Teksti suurus:

Mitteeluruumide erastamise korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.02.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:

Mitteeluruumide erastamise korra kinnitamine

Vastu võetud 18.06.1996 nr 175
RT I 1996, 47, 916
jõustumine 06.07.1996

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

12.11.1996 nr 279 (RT I 1996, 80, 1438) 22.11.1996

7.10.1997 nr 189 (RT I 1997, 73, 1209) 17.10.1997

18.02.1998 nr 34 (RT I 1998, 17, 273) 27.02.1998

18.08.1999 nr 252 (RT I 1999, 67, 661) 29.08.1999

21.12.1999 nr 399 (RT I 1999, 98, 873) 1.01.2000

12.02.2001 nr 55 (RT I 2001, 18, 90) 19.02.2001

6.08.2002 nr 251 (RT I 2002, 69, 419) 18.08.2002

19.12.2003 nr 333 (RT I 2003, 83, 569) 1.01.2004

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 13.02.2007 nr 3-4-1-16-06  (RT III 2007, 6, 43), jõust. 13.02.2007

 

Tulenevalt mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 2 lõikest 4 ja paragrahvi 5 lõikest 6 Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada "Mitteeluruumide erastamise kord" (juurde lisatud).

2. Riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevaid mitteeluruume tunnistavad erastamisele mittekuuluvaks vastavalt riigivara valitseja, kelle valitsemisel on vastav riigivara, omal algatusel või valdaja taotluse alusel või kohaliku omavalitsusüksuse volikogu.

3. Elamus asuva mitteeluruumi erastamisele mittekuuluvaks tunnistamise avalikustamiseks avaldab riigivara valitseja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tema poolt langetatud vastavasisulised otsused, mis peavad sisaldama mitteeluruumi aadressi ja mitteerastamise põhjust.

4.-5. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 

 

KINNITATUD

Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a määrusega nr 175

MITTEELURUUMIDE ERASTAMISE KORD

 

Käesoleva korra kohaselt korraldatakse mitteeluruumide erastamise seaduse (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27) alusel erastamise objektiks olevate mitteeluruumide erastamist ja alghinna määramist.

[RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

 

I. MITTEELURUUMI OSTUEESÕIGUS ERASTAMISEL ALGHINNAGA

[RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

 

1. Mitteeluruumide erastamise seaduse kohaselt mitteeluruumi alghinnaga erastamise ostueesõigust omav isik, kes soovib ostueesõigust kasutada, esitab erastamise kohustatud subjektile vastavasisulise kirjaliku avalduse, millele lisab koopiad dokumentidest, mis tõendavad mitteeluruumi alghinnaga erastamise ostueesõigust. Kohustatud subjekt registreerib esitatud avalduse ja informeerib õigustatud subjekti mitteeluruumi erastamise vormistamise korrast.

[RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

2. Mitteeluruumi alghinnaga erastamise alustamiseks tuleb kohustatud subjektil kuni 1. detsembrini 2001. a informeerida mitteeluruumi erastamisest eesõigust omavaid isikuid väljastusteatega tähtkirjaga või isiklikult allkirja vastu ning teatega üleriigilises päevalehes, fikseerides kirjalikus teates mitteeluruumi alghinna ja aja, mille jooksul erastamise eesõigust omav isik võib eesõiguse kasutamiseks esitada mitteeluruumi erastamiseks avalduse. Nimetatud tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud kirjaliku teate saatmise kuupäevast arvates. Kui mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõikes 3 loetletud õigustatud isikud ei esita teates fikseeritud tähtaja jooksul mitteeluruumi erastamiseks kirjalikku avaldust koos erastamise eesõigust tõendavate dokumentide koopiatega, arvestab kohustatud subjekt, et ostueesõigust omavad isikud ei kasuta oma ostueesõigust ja mitteeluruum erastatakse avalikul enampakkumisel.

[RT I 2002, 69, 419 – jõust. 18.08.2002]

21. Ostueesõiguse teostamiseks tuleb mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 3 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud subjektidel esitada müüjale avaldus, milles on väljendatud soov ostueesõigust teostada. Posti teel saadetud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks, kui see kannab tähtaja viimase päeva kuupäevaga postitemplit.

[RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

22. Viie tööpäeva jooksul pärast ostueesõiguse teostamise avalduste laekumist teatab kohustatud subjekt mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 3 punktis 1 toodud õigustatud subjektile mitteeluruumi erastamisel sõlmitava ostu-müügilepingu ettevalmistamise aja. Ostu-müügilepingu ettevalmistamine käesoleva korra tähenduses on ostu-müügilepingu notariaalsele tõestamisele eelnev toiming, mille käigus täpsustatakse ostu-müügilepingu vormistamiseks vajalikke andmeid, informeeritakse õigustatud subjekti ostu-müügilepingu notariaalseks tõestamiseks vajalikest dokumentidest ning lepitakse kokku ja teatatakse õigustatud subjektile allkirja vastu ostu-müügilepingu notariaalse tõestamise aeg. Õigustatud subjekti mitteilmumisel talle teatatud ajal ostu-müügilepingu ettevalmistamisele informeerib kohustatud subjekt uuest ostu-müügilepingu ettevalmistamise ajast väljastusteatega tähtkirjaga. Ostu-müügilepingu uus aeg ei tohi olla varasem kui üks kuu, arvates tähtkirja saamise kuupäevast. Kui õigustatud subjekt ei võta tähtkirja vastu või ei ilmu tähtkirjaga teatatud ajal ostu-müügilepingu ettevalmistamisele või ei lepi kohustatud subjektiga kokku ostu-müügilepingu ettevalmistamise aja muutmises, loeb kohustatud subjekt, et mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 3 punktis 1 toodud ostueesõigust omav isik ei kasuta oma ostueesõigust.

[RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

23. Kui mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 3 punktis 1 nimetatud isik puudub või ei kasuta oma ostueesõigust, teatab kohustatud subjekt käesoleva korra punkti 2 2 kohaselt mitteeluruumide erastamise seaduse lõike 3 punktis 2 nimetatud isikutele mitteeluruumi erastamisel sõlmitava ostu-müügilepingu ettevalmistamise aja. Ostu-müügilepingu ettevalmistamine toimub käesoleva korra punkti 22 kohaselt.

[RT I 2001, 18, 90 - jõust. 19.02.2001]

24. Kui mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 3 punktis 2 nimetatud isik puudub või ei kasuta oma ostueesõigust, informeerib kohustatud subjekt käesoleva korra punkti 2 2 kohaselt elamu korteriühistut, viimase puudumisel aga korteriomanikke mitteeluruumi ostu-müügilepingu ettevalmistamise ajast. Korteriühistul või elamu korterite omanikel on kahe kuu jooksul ostueesõigus, seejuures korterite omanikel ühiselt või osal neist vähemalt poolte korteriomanike kirjalikul nõusolekul. Korteriomaniku allkirja ehtsus nõusolekuavaldusel peab olema notariaalselt tõestatud. Iga korteriomanik võib anda ainult ühele korteriomanikule või ühele osale korteriomanikest nõusoleku kasutada ostueesõigust.

[RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

25. Mitteeluruumi erastamine vormistatakse ostja (õigustatud subjekti) ja müüja (kohustatud subjekti) vahel sõlmitava notariaalselt tõestatava ostu-müügilepinguga.

[RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

26. Mitteeluruumi erastamisel korteriomandina sõlmitakse koos ostu-müügilepinguga ka notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ostueesõigust omava isiku kandmiseks kinnistusraamatusse kinnisasja omandajana. Ostueesõigust omav isik on kohustatud tasuma mitteeluruumi müügihinna hiljemalt ostu-müügilepingu sõlmimise hetkeks. Mitteeluruumi müügihinna täielikul tasumisel peab asjaõigusleping sisaldama märke avalik-õigusliku reaalkoormatise kustutamise kohta kinnistusraamatust. Kui ostueesõigust omav isik ei tasu ostuhinda, on kohustatud subjektil õigus keelduda ostu-müügilepingu sõlmimisest.

Nimetatud keeldumise kohta vormistab kohustatud subjekt otsuse, mis väljastatakse ostueesõigust omavale isikule väljastusteatega tähtkirjaga või isiklikult allkirja vastu. Kui mitteeluruumi ostueesõigust omav isik ei tasu kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist erastatava mitteeluruumi müügihinda või kui ostueesõigust omav isik ei võta kahe kuu jooksul väljastusteatega tähtkirja vastu, arvestab kohustatud subjekt, et ostueesõigust omav isik ei kasuta oma ostueesõigust ning mitteeluruum müüakse avalikul enampakkumisel.

[RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

27. Omandiõigus vallasasjana erastatavale mitteeluruumile tekib vastavalt asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) paragrahvile 92. Mitteeluruumi erastamisel vallasasjana sõlmitud ostu-müügileping registreeritakse kohalikus omavalitsusüksuses ja riiklikus ehitisregistris asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510 2000, 51, 325; 88, 576) paragrahvi 13 lõikes 7 sätestatud korras. Omandiõigus korteriomandina erastatavale mitteeluruumile tekib kinnistusraamatusse kandmisega.

[RT I 2003, 83, 569 – jõust. 1.01.2004]

 

II. MITTEELURUUMI ERASTAMINE AVALIKUL ENAMPAKKUMISEL

 

3. Kui mitteeluruumi alghinnaga erastamise eesõigust omav isik puudub või ei kasuta oma eesõigust, erastatakse mitteeluruum avalikul enampakkumisel. Mitteeluruumide müügihinnaks on avalikul enampakkumisel pakutud kõrgeim hind (enampakkumise lõpphind).

4. Mitteeluruumide erastamise tähtajad määrab kohustatud subjekt.

5. Kohustatud subjekt kinnitab enampakkumise läbiviimiseks enampakkumiskomisjoni esimehe ja kaks liiget.

6. Kohustatud subjekt määrab enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha suuruse. Osavõtu tasu suurus võib olla kuni 2 protsenti alghinnast, kuid mitte rohkem kui 1000 krooni, tagatisraha suurus võib olla kuni 10 protsenti alghinnast. Enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasutakse rahas. Enampakkumisest osavõtu tasu kuulub kohustatud subjektile ja seda kasutatakse enampakkumise läbiviimise kulude katmiseks.

[RT III 2007, 6, 43 – jõust. 13.02.2007 – osas, mis näeb ette osavõtutasu maksmise kohustuse on põhiseadusega vastuolus olev ja kehtetu]

7. Enampakkumiskomisjon peab vähemalt üks kuu enne enampakkumise toimumist avaldama vähemalt ühes üleriigilises päevalehes ja ühes erastamise objekti asukohajärgse maakonna territooriumil väljaantavas ajalehes kuulutuse mitteeluruumi erastamiseks korraldatava avaliku enampakkumise kohta.

Kuulutus peab sisaldama järgmist informatsiooni:
1) erastatava mitteeluruumi aadress, üldpind, alghind, lepingu alusel kasutatava mitteeluruumi puhul ka lepingu tähtaeg;

2) enampakkumise toimumise aeg ja koht;

[RT III 2007, 6, 43 – jõust. 13.02.2007 – osas, mis sätestab avaliku enampakkumise kuulutuse kohustusliku tingimusena informatsiooni enampakkumisest osavõtu tasu suuruse ja tasumise korra kohta on põhiseadusega vastuolus olev ja kehtetu]

3) enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord;
4) enampakkumisest osavõtmiseks vajalike dokumentide esitamise kord ja tähtaeg;
5) andmed mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõigetes 4 ja 5 nimetatud ostueesõigust omavate isikute olemasolu kohta;
6) kohustatud subjekti aadress ja telefon.

Enampakkumiskomisjon on kohustatud tagama asjast huvitatud isikutele informatsiooni kättesaadavuse avalikul enampakkumisel erastatava mitteeluruumi tehnilise varustatuse, heakorra taseme ja teiste oluliste omaduste kohta kohustatud subjekti asukohas.

8. Samaaegselt mitteeluruumi erastamiseks korraldatava avaliku enampakkumise kuulutuse avaldamisega tuleb enampakkumiskomisjonil kirjalikult informeerida enampakkumise toimumise ajast ja erastatava mitteeluruumi alghinnast kõiki mitteeluruumi lepingujärgseid kasutajaid.

