada lennukõlblikkussertifikaadi kehtivusaja jooksul nii oma algatusel kui ka õhusõiduki omaniku või käitaja vastava taotluse alusel. Kui seda tehakse lennukõlblikkussertifikaadi kehtivusaja jooksul Lennuameti algatusel ja õhusõiduk osutub lennukõlblikuks, kannab kulud Lennuamet.

 (4) Õhusõiduki käitaja on kohustatud esitama lennukõlblikkust tuvastava või kontrolliva isiku nõudmisel kogu õhusõiduki lennukõlblikkust, tehnilist hooldust, õhusõidukile tehtud muudatusi ja parandusi, õhusõiduki käitamist ja selle statistilisi andmeid puudutava teabe, samuti võimaldama talle vaba juurdepääsu õhusõidukile, selle käitamisega seotud seadmetele, vajaduse korral ka lennu ajal, ning osutama talle ülesannete täitmisel vajalikku abi.

 (5) Lennuameti poolt õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 101. Õhusõiduki tehnilisele lisavarustusele esitatavad nõuded

 (1) Kõik Eesti operaatorite poolt käitatavad ja/või tsiviilõhusõidukite riiklikus registris olevad õhusõidukid, välja arvatud ülikerglennukid, purilennukid, motopurilennukid, õhulaevad ja kuumaõhupallid, peavad olema varustatud sagedustel 121,5 ja 406 MHz töötava automaatse avariimajakaga (emergency locator-transmitter – ELT).

 (2) Ärilisel eesmärgil käitataval õhusõidukil, mille lennukõlblikkussertifikaat anti välja enne 2002. aasta 1. jaanuari, võib kasutada mitteautomaatset avariimajakat, mis töötab sagedustel 121,5 ja 406 MHz.

 (3) Lennuameti loal võivad õhusõidukid maksimaalse lubatud stardimassiga 5700 kg ja vähem, mida ei käitata ärilisel eesmärgil, kuni 2009. aastani olla varustatud sagedusel 121,5 MHz töötava automaatse avariimajakaga, mille parameetrid vastavad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 10 köite III (ICAO Annex 10 volume III) sätetele.

 (4) Kõik maksimaalse stardimassiga üle 5700 kg või üle 19 reisija istekohaga turboreaktiiv- ja turbopropellermootoritega lennukid peavad olema varustatud õhus kokkupõrke vältimise süsteemiga ACAS II (Airborne Collision Avoidance System).
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005, lõike 1 osas 1. 08. 2005]

§ 11. Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaat

 (1) Lennuamet väljastab lennukõlblikuks tunnistatud õhusõidukile tähtajalise lennukõlblikkussertifikaadi, mis peab olema käitamise ajal õhusõiduki pardal.

 (2) Lennukõlblikkussertifikaadi kehtivusaega pikendatakse õhusõiduki omaniku või valdaja kirjaliku taotluse alusel, kui õhusõiduk on tuvastamisel tunnistatud lennukõlblikuks.

 (3) Lennukõlblikkussertifikaati märgitakse õhusõiduki käitamise piirangud, kui õhusõiduk ei vasta täielikult lennukõlblikkusnõuetele.

 (4) Eestis käitatava välisriigi õhusõiduki pardal peab olema selle riigi poolt väljaantud lennukõlblikkussertifikaat.

 (5) Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise ning jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 12. Vastutus õhusõiduki lennukõlblikkuse eest

 (1) Õhusõiduki lennukõlblikkuse eest vastutab selle käitaja.

 (2) Õhusõiduki käitaja on kohustatud viivitamata teatama Lennuametile kõigist õhusõiduki lennukõlblikkust ohustavatest asjaoludest.

§ 13. Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine

 (1) Õhusõiduki või selle varustuse lennukõlblikkusnõuetele mittevastava hooldamise, ettenähtud muudatuste või nõuetekohase tehnilise kontrolli tegemata jätmise, keelatud muudatuste tegemise või keskkonnakõlblikkuse nõuete täitmata jätmise korral tunnistatakse õhusõiduk lennukõlblikkusnõuetele mittevastavaks.

 (2) Lennukõlblikkusnõuetele mittevastavaks tunnistatud õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi kehtivus peatatakse õhusõiduki lennukõlblikuks tunnistamiseni. Kui lennukõlblikkust ei ole võimalik taastada või seda ei tehta, tunnistatakse lennukõlblikkussertifikaat kehtetuks.

§ 14. Välisriigi õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamine

 (1) Välisriigi õhusõiduki lennukõlblikkus tuvastatakse:
 1) Lennuameti algatusel;
 2) kui seda taotleb õhusõiduki omanik või käitaja;
 3) kui seda taotleb õhusõiduki lennukõlblikkuse üle järelevalvet teostava välisriigi vastav asutus.

 (2) Välisriigi õhusõiduki lennukõlblikkus tuvastatakse ka siis, kui tekib vajadus tunnustada välisriigi õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaati või anda välja Eesti lennukõlblikkussertifikaat või ühekordne lennuluba.

 (3) Kui välisriigi õhusõiduk tunnistatakse lennukõlblikkusnõuetele mittevastavaks, keelatakse selle lennud ja teatatakse sellest õhusõiduki registreerimisriigi pädevale asutusele.

 (4) Kui Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennundusasutus leiab, et õhusõiduk on lennukõlblik, lubatakse õhusõidukil välja lennata. Kui välisriigi pädeva lennundusasutuse hinnangul õhusõiduki tehniline seisukord ei vasta lennukõlblikkusnõuetele, kuid selle ülelend reisijateta ja vajalikke piiranguid järgides on ohutu, annab Lennuamet loa õhusõiduki lennuks sihtkohta, kus on võimalik lennukõlblikkus taastada.

§ 15. Õhusõiduki keskkonnakõlblikkus

 (1) Eestis käitatav mootoriga õhusõiduk on keskkonnakõlblik, kui selle mürataseme ja mootorite emissiooni arvulised näitajad vastavad kehtestatud nõuetele.

 (2) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkusnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus .

 (3) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkusele vastavust tunnistab sertifikaat, milles sisalduvad andmed õhusõiduki kohta, sertifitseerimise aluseks olevad normid ning mürataseme ja mootorite emissiooni arvulised näitajad.

 (4) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkussertifikaadi väljastab Lennuamet.

3. peatükk TSIVIILÕHUSÕIDUKITE RIIKLIKU REGISTRI PIDAMINE 
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 16. Tsiviilõhusõidukite riiklik register

 (1) Tsiviilõhusõidukite riiklik register on Vabariigi Valitsuse poolt avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogu tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmiseks.
[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Tsiviilõhusõidukite riiklikku registrit peab Lennuamet.

 (3) Tsiviilõhusõidukite riikliku registri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus .

§ 17. Tsiviilõhusõiduki registrisse kandmine

 (1) Tsiviilõhusõiduki käitamiseks tuleb see kanda tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse või registri lisasse kooskõlas käesoleva seaduse sätetega.

 (2) Tsiviilõhusõiduki registrisse kandmist võib taotleda õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik.

 (3) Õhusõiduki registreerimise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 18. Õhusõiduki registrisse kandmise nõuded

 (1) Õhusõiduk kantakse tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse taotluse alusel, kui:
 1) õhusõiduki omanik või valdaja on Eesti kodanik või isik, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus Eestis, või Eestis registreeritud juriidiline isik või kohalik omavalitsus või Eesti riik;
 2) õhusõidukil on Eestis väljaantud lennukõlblikkussertifikaat või mõne teise riigi pädeva asutuse väljaantud ja Eestis tunnustatud lennukõlblikkussertifikaat;
 3) õhusõiduki tüüp on sertifitseeritud Eestis tunnustatud lennukõlblikkusnõuete alusel või Lennuameti poolt tunnustatud.

