Teksti suurus:

Maareformiga seonduvate Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:02.03.2007
Avaldamismärge:RT I 2007, 17, 85

Maareformiga seonduvate Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

Vastu võetud 16.02.2007 nr 41

Määrus kehtestatakse «Maareformi seaduse» § 9 lõike 9, § 15 lõike 1, § 221 lõike 6, § 223 lõigete 9 ja 10, § 224 lõike 8, § 23 lõigete 5 ja 6, § 341 lõike 5, § 351, § 38 ja «Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse» § 17 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määruse nr 267 «Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine» muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korras» (RT I 1996, 77, 1372; 2003, 83, 569) tehakse järgmised muudatused:

1) punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

«1. Käesolev kord reguleerib maareformi seaduse paragrahvi 20 lõigetes 1, 11 ja 12 nimetatud maa ostueesõigusega erastamist.»;

2) punktis 2 asendatakse sõnad «lõigetes 2 ja 3» sõnadega «lõikes 3»;

3) punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

« 4. Kohalik omavalitsus teeb maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja käesolevas korras sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud.»;

4) punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

« 7. Ostueesõigusega saavad maad erastada maareformi seaduse paragrahvi 22 lõikes 1, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 18 lõikes 1 ning Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse (RT I 1997, 81, 1363; 2000, 54, 347) paragrahvi 14 lõikes 8 nimetatud isikud, arvestades maareformi seaduse paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi, tingimusel, et eelnimetatud isikud on maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitanud maareformi seaduse paragrahvi 40 lõikes 1, Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 lõigetes 2, 21, 22 ja 23 või teise maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse (RT I 2000, 54, 347; 2002, 100, 586) paragrahvi 26 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avalduses märgitud erastatava maa pindala suurust ei ole avalduse esitajal õigus muuta. Kohalik omavalitsus võib avalduses märgitud erastatava maa pindala suurust muuta üksnes planeeringu ja maakorralduse nõuetest ning otstarbekusest tulenevalt.»;

5) punkti 71 täiendatakse alapunktiga 3 järgmises sõnastuses:

« 3) ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamiseks ei oldud 1. jaanuariks 1998. a esitatud avaldust ja pärast 1. jaanuari 1998. a ehitise omandanud isik esitas tähtaegselt maa erastamise avalduse, jääb nimetatud avaldus kehtima ehitise iga uue omaniku suhtes.»;

6) punkti 11 alapunkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

« 5) kui avaldajaks on füüsiline isik, siis koopia passi isikuandmeid kajastavast leheküljest või isikutunnistuse isikuandmeid kajastavast küljest;»;

7) punkti 11 alapunkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

8) punkti 131 teine lõik sõnastatakse järgmiselt:

«Taotleja on kohustatud piiride kulgemise ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates.»;

9) punkti 132 alapunkti 7 täiendatakse pärast sõnu «paragrahvi 9 lõike 2» sõnadega «ning paragrahvi 221 lõigete 2 ja 22» ning alapunkti täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Nimetatud maid käsitatakse ühtse tervikliku vaba maana, arvestamata maade õigusvastase võõrandamise aegseid piire;»;

10) punkti 132 alapunkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

« 8) maa erastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise vastavalt seadusele ning maa erastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava või kehtestatud detailplaneeringu alusel;»;

11) punkti 132 täiendatakse alapunktiga 10 järgmises sõnastuses:

« 10) kui taotletakse luba maa erastamiseks maareformi seaduse paragrahvi 20 lõike 12 alusel erandina lubatud maareformi seaduse paragrahvi 221 lõigetes 1–22 sätestatud ulatuses, on kaitseala valitseja või Muinsuskaitseamet kohustatud väljastama kirjaliku motiveeritud seisukoha, märkides selles kehtestatud kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud ning otsuse erastamise lubamise või mittelubamise kohta. Nimetatud otsus lisatakse maa ostueesõigusega erastamise toimikusse. Kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti fikseeritud, kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud peavad sisalduma käesoleva korra punktis 15 sätestatud kohaliku omavalitsuse otsuses ja käesoleva korra punktis 23 sätestatud erastamise korraldaja otsuses.»;

12) täiendatakse punktidega 133, 134, 135 ja 136 järgmises sõnastuses:

« 133. Taotleja on kohustatud katastriüksuse moodustamise tellimuse esitamisest 10 päeva jooksul teavitama maa asukohajärgset linna- või vallavalitsust kirjalikult, näidates ära, kellele ja millal on tellimus esitatud. Kui tellimust ei ole võimalik esitada kehtestatud tähtaja jooksul, peab taotleja esitama taotluse uue tähtaja määramiseks, näidates ära mõjuvad põhjused ja tõendades need dokumentaalselt. Kui linna- või vallavalitsus leiab, et tellimus jäi esitamata mõjuvatel põhjustel ega sõltunud taotleja tahtest, määrab ta tellimuse esitamiseks uue tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud. Linna- või vallavalitsus otsustab tähtaja määramise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Mõjuvate põhjuste puudumisel keeldub linna- või vallavalitsus tähtaja pikendamisest ja lõpetab oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ning taotleja kaotab maa erastamise õiguse.