9. Enampakkumisest osavõtmiseks on vaja esitada enampakkumiskomisjonile:
1) avaldus, mis füüsiliste isikute puhul on vormistatud vastavalt käesoleva korra lisale 1 ja juriidiliste isikute puhul vastavalt käesoleva korra lisale 2;

2) maksedokumentide koopiad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumise kohta;

[RT III 2007, 6, 43 – jõust. 13.02.2007 – osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama enampakkumiskomisjonile maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu tasumise kohta on põhiseadusega vastuolus olev ja kehtetu]


3) juriidilistel isikutel registreerimistunnistuse ja põhikirja koopia;
4) muud enampakkumiskomisjoni poolt nõutavad dokumendid, mis tõendavad enampakkumisest osavõtja vastavust mitteeluruumide erastamise õigustatud subjekti kohta sätestatud tingimustele.

10. Enampakkumiskomisjoni esimehel on õigus:
1) teha osalejatele märkus käesoleva korra esmakordsel rikkumisel ning arvata osavõtja enampakkumisest välja ja nõuda tema lahkumist enampakkumise ruumist käesoleva korra teistkordsel rikkumisel;
2) peatada enampakkumine, kui sellest osavõtjad või kõrvalised isikud segavad või takistavad enampakkumise läbiviimist;
3) jätkata enampakkumist pärast kõrvaliste või enampakkumist segavate isikute lahkumist või teha mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekti seaduslikule esindajale ettepanek tunnistada enampakkumine nurjunuks.

11. Enne enampakkumise algust registreerib enampakkumiskomisjon enampakkumisele ilmunud isikud. Enampakkumise alguses tutvustab komisjoni esimees enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumises osalejate registreerimisnumbrid.

12. Enampakkumine on suuline ja viiakse läbi järgmiselt:
1) enampakkumises osalejatele antakse pärast osavõtjate mitteeluruumide erastamise õigustatud subjekti kohta sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimist registreerimisnumber, mille all nad esinevad enampakkumise lõpuni;
2) enne enampakkumise alustamist teatab enampakkumiskomisjoni esimees konkreetse objekti enampakkumisele lubatud osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid;
3) minimaalse pakkumise määra (enampakkumise sammu) iga objekti kohta otsustab enampakkumiskomisjon ja komisjoni esimees teeb selle teatavaks enne objekti enampakkumise algust;
4) enampakkumine algab müüdava vara alghinna teatamisest enampakkumiskomisjoni esimehe poolt ja tema haamrilöögist;
5) ostja annab oma soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise alles pärast enampakkumiskomisjoni esimehe vastavat luba;
6) enampakkumine lõpeb enampakkumiskomisjoni esimehe haamrilöögiga pärast pakutava kõrgeima müügihinna kolmekordset teatamist.

13. Enampakkumisest osavõtjad on kohustatud alluma enampakkumise ajal enampakkumiskomisjoni esimehe korraldustele.

14. Enampakkumise kohta peetakse protokolli, kuhu märgitakse enampakkumise toimumise aeg, koht ja enampakkumiskomisjoni liikmete nimed. Iga enampakkumisel erastatava mitteeluruumi kohta märgitakse protokolli seda mitteeluruumi iseloomustavad andmed, mis sisalduvad enampakkumise kuulutuses, ja enampakkumises osalejate registreerimisnumbrid. Protokollis fikseeritakse iga mitteeluruumi kohta minimaalse pakkumise määr, enampakkumise tulemusena kujunenud müügihind ja ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandab isik, kes pakkus kõrgeima hinna. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, fikseeritakse see protokollis. Protokollile kirjutavad alla kõik enampakkumiskomisjoni liikmed ja ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isikud.

15. Protokolli lahutamatuks lisaks on enampakkumises osalejate registreerimisleht, kuhu märgitakse kõigi enampakkumisest osavõtjate nimed, registreerimisnumbrid ja osavõtjate allkirjad. Registreerimislehel peab olema fikseeritud enampakkumise toimumise kuupäev ja enampakkumisele pandud mitteeluruumide aadressid.

16. Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva lõpuks kirjalikult avaliku enampakkumise kuulutuses nimetatud aadressil erastamise kohustatud subjektile.

17. Viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist kinnitab mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekti seaduslik esindaja enampakkumise tulemuse või tunnistab enampakkumise nurjunuks.

Dokument, mis kinnitab enampakkumise tulemuse, peab sisaldama enampakkumise toimumise kuupäeva, erastatava mitteeluruumi aadressi, müügihinda ja mitteeluruumi ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nime.

Dokument, mis tunnistab enampakkumise nurjunuks, peab sisaldama enampakkumise toimumise kuupäeva, erastatava mitteeluruumi aadressi ja nurjumise põhjust.

