Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välisõhu kaitse seaduse ja keskkonnajärelevalve seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 08.02.2007

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 21. veebruari 2007. a otsusega nr 112

I. Välisõhu kaitse seaduses (RT I 2004, 43, 298; 2005, 15, 87) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Seaduse tekstis asendatakse sõna «jäätmepõletusluba» sõnadega «jäätmepõletamist käsitlev jäätmeluba» vastavas käändes.

§ 2. Paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ebasoodsad ilmastikutingimused käesoleva seaduse tähenduses on maapinnalähedases õhukihis saasteainete akumuleerumist soodustavad tingimused, nagu omavahelises koostoimes temperatuuri inversioon vahetult maapinnalähedases õhukihis, vertikaalse turbulentsi puudumine ja tuulekiirus null kuni kaks meetrit sekundis.»

§ 3. Paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Välisõhu saastatuse tase on saasteaine kogus, mis kindla ajavahemiku jooksul sisaldub välisõhu ruumalaühikus 293 kelvini juures või sadestub välisõhust pinna ühele ruutmeetrile.»

§ 4. Paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Esmatähtsad saasteained, mida tuleb arvestada välisõhu kvaliteedi hindamisel ja kontrollimisel, on:
1) vääveldioksiid;
2) lämmastikoksiidid, ümberarvutatuna lämmastikdioksiidiks;
3) peened tahked osakesed, sealhulgas tahm, mille aerodünaamiline läbimõõt jaguneb kaheks – kuni 10 mikromeetrit ja kuni 2,5 mikromeetrit. Aerodünaamiline läbimõõt iseloomustab sfäärilist osakest tihedusega üks gramm kuupsentimeetri kohta, millel on sama langemiskiirus, mis konkreetsel reaalsel osakesel, olenemata selle osakese kujust, suurusest ja tihedusest;
4) tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku;
5) plii;
6) osoon;
7) benseen;
8) süsinik(mono)oksiid;
9) polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, sealhulgas benso(a)püreen;
10) kaadmium;
11) arseen;
12) nikkel;
13) elavhõbe.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud peente tahkete osakeste hulka kuulub osake, mis 50 protsendil juhtudest läbib 10 mikromeetri või 2,5 mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike hulka kuuluvad orgaanilised ühendid, mis koosnevad vähemalt kahest konjugeerunud, ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavast aromaatsest tuumast.»

§ 5. Seadust täiendatakse §-dega 31¹ ja 31² järgmises sõnastuses:

« § 31¹. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse määramine välisõhus

Arvestades benso(a)püreeni mõju inimese tervisele, tuleb selle saasteaine sisalduse mõõtmisel välisõhus seire teostamisel riiklikul tasandil määrata pisteliselt ka muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike, sealhulgas benso(a)-antratseeni, benso(b)fluoranteeni, benso(j)fluoranteeni, benso(k)fluoranteeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni ja dibens(a)antratseeni sisaldus.

§ 31². Raskmetallide ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestumise määramine

(1) Sõltumata arseeni, kaadmiumi, nikli, summaarse gaasilise elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude käesoleva seaduse §-s 31¹ nimetatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldusest välisõhus tuleb riiklikul tasandil seire teostajal määrata vähemalt ühes mõõtejaamas ka nende ainete sadestumise üldkogus.

(2) Summaarne gaasiline elavhõbe on elementaarelavhõbeda auru ja reaktiivse gaasilise elavhõbeda summa, mis tähendab vesilahustuvaid elavhõbeda osakesi, millel on piisavalt kõrge aururõhk gaasifaasis püsimiseks.»