134. Kui taotleja ei ole kolme kuu jooksul ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku kättesaamise päevast arvates tellinud katastriüksuse moodustamist või ei ole käesoleva korra punkti 133 kohaselt esitanud taotlust uue tähtaja määramiseks või ei ole nimetatud tellimust esitanud linna- või vallavalitsuse poolt määratud uueks tähtajaks, lõpetab linna- või vallavalitsus oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja taotleja kaotab maa erastamise õiguse.

135. Kui taotleja on käesoleva korra punktis 131 kehtestatud korras koostatud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku kätte saanud enne 27. novembrit 2005. a, s.o enne maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2005, 61, 476) jõustumist, kuid ei ole nimetatud ettepaneku alusel esitanud tellimust katastriüksuse moodustamiseks vastavat litsentsi omavale isikule, on taotleja kohustatud vastava tellimuse esitama kolme kuu jooksul eelnimetatud seaduse jõustumisest arvates ja 10 päeva jooksul teavitama sellest maa asukohajärgset linna- või vallavalitsust kirjalikult, näidates ära, kellele ja millal on tellimus esitatud. Kui taotleja ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul või ei ole käesoleva korra punkti 133 kohaselt esitanud taotlust uue tähtaja määramiseks või ei ole nimetatud tellimust esitanud linna- või vallavalitsuse poolt määratud uueks tähtajaks, lõpetab linna- või vallavalitsus oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja taotleja kaotab maa erastamise õiguse.

136. Käesoleva korra punktides 133, 134 ja 135 nimetatud maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid lõpetavas linna- või vallavalitsuse otsuses peab olema märgitud erastamise menetluse lõpetamise põhjus ja õiguslik alus viitega maareformi seaduse vastavale sättele. Otsusega tehakse maavanemale ettepanek ehitise teenindamiseks vajaliku maa riigi omandisse jätmiseks ja ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmiseks. Otsus tehakse taotlejale teatavaks allkirja vastu või tähtkirjaga. Linna- või vallavalitsus edastab otsuse koos maa ostueesõigusega erastamise toimiku ja muude asjas tähtsust omavate dokumentidega maavanemale 10 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.»;

13) täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses:

« 141. Ostueesõigusega erastatava maaüksuse (katastriüksuse) piiride tähistamise ning taotlejale piiride kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiukohustuse teatavaks tegemise kohta koostab maamõõtja looduses piiriprotokolli. Piiriprotokollile kirjutavad alla maamõõtja ning taotleja pärast maaüksuse piiride taotlejale kättenäitamist maamõõtja poolt. Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutakse kohaliku omavalitsusüksuse esindaja ning kui erastatav maaüksus asub maal, mille osas esitatud maa tagastamise või kolmanda isiku maa ostueesõigusega erastamise avaldus on lahendamata, kutsutakse piiriprotokolli allakirjutamise juurde ka maa tagastamise ja/või ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt. Kui erastatava maaüksusega piirneva, varem mõõdistatud katastriüksuse piirile paigaldatakse uusi piirimärke, taastatakse olemasolevaid piirimärke või kui piirnev katastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel, kutsutakse piiriprotokolli allakirjutamise juurde ka vastava katastriüksuse omanik (piirinaaber). Piiriprotokollile allakirjutamise aja ja koha teatab maamõõtja piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutavatele isikutele tähtkirjaga vähemalt 10 päeva ette. Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikud ja nende isikute poolt piiriprotokolli allakirjutamise juures tehtud märkused kantakse piiriprotokolli. Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikute mitteilmumise korral teeb maamõõtja piiriprotokolli vastava märke ning sellisel juhul loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiukohustus taotlejale teatavaks tehtuks märkusteta.»;

14) punkti 15 seitsmes jaotis sõnastatakse järgmiselt:

« – vajaduse korral muud maa erastamise tingimused, sealhulgas kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti fikseeritud, kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud.»;

15) punkti 23 alapunkti 1 teises jaotises asendatakse sõnad «kuni 1. detsembrini 2000. a on maa ostueesõigusega erastamisel» sõnadega «maa ostueesõigusega erastamisel enne 1. jaanuari 2002. a esitatud avalduse alusel on maa»;

16) punkti 23 alapunkti 1 neljanda jaotise teine lause sõnastatakse järgmiselt:

«Elamu, suvila ja aiamaja krundi või teenindamiseks vajaliku maa, sealhulgas elamu, suvila ja aiamaja püstitamiseks antud maa või väljaspool linna elamu juurde maa ostueesõigusega erastamisel Eesti alalisele elanikule maareformi seaduse paragrahvi 223 lõikes 2 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul, kui erastatava maa pindala on 2 hektarit või väiksem, korrutatakse erastatava maa müügihind koefitsiendiga 0,5.»;

17) punkti 23 alapunkti 1 kuuendat jaotist täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Järelmaksu osalisel ennetähtaegsel tasumisel alustatakse väljaostuvõla kustutamist järelmaksugraafikus fikseeritud viimasest maksetähtajast.»;

18) punkti 23 alapunkti 4 üheksas ja kümnes jaotis sõnastatakse järgmiselt:

« – pangaasutuse nimi, kus on avatud erastamise korraldaja eriarve;
– vajaduse korral muud maa erastamise tingimused, sealhulgas kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti fikseeritud, kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud.»;

19) punkt 25 sõnastatakse järgmiselt:

« 25. Maa erastamiseks sõlmitakse müügi- ja asjaõigusleping. Asjaõigusleping peab sisaldama kinnistamisavaldust maa kinnistusraamatusse kandmiseks. Kui maa erastatakse järelmaksuga, peab müügileping või selle lisa sisaldama maksegraafikut ning müügi- ja asjaõigusleping peavad sisaldama poolte kokkulepet ostetud maa riigile pantimise kohta. Vastav võlakohustus tagatakse hüpoteegiga. Sellisel juhul sõlmitakse maa müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping notariaalselt tõestatud vormis. Notaritasu tasub ostja. Maa müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping tuleb sõlmida kolme kuu jooksul maa erastamise otsuse jõustumise päevast arvates.

