Teksti suurus:

Maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.03.2007
Avaldamismärge:RT I 2007, 17, 80

Maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 07.02.2007

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 21. veebruari 2007. a otsusega nr 104

I. Maagaasiseaduses (RT I 2003, 21, 128; 2006, 58, 439) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) varustuskindlus on gaasisüsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane gaasiga varustamine, arvestades olemasolevat nõudlust ning eeldatavat tulevikunõudlust.»

§ 2. Paragrahvi 8:

1) lõiked 2 ja 21 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Gaasiettevõtja peab raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestama põhimõtted, mille kohaselt peetakse arvestust gaasi ülekande, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid kohustatud seda tegema nendel tegevusaladel eraldi tegutsevad ettevõtjad.

(21) Gaasiettevõtja peab oma raamatupidamises pidama gaasi müügi arvestust eraldi kodutarbijate ja vabatarbijate kohta.»;

2) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Gaasiettevõtja korraldab oma majandusaasta aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Kui audiitorkontroll on kohustuslik, peab audiitori järeldusotsus muu hulgas sisaldama hinnangut gaasiettevõtja majandusaasta aruande ja selle lisade vastavuse kohta käesolevale seadusele.»

§ 3. Paragrahvi 9:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Võrgupiirkonnas suurimat turuosa omav gaasi müüja on kohustatud müüma gaasi vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele kõigile selles võrgupiirkonnas võrguühendust omavatele kodutarbijatele, kui tarbija seda soovib.»;

2) lõikest 3 jäetakse välja esimene lause «Gaasi müük toimub müügilepingu alusel.»;

3) täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

« (31) Gaasi müügilepingus tuleb muu hulgas määrata tarne liik.

(32) Kodutarbija gaasi müügileping võib sisaldada ka võrguteenuse osutamise lepingu sätteid, mis käsitlevad müüdava gaasi jaotamiseks vajalikku võrguteenuse osutamist.»

§ 4. Seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

« § 91. Turgu valitsev gaasiettevõtja

(1) Turgu valitsevat seisundit omav gaasiettevõtja (edaspidi turgu valitsev gaasiettevõtja) konkurentsiseaduse mõistes peab avalikustama gaasi müügitingimused ja müügihinna kujunemise põhimõtted.

(2) Turgu valitsev gaasiettevõtja lähtub gaasi müügitingimusi välja töötades ja müügihinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest.

(3) Gaasi müügihind peab tagama vajalike tegevuskulude katmise, vajalikud investeeringud ja põhjendatud tulukuse.

(4) Turgu valitsev gaasiettevõtja peab inspektsiooni nõudel tõendama müügihinna vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele.

(5) Kui müügihind ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele, on inspektsioonil õigus nõuda selle kooskõlla viimist.»

§ 5. Paragrahvi 11:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Bilansileping on süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel bilansihaldur kohustub tagama bilansi.»;

2) täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

« (31) Avatud tarne on turuosalisele bilansiperioodil süsteemihalduri või bilansihalduri poolt lepingus sätestatud koguse piirides gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine.

(32) Määratud tarne on turuosalisele temaga bilansiperioodiks kokkulepitud sellise gaasikoguse müümine, millest on bilansihaldurile ette teatatud.»;

3) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Bilansigaas on gaas, mida bilansi tagamise eesmärgil ostab või müüb süsteemihaldur bilansilepingu alusel.»

§ 6. Paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 12. Bilansivastutuse korraldamine

(1) Bilansivastutus on igal turuosalisel.

(2) Turuosaline on ise bilansihaldur, kui ta ei ole delegeerinud lepingus bilansivastutust müüjale või teisele bilansihaldurile. Kodutarbija bilansihaldur on müüja.

(3) Bilansihaldur teeb iga bilansiperioodi lõpul bilansiselgituse ja edastab bilansiselgituseks vajalikud andmed süsteemihaldurile.