§ 6. Paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 32. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide käitlemise erinõuded

(1) Hoonete, nende viimistlusdetailidena ja nendega seotud funktsionaalsete, dekoratiiv- ja kaitsestruktuuride pinnakattevahenditena kasutatavate lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide, välja arvatud aerosoolide, ning sõidukite või nende osade pinnakaitsevahenditena remondi, kaitse või kaunistamise eesmärgil väljaspool tootmisseadeldisi kasutatavate taasviimistlusmaterjalide alaliigid, lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtused, piirväärtuste rakendamise tähtajad ning piirväärtustele vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid kehtestab keskkonnaminister määrusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kemikaalidele ning nende käitlemisele kohaldatakse kemikaaliseaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kemikaalide märgistusele lisatakse järgmine teave:
1) kemikaali alaliik ja alaliigile vastav lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtus grammides liitri kohta;
2) kasutamisvalmis toote, mis sisaldab lahusteid või lahusteid sisaldavaid muid komponente, lenduvate orgaaniliste ühendite maksimaalne sisaldus grammides liitri kohta;
3) toote turule laskmise kuupäev toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse § 2 lõike 4 tähenduses.

(4) Ajaloolist ja kultuuriväärtust omavate hoonete ja vanasõidukite restaureerimise ja hooldamise eesmärgil lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtustele mittevastava, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kemikaali erandkorras turustamise, sealhulgas Euroopa Ühenduse territooriumile viimise ning kasutamise loa annab Keskkonnaministeerium.

(5) Loa andja võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa andmisest, kui:
1) loa taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
2) hoone või vanasõiduk, mille restaureerimiseks või hooldamiseks luba taotletakse, ei oma ajaloolist ja kultuuriväärtust;
3) loa taotleja ei ole tõendanud, et muude kemikaalide kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas;
4) arvestades planeeritavat restaureerimist või hooldamist on taotletava kemikaali kogus põhjendamatult suur;
5) kemikaali kasutamisel eralduvad saasteainete heitkogused võivad asukohajärgse maakonna keskkonnateenistuse või kohaliku omavalitsuse üksuse eelhinnangul põhjustada tiheasustusega piirkonna välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamise;
6) loa taotleja ei kasuta parimat võimalikku tehnikat;
7) kemikaali kasutamisega kaasneb märkimisväärne oht inimese tervisele või keskkonnale.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kemikaali erandkorras turustamise ning kasutamise loa taotlemise ja loa andmise korra ning loa taotluse ja loa vormid kehtestab keskkonnaminister määrusega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kemikaali erandkorras turustamise ning kasutamise loa avalikustab Keskkonnaministeerium oma veebilehel.

(8) Seire eesmärgil annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kemikaali erandkorras turustamise ning kasutamise loa saanud isik loa andjale kirjaliku teabe turustatud või kasutatud kemikaali kohta hiljemalt 30 päeva jooksul toimingu lõpetamisest arvates. Teave peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) isiku nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht;
2) kemikaali alaliik ja sellega tehtava toimingu nimetus;
3) toimingu alustamise ja lõpetamise kuupäev;
4) kemikaali kogus kilogrammides;
5) kemikaali lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus grammides liitri kohta.»

§ 7. Seadust täiendatakse §-ga 32¹ järgmises sõnastuses:

« § 32¹ . Järelevalve lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavatele värvidele, lakkidele ning sõidukite taasviimistlusmaterjalidele esitatavate nõuete üle

Järelevalvet käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavatele värvidele, lakkidele ning sõidukite taasviimistlusmaterjalidele esitatavate nõuete täitmise üle teostavad:
1) Keskkonnainspektsioon – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide kasutamisele esitatavate nõuete täitmise osas;
2) Tarbijakaitseamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide märgistusele esitatavate nõuete täitmise osas jaemüügis;
3) Maksu- ja Tolliamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide sisseveole esitatavate nõuete täitmise osas;
4) Tervisekaitseinspektsioon – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide märgistusele esitatavate nõuete täitmise osas hulgimüügis.»

§ 8. Paragrahvi 34:

1) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühm annab hinnangu lõhnaaine esinemise kohta välisõhus ning lõhnaaine esinemise tuvastamise korral peab saasteallika valdaja koostama lõhnaaine vähendamise tegevuskava.»;

2) täiendatakse lõigetega 6¹ ja 6² järgmises sõnastuses:

« (6¹) Lõhnaaine vähendamise tegevuskava peab sisaldama kavandatavate abinõude loetelu, milles on nimetatud abinõude maksumus, abinõude rakendajad ja rakendamise tähtajad.