 (2) [Kehtetu – RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

 (3) Registrisse ei kanta õhusõidukit, mis on teise riigi registris.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 19. Tsiviilõhusõidukite riiklikus registris sisalduv teave

 (1) Registrisse kantakse teave õhusõiduki, selle omaniku ja käitaja ning seda teavet puudutavate muutuste kohta.

 (2) Registri lisasse kantakse:
 1) valmistamisel olev õhusõiduk, mis on juba identifitseeritav õhusõidukina;
 2) õhusõiduk, mida Eesti omanikule valmistatakse välismaal või mis on Eesti omanikule üle antud, juhul kui käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimused on täidetud;
 3) välismaal asuv õhusõiduk, mis vastab käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele ja millele Lennuamet on andnud ühekordse lennuloa.

 (3) Õhusõiduki käitaja on kohustatud registripidajale viivitamata teatama registrisse kantud andmete muutumisest.

 (4) Õhusõiduki omaniku vahetumise korral peavad sellest Lennuametile kümne päeva jooksul teatama nii õhusõiduki uus kui endine omanik. Teatele peavad olema lisatud uue omaniku omandiõigust ning vastavust käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 esitatud nõuetele tõendavad dokumendid.

 (5) Tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab vastavate andmete esitaja.

 (6) Muudatuste tegemise eest õhusõiduki registreerimissertifikaadis, kui see ei ole seotud õhusõiduki kontrollimisega, tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 191. Juurdepääs tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud andmetele

  Tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud andmed on avalikud. Juurdepääs tsiviilõhusõidukite riiklikule registrile toimub isikuandmete kaitse seaduses (RT I 2003, 26, 158; 2004, 30, 208) ning avaliku teabe seaduses (RT I 2000, 92, 597; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 25, 153; 26, 158; 32, õiend; 2004, 81, 542) sätestatud alustel ja korras.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 20. Õhusõiduki kustutamine registrist

  Õhusõiduk kustutatakse tsiviilõhusõidukite riiklikust registrist, kui:
 1) seda taotleb õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik;
 2) õhusõiduk ei vasta enam käesoleva seaduse §-s 18 esitatud nõuetele;
 3) õhusõiduk on hävinud, lammutatud või kadunud ja selle otsingud on lõpetatud;
 4) õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi kehtivusaja lõppemisest on möödunud kolm aastat ja õhusõiduki omanik ei ole esitanud taotlust selle pikendamiseks;
 5) õhusõiduk on teise riigi registris.

§ 21. Õhusõiduki registreerimissertifikaat

 (1) Õhusõiduki kandmisel tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse väljastatakse õhusõiduki omanikule või tema poolt kirjalikult volitatud isikule registreerimissertifikaat.

 (2) Õhusõiduki kandmisel registri lisasse väljastatakse õhusõiduki omanikule või tema poolt kirjalikult volitatud isikule ajutine registreerimissertifikaat.

 (3) Õhusõiduki registreerimissertifikaate väljastab Lennuamet.

§ 22. Õhusõiduki märgistamine

 (1) Eestis registreeritud õhusõiduk peab olema märgistatud riikliku registreerimistunnusega, mis koosneb riigi tunnusest ES ja registreerimistunnusest, mille annab õhusõidukile registripidaja.

 (2) Õhusõiduki märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

4. peatükk LENNUNDUSPERSONALI LOAD 

§ 23. Lennunduslubade kohustuslikkus

 (1) Õhusõiduki lennundustehnilise töötaja, lennuliikluse lennujuhi ja -informaatori, lendude korraldaja ning käesoleva seaduse § 27 lõikes 21 määratletud lennumeeskonna liikmena (edaspidi lennundusspetsialistid) on lubatud tegutseda isikul, kellel on kehtiv ja Eestis tunnustatud lennundusluba.

 (2) Eesti õhusõidukit võib ärilistel eesmärkidel käitada isik, kellel on Eestis väljaantud või välisriigis väljaantud ja Eestis tunnustatud kehtiv lennundusluba. Välisriigi õhusõidukit võib Eestis ärilistel eesmärkidel käitada isik, kellel on selles välisriigis väljaantud või selles välisriigis tunnustatud kehtiv lennundusluba.

 (3) Lennundusspetsialistide atesteerimist, lennunduslubade väljaandmist ja välisriigis väljaantud lennunduslubade tunnustamist ning nende kohta arvestuse pidamist teostab Lennuamet.

 (4) Lennundusloa väljaandmise eest, lennundusloa kannete pikendamise eest, ühekordse loa või ühekordse lennuloa väljaandmise eest ning välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 231. Lennunduse raadioside luba

 (1) Raadioside pidamiseks lennundussagedustel vahemikus 118,000 – 137,000 MHz peab isikul olema lennunduse raadioside luba, mis annab õiguse pidada raadiosidet vastavalt loale kantud tingimustele.

 (2) Lennunduse raadioside lubasid annab välja Lennuamet.

 (3) Lennunduse raadioside loa väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

§ 232. Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat

 (1) Riigipiiri ületamisega seotud tööülesannete täitmise hõlbustamiseks võib õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi anda välja:
 1) Eestis registreeritud lennuettevõtja juures töötavale õhusõiduki meeskonnaliikmele, kes on Eesti kodanik või Eestis elamisluba ja vajaduse korral ka tööluba omav välismaalane või Eestis elamisõigusega välismaalane, kes täidab oma tööülesandeid õhusõiduki pardal ja kellel on seetõttu vaja ületada riigipiiri lihtsustatud korras;
 2) järelevalvet ja kontrolli teostavale Lennuameti ametnikule.

 (2) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi annab välja Lennuamet. Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmisest keeldutakse, kui õhusõiduki meeskonnaliige ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele.

 (3) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise korra ja sertifikaadi vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

 (4) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 24. Lennunduslubade väljaandmise nõuded

 (1) [Kehtetu – RT I 2001, 87, 525 - jõust. 01.01.2002]

 (2) Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskirjad kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister, lähtudes 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas I sätestatud nõuetest.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 241. Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ning õppima asuvate isikute terviseseisund, terviseuuringud ja neile tervisetõendite väljaandmine

 (1) Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ning õppima asuvate isikute terviseseisund peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervisenõuetele ja seda tõendab sellekohane tervisetõend.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute tervisenõuded, tervisekontrolli korra ning tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

 (3) Esmakordselt vormistab ja annab tervisetõendi välja käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud tunnustatud arsti otsuse alusel Lennuamet. Tervisetõendi kehtivust pikendab või uuendab tulenevalt JAR FCL-3 kehtestatud nõuetest kas tunnustatud arst või Lennuamet.

 (4) 120-tunnise täienduskoolituse läbinud arstil on õigus kontrollida I, II ja III klassi tervisenõuetele vastavatel kutsealadel töötavate isikute tervist ning välja anda Euroopa Ühinenud Lennuametite «Ühtsete lennundusnõuete» ja 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaseid tervisetõendeid, 60-tunnise täienduskoolituse läbinud arstil on õigus kontrollida II ja III klassi tervisenõuetele vastavatel kutsealadel töötavate isikute tervist ning välja anda Euroopa Ühinenud Lennuametite «Ühtsete lennundusnõuete» ja 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaseid tervisetõendeid.