(4) Bilansilepingus lepitakse kokku turuosalise tarbimisrežiim, varustuskindluse tagamiseks rakendatavad meetmed, bilansigaasi müügi tingimused, turuosalise ja gaasisüsteemi bilansi tagamiseks vajalike mõõtesüsteemide ja mõõtmiste teostus, süsteemihaldurile edastatavad andmed ja andmete esitamise sagedus ning süsteemi bilansi tagamise (bilansiselgituse) kulude katmine.

(5) Süsteemihaldur töötab välja ja kooskõlastab Energiaturu Inspektsiooniga bilansilepingu tüüptingimused.

(6) Bilansiperiood on üks ööpäev, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(7) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss negatiivne, loetakse, et süsteemihaldur on sellel perioodil müünud bilansihaldurile bilansigaasi koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks.

(8) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss positiivne, loetakse, et bilansihaldur on sellel perioodil müünud süsteemihaldurile bilansigaasi koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks.

(9) Bilansigaasi hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast bilansiperioodi lõppemist.

(10) Süsteemihaldur töötab välja ja kooskõlastab Energiaturu Inspektsiooniga bilansigaasi hinna määramise metoodika.

(11) Süsteemihaldur kujundab bilansigaasi hinna selliselt, et see võimaldab süsteemihalduril:
1) katta bilansigaasi ostuks tehtud põhjendatud kulutused;
2) katta bilansigaasi ostu ja müügiga seotud muud põhjendatud kulutused;
3) tagada põhjendatud tulukuse.

(12) Süsteemihaldur lähtub bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansigaasi hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest.

(13) Süsteemihaldur peab avalikustama bilansigaasi hinna määramise metoodika ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel.

(14) Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(15) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib anda määrusi bilansivastutusega seotud teabevahetuse ulatuse ja sisu kohta.»

§ 7. Seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

« § 121. Bilansihalduri õigused ja kohustused

(1) Bilansihalduril on õigus saada tema poolt süsteemihaldurile müüdud bilansigaasi eest tasu käesoleva seaduse ja bilansilepingu kohaselt.

(2) Bilansihaldur tasub süsteemihalduri poolt temale müüdud bilansigaasi eest käesoleva seaduse ja bilansilepingu kohaselt.

(3) Kui bilansihalduri bilanss ei ole tasakaalus, on ta kohustatud süsteemihalduri nõudmisel viivitamata näitama, kuidas bilanss tagatakse. Süsteemihalduri nõudmisel peab bilansihaldur alustama tegevust, mis tema bilansi tasakaalustab.

(4) Bilansihaldur peab sõlmima gaasi tarnelepingud tingimustel, mis võimaldavad igal ajahetkel tema bilanssi tagada.

(5) Bilansihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest turuosalisele, kelle bilanssi bilansihaldur käesoleva seaduse kohaselt hoiab.

(6) Bilansihaldur avalikustab bilansivastutuse tagamise tingimused ja bilansist kõrvalekalde eest võetava tasu määramise metoodika oma veebilehel ning annab nende kohta teavet isikule, kes seda nõuab.»

§ 8. Paragrahvi 151 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Süsteemihalduril on õigus otsustada võrgu säilimiseks ja arendamiseks vajaliku vara kasutamise üle. See ei või takistada vajalike kooskõlastusmehhanismide toimimist, mis tagavad emaettevõtja õiguse teostada majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet tütarettevõtja üle.»

§ 9. Paragrahvi 16:

1)  lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) selgitab temale edastatud andmete alusel gaasisüsteemi bilanssi ja bilansihaldurite bilanssi ning ostab ja müüb bilansigaasi eesmärgiga tagada gaasituru efektiivne toimimine, gaasisüsteemi bilansi tagamiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide ning süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud lepingute kohaselt;»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

« 41) esitab bilansihaldurile bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel iga arvestusperioodi kohta arved bilansihalduri ostetud bilansigaasi eest makstava tasu ja õigusaktist või lepingust tulenevate muude süsteemihaldurile makstavate tasude kohta ning nõuab arvete alusel maksmisele kuuluvad summad bilansihaldurilt sisse;
42) arvutab bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel selle bilansigaasi koguse, mille bilansihaldur on talle arvestusperioodil müünud, ning tasub bilansihaldurile selle koguse eest;»;

3) lõikes 3 asendatakse sõnad «saadud teavet» sõnadega «saadud konfidentsiaalset teavet»;

4) täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

« (5) Ülekandeteenuse osutamise tingimuste ja teenuse eest võetava tasu määramisega seotud süsteemihalduri kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1775/2005 maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta (ELT L 289, 03.11.2005, lk 1–13).

