Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kabli looduskaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 16.02.2007 nr 46

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Kabli looduskaitseala² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
1) märgala, looduslike ja poollooduslike koosluste soodsa seisundi ja mitmekesisuse kaitse ning taastamine;
2) kaitse tagamine elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liivased ja mudased pagurannad (1140)³, rannaniidud (1630*), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) kaitse tagamine liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele ning direktiivi IV lisas nimetatud I kategooria kaitsealuse liigi elupaikadele. Üks direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liik on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik. Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, on: saarmas (Lutra lutra), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius). II lisas nimetatud liigid on: jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar);
4) kaitse tagamine liigile, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ning I lisas nimetatud liikidele ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud liigid on: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis) ja jääkoskel (Mergus merganser).

(2) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Kabli ja Penu külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus.

2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning koosluste hooldustööde käigus kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

(4) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, liinirajatiste hooldamiseks tehtavatel töödel ning piiranguvööndis maatulundusmaal metsamajandustöödel.

(6) Kaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 10 sõlme. Kiiremini on lubatud sõita vaid järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

(7) Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud Priivitsa ojast.

§ 5. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud:
1) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
2) jahipidamine.

(2) Kaitsealal valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND

§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on Linnujaama sihtkaitsevöönd.

§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

Linnujaama sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on linnustiku seire, maastikuilme ja looduse mitmekesisuse kaitse ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 9. Lubatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) kaitseala tarbeks uute ehitiste püstitamine;
2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja poollooduslike koosluste ilme ning liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
3) puu- ja põõsarinde harvendamine ning puude kärpimine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4) pilliroo ja adru varumine.

§ 10. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) maaparandussüsteemide hooldustööd ja veerežiimi taastamine.

§ 11. Vajalik tegevus

Sihtkaitsevööndis on vajalik poollooduslike koosluste ilmet ja liigirikkust tagav tegevus nagu rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine ulatuses, millega on tagatud niidukoosluste soodus seisund ja roostiku leviku takistamine niidualadel.

4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND

§ 12. Piiranguvööndi määratlus

(1) Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
1) Looduskeskuse piiranguvöönd;
2) Rannikumere piiranguvöönd.

§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

(1) Looduskeskuse piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

(2) Rannikumere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rannikumere looduse mitmekesisuse ja maastikuilme ning rändlindude elupaikade kaitse.

§ 14. Lubatud tegevus

Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1) kaitseala või looduskeskuse tarbeks uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine;
2) roo varumine külmumata pinnasel.

§ 15. Keelatud tegevus

Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) veekogude veetaseme muutmine ja uute veekogude rajamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) uuendusraie, välja arvatud turberaie kuni 0,1 ha suurusel langil ühe metsaeraldise piirides, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
6) maavara kaevandamine.

¹ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
² Kaitseala on moodustatud Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta» kaitse alla võetud Kabli linnujaama kaitseala baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 6 hõlmab kaitseala Kabli linnuala ja punkti 2 alapunktist 64 Kabli loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
⁴ Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga märts 2005. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Pärnumaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis, Riiklikus Looduskaitsekeskuses, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Peaminister Andrus ANSIP

Keskkonnaminister Rein RANDVER

Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.

Kabli looduskaitseala