 (5) Käesolevas seaduses sätestatud tunnustatud arsti tegevuse üle teostab järelevalvet Tervishoiuamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157 ja 160; 2004, 29, 192; 56, 400; 75, 520; 89, 612; 2005, 2, 4) sätestatud korras.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 01.01.2006]

§ 242. Tervisekontrolli tegija tunnustamine

 (1) Lennuamet tunnustab tervisekontrolli tegijana arsti, kes:
 1) on Tervishoiuameti tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud arstina ja on omandanud eriarstiabi eriala, mille kohta on talle väljastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tõend;
 2) on läbinud 120-tunnise või 60-tunnise Euroopa Ühinenud Lennuametite poolt kinnitatud õppekava kohase lennundusmeditsiinialase koolituse tervisekontrolli tegijatele, mille on läbi viinud Euroopa Ühinenud Lennuametite tunnustatud koolitaja.

 (2) Iga kolme aasta järel peab tunnustatud arst oma pädevuse säilitamiseks läbima 20-tunnise Lennuameti poolt heakskiidetud lennundusmeditsiinialase täienduskoolituse.

 (3) Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Lennuametile järgmised dokumendid ja andmed:
 1) taotlus tervisekontrolli tegijana tunnustamiseks, milles esitatakse ees- ja perekonnanimi, isikukood, töökoht ning kontaktandmed;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tõendi koopia;
 3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia;
 4) andmed tegevuskoha ruumide, sisseseade ja tervisekontrolli tegemiseks kasutatava aparatuuri kohta vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO Doc 8984) ja JAR-FCL 3 nõuetele.

 (4) Lennuamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates tähtajatu tunnustamisotsuse, millega kinnitab arsti vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. Tunnustamisotsus edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul tunnustamisotsuse tegemisest arvates.

 (5) Lennuamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates otsuse arsti tunnustamisest keeldumise kohta, kui:
 1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele;
 2) arst esitas teadvalt valeandmeid.

 (6) Lennuamet tunnistab arsti tunnustamisotsuse kehtetuks, kui:
 1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele;
 2) arst esitas teadvalt valeandmeid;
 3) arst on korduvalt rikkunud tervisekontrolli korda;
 4) arst ei ole pädevuse säilitamiseks tähtajaliselt läbinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolitust.

 (7) Tunnustamisest keeldumise otsus või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus koos põhjendusega edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

 (8) Tunnustatud arstide nimekiri koos kontaktandmetega avaldatakse Lennuameti veebilehel.

 (9) Tunnustamisotsuse, tunnustamisest keeldumise otsuse või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsuse peale võib arst esitada vaide majandus- ja kommunikatsiooniministrile.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 01.01.2006]

§ 243. Lennundusjulgestusalane kvalifikatsioon ja väljaõpe

 (1) Lennundusjulgestusalast läbivaatust võib teha isik, keda Lennuamet on tunnustanud lennundusjulgestusalase läbivaatuse teostajana.

 (2) Lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid võib täita vähemalt 20-aastane Eesti kodanik, kes valdab riigikeelt vähemalt kesktasemel, omab vähemalt keskharidust, on läbinud oma tööülesannete täitmiseks vajaliku koolituse ning kes ei kanna karistust kuriteo eest või kelle karistusandmed kuriteo kohta on karistusregistrist kustutatud. Lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitma hakkava isiku tervisliku seisundi hindamisel lähtutakse turvaseaduse (RT I 2003, 68, 461) alusel turvatöötaja tervisele kehtestatud nõuetest.

 (3) Lennuettevõtja, lennuvälja käitaja, lennuettevõtja õhusõidukeid varustav toitlustusettevõtja, lennuettevõtja või lennuvälja käitajaga lepingulistes suhetes olev puhastusettevõtja, õhusõiduki hooldusega seotud ettevõtja ning õhuteed pidi edastatava kauba ja posti käitlemisega tegelevad ettevõtjad määravad lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitavad sellest Lennuametit.

 (4) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab nõuded lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitva isiku koolitusele ja kvalifikatsioonile ning lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitva isiku valiku ja lennundusjulgestusalase läbivaatuse teostaja tunnustamise korra .
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 244. Lennuameti pädevus koolituse ja eksamite korraldamise sertifitseerimisel

  Lennuamet on pädev asutus (competent authority) Euroopa Komisjoni määruse 2042/2003/EÜ (ELT L 315, 20.11.2003, lk 1–165), millega kehtestatakse nõuded õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta, IV lisa (Osa 147) jaotise 147.1 punkti 1 kohaselt lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni koolituse ja eksamite korraldamise sertifitseerimisel.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 25. Lennundusloaga antud õiguste kehtetuks tunnistamine ja kehtivuse peatamine

 (1) Lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused tunnistatakse kehtetuks või nimetatud õiguste kehtivus peatatakse, kui selle omanik:
 1) on rikkunud lennuohutuse nõudeid, sealhulgas juhtinud õhusõidukit või täitnud ametiülesandeid alkoholi, narkootikumide, psühhotroopsete või teiste lennuohutust mõjutada võivate ainete mõju all, käitanud õhusõidukit haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, kui isik ei saa täita oma ülesandeid ohutul viisil;
 2) on rikkunud lennundusalaste õigusaktide sätteid;
 3) on tunnistatud tervislikel põhjustel sobimatuks täitma oma ülesandeid;
 4) on tunnistatud eksamite või kontroll-lendude alusel oma teadmiste või oskuste poolest mittevastavaks lennundusloas või kehtivustõendis märgitud tegevusele.

 (2) Lennuamet võib ametkondliku uurimise ajaks peatada lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused uurimise lõpuni.

 (3) Lennuamet võib peatada lennundusloaga antud õiguste kehtivuse kuni 12 kuuks, kui isik on toime pannud käesoleva seaduse §-s 606, 6011, 6012, 6014, 6016, 60 20, 6021, 6023, 6027, 6028 või 6029 sätestatud väärteo.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 251. Lennundusloaga antud õiguste kehtivuse peatamise kord

 (1) Lennundusloaga antud õiguste peatamise otsuses märgitakse:
 1) otsuse tegemise aeg ja koht;
 2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;
 3) õhusõidukit juhtinud isiku ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
 4) õhusõiduki tüüp, mark ja registreerimistähis;
 5) lennundusloaga antud õiguste peatamise tähtaeg, põhjendus ning faktiline ja õiguslik alus;
 6) otsuse koostaja allkiri.

 (2) Otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse viivitamata pärast otsuse allakirjutamist isikule, kelle lennundusloa kehtivus peatatakse. Nimetatud isik annab otsuse saamise tõendamiseks allkirja otsuse teisele eksemplarile ning märgib sellele otsuse saamise kuupäeva.

 (3) Lennundusloaga antud õigused peatuvad otsuse teatavaks tegemisest arvates.

 (4) Lennundusloaga antud õigused taastatakse pärast käesoleva seaduse § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud aluste äralangemist või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud tähtaja möödumist ning õiguste taastamine toimub lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise eeskirjade kohaselt.

 (5) Lennundusloaga antud õiguste peatamise korral on lennundusloa omanik kohustatud lennundusloa andma peatamisotsuse tegijale või tema nimetatud teisele ametiisikule.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 26. Lennundustegevust mõjutavatest asjaoludest teatamine

 (1) Lennundusluba või kehtivustõendit omav isik on kohustatud Lennuametile teatama asjaoludest, mis võivad mõjutada tema kõlblikkust lennundusloas või kehtivustõendis märgitud tegevuseks.

 (2) Mõjuvate põhjuste ilmnemisel korraldab Lennuamet lennundusluba või kehtivustõendit omava isiku tervisliku seisundi uurimise või kontrollib tema teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi.

5. peatükk ÕHUSÕIDUKI MEHITAMINE JA KAPTENI KOHUSTUSED ÕHUSÕIDUKI PARDAL 

§ 27. Õhusõiduki mehitamine

 (1) Õhusõiduki mehitamine on õhusõiduki komplekteerimine pädeva, lennuohutust tagava meeskonnaga.