(6) Süsteemihaldur peab tagama oma tegevuse kohta käiva äriliselt kasuliku teabe kasutamise võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt.»

§ 10. Paragrahvi 17:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Süsteemihalduril on õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks bilansihaldurilt gaasitarnete suurendamist või vähendamist vastavalt sõlmitud bilansilepingule.

(2) Süsteemihalduril on õigus anda turuosalistele täitmiseks kohustuslikke korraldusi tarbijate gaasitarbimise piiramiseks või katkestamiseks, järgides käesoleva seaduse §-s 261 sätestatud nõudeid.»;

2) täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

« (61) Süsteemihalduril on õigus osta ja müüa bilansigaasi. Bilansigaasi impordiks ja müügiks ei ole tegevusluba nõutav.»;

3) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Süsteemihaldur ei hüvita käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja 5 nimetatud tegevuste ja korralduste täitmisest tulenevat kahju ega kulutusi, välja arvatud juhul, kui süsteemihalduri tegevus või korraldused on olnud õigusvastased.»;

4) täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

« (8) Ülekandeteenuse osutamise tingimuste ja teenuse eest võetava tasu määramisega seotud süsteemihalduri õigused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1775/2005.»

§ 11. Seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

« § 211. Võrgu planeerimine ja ehitamine

Võrgu planeerimisele ja ehitamisele kohaldatakse ehitiste planeerimiseks ja ehitamiseks kehtestatud nõudeid.»

§ 12. Paragrahvi 22:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 22. Võrguettevõtja õigused ja kohustused»;

2) lõikes 51 asendatakse sõnad «saadud teavet» sõnadega «saadud konfidentsiaalset teavet»;

3) täiendatakse lõigetega 10–14 järgmises sõnastuses:

« (10) Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui:
1) võrguteenuse kasutaja gaasipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega;
2) võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik võimsus.

(11) Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumise põhjenduses tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktis 2 sätestatud alusel keeldumisest teavitab võrguettevõtja inspektsiooni.

(12) Võrguettevõtja peab avalikustama tema pakutavad teenused koos nende osutamise tingimuste ja nende eest võetava tasu või selle arvutamise metoodikaga oma veebilehel.

(13) Võrguettevõtja on kohustatud esitama bilansihaldurile ja süsteemihaldurile mõõteandmed, mis on vajalikud bilansi selgitamiseks.

(14) Võrguettevõtja peab tagama oma tegevuse kohta käiva äriliselt kasuliku teabe kasutamise võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt.»

§ 13. Seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

« § 231. Võrguteenuse osutamise leping

(1) Võrguteenuse osutamiseks sõlmib võrguettevõtja võrgu kasutamist taotleva turuosalisega võrguteenuse osutamise lepingu (edaspidi võrguleping).

(2) Võrguettevõtja võib erinevate võrguteenuste osutamiseks sõlmida turuosalisega eraldi võrgulepingud.

(3) Võrguettevõtja kooskõlastab võrgulepingu tüüptingimused inspektsiooniga.

(4) Inspektsioon ei kooskõlasta võrgulepingu tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrguteenuse hinna kooskõlastamise aluseks olnud võrguteenuse kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule.

(5) Võrgulepingu tüüptingimustest võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda.»