18. Enampakkumise tulemust ei kinnitata ja enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui:
1) on rikutud enampakkumise läbiviimise korda;
2) enampakkumisel viibivad isikud ei allu enampakkumise ajal enampakkumiskomisjoni esimehe korraldustele, eiravad käesoleva korra ja teiste õigusaktidega sätestatud nõudeid;
3) erastamise korraldamisel on rikutud seaduste ja teiste õigusaktide nõudeid;
4) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et mitteeluruumi ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid.

19. Kui enampakkumisel ei ole osalejaid või ükski enampakkumisel osalejatest ei tee pakkumist vähemalt alghinna ulatuses, tunnistab eluruumide erastamise kohustatud subjekti seaduslik esindaja enampakkumiskomisjoni esildisel enampakkumise mittetoimunuks.

20. Enampakkumise nurjunuks või mittetoimunuks tunnistamisel:
1) ostu-müügilepingut ei sõlmita;
2) enampakkumise nurjumise põhjustanud isikule tagatisraha ei tagastata.

3) otsustab eluruumide kohustatud subjekt uue enampakkumise väljakuulutamise, kusjuures erastatava mitteeluruumi alghinda tohib alandada, kui eelmine enampakkumine nurjus seepärast, et ei ilmunud ühtegi ostjat või ei tehtud pakkumist vähemalt alghinna ulatuses.

Mittetagastatud tagatisraha kasutatakse nurjunud enampakkumise kulude katteks, selle jääki aga vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529) paragrahvile 4 või 5.

21. Enampakkumise nurjunuks tunnistamine pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist toimub juhul, kui ostja ei täida käesoleva korra punktis 28 esitatud kohustusi või ilmneb enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist ja enne ostu-müügilepingu notariaalset tõestamist. Sel juhul võtab kohustatud subjekt vastu otsuse, millega tühistatakse enampakkumise tulemus ja tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. Otsuste ärakirjad saadetakse viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist enampakkumisel ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isikule ja mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõigetes 4 ja 5 nimetatud isikuile.

211. Ostu-müügileping enampakkumise lõpphinnaga vormistatakse käesoleva korra punkti 25 kohaselt.

[RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

 

III. MITTEELURUUMI OSTUEESÕIGUS ENAMPAKKUMISE LÕPPHINNAGA

22.-30. [Kehtetud – RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

 

 

IV. MITTEELURUUMI EEST TASUMINE

31. Ostja võib mitteeluruumi eest tasuda raha ja erastamisväärtpaberitega. Rahas tuleb tasuda vähemalt 20 protsenti müügihinnast, mis kantakse kohustatud subjekti erastamise eriarvele. Kui müügihinnast tasutakse rahas rohkem kui 20 protsenti, jaotatakse raha, mis ületab nimetatud protsendi, vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529; 1997, 13, 210; 28, 424; 1998, 97, 1521; 1999, 23, 352 ja 356; 54, 583; 95, 841; 2000, 92, 600) paragrahvile 4 või 5.

[RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

Erastatava mitteeluruumi eest erastamisväärtpaberiga tasumisel tehakse ülekanne mitteeluruumi ostja või teise isiku erastamisväärtpaberiarvelt Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 1997. a. määrusega nr. 82 kinnitatud "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise korra" kohaselt mitteeluruumi erastamise kohustatud subjekti erastamisväärtpaberiarvele. Erastamisväärtpaberiarvelt tasumisel näidatakse maksekorraldusel erastatava mitteeluruumi aadress.

32. Kui ostu-müügileping sõlmitakse enampakkumise protokolli kohaselt mitteeluruumi ostu-müügilepingu õiguse omandanud isikuga, vähendatakse rahas tasutavat osa müügihinnast tema poolt tasutud tagatisraha võrra. Teistele tagatisraha maksnud isikutele tagastab enampakkumiskomisjon tagatisraha kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks või mittetoimunuks tunnistamist.

Eluruumide erastamise kohustatud subjekt tagastab tagatisraha kümne päeva jooksul pärast asjaõiguslepingu (vallasasjana erastamisel ostu-müügilepingu) notariaalset tõestamist enampakkumise võitnud isikule juhul, kui üks mitteeluruumi erastamise eesõigust omav isik kasutab oma ostueesõigust.

Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks erastamise kohustatud subjektist või enampakkumiskomisjonist tulenevatel põhjustel, tagastatakse kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise nurjunuks tunnistamist osavõtutasu ja tagatisraha kõigile seda maksnud isikutele.

 

V. MITTEELURUUMI ALGHINNA MÄÄRAMINE

[RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

 

33. Erastatava mitteeluruumi alghind on turuhind, mis määratakse kindlaks antud piirkonna samalaadsete ruumide müügihindade alusel.

[RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

34. Mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekt määrab hindaja, kes määrab kindlaks erastamise alghinna. Vastava kvalifikatsiooniga töötajate puudumisel esitab kohustatud subjekt tellimuse kohaliku omavalitsuse poolt määratud hindajale.

[RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

35. Elamus asuva mitteeluruumi alghinna määramiseks koostatakse käesoleva korra lisas esitatud vormi kohane mitteeluruumi hindamise akt, mille kinnitab mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekti seaduslik esindaja.

[RT I 2002, 69, 419 – jõust. 18.08.2002]

36. Järelevalvet mitteeluruumide erastamise seaduslikkuse üle teostab munitsipaalomandisse kuuluvate mitteeluruumide puhul maavanem, muude mitteeluruumide puhul majandusminister.

Järelevalvemenetlust alustab maavanem või majandusminister saabunud avalduse (pöördumise) alusel või omal algatusel. Majandusminister suunab munitsipaalomandisse kuuluva mitteeluruumi erastamise seaduslikkuse kohta talle saabunud avalduse (pöördumise) edasi vastavale maavanemale järelevalvemenetluse alustamiseks.

Mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekt on maavanema või majandusministri nõudmisel kohustatud esitama talle kümne päeva jooksul materjalid ja omapoolsed seadusele tuginevad põhjendused küsimuse lahendamiseks või erastamisest keeldumiseks. Maavanem või majandusminister teeb otsuse avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kahe kuu jooksul pärast avalduse laekumist.

Kui maavanem või majandusminister leiab, et konkreetse mitteeluruumi erastamise küsimuse lahendamine kohustatud subjekti poolt ei vasta mitteeluruumide erastamise seaduse ja mitteeluruumide erastamise korra või muude õigusaktide sätetele, teeb ta erastamise kohustatud subjektile ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks ja küsimuse lahendamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Kui mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekt ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema või majandusministri ettekirjutuse saamist õiguserikkumist kõrvaldanud, on maavanemal või majandusministril õigus pöörduda kohtusse.

[RT I 2001, 18, 90 – jõust. 19.02.2001]

 

Lisa 1

"Mitteeluruumide erastamise korra" juurde

AVALDUS

 

Soovin osa võtta ........................................................................... asuva

(erastatava mitteeluruumi aadress)

mitteeluruumi erastamiseks korraldatavast avalikust enampakkumisest, mis toimub

"..."...................... 199...a.

Osavõtja nimi ja aadress ....................................... ................................................................

Osavõtja isikukood (selle puudumisel passiandmed) .................................................................

..............................................................

...................................... .....................................

(kuupäev) (allkiri)

 

 Lisa 2

"Mitteeluruumide erastamise korra" juurde

AVALDUS

 

Soovin osa võtta .......................................................... asuva

(erastatava mitteeluruumi aadress)

mitteeluruumi erastamiseks korraldatavast avalikust enampakkumisest, mis toimub "..."...................... 199...a.

Osavõtja nimi ja aadress .......................................................................................................

Osavõtja telefon ...............................................

Osavõtja registreerimisnumber Eesti Ettevõtteregistris või äriregistris .....................................

Osavõtja põhikapitalis on Eesti riigi ja tema omandis olevate ettevõtete ja kohalike omavalitsuste ning nende omandis olevate ettevõtete osa kokku väiksem kui 1/3 või neil on alla 1/3 aktsiate või osakutega määratud häältest. Enampakkumisest osa võtma volitatud isiku nimi ..................................

.................................... ...............................................

(kuupäev) (juriidilise isiku seadusliku esindaja allkiri)

 

Lisa 3

"Mitteeluruumide alghinna määramise korra"

juurde

[RT I 2002, 69, 419 – jõust. 18.08.2002]

 

 


 

/otsingu_soovitused.json