 (2) Õhusõiduki meeskonnaliige on isik, kelle õhusõiduki omanik või valdaja on määranud täitma töökohustusi õhusõiduki pardal lennuülesande täitmise ajal.

 (21) Lennumeeskonna liige on kehtivat lennundusluba omav õhusõiduki meeskonnaliige, kelle kohustuseks on õhusõiduki käitamisega seotud tegevus lennuülesande täitmise ajal.

 (3) Õhusõiduki käitaja peab tagama õhusõiduki mehitamise lennundusspetsialistidega, kes omavad kehtivat lennundusluba ja keda volitatakse täitma erialaseid ülesandeid lennu ajal.

§ 28. Õhusõiduki kapten

 (1) Õhusõiduki kapten on õhusõiduki omaniku või valdaja määratud piloot, kes juhib meeskonna tööd ja vastutab lennu ohutu kulgemise eest.

 (2) Õhusõiduki kapten vastutab meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva lasti ohutuse eest õhusõiduki uste sulgemise momendist alates ning õhusõiduki ohutu käitamise eest, alates õhusõiduki liikumapanekust startimiseks kuni peatumiseni ja mootorite seiskamiseni pärast lennu lõppu.

 (3) Kapteni korraldused, mis on seotud lennu ohutu sooritamisega, on kõigile õhusõiduki pardal viibivatele isikutele kohustuslikud.

 (4) Kaptenil on õigus keelduda meeskonnaliikme, reisija või lasti pardale võtmisest või kõrvaldada see isik või last pardalt enne lendu või pärast maandumist, kui seda nõuab lennuohutus.

§ 29. Õhusõiduki kapteni kohustused

  Kapten on kohustatud:
 1) kindlustama enne lendu, et õhusõiduk on lennukõlblik, nõuetekohaselt varustatud, mehitatud, lastitud ja lend on ette valmistatud, ning sooritama lennu vastavalt kehtestatud eeskirjadele;
 2) jälgima, et õhusõiduki pardal on ettenähtud dokumendid ning sissekanded nendesse on tehtud vastavalt kehtestatud eeskirjadele;
 3) teatama kõigist õhusõiduki lennukõlblikkust ohustavatest asjaoludest Lennuametile.

§ 30. Õhusõiduki kapteni ja meeskonna ühised kohustused

  Kapten ja meeskond on kohustatud hoolitsema õhusõiduki ning selle pardal olevate reisijate, posti ja lasti eest.

§ 31. Õhusõiduki kapteni õigused ohuolukorras

  Õhusõiduki sattumisel ohuolukorda on kaptenil õigus rakendada kõiki lennuohutuse seisukohalt vajalikke meetmeid kuuletumise ja korra tagamiseks. Iga meeskonnaliige on kohustatud osutama kaptenile vajalikku abi. Sellist abi on kaptenil õigus nõuda ka reisijatelt.

§ 32. Õhusõiduki kapteni kohustused kuriteo või väärteo korral

 (1) Kui õhusõiduki pardal on toime pandud kuriteo või väärteo tunnustega tegu, on kapten kohustatud teatama sellest politseile ja rakendama meetmeid kuriteo või väärteo asjaolude väljaselgitamiseks.

 (2) Kapten on kohustatud rakendama meetmeid kuriteos kahtlustatava või väärteomenetlusaluse isiku kinnipidamiseks ning üleandmiseks Eesti politseile, Eesti konsulaarametile või välisriigi vastavale asutusele.

 (3) Kapten on kohustatud tagama õigusrikkumise vahendite ja teiste asitõendite üleandmise pädevale asutusele.
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]

§ 33. Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamine

 (1) Kapten või, kui temal ei ole see võimalik, õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja on kohustatud viivitamata teatama lennuõnnetusest või tõsisest lennuintsidendist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning esitama juhtunust 72 tunni jooksul kirjaliku ettekande.

 (2) Kapten või, kui temal ei ole see võimalik, õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja on kohustatud viivitamata teatama toimunud vahejuhtumist Lennuametile ja esitama juhtunust 72 tunni jooksul kirjaliku ettekande.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

6. peatükk LENNUVÄLJAD, KOPTERIVÄLJAKUD JA AERONAVIGATSIOONITEENUSE OSUTAJAD 
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

§ 34. Lennuväljad, kopteriväljakud ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (1) Lennuväli on teatud maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks.

 (2) [Kehtetu – RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

 (3) Kopteriväljak on piiratud varustuse ja mõõtmetega maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks.

 (4) [Kehtetu – RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (5) Ainuõiguse sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osade piires lennuliiklusteenuse osutamiseks annab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

§ 35. Lennuvälja, kopteriväljaku ja üle 45 m kõrguste ehitiste planeerimine, ehitamine ja kasutuselevõtmine

 (1) Lennuvälja ja kopteriväljaku ehitamine eeldab detailplaneeringu olemasolu.

 (2) Lennuvälja, kopteriväljakut või maapinnast üle 45 m kõrgused ehitist hõlmavad detailplaneeringud peab kohalik omavalitsus kooskõlastama Lennuametiga. Lennuametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist teha detailplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis.

 (3) Kui projekteerimistingimustes nähakse ette maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise olemasolu, peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimused kooskõlastama Lennuametiga. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus on Lennuametil õigus teha projekteerimistingimustele aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis, samuti teha ettepanek muuta projekteerimistingimusi aeronavigatsioonist, lennuliiklusest ja lennuohutusest lähtuvalt. Kohalik omavalitsus peab projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama Lennuameti ettepanekut selle olemasolu korral.

 (4) Lennuvälja, kopteriväljaku või maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt peab olema Lennuameti poolt heaks kiidetud. Lennuametil on õigus teha talle heakskiitmiseks esitatud ehitusprojektile aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse kohta ekspertiis. Lennuamet määrab ehitusprojekti heakskiitmisel kindlaks lennuväljal või kopteriväljakul lubatava lennutegevuse, mis kantakse nii ehitusloale kui ka ehitise kasutusloale.

 (5) Lennuväljale ja kopteriväljakule või maapinnast üle 100 m kõrgusega ehitisele võib kasutusloa väljastada ainult Lennuameti kirjaliku nõusoleku korral. Lennuametil on õigus teha enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitisele lennuohutuse ekspertiis.

 (51) Nähtavat laserkiirgust tekitavate seadmete kasutamine kuni 18 500 m kaugusel sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku viitepunktist tuleb kooskõlastada Lennuametiga.

 (52) Kooskõlastuse andmisel lähtub Lennuamet järgmistest piirangutest:
 1) lennuraja teljest ristisuunas ja viitepunktist pikisuunas kuni 3700 m ning telje suunas kaugusvahemikus 3700–9300 m ülevalpool tõusunurka 1:40 ei tohi nähtava laserkiirguse hetkvõimsuse tihedus ületada 50 nW/cm2;
 2) lennurajast kuni 18 500 m kaugusel ei tohi nähtava laserkiirguse hetkvõimsuse tihedus ületada 5 µW/cm2;
 3) laserkiirt pehmendava mooduse kasutamise korral arvestatakse vastavalt korrigeeritud võimsustiheduse määraga.

 (53) Lennuametil on õigus enne käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud kooskõlastuse andmist teha seadmele või projektile ekspertiis.

 (6) Lennuametiga tuleb kooskõlastada ka selliste ehitiste, mis eraldavad märgatavates kogustes gaasi, suitsu, veeauru või halvendavad mingil muul viisil nähtavust lennuvälja lähiümbruses, ehitusprojektid ja lennuvälja lähiümbruses asuvate prügimägede, loomafarmide, kala- ja lihatöötlemisettevõtete ehitusprojektid.