§ 14. Paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 25. Ebaseaduslik kasutamine

(1) Gaasi ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui:
1) tegelikult tarbitud kogust varjatakse või vähendatakse arvestusseadmete rikkumise, näidu moonutamise, mõõtesüsteemi või selle osade või sulgearmatuuri rikkumise teel;
2) tarbitakse mõõtjata võrguühenduselt gaasiettevõtja loata;
3) tarbitakse kehtiva kirjaliku lepinguta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ebaseadusliku tarbimise juhtumiks ei saa lugeda kirjaliku lepingu puudumist gaasiettevõtja ja tarbija vahel, kui gaasiettevõtja esitab regulaarselt tarbitud gaasi eest tarbijale arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud.

(3) Turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud gaasi ja võrguteenuse maksumuse ning gaasi ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused.

(4) Ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 15. Paragrahvi 26:

1) lõikes 2 asendatakse sõnad «omavolilise tarbimise» sõnadega «ebaseadusliku kasutamise»;

2) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kui kodutarbija on jätnud müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu tasumata ning kodutarbija kasutab gaasi alalise elukohana kasutatava eluruumi kütmiseks, võib gaasivarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini katkestada alles pärast seda, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatise saatmisest on möödunud 60 päeva.»

§ 16. Seadust täiendatakse §-dega 261 ja 262 järgmises sõnastuses:

« § 261. Varustuskindluse miinimumnõuded

(1) Kui varustuskindluse tagamiseks on vajalik gaasi tarbimise vastavusse viimine võimaliku tarnega, on lubatud gaasiga varustamist osapoolte kokkuleppel piirata, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

(2) Ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini ei tohi kodutarbija gaasiga varustamist katkestada ega piirata, välja arvatud juhul, kui ohus on inimese elu, tervis, vara või keskkond.

(3) Ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini ei tohi gaasiga varustamist katkestada ega piirata eluruumide kütteks soojust tootval ettevõtjal, kellel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas, välja arvatud juhul, kui ohus on inimese elu, tervis, vara või keskkond, samuti poolte kokkuleppel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud piiranguid ei rakendata riketest põhjustatud gaasivarustuse katkestuse korral.

(5) Riketest põhjustatud gaasivarustuse katkestuse järjestikune kestus ei või olla pikem kui 72 tundi ja aastane summaarne katkestuse kestus pikem kui 130 tundi. Katkestuste kestuse üle peab arvestust võrguettevõtja.

§ 262. Varustuskindluse tagamine

(1) Kui ilmneb varustuskindlust ohustav tegur, oht inimeste elule ja tervisele või võrgu säilimisele, teavitab süsteemihaldur sellest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning inspektsiooni ja teeb ettepaneku varustuskindlust tagavate meetmete rakendamiseks.

(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös inspektsiooniga analüüsib süsteemihaldurilt saadud ettepanekut ja teeb vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku meetmete rakendamiseks varustuskindluse tagamisel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul võib rakendada muu hulgas järgmisi meetmeid:
1) piirata gaasiga varustatust isikutel, kes kasutavad gaasi muul otstarbel kui soojuse tootmine;
2) lubada piirata soojust tootvate ettevõtjate gaasiga varustamist;
3) lubada alandada elamute kütteks väljastatava vee temperatuuri;
4) kohustada soojust tootvaid ettevõtjaid kasutama kütusena reservkütust.

(4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 rakendatud meetmed viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile.

(5) Süsteemihaldur koostab ja esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile gaasisüsteemi toimimist ohustavate hädaolukordade kirjelduse ja hädaolukorra lahendamise kava hädaolukorraks valmisoleku seaduse mõistes.

(6) Kui ilmneb oht kaotada rohkem kui 20% bilansiperioodi prognoositud gaasitarnest ja rakendatud piiramised ei taga tarbimise vastavust võimalikule tarnele, teavitab süsteemihaldur kohe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab olukorrast Euroopa Komisjoni.

(7) Varustuskindluse tagamise üle teeb järelevalvet inspektsioon, kes koostab ja avaldab igal aastal aruande varustuskindluse olukorra kohta.»