(6²) Saasteallika valdaja esitab lõhnaaine vähendamise tegevuskava kinnitamiseks saasteallika asukohajärgsele maakonna keskkonnateenistusele.»

§ 9. Paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui saasteallikast eralduvale saasteainele ei ole keskkonnaminister kehtestanud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust ning Vabariigi Valitsus ei ole töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt kehtestanud tööpäeva kestel töökeskkonna õhus sisalduva keemilise aine piirnormi, on saasteallika valdaja kohustatud esitama Keskkonnaministeeriumile andmed selle saasteaine sisalduse orienteeriva ohutu taseme määramiseks.»

§ 10. Paragrahvi 36 sissejuhatava osa tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Välisõhk loetakse oluliselt saastatuks ja saastatuse taseme piirväärtus ületatuks, kui piirkonna välisõhu kvaliteedi pideva seire korral:».

§ 11. Paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Välisõhu saastatuse taseme pideva seire teostaja riiklikul, kohaliku omavalitsuse või ettevõtja tasandil koondab seiretulemused keskkonnaseire seaduses sätestatud korras ning annab avalikkusele teavet saasteainete välisõhus sisaldumise ja saasteainete maapinnale sadestumise kohta raadio, televisiooni, ajalehtede, teabeekraani või Interneti kaudu.

(2) Sadestumisalane teave peab käsitlema järgmisi saasteaineid:
1) arseen;
2) kaadmium;
3) elavhõbe;
4) nikkel;
5) polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud.»

§ 12. Paragrahvi 38 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Teavet arseeni, kaadmiumi, nikli, summaarse gaasilise elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude käesoleva seaduse §-s 31¹ nimetatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike välisõhus sisaldumise ning maapinnale sadestumise kohta ajakohastatakse vähemalt üks kord aastas.»

§ 13. Seadust täiendatakse §-ga 42¹ järgmises sõnastuses:

« § 42¹. Teabe sisu arseeni, kaadmiumi, nikli ja benso(a)püreeni sihtväärtuste ületamise korral

Arseeni, kaadmiumi, nikli ja benso(a)püreeni sihtväärtuste ületamise korral välisõhu kvaliteedi seire teostaja avalikustab:
1) andmed sihtväärtuste ületamise kohta kalendriaastas;
2) sihtväärtuste ületamise koha ja põhjuse, kui see on teada;
3) sihtväärtuste ületamise lühihinnangu ning vajaliku teabe selle mõju kohta inimese tervisele ja keskkonnale.»

§ 14. Paragrahvi 44:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Lubatud hetkeline heitkogus loetakse ületatuks, kui saasteallika või selle osa töö ajal maksimaalse heitkoguse näit ületab loaga lubatud heitkogust ühe tunni kestel võetud proovi põhjal, milleks on tunniajalise kestusega pidevmõõtmine või tunni aja jooksul tehtud pisteliste mõõtmiste seeria keskmine. Seeria esinduslikkuse tagavad vähemalt kuus tunni aja jooksul ühtlaste ajavahemike järel samale filtrile või proovivõtupulgale, kuid vältides selle ülelaadimist, võetud järjestikust proovi või vähemalt 50-protsendine pisteliste proovivõtmiste ajaline kaetus tunni aja jooksul.»;

2) täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:

« (3) Kui järelevalveorgani teostatava esmase kontrollmõõtmise käigus tuvastatakse lubatud hetkelise heitkoguse ületamine, võib saasteallika valdaja nõuda järelevalveorganilt teistkordse kontrollmõõtmise tegemist seitsme päeva jooksul esmase kontrollmõõtmise tegemise päevast arvates.

(4) Teistkordse kontrollmõõtmise tegemisel peab saasteallika valdaja tagama ja tõestama, et saasteallikas töötab