 (7) Vabariigi Valitsus kehtestab lennuohutuse tagamiseks lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse määratlemise ja kasutamise korra.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 53 nimetatud ekspertiisi tegemiseks on Lennuametil õigus kaasata detailplaneeringu, ehitusprojekti või ehitise ekspertiisi tegemiseks pädevaid isikuid (eksperte). Ekspert esitab oma arvamuse kirjalikult.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 53 nimetatud ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas eksperdi tasu, kannab lennuvälja, kopteriväljakut või maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist ehitada sooviv isik või ehitise omanik. Ekspertiisi kulude suuruse määrab Lennuamet oma otsusega. Käesolevas paragrahvis nimetatud eksperdi tasu aluseks on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäärale vastava tunnitasu kolmekordne määr.
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]

§ 351. Lennuvälja ja kopteriväljaku ohutusjuhtimise süsteem ja käsiraamat

 (1) Lennuväljal ja kopteriväljakul peab olema ohutusjuhtimise süsteem. Ohutusjuhtimise süsteem (Safety Management System – SMS) on lennuvälja või kopteriväljaku ohutusalaseks juhtimiseks, kaasa arvatud lennuvälja või kopteriväljaku ohutusalaste üldsuundade rakendamiseks lennuvälja või kopteriväljaku käitaja poolt väljatöötatud organisatsiooniline ülesehitus, mis sisaldab vastutuse jaotumist ning protseduure ja protsesse, mis tagavad kontrolli lennuvälja või kopteriväljaku ohutuse ja ohutu kasutamise üle.

 (2) Lennuväljal ja kopteriväljakul peab olema käsiraamat. Lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamat on dokument, milles on toodud asjakohane informatsioon lennuvälja või kopteriväljaku rajatiste, seadmete, teenistuste, käitamisprotseduuride, ohutusjuhtimise süsteemi, organisatsiooni ja juhtimise kohta. Nõuded lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamatu sisule ja koostamisele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

 (3) Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja peab vähemalt üks kord aastas korraldama ohutusjuhtimise süsteemi auditi ning lennuvälja või kopteriväljaku rajatiste ja seadmete ülevaatuse. Audit peab hõlmama lennuvälja või kopteriväljaku käitaja funktsioone ning lennuvälja või kopteriväljaku kasutajate, kaasa arvatud baseeruvate operaatorite, maapealse käitluse ja teiste teenuste osutajate välisauditit ja ülevaatust. Ohutusjuhtimise süsteemi auditeerimisaruande peab koostama selleks pädev ohutusekspert.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 36. Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaat

 (1) Lennuvälja või kopteriväljaku kasutamiseks õhusõidukite lennutegevuse korraldamisel peab lennuväljal või kopteriväljakul olema sertifikaat, mis kinnitab selle vastavust õhusõidukite ohutu käitamise nõuetele.

 (2) Lennuväljade ja kopteriväljakute sertifitseerimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

 (3) Lennuvälju ja kopteriväljakuid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet.

 (4) Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 37. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaat
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (1) Aeronavigatsiooniteenuse nõuetekohaseks korraldamiseks ja lennuohutuse tagamiseks peab ettevõtja omama sertifikaati, mis kinnitab, et tal on selleks tegevuseks piisavate teadmiste ja kogemustega personal, talitused, vajalikud seadmed, rajatised ja varustus ning välja töötatud vajalikud protseduurid.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (2) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (3) Aeronavigatsiooniteenuse osutajaid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (4) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmeid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet.

 (5) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

 (6) Lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest on vastutav Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni sageduste koordinaator Eestis.

 (7) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi taotluse ja muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

7. peatükk LENNUETTEVÕTJAD 

§ 38. [Kehtetu – RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 39. Riiklikud load

  Tsiviilõhusõidukite käitamiseks ärilistel eesmärkidel peab ettevõtja omama järgmisi riiklikke lubasid:
 1) lennutegevusluba;
 2) lennuettevõtja sertifikaati;
 3) [kehtetu – RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 40. Lennutegevusluba
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

 (1) EÜ Nõukogu määruses 2407/92/EMÜ (EÜT L 240, 24.08.1992, lk 1–7) lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta nimetatud lennutegevusloa annab välja majandus- ja kommunikatsiooniminister.

 (2) Lennutegevusloa väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

 (3) –(4)
[Kehtetud – RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 41. [Kehtetu – RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 42. Lennuettevõtja sertifikaat

 (1) Kontrolli lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmiseks viib läbi Lennuamet või käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 loetletud juhtudel pädev organisatsioon või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsioon. Lennuettevõtja sertifikaadi annab välja Lennuamet.

 (2) Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

 (3) Lennuettevõtja sertifikaat on Lennuameti poolt väljaantud dokument, mis kinnitab, et lennuettevõtjal on sellise tegevuse ohutuks ja seaduslikuks korraldamiseks vajalikud talitused, rajatised, seadmed ja varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal.

 (4) Lennuettevõtja sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused.

 (5) Lennuettevõtja sertifikaat peab olema ka nendel isikutel, kes teevad õhusõidukilt või õhusõidukiga tasu eest töid, mis ei ole käsitatavad reisijate, posti ja/või lasti veona.

 (6) Juriidilised isikud, kes ei ole lennuettevõtjad ja kes tegelevad mittetulundusliku lennutegevusega, peavad omama lennutegevuse käsiraamatut ja registreerima nende poolt harrastatava lennutegevuse Lennuametis. Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused, registreerimistunnistuse väljaandmise, selle kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra ning nõuded lennutegevuse käsiraamatu sisule kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

 (7) Uue õhusõiduki tüübi või klassi sisseviimise eest lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse ja lennuettevõtja sertifikaadi ning lennundus- ja lennundustehnilise personali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005, lõike 6 osas 1.01.2006]

§ 421. Operatiiv-teenistuslik lennutegevus

  Riigi ametiasutus, kelle tegevusvaldkonnaks on reageerimiskohustuslik ja operatiiv-teenistuslik lennutegevus, korraldab oma lennundustegevust vastavalt käesolevale seadusele ja lennundustegevuse protseduurireegleid sätestavatele käsiraamatutele, mis on eelnevalt kooskõlastatud Lennuametiga.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 43. Lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine

  Lennuettevõtja sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või peatatakse ajutiselt puuduste kõrvaldamiseni või muudetakse selles esitatud käitamistingimusi, kui:
 1) lennuettevõtja ei vasta käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud nõuetele;
 2) on rikutud lennuettevõtja sertifikaadi juurde kuuluvaid käitamistingimusi.

§ 44. Muutused lennutegevusloa ja lennuettevõtja sertifikaadi alustes

  Lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaati omav ettevõtja on kohustatud Lennuametile viivitamata kirjalikult teatama kõigist muutustest andmetes, mis olid aluseks tegevusloa ja sertifikaadi väljaandmisel.

§ 45. Lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaati omavate ettevõtjate kontrollimine

  Lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaati omav ettevõtja on kohustatud Lennuameti järelevalve vastutavale töötajale kontrolli teostamiseks võimaldama juurdepääsu kõigile vastavatele hoonetele, ruumidele, seadmetele, dokumentatsioonile ja arvutiteabele, samuti esitama vajalikku teavet kirjalikult. Kontrolli teostatakse lennuettevõtja töö ajal.

§ 46. Regulaarne lennuühendus Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega

  Lennuettevõtjate poolt peetav regulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega toimub vastavalt välislepingutele või majandus- ja kommunikatsiooniministri nõusolekul.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

8. peatükk LENNUOHUTUST MÕJUTAVAD JUHTUMID 
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 47. Lennuohutust mõjutav juhtum

 (1) Lennuohutust mõjutav juhtum on lennuõnnetus, tõsine lennuintsident, lennuintsident ja vahejuhtum.