§ 17. Paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ettevõtja on kohustatud viivitamata teavitama inspektsiooni käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 2 sätestatud andmete muutumisest.

(2) Inspektsioon võib pärast tegevusloa andmist gaasiettevõtja põhjendatud kirjaliku taotluse alusel muuta tegevuspiirkonda ja tegevusloa tingimusi, oma algatusel muuta tegevusloa tingimusi või lisada uusi tingimusi, järgides seejuures käesolevas seaduses sätestatut ning võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.

(3) Inspektsioon kannab muutunud andmed registrisse kolme tööpäeva jooksul nende saamisest või vastava otsuse tegemisest arvates.»

§ 18. Paragrahvi 37:

1) lõiget 3 täiendatakse punktidega 91–93 järgmises sõnastuses:

« 91) jälgib võrguettevõtja poolt võrguga liitumiseks ning võrgu remondiks kuluvat aega;
92) jälgib gaasituru konkurentsi taset ja turu vastavust läbipaistvuse põhimõtetele;
93) analüüsib gaasi pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning eeldatavat tulevikunõudlust, olemasolevaid tarnevõimalusi, kavandatavaid ja ehitusjärgus ühendusi, võrkude hooldamistaset ning prognoositava tippnõudluse rahuldamise meetmeid ja varustuskindluse tagamiseks rakendatavaid abinõusid;»;

2) lõike 3 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 10) koostab ja avaldab igal aastal aruande järelevalve tulemuste kohta käesolevas lõikes sätestatud kohustuste osas;»;

3) lõiget 3 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

« 14) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1775/2005 artiklites 3–8, 10 ja 11 reguleerivale ja pädevale asutusele sätestatud kohustusi;
15) teeb järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1775/2005 nõuete täitmise üle.»

§ 19. Paragrahvi 391 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Piiriüleste vaidluste puhul lahendab kaebuse see järelevalve teostaja, kelle jurisdiktsioonis asuva ettevõtja suhtes on kaebus esitatud.»

§ 20. Seadust täiendatakse §-ga 441 järgmises sõnastuses:

« § 441. Ülekandevõrgule kolmanda osapoole juurdepääsu tingimuste täitmata jätmine

Juriidilise isiku poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1775/2005 sätestatud ülekandevõrgule kolmanda osapoole juurdepääsu tingimuste täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 21. Paragrahvis 45 asendatakse sõnad «§-des 41–44» sõnadega «§-des 41–441».

§ 22. Seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:

« § 481. Hädaolukordade kirjelduse ja hädaolukorra kava esitamise tähtaeg

Käesoleva seaduse § 262 lõikes 5 nimetatud hädaolukordade kirjeldus ja hädaolukorra lahendamise kava tuleb esitada 2007. aasta 1. märtsiks.»

§ 23. Seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise direktiiviga:

«EL Nõukogu direktiiv 2004/67/EÜ, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid (ELT L 127, 29.04.2004, lk 92–96).»

II. Kaugkütteseaduses (RT I 2003, 25, 154; 2006, 58, 439) tehakse järgmised muudatused:

§ 24. Paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« (3) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas ületab 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud tagama soojuse tootmiseks reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustaks soojusvarustuse kolme ööpäeva jooksul.

(4) Reservkütuse koguse arvutamisel lähtutakse eelmise aasta maksimaalsest ööpäevasest tarbimisest.»

§ 25. Paragrahvides 16 ja 17 asendatakse sõnad «omavoliline tarbimine» sõnadega «ebaseaduslik kasutamine» vastavas käändes ja §-s 16 asendatakse sõnad «omavoliliselt tarbitud» sõnadega «ebaseaduslikult kasutatud».

§ 26. Seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:

« § 411. Reservkütuse kasutamine soojuse tootmiseks

Käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud soojusettevõtja peab tagama soojuse tootmiseks reservkütuse kasutamise võimaluse 2008. aasta 1. juuliks.»

Riigikogu esimees Toomas VAREK

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json