Maa müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu kohustuslikeks tingimusteks on vastavalt asjaoludele:
1) järelmaksu kasutamise korral poolte kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud maa väljaostuvõla tasumise nõude rahuldamiseks. Vastav märge kantakse kinnistusraamatusse;
2) ostja kohustus tasuda erastamise korraldaja eriarvele rahas kolmekordne seadusliku müügihinna ning müügilepingus fikseeritud soodustustega müügihinna vahe, kui pärast maa müügilepingu sõlmimist selgub, et ostja ei vastanud väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks vajalikele tingimustele;
3) ostja kohustus vältida hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist ja hüpoteegipidaja õiguste muul viisil kahjustamist ning ilma hüpoteegipidaja loata mitte raiuda kasvavat metsa maal, millele erastamisel tekkinud nõuete täitmise tagamiseks on seatud Eesti Vabariigi kasuks hüpoteek, samuti kohustus loa taotlemiseks esitada hüpoteegipidajale või tema volitatud esindajale metsaseaduses sätestatud metsamajandamiskava ja metsateatis;
4) ostja kohustus tasuda vähemalt 20 000 krooni suurune leppetrahv käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud kohustuste mittekohase täitmise eest;
5) hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemisel alla seaduses sätestatud piirmäära hüpoteegipidaja õigus nõuda lisatagatist ning õigus koormata erastamise käigus tekkinud nõude täitmise tagamiseks hüpoteegiga kinnisasja, mis ei olnud erastamismenetluse objektiks.

Maa müügilepingus sätestatakse hüpoteegipidaja kohustus teatada hiljemalt kolme nädala jooksul, arvates käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud dokumentide saamisest, kas ja millises mahus raie on lubatud.

Järelmaksugraafiku mittetäitmisest tekkinud võlgnevuse korral on maksete sooritamisel ostja võlgnevuste vähendamise järjekord: esimesena vähendatakse ostja võlgnevust viivise, teisena leppetrahvi, kolmandana intressi ja viimasena ostuhinna osas.»;

20) täiendatakse punktiga 251 järgmises sõnastuses:

« 251. Järelevalvet järelmaksu tasumise üle teostab maa erastamise korraldaja. Järelmaksu tasumine algab mitte hiljem kui 6 kuud pärast müügilepingu sõlmimist ning tasuma peab kaks korda aastas võrdsete osadena maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks. Maaomanik võib väljaostuvõla täielikult või osaliselt tasuda enne graafikujärgset maksetähtaega. Ennetähtaegselt tasutud summalt intresse ei arvutata. Osalise ennetähtaegse tasumise korral jätkatakse edaspidi tasumist vastavalt maksegraafikule ning aastas tasumisele tulevat summat ümber ei arvutata. Järelmaksu osalisel ennetähtaegsel tasumisel alustatakse väljaostuvõla kustutamist järelmaksugraafikus fikseeritud viimasest maksetähtajast.»;

21) punkti 262 täiendatakse järgmise tekstiga:

«Hüpoteegipidajal on õigus keelduda käesoleva korra punkti 25 alapunktis 3 nimetatud loa andmisest, kui raie tulemusena langeks kinnisasja väärtus alla 1,2-kordse hüpoteegiga tagatud nõude määra. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemisel alla seaduses sätestatud määra on hüpoteegipidajal õigus nõuda lisatagatist, samuti on hüpoteegipidajal erastamise käigus tekkinud nõude täitmise tagamiseks õigus koormata hüpoteegiga kinnisasja, mis ei olnud erastamismenetluse objektiks.»;

22) punkti 263 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Hüpoteegipidajal on erandina õigus lubada kinnisasja jagamist ilma hindamiseta juhul, kui jagamine toimub avalikes huvides ning ei kahjusta hüpoteegipidaja huve.»;

23) punkt 27 sõnastatakse järgmiselt:

« 27. Maa müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise lepingud sõlmib riigi nimel erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik. Maa erastamisel võib müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmida lihtkirjalikus vormis. Kui leping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis, on riigi nimel lepingule allakirjutaja kohustatud kontrollima ostja nimel lepingule allakirjutava isiku isikusamasust ning vastavate volituste olemasolu. Maavanema poolt maa ostueesõigusega erastamisel kuulub maareformi seaduse paragrahvi 23 lõikega 5 ning käesoleva punktiga maavanemale antud volituste sisusse ka maa müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimine Eesti Vabariigi nimel iseendaga.»;

24) täiendatakse punktidega 272, 273, 274 ja 275 järgmises sõnastuses:

« 272. Maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik on kohustatud sõlmima maa müügilepingu kolme kuu jooksul erastamise otsuse jõustumise päevast arvates. Kui maa müügilepingut ei ole võimalik sõlmida kehtestatud tähtaja jooksul, peab isik esitama erastamise korraldajale taotluse uue tähtaja määramiseks, näidates ära mõjuvad põhjused ja tõendades need dokumentaalselt. Kui erastamise korraldaja leiab, et müügileping jäi sõlmimata mõjuvatel põhjustel ega sõltunud isiku tahtest, määrab ta müügilepingu sõlmimiseks uue tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud. Erastamise korraldaja otsustab tähtaja määramise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Mõjuvate põhjuste puudumisel keeldub erastamise korraldaja tähtaja pikendamisest ja lõpetab oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise menetluse ning isik kaotab maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

273. Maa ostueesõigusega erastamise õigust omaval isikul, kes ei ole sõlminud maa müügilepingut enne 27. novembrit 2005. a, on õigus maa müügileping sõlmida seitsme kuu jooksul eelnimetatud kuupäevast arvates. Kui maa müügilepingut ei ole võimalik sõlmida kehtestatud tähtaja jooksul, peab isik esitama erastamise korraldajale taotluse uue tähtaja määramiseks, näidates ära mõjuvad põhjused ja tõendades need dokumentaalselt. Kui erastamise korraldaja leiab, et müügileping jäi sõlmimata mõjuvatel põhjustel ega sõltunud isiku tahtest, määrab ta müügilepingu sõlmimiseks uue tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud. Erastamise korraldaja otsustab tähtaja määramise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Mõjuvate põhjuste puudumisel keeldub erastamise korraldaja tähtaja pikendamisest ja lõpetab oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise menetluse ning isik kaotab maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

274. Ehitise kaasomanik ei kaota maa ostueesõigusega erastamise õigust, kui maa müügilepingu sõlmimine ei ole võimalik ehitise teise kaasomaniku tegevusetuse tõttu. Kui mõni ehitise kaasomanik on kaotanud maa ostueesõigusega erastamise õiguse, on erastamise õigust omaval kaasomanikul õigus erastamise korraldaja poolt määratud tähtaja jooksul taotleda kas ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist ning sellele maale Vabariigi Valitsuse 21. mai 2004. a määruses nr 198 «Ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisel» sätestatud korras hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks või algatada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 12 sätestatud korras ehitise osa sundvõõrandamise menetlus. Kui erastamiseks moodustatud katastriüksus on suurem kui ehitise teenindamiseks vajalik maa, on erastamise õigust omaval kaasomanikul õigus erastada ehitise teenindamiseks vajalikust maast ülejääv osa eraldi katastriüksusena.

275. Käesoleva korra punktides 272 ja 273 nimetatud maa ostueesõigusega erastamise menetlust lõpetavas erastamise korraldaja otsuses peab olema märgitud maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise põhjus ja õiguslik alus viitega maareformi seaduse vastavale sättele. Otsusega tehakse isikule teatavaks, et tal on õigus esitada maavanemale avaldus hoonestusõiguse seadmiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Otsus tehakse isikule teatavaks allkirja vastu või tähtkirjaga.»;

25) punkti 285 teist lauset täiendatakse pärast sõna «võib» sõnadega «müügihinda vähendada või» ja kolmandat lauset täiendatakse sõnadega: «või kui pärast müügilepingu sõlmimist sündinud laps on ühtlasi neljas tema kasvatada ja ülal pidada olevatest alla 18-aastastest lastest.»;

26) punkti 288 täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses:

«Kui isikul on erastatud või erastatava maa eest tasumisel õigus saada soodustust nii maareformi seaduse paragrahvi 223 lõike 9 kui ka lõike 10 alusel, rakendatakse mõlemat soodustust.»;

27) punkti 288 viimane lause sõnastatakse järgmiselt:

«Pärast erastamisväärtpaberite kasutamise tähtaja lõppu tagastatakse enammakstud summa rahas.»;

28) punkti 29 täiendatakse alapunktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) ostueesõigusega erastataval maal asuva kasvava metsa maksumuse määramise kulud.»;

29) täiendatakse punktiga 301 järgmises sõnastuses:

« 301. Erastamise õiguse kaotanud isikule ei hüvitata erastamise menetluse käigus kantud kulusid.»;

30) punkt 31 sõnastatakse järgmiselt:

« 31. Kui seadus või käesolev kord ei sätesta kohustust sõlmida maa müügileping notariaalselt tõestatud vormis, kuid isik seda siiski soovib, maksab notaritasu isik, kes nõudis lepingu sõlmimist notariaalselt tõestatud vormis.»;

31) täiendatakse punktiga 325 järgmises sõnastuses:

« 325. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 11 lõikes 5 sätestatud juhul, kui maa erastamise aluseks olnud otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik. Nõude menetlemisel on riigi esindajaks nii haldus- kui ka kohtumenetluses maa asukohajärgne maavanem, kes on kinnistusraamatusse kantava riigimaa valitsejaks ja kellel on kinnistusraamatuseaduse paragrahvi 72 lõikes 2 sätestatud alusel kohustus esitada viivitamatult kinnistusraamatupidajale lihtkirjalik avaldus riigile kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa sulgemiseks. Registriosa sulgemise järgselt taastub maareformi eelne olukord, misjärel kohalik omavalitsus on kohustatud tegema kooskõlas maareformi seadusega maa erastamise eeltoimingud ja tema pädevusse kuuluvad otsustused.»;

32) punkti 38 esimeses lauses asendatakse sõnad «maa müügihinna vahe rahas või erastamisväärtpaberites» sõnadega «maa müügihinna vahe rahas»;

33) punkti 39 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

«Isik, kellel on õigus ettemakstud summa tagasi saada maareformi seaduse paragrahvi 224 lõike 5 alusel, arvestades sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimust, võib esitada erastamise korraldajale vastava taotluse koos selle põhjendatust tõendavate dokumentidega.»;

34) punkti 39 teine lõik sõnastatakse järgmiselt:

«Kui taotlus on põhjendatud, tagastatakse enammakstud summa. Pärast erastamisväärtpaberite kasutamise tähtaja lõppu tagastatakse enammakstud summa rahas.»;

35) kogu määruse tekstis asendatakse sõna «ostu-müügileping» sõnaga «müügileping» vastavas käändes.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2005. a määruse nr 16 ««Maareformi seaduse» §-s 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise kord» muutmine

Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2005. a määruses nr 16 ««Maareformi seaduse» §-s 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise kord» (RT I 2005, 7, 24) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Vaba metsamaana ei kuulu erastamisele 23. juulini 1940. a riigile kuulunud ja käesolevaks ajaks metsaga kaetud alad (riigimetsamaa).»;

2) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse sõnadega «, Natura 2000 võrgustiku maa või muu ajutise kaitse alla võetud maa ning «Muinsuskaitseseaduses» sätestatud mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsevööndite maa»;

3) paragrahvi 3 lõike 1 teist lauset täiendatakse sõnadega «ja teavitama kirjalikult 10 päeva jooksul kohalikku omavalitsust tellimuse esitamisest»;

4) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse järgmise lausega:

«Erastaja peab vastama kogu erastamisprotsessi vältel «Maareformi seaduses» sätestatud tingimustele.»;

5) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 9 esimeses lauses asendatakse sõnad «erastamise otsuse teatavaks tegemise päevast arvates» sõnadega «erastamise otsuse jõustumise päevast arvates»;

6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Vaba metsamaa, samuti metsamaa katastriüksuse koosseisu arvatud põllumajandusmaa ja sihtotstarbeta maa müügihinnaks on maa erastamise avalduse esitamise ajal kehtinud maa maksustamishind. Metsamaa erastamisel lisatakse maa müügihinnale kasvava metsa maksumus.»;

7) paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõnad ««Metsaseaduse» §-des 7 ja 23» sõnaga «Metsaseaduses»;

9) paragrahvi 12 lõike 6 neljas lause sõnastatakse järgmiselt:

«Järelmaksu osalisel ennetähtaegsel tasumisel alustatakse väljaostuvõla kustutamist järelmaksugraafikus fikseeritud viimasest maksetähtajast.»;

10) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

« 10) hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemisel alla seaduses sätestatud piirmäära hüpoteegipidaja õigus nõuda lisatagatist ning õigus koormata erastamise käigus tekkinud nõude täitmise tagamiseks hüpoteegiga kinnisasja, mis ei olnud erastamismenetluse objektiks;
11) järelmaksugraafiku mittetäitmisest tekkinud võlgnevuse korral maksete sooritamisel ostja võlgnevuste vähendamise järjekord: esimesena vähendatakse ostja võlgnevust viivise, teisena leppetrahvi, kolmandana intressi ja viimasena ostuhinna osas.»;

11) täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

« § 131. Müügilepingu sõlmimise tähtaeg

Maa müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping tuleb sõlmida kolme kuu jooksul maa erastamise otsuse jõustumise päevast arvates. Vaba metsamaa erastamise õigust omav isik, kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa müügilepingut nimetatud tähtaja jooksul, kaotab maa erastamise õiguse ning erastamise korraldaja lõpetab erastamise menetluse erastamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsusega, milles peab olema märgitud maa erastamise menetluse lõpetamise põhjus ja õiguslik alus viitega «Maareformi seaduse» vastavale sättele. Otsus tehakse isikule teatavaks allkirja vastu või tähtkirjaga.»;

12) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse sõnadega «, samuti on hüpoteegipidajal erastamise käigus tekkinud nõude täitmise tagamiseks õigus koormata hüpoteegiga kinnisasja, mis ei olnud erastamismenetluse objektiks.»;

13) täiendatakse 4. peatükiga järgmises sõnastuses:

«4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 22. Müügilepingu sõlmimise tähtaeg

Kui seadusega ei ole sätestatud varasemat tähtaega vaba metsamaana erastatava maa müügilepingu sõlmimiseks, on maa erastamise õigust omaval isikul õigus sõlmida maa müügileping kolme kuu jooksul alates 27. novembrist 2005. a. Erastamise õigust omav isik, kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa müügilepingut nimetatud tähtaja jooksul, kaotab maa erastamise õiguse ning erastamise korraldaja lõpetab erastamise menetluse erastamise otsuse tühistamise otsusega, milles peab olema märgitud maa erastamise menetluse lõpetamise põhjus ja õiguslik alus viitega «Maareformi seaduse» vastavale sättele. Otsus tehakse isikule teatavaks allkirja vastu või tähtkirjaga.

§ 23. Maa erastamise otsuse tühistamise tagajärjed

«Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse» § 11 lõikes 5 sätestatud juhul, kui maa erastamise aluseks olnud otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik. Nõude menetlemisel on riigi esindajaks nii haldus- kui ka kohtumenetluses maa asukohajärgne maavanem, kes on kinnistusraamatusse kantava riigimaa valitsejaks ja kellel on «Kinnistusraamatuseaduse» § 72 lõikes 2 sätestatud alusel kohustus esitada viivitamatult kinnistusraamatupidajale lihtkirjalik avaldus riigile kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa sulgemiseks. Registriosa sulgemise järgselt taastub maareformi eelne olukord, misjärel kohalik omavalitsus on kohustatud tegema kooskõlas «Maareformi seadusega» maa erastamise eeltoimingud ja tema pädevusse kuuluvad otsustused.»;

14) kogu määruse tekstis asendatakse sõna «ostu-müügileping» sõnaga «müügileping» vastavas käändes.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2005. a määruse nr 24 «Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord» muutmine

Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2005. a määruses nr 24 «Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord» (RT I 2005, 9, 38) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kasutusvaldusesse antava, vabast põllumajandusmaast moodustatava katastriüksuse koosseisu ei või kuuluda 23. juulini 1940. a riigile kuulunud ja käesolevaks ajaks metsaga kaetud alad (riigimetsamaa).»;

2) paragrahvi 1 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Vaba põllumajandusmaana ei kuulu kasutusvaldusesse andmisele «Looduskaitseseaduses» sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa, Natura 2000 võrgustiku maa või muu ajutise kaitse alla võetud maa ning «Muinsuskaitseseaduses» sätestatud mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsevööndite maa. Erandina võib kaitseala valitseja või Muinsuskaitseamet, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada hoiuala maa või kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndi maa, püsielupaiga maa, samuti kaitstava looduse üksik- või muu objekti juurde kuuluva maa ning Natura 2000 võrgustiku maa või muu ajutise kaitse alla võetud maa või mälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndi maa kasutusvaldusesse andmist kuni «Maareformi seaduse» § 233 lõikes 6 sätestatud ulatuses.»;

3) paragrahvi 2 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Kui isik rikub «Maareformi seaduse» § 341 lõikes 31 sätestatut või ei kasuta maad sihtotstarbeliselt ega järgi head põllumajandustava või jätab süstemaatiliselt kasutusvalduse tasu tähtaegselt tasumata, lõpetab maavanem kasutusvalduse lepingu, nõudes lisaks «Maareformi seaduse» § 341 lõike 51 punktis 8 sätestatud leppetrahvile vajaduse korral kasutusvaldajalt sisse tekitatud kahju.»;

4) täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

« § 41. «Maareformi seaduse» § 20 lõikes 12 nimetatud maa erandina kasutusvaldusesse andmine

Kui taotletakse luba maa kasutusvaldusesse andmiseks «Maareformi seaduse» § 20 lõike 12 alusel erandina «Maareformi seaduse» § 233 lõikes 6 sätestatud lubatud ulatuses, on kaitseala valitseja või Muinsuskaitseamet kohustatud väljastama kirjaliku motiveeritud seisukoha, märkides selles kehtestatud kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud ning otsuse maa kasutusvaldusesse andmise lubamise või mittelubamise kohta. Kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti fikseeritud, kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud peavad sisalduma käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse korralduses ja käesoleva määruse § 14 lõikes 3 nimetatud kasutusse andmise korraldaja maa kasutusvaldusesse andmise otsuses.»;

5) paragrahvi 5 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna «ühe» sõnaga «kahe»;

6) paragrahvi 7 lõike 1 esimest lauset täiendatakse sõnadega «, kes vastab «Maareformi seaduses» sätestatud tingimustele»;

7) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses:

«Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldus seatakse ühe isiku kasuks.»;

8) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset järgmiselt:

«Vallavalitsuse korralduses tuleb märkida andmed maa kasutusvaldusesse saaja kohta, maa maksustamishind, andmed maa jahipiirkonda kuulumise kohta ja kehtivad seadusest tulenevad kitsendused. Kui kasutuvaldusesse antav maa hõlmab «Maareformi seaduse» § 20 lõikes 12 sätestatud erandina kasutusvaldusesse antavat maad, märgitakse korralduses kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti fikseeritud, kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud.»;

9) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõnad «(2 eksemplari)» sõnadega «(3 eksemplari)»;

10) paragrahvi 14 lõike 3 punktis 6 ja § 16 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad «seadmise lepingu jõustumisest tasuda kasutusvalduse tasu» sõnadega «kinnistusraamatusse kandmisest alustada kasutusvalduse tasu maksmist»;

11) paragrahvi 14 lõike 3 punkti 13 täiendatakse sõnadega «, sealhulgas kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti fikseeritud, kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud.»;

12) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Maale kasutusvalduse seadmise lepingus tuleb sätestada kasutusvaldusesse saaja kohustus, et ta vastab kasutusvalduse lepingu kehtivuse aja jooksul «Maareformi seaduses» kasutusvaldusesse saajale sätestatud nõuetele.»;

13) paragrahvi 16 lõike 3 punkti 6 täiendatakse sõnadega «, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel;»;

14) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse sõna «Kasutusvaldaja» sõnadega «Maa kasutusvaldusesse saaja» ning lõiget täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) kasutusvaldusesse antaval maal kasvava metsa koguse puuliikide lõikes väljaselgitamise kulud.»;

15) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõnad «Kasutusvalduse saaja» sõnadega «Maa kasutusvaldusesse saaja»;

16) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kui maa kasutusvaldusesse saamise õigust omav isik ei sõlmi riigimaale tema kasuks kasutusvalduse seadmise lepingut käesolevas määruses sätestatud tähtajaks, ei ole tal õigust nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulude hüvitamist.»;

17) paragrahvi 22 esimeses lauses asendatakse sõnad «lepingu jõustumisest» sõnadega «kinnistusraamatusse kandmisest»;

18) paragrahvi 22 viimane lause sõnastatakse järgmiselt:

«Kasutusvalduse aastatasu suurus on 2% kehtivast maa maksustamishinnast, kuid mitte vähem kui 100 krooni.»;

19) paragrahvi 23 tekst sõnastatakse järgmiselt:

«Asjaõigusseaduse» § 201 lõike 3 alusel välistatakse kasutusvaldusesse antud maal kasvava metsa raie kasutusvaldaja poolt. Erandina võib kasutusvaldaja tasu eest raiuda «Metsaseaduse» tähenduses tuuleheite, tuule- ja lumemurru puid ning vajaduse korral teha sanitaarraiet või turberaiet. Tasuks on 2/3 metsamaterjali kohalikust keskmisest riigimetsa müügihinnast.».

§ 4. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruse nr 36 «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord» muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruses nr 36 «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord» (RT 1993, 7, 106; RT I 2002, 101, 597) tehakse järgmised muudatused:

1) punkti 52 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks ja teine lause sõnastatakse järgmiselt:

«Valla- või linnavalitsus määrab kokkulepete sõlmimiseks ühekuulise tähtaja.»;

2) punkti 565 täiendatakse järgmise tekstiga:

«Katastrimõõdistamisega moodustatud tagastatava maaüksuse (katastriüksuse) piiride tähistamise ning õigustatud subjektile (taotlejale) piiride kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiukohustuse teatavaks tegemise kohta koostab maamõõtja looduses piiriprotokolli. Piiriprotokollile kirjutavad alla maamõõtja ning taotleja pärast seda, kui maamõõtja on maaüksuse piirid taotlejale kätte näidanud. Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutakse kohaliku omavalitsusüksuse esindaja. Kui tagastatava maaüksusega piirneva, varem mõõdistatud katastriüksuse piirile paigaldatakse uusi piirimärke, taastatakse olemasolevaid piirimärke või kui piirnev katastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel, kutsutakse piiriprotokolli allakirjutamise juurde ka vastava katastriüksuse omanik (piirinaaber). Piiriprotokollile allakirjutamise aja ja koha teatab maamõõtja piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutavatele isikutele tähtkirjaga vähemalt kümme päeva ette. Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikud ja nende isikute poolt piiriprotokolli allakirjutamise juures tehtud märkused kantakse piiriprotokolli. Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikute mitteilmumise korral teeb maamõõtja piiriprotokolli vastava märke ning sellisel juhul loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiukohustus taotlejale teatavaks tehtuks märkusteta.»;

3) punktis 591 asendatakse sõna «lihtkirjalikus» sõnaga «notariaalses»;

4) täiendatakse punktiga 654 järgmises sõnastuses:

« 654. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 10 lõikes 5 sätestatud juhul, kui maa tagastamise aluseks olnud linna- või vallavalitsuse korraldus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik. Nõude menetlemisel on riigi esindajaks nii haldus- kui ka kohtumenetluses maa asukohajärgne maavanem, kes on kinnistusraamatusse kantava riigimaa ajutiseks valitsejaks ja kellel on kinnistusraamatuseaduse § 72 lõikes 2 sätestatud alusel kohustus esitada viivitamatult kinnistusraamatupidajale lihtkirjalik avaldus riigile kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa sulgemiseks. Registriosa sulgemise järgselt taastub maareformi eelne olukord, misjärel kohalik omavalitsus on kohustatud tegema kooskõlas maareformi seadusega maa tagastamise eeltoimingud ja tema pädevusse kuuluvad otsustused.».

§ 5. Vabariigi Valitsuse 8. novembri 1996. a määruse nr 276 «Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine» muutmine

Vabariigi Valitsuse 8. novembri 1996. a määrusega nr 276 kinnitatud «Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korras» (RT I 1996, 79, 1404; 2003, 83, 569) tehakse järgmised muudatused:

1) punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

« 1. Käesolev kord reguleerib maareformi seaduse paragrahvi 23 lõigetes 11 ja 5, paragrahvis 351 ning paragrahvi 40 lõikes 1, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvis 15, riigivaraseaduse paragrahvis 19 ning maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2005, 61, 476) paragrahvides 19 ja 22 sätestatud riigimaa kasutada andmist hoonestusõiguse alusel.»;

2) punkti 2 täiendatakse alapunktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

« 5) maareformi seaduse paragrahvi 23 lõikes 11 ja paragrahvi 40 lõikes 1, Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse (RT I 1997, 81, 1363; 2000, 54, 347) paragrahvi 14 lõigetes 2 ja 21 ning maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2005, 61, 476) paragrahvis 19 nimetatud ehitise omaniku kasuks, kes on kaotanud maa erastamise õiguse (edaspidi sundhoonestusõigus);
6) maareformi seaduse paragrahvi 23 lõikes 5 ja maareformi seaduse muutmise seaduse paragrahvis 22 nimetatud ehitise omaniku kasuks, kes on kaotanud maa erastamise õiguse (edaspidi sundhoonestusõigus).»;

3) punkti 5 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Sundhoonestusõiguse seadja on maa asukohajärgne maavanem.»;

4) punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

« 9. Riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks esitatakse käesoleva korra juurde lisatud vormikohane avaldus maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus registreerib esitatud avaldused ning väljastab avalduse esitajale tõendi avalduse vastuvõtmise kohta. Tõendis peab olema näidatud avaldaja nimi, avalduse esitamise kuupäev, hoonestusõigusega koormatava maa asukoht ja avalduse registreerimisnumber. Maale hoonestusõiguse seadmiseks esitatud avalduste kohta esitab kohalik omavalitsus maavanemale aruande eelnenud perioodil laekunud avalduste osas kaks korda aastas – 1. aprilliks ja 1. oktoobriks. Aruandes peavad sisalduma vähemalt käesoleva punkti kolmandas lauses loetletud andmed.»;

5) täiendatakse punktidega 111 ja 112 järgmises sõnastuses:

« 111. Käesoleva korra punkti 2 alapunktides 1, 2 ja 5 nimetatud ehitise omanikule, kes ei ole käesoleva korra punktis 9 nimetatud avaldust esitanud, teeb maa asukohajärgne kohalik omavalitsus ettepaneku hoonestusõiguse seadmise avalduse ja vajaduse korral käesoleva korra punktis 10 nimetatud dokumentide esitamiseks ning annab selleks ühekuulise tähtaja. Kui ehitise omanik avaldust nimetatud tähtajaks ei esita, kogub kohalik omavalitsus omal algatusel hoonestusõiguse seadmise seisukohalt tähtsust omavad dokumendid ja selgitab välja asjas tähtsust omavad asjaolud ja koostab hoonestusõiguse seadmise toimiku või koostab maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute käigus koostatud toimiku materjalide põhjal hoonestusõiguse seadmise toimiku, kogudes sellesse vajadusel täiendavalt asjas tähtsust omavad dokumendid, ning teeb käesoleva korra punktis 12 nimetatud toimingud.

112. Käesoleva korra punkti 2 alapunktis 6 nimetatud ehitise omanikule, kes ei ole käesoleva korra punktis 9 nimetatud avaldust esitanud, teeb maa asukohajärgne maavanem ettepaneku hoonestusõiguse seadmise avalduse esitamiseks maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja annab selleks ühekuulise tähtaja. Samaaegselt edastab maavanem maa ostueesõigusega erastamise toimikust hoonestusõiguse seadmise seisukohalt tähtsust omavate dokumentide koopiad kohalikule omavalitsusele. Kui ehitise omanik avaldust nimetatud tähtajaks ei esita, koostab kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamise menetluses koostatud toimiku materjalide põhjal hoonestusõiguse seadmise toimiku ning kogub sellesse vajaduse korral täiendavalt asjas tähtsust omavad dokumendid ning teostab käesoleva korra punktis 12 nimetatud toimingud.»;

6) punkti 12 alapunkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

« 3) määrab kindlaks ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud «Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale»;

7) punkti 13 alapunkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

« 8) andmed isiku kohta, kelle kasuks hoonestusõigus seatakse (füüsilise isiku puhul – ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja postiaadress; juriidilise isiku puhul – nimetus, äriregistri kood, asukoht ja postiaadress);»;

8) punkti 14 täiendatakse pärast sõnu «avalduse esitanud isikule» sõnadega «või isikule, kelle kasuks seatakse sundhoonestusõigus,»;

9) punkti 16 esimeses lauses asendatakse sõnad «hoonestusõiguse seadmise toimiku saamise päevast arvates» sõnadega «pärast maatüki kinnistusraamatusse kandmist»;

10) punkt 17 sõnastatakse järgmiselt:

« 17. Käesoleva korra punktis 16 nimetatud otsus tehakse hoonestusõiguse taotlejale või isikule, kelle kasuks seatakse sundhoonestusõigus, teatavaks allkirja vastu või tähitud kirjaga.»;

11) punkti 18 esimese lause lõppu lisatakse sõnad «6 kuu jooksul taotlejale otsuse teatavaks tegemisest» ja punkti täiendatakse lausega:

«Kui isik ei sõlmi nimetatud tähtaja jooksul hoonestusõiguse seadmise lepingut, seatakse isiku kasuks sundhoonestusõigus.»;

12) punkt 20 sõnastatakse järgmiselt:

« 20. Kui riigimaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse sundhoonestusõigus, esitab hoonestusõiguse seadja pärast maa riigi omandisse jätmise otsustamist notariaalselt tõestatud avalduse ehitise teenindamiseks vajaliku maa kinnistusraamatusse kandmiseks.»;

13) punkt 21 sõnastatakse järgmiselt:

« 21. Ehitise teenindamiseks vajaliku riigimaa kinnistusraamatusse kandmisest teatab hoonestusõiguse seadja ehitise omanikule ühe kuu jooksul kinnistusraamatusse kande tegemise päevast arvates.»;

14) punkti 22 täiendatakse alapunktiga 3 järgmises sõnastuses:

« 3) hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistri registriossa reaalkoormatisena maaomaniku kasuks.»;

15) punktides 23 ja 75 asendatakse sõna «kinnistusametile» sõnaga «kinnistusosakonnale»;

16) punkt 78 tunnistatakse kehtetuks.

Peaminister Andrus ANSIP

Keskkonnaminister Rein RANDVER

Riigisekretär Heiki LOOT

/otsingu_soovitused.json