 (2) Lennuõnnetus on õhusõiduki kasutamisega seotud õnnetusjuhtum, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni ja mis põhjustab kellegi surma või raske tervisekahjustuse või mille tulemusena saab õhusõiduk tõsiseid vigastusi, on teadmata kadunud või asub ligipääsmatus kohas.

 (3) Tõsine lennuintsident on lennuintsident, mille toimumise asjaolud oleksid võinud põhjustada lennuõnnetuse toimumise.

 (4) Lennuintsident on õhusõiduki kasutamisega seotud, lennuohutust mõjutav, kuid mitte lennuõnnetusega lõppenud sündmus, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni.

 (5) Vahejuhtum on tegevuse katkemine, puudus, viga või muu mittetavapärane asjaolu, mis mõjutas või oleks võinud mõjutada lennuohutust, kuid mille tagajärjel ei toimunud sündmust, mida saab määratleda lennuõnnetuse või tõsise lennuintsidendina.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 48. Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral ning lennuõnnetuse ja -intsidendi uurimine

 (1) Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral toimuvad vastavalt päästeseadusele (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267; 61, 375; 63, 387).

 (2) Tallinna lennuinfopiirkonnas toimunud lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentide uurimist korraldab struktuuriüksus (edaspidi uurimisüksus) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Uurimisüksus on uurimise teostamisel sõltumatu. Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise korra ning lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentide uurimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

 (21) Kaitseväe õhusõidukitega toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimist korraldab kaitsevägi koostöös uurimisüksusega vastavalt käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.

 (3) Uurimisüksusel on õigus kaasata uurimisse eksperte ja teha ettepanekuid majandus- ja kommunikatsiooniministrile uurimiskomisjonide moodustamiseks.

 (4) Lennuõnnetuse või -intsidendi uurimise peamine eesmärk on kindlaks teha lennuõnnetuse või -intsidendi põhjused, et vältida selliseid õnnetusi ja intsidente tulevikus.

 (5) Uurimisega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama uurimiskomisjonile või eksperdile vajalikku kaasabi.

 (6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuetele informeerima lennuõnnetusega seotud riikide lennundusasutusi ja Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 49. Teabe ja tõendite tagamine

 (1) Uurimiskomisjonil või eksperdil on õigus küsitleda kõiki isikuid, kellel on uurimise seisukohalt tähtsat teavet. Uurimiskomisjonil või eksperdil on õigus iseseisvalt või koostöös kriminaalasja eeluurimist teostava asutusega juurdepääsuks kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele.

 (2) Kui on leitud õhusõiduk, sellel veetud kaupa või muud õhusõiduki juurde kuuluvat ja on küllaldaselt alust arvata, et on toimunud lennuõnnetus, on keelatud leitut ära viia või ümber paigutada uurimiskomisjoni või eksperdi loata. Need nõuded ei kehti inimelu päästmise ja kannatanule abi osutamise korral.

 (3) Isik, kes on võtnud enda valdusesse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vara, on kohustatud viivitamata sellest teatama politseile, uurimisüksusele või eksperdile, kes peavad võtma meetmeid vara säilitamiseks.

§ 50. Uurimisaruanne

  Uurimistulemuste kohta koostab uurimisüksus uurimisaruande, mille sisu vastab lennuõnnetuse või -intsidendi iseloomule ja raskusastmele ning mis avalikustatakse. Uurimisaruande lahutamatuks osaks on lennuohutusalased soovitused. Uurimisaruandeid kasutab Lennuamet lennuohutuse tagamise meetmete väljatöötamisel.

9. peatükk LENNUNDUSE MUUD SÄTTED 

§ 51. Lennuameti ühekordne luba

 (1) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks, samuti lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab olema Lennuameti ühekordne luba.

 (2) Ühekordse lennuloa võib välja anda õhusõidukile, millel ei ole kehtivat lennukõlblikkussertifikaati, kuid mille lend teatud piirangutega on ohutu. Piirangute ulatuse ja mahu määrab Lennuamet vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud lennukõlblikkusnõuetele.
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]

§ 52. Õhusõiduki sundmaandamine

 (1) Lennuohutuse tagamiseks ning julgeoleku ja avaliku korra huvides on lennujuhil õigus nõuda õhusõiduki kaptenilt õhusõiduki sundmaandumist lähimal sobival lennuväljal.

 (2) Õhusõiduki sundmaandamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

§ 53. Siseriiklikud õhuveod

 (1) Siseriiklike õhuvedude puhul rakendatakse rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni ja Varssavi konventsiooni täiendava, lepinguvälise vedaja teostatavate rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni sätteid (RT II 1998, 2-4, 7 ja 9).

 (2) Õhuvedude eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus .

§ 54. Ohtlike ainete õhuvedu

  Ohtlike ainete vedu tsiviilõhusõidukitega toimub Lennuameti kirjaliku loa alusel 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaselt.

§ 55. Õhusõiduki kasutamise keelamine

 (1) Keelatud on:
 1) õhusõiduki start, kui õhusõiduk ei ole lennukõlblik või nõuetekohaselt mehitatud, varustatud ja lastitud või ilmnevad muud õhusõiduki käitamist takistavad asjaolud, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
 2) kasutada tsiviilõhusõidukit Eesti Vabariigi õigusaktidega keelatud esemete või ainete vedamiseks;
 3) õhusõiduki käitamine alkoholi, narkootikumide, psühhotroopsete või teiste lennuohutust mõjutada võivate ainete mõju all;
 4) õhusõiduki käitamine haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, kui isik ei saa täita oma ülesandeid ohutul viisil.

 (2) Lennuvälja käitajal või tema poolt kirjalikult volitatud isikul on õigus keelduda õhusõiduki teenindamisest, kui kehtestatud maksed, mis on seotud õhusõiduki viimase maandumisega lennuväljale, viibimisega seal või lahkumisega sealt, ei ole tasutud või ei ole esitatud tagatist nende tasumise kohta.

 (3) Lennuliikluse juhtimise teenuse osutajal on õigus keelduda õhusõiduki teenindamisest, mille käitaja ei ole tasunud varasema lennuliikluse juhtimise teenuse eest, kui sellega ei seata ohtu inimeste elu ja tervist ega tekitata kahju keskkonnale.

 (4) Kui isik käitab õhusõidukit käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 keelatud viisil, siis suunatakse ta läbivaatusele joobeseisundi tuvastamiseks liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 93, 565; 2002, 38, 234) § 201 lõikes 2 sätestatud alusel ja korras.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 551. Alkoholi, narkootilise ja muu psühhotroopse aine tarvitamise keeld

 (1) Õhusõiduki meeskonnaliige, lennuliikluse lennujuht ja -informaator, lendude korraldaja ning õhusõiduki lennundustehniline töötaja ei tohi oma töökohustuste täitmise ajal tarvitada alkoholi, narkootilist või muud psühhotroopset ainet ega olla nimetatud ainete mõju all.

 (2) Tööandja on kohustatud jälgima, et töötajad ei oleks töökohustuste täitmise ajal alkoholi, narkootilise või muu psühhotroopse aine mõju all. Tööandja peab välja töötama meetmed ja töökorraldusliku regulatsiooni alkoholi, narkootilise ja muu psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 56. Ebaharilike õhusõidukite kasutamine

 (1) Piloodita, mootorita või muude ebaharilike omadustega õhusõidukite käitamiseks, samuti kuni 500 kg stardimassiga või tüübisertifikaati mitteomavate õhusõidukite käitamiseks võib majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestada eeskirjad, mis erinevad käesoleva seaduse 2.–7. peatüki sätetest, tingimusel, et oleks tagatud lennuohutus.

 (2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab eeskirjad, millega reguleeritakse õhuruumi kasutamist selliste lennuvahendite poolt, mida ei saa klassifitseerida õhusõidukitena.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 57. Aeronavigatsioonialane teave ja meteoroloogiaalase teeninduse tagamine

 (1) [Kehtetu – RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (2) Aeronavigatsioonialase teabe edastamise ja meteoroloogiaalase teeninduse tagamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

 (21) Meteoroloogiateenuse osutamisega seotud kulud katab teenuse tarbija.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

§ 58. Vastutuse piirmäära erisus

  Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrusest 785/2004/EÜ (ELT L 138, 30.04.2004, lk 1–6) kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele peab õhusõiduki puhul, mille maksimaalne lubatud stardimass on 2700 kg või vähem ning mida ei käitata ärilisel eesmärgil, kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR ühe kindlustusjuhtumi korral ühe reisija kohta olema vähemalt 100 000 SDR-i.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

  §-d 581–583
[Kehtetud – RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 584. Hüvitis ja abi reisijate lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise ja pikaajalise hilinemise eest

  Tarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 261/2004/EÜ (ELT L 046, 17.02.2004, lk 1–8) rakendamise, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus 295/91/EMÜ. Määruse rakendamine tagatakse Eesti territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate lendude ja kolmandast riigist sellistesse lennujaamadesse saabuvate lendude puhul. Vajadusel võtab Tarbijakaitseamet kasutusele vajalikud meetmed reisijate õiguste kaitsmise tagamiseks.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 59. Lennuliiklustasud

 (1) Lennuliiklustasud on:
 1) lennujuhtimisteenuse eest võetav tasu lendamisel Tallinna lennuinfopiirkonnas instrumentaallennu reeglite järgi – marsruudi navigatsioonitasu;
 2) lennujuhtimisteenuse või lennuinfoteenuse eest võetav tasu lendamisel lennuvälja või kopteriväljaku lähenemisalas, lähialas või lennuinfotsoonis – terminali navigatsioonitasu;
 3) lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest võetavad tasud – maandumistasu, parkimistasu, reisijatasu ja starditasu.

 (2) Lennuliiklustasude määrad kehtestab lennuliiklusteenust osutav ettevõtja. Lennuliiklustasude määramisel ja allahindluse tegemisel peab lennuliiklusteenust osutav ettevõtja lähtuma Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennuliiklustasude määramise põhimõtetest, arvestades, et lennuliiklustasude suurus ja allahindluse tingimused peavad olema selgelt määratud ja kehtima kõikidele kehtestatud tingimustele vastavatele teenuse kasutajatele ning olema avalikustatud hinnakirjas.

 (3) Lennuliiklustasud avalikustatakse lennundusteabe kogumikus (Aeronautical Information Publication – AIP) vähemalt 90 päeva enne kehtima hakkamist.

 (4) Lennuliiklustasud makstakse enne õhusõiduki lahkumist lennuväljalt, kui teenust osutava ettevõtjaga ei ole teisiti kokku lepitud.

 (5) Lennuliiklustasude maksmise tagab õhusõiduki käitaja, kui seaduses või lepingus ei ole sätestatud teisiti. Õhusõiduki omanik on lennuliiklusteenuse osutaja nõudmisel kohustatud andma teavet õhusõiduki käitaja tuvastamiseks ja lennuliiklustasude arvutamiseks.

 (6) Lennuliiklustasu maksmisega viivitamise korral võib teenuseosutaja nõuda viivist 0,07 protsenti maksmata summast päevas ja keelduda viivitanud kliendile teenuse osutamisest kuni võla tasumiseni.

 (7) Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel ja kaitsmisel osaleva Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude õhusõiduki lennuliiklustasud hüvitatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

 (8) Lennuliiklustasusid ei võeta, kui õhusõidukiga sooritatakse:
 1) Lennuametiga kooskõlastatud katselendu lennukõlblikkuse tuvastamiseks;
 2) kontroll-lendu lennuliiklusteenuse osutaja navigatsiooniseadmete kontrollimiseks;
 3) tagasipöördumislendu lähtelennuväljale tehnilistel põhjustel või halva ilma tõttu;
 4) välisriigi riigipea või valitsusliikme ametliku visiidiga või erandjuhul muu Eesti Vabariigile välispoliitiliselt olulise ametliku visiidiga või humanitaarmissiooniga seotud lendu või lendu Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingu alusel, mille kohaselt on õhusõiduk nimetatud tasude maksmisest vabastatud. Selleks esitab Välisministeerium lennuliiklusteenuse osutajale eelneva taotluse;
 5) otsingu- ja päästetöid.

 (9) Lennuliiklustasusid ei võeta vastastikkuse põhimõttel välisriigi riiklikult õhusõidukilt, kui eelnevalt on lennuliiklusteenuse osutajale esitatud Välisministeeriumi vastav taotlus. Selline vabastus antakse taotluses kindlaksmääratud mahus ja perioodiks.

 (10) Reisijatasu ei võeta:
 1) alla kahe aasta vanuse lapse eest, kui ta reisib ilma eraldi piletita;
 2) isiku eest, kes on määratud kontrollima õhusõidukit, selle seadmeid või meeskonda või kes lendab seda ülesannet täitma;
 3) õhusõiduki meeskonnaliikme eest, kes on teel oma töökohale;
 4) otsimis-, pääste- ja õppelendudel osalejate eest.

 (11) Starditasu ei võeta lennuvälja ametlikul tööajal startivatelt õhusõidukitelt.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 60. Lennundusjulgestus

  Lennundusjulgestuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

91. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

§ 601. Riiklik järelevalve lennuohutust, õhuruumi kasutamist ning lennuliikluse korraldamist ja teenindamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle

  Lennuohutust, õhuruumi kasutamist ning lennuliikluse korraldamist ja teenindamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Lennuamet ja teised seadusega nimetatud riikliku järelevalve asutused.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 602. Lennuameti pädevus ja õigused riikliku järelevalve teostamisel

 (1) Lennuameti pädevuses on riiklik järelevalve:
 1) lennuettevõtjate, teiste lennundusega tegelevate äriühingute ja mittetulundusühingute lennutegevuse üle;
 2) ehitiste ning lennuväljade ja kopteriväljakute vastavuse üle lennuohutusnõuetele;
 3) aeronavigatsiooniteenuse osutajate üle lennuliikluse ohutu ja nõuetekohase korraldamise osas;
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]
 4) õhusõidukite lennu- ja keskkonnakõlblikkuse üle;
 5) õhusõidukite valmistamise ja hooldamisega tegelevate ettevõtjate üle;
 6) lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevusega tegeleva ettevõtja, lennuettevõtja või lennuvälja käitajaga lepingulistes suhetes oleva puhastusettevõtja või julgestusteenust osutava ettevõtja, lennuettevõtja õhusõidukeid varustava toitlustusettevõtja ning õhuteed pidi edastatava kauba või posti käitlemisega tegeleva ettevõtja poolt;
 7) lennundusspetsialistide lennunduslubade vastavuse üle spetsialisti pädevusele.

 (2) Ametnikul, kes teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riiklikku järelevalvet, on õigus:
 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas takistamatult ja ette teatamata;
 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi;
 3) saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada nende ärakirju;
 4) keelata või peatada lennukõlblikkuse või keskkonnakõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki, samuti ohutusnõuetele mittevastava lennuvälja või kopteriväljaku käitamine;
 5) kontrollida ehitusprojekti ja ehitise vastavust lennuohutusnõuetele;
 6) nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti ja ehitise ekspertiise;
 7) nõuda ehitamise või ehitise kasutamise osalist või täielikku peatamist;
 8) korraldada ehitiste lennuohutusnõuete mittejärgimisest tingitud juhtumite põhjuste uurimist;
 9) teha ettekirjutusi lennuohutust ja lennundusjulgestust reguleerivate õigusaktide täitmiseks lennuettevõtjale, muule õhusõiduki omanikule või käitajale, lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi omanikule, lennuohutust mõjutava ehitise omanikule, õhusõiduki valmistamise või hooldusega tegelevale ettevõtjale, lennuettevõtja õhusõidukeid varustavale toitlustusettevõtjale, lennuettevõtja või lennuvälja käitajaga lepingulistes suhetes olevale puhastusettevõtjale või julgestusteenust osutavale ettevõtjale, õhuteed pidi edastatava kauba või posti käitlemisega tegelevale ettevõtjale, aeronavigatsiooniteenuse osutajale või lennundusspetsialistile.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

 (3) Ametnik, kes teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riiklikku järelevalvet, on kohustatud:
 1) esitama töötõendi või käesoleva seaduse §-s 232 nimetatud sertifikaadi;
 2) tagama talle riikliku järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

 (4) Ehitistele kehtestatud lennuohutusnõuete järgimise riikliku järelevalve korral peab Lennuamet informeerima kohalikku omavalitsust selle tulemustest.

 (5) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab lennundusjulgestusalaste nõuete täitmise tagamiseks lennundusjulgestuse järelevalve teostamise korra .

§ 603. Ettekirjutus

 (1) Lennuameti järelevalve korras tehtud ettekirjutus peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) isiku või asutuse nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
 2) andmed ettekirjutuse objektiks oleva toimingu kohta;
 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 4) ettekirjutuse tegemise põhjendus;
 5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri.

 (11) Tarbijakaitseameti peadirektoril või tema poolt volitatud ametiisikul on õigus reisijate lennureisist mahajätmise või lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral teha lennuettevõtjale ettekirjutus reisijatele hüvitise maksmise ja abi osutamise nõudega. Tarbijakaitseameti tehtud ettekirjutus peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed.

 (2) Käesoleva seaduse § 602 lõike 2 punktis 9 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Lennuameti ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitseameti ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

 (4) Ettekirjutus kuulub viivitamatule täitmisele ning selle vaidlustamine ei peata ettekirjutuse täitmist.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

92. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 604. Lennuvälja, kopteriväljaku või aeronavigatsiooniteenuse osutaja tähistusmärkide, seadmete või rajatiste rikkumine või nende paigutamise nõuete rikkumine
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

  Lennuvälja, kopteriväljaku või aeronavigatsiooniteenuse osutaja tähistusmärkide, seadmete või rajatiste rikkumise või nende paigutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

§ 605. Lennuväljale või lennuvälja piirkonda ebaseaduslike tähistusmärkide, seadmete või rajatiste paigutamine või ehitamine

  Lennuväljade eristamiseks kasutatavate tähistusmärkide või -seadmetega sarnanevate mis tahes märkide või seadmete lennuväljale või lennuvälja piirkonda paigutamise või lennuvälja juhtkonna loata pürotehnikavahendite kasutamise või õhusõidukite lendudele ohtlike ehitiste või rajatiste või lindude kogunemist soodustavate rajatiste ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 606. Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamata jätmine

  Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamata jätmise eest teatamiskohustusliku isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 607. Lennuvälja käitamisnõuete või lennuliikluse teenindamise nõuete rikkumine

  Lennuvälja käitamisnõuete või lennuliikluse teenindamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 608. Õhusõidukite või nende seadmete rikkumine

  Õhusõidukite või nende seadmete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 609. Ohutusnõuete rikkumine õhusõidukis

  Õhusõiduki kapteni korralduse täitmata jätmise või ohutusnõuete rikkumise eest õhusõidukis reisija poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 6010. Lennunduse julgestusnõuete rikkumine

  Lennunduse julgestusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 6011. Õhusõiduki, lennuettevõtja või aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi käitamistingimuste rikkumine
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

  Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki juhtimise eest või õhusõiduki juhtimise eest, mis on vastava loata ümber ehitatud või mis ei ole kehtestatud korras registreeritud või millel ei ole kehtivat lennukõlblikkuse sertifikaati, samuti lennuettevõtja või aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi käitamistingimuste mittetäitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2007, 10, 47 - jõust. 07.02.2007]

§ 6012. Tehnilise rikkega õhusõiduki juhtimine

  Õhusõiduki, mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6013. Tehnilise rikkega õhusõidukit juhtima lubamine

  Õhusõidukit, mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6014. Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumine

 (1) Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud:
 1) varaline kahju või
 2) inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 6015. Õhusõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

 (1) Õhusõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest isiku poolt, kellelt õhusõiduki juhtimise õigus ära on võetud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6016. Õhusõiduki juhtimise üleandmine juhtimisõiguseta isikule

  Õhusõiduki juhtimise õiguseta isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 6017. Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki käitamise lubamine

  Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt kehtivatele lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki või vastava loata ümberehitatud või kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse sertifikaadita õhusõiduki käitamise lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6018. Joobeseisundis isiku õhusõidukit juhtima lubamine

  Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis õhusõiduki juhi õhusõidukit juhtima lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6019. Juhtimisõiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamine

  Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt õhusõiduki juhtimise õiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6020. Õhusõiduki juhtimine või lennuliikluse teenindamine joobeseisundis isiku poolt

  Õhusõiduki juhtimise või lennuliikluse teenindamise eest joobeseisundis isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 6021. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest

  Õhusõiduki juhi või lennujuhi, samuti õhusõiduki juhtimise õigust mitteomava isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 6022. Lennuliiklusteenuse osutamine lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori luba või nõutavat pädevust mitteomava isiku poolt

  Lennuliiklusteenuse osutamise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori luba või nõutavat pädevust mitteomava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 6023. Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumine õhuveos

  Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumise eest õhuveos – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]

§ 6024. Keskkonnaohtliku õhusõiduki juhtimine

  Õhusõiduki, mille heitmete saasteainesisaldus või tekitatav müra ületab lubatud piiri, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6025. Keskkonnaohtlikku õhusõidukit juhtima lubamine

  Keskkonnaohtlikku õhusõidukit juhtima lubamise eest selle omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6026. Lennuliikluse teeninduse üleandmine ebapädevale isikule

  Lennuliikluse teeninduse üleandmise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori luba või nõutavat pädevust mitteomavale isikule või sellise isiku operatsioonilisele tööle lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6027. Lennuliikluse lennujuhi korralduste eiramine

  Õhusõiduki kapteni poolt lennuliikluse lennujuhi õiguspäraste korralduste eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]

§ 6028. Transpondri kasutamata jätmine

  Transpondri kasutamata jätmise eest kontrollitavas õhuruumis, kui selleks puudub asjaomase lennuliiklusteenistuse luba, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]

§ 6029. Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki käitamine

  Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki või vastava loata ümberehitatud või kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse sertifikaadita õhusõiduki käitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 6030. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 604–6029 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600; 2005, 20, 126) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; RT III 2004, 9, 96; RT I 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403) sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 604–6029 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Lennuamet.
[RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 61. Lennundusalaste dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seadusega

  Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud lennundusalased määrused, litsentsid, sertifikaadid, tunnistused ja load vaadatakse läbi, tunnistatakse kehtetuks või viiakse kooskõlla käesoleva seadusega kuue kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest.

§ 611. [Kehtetu – RT I 2005, 29, 216 - jõust. 27.05.2005]

§ 62–63. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

  _________________________________________

  1 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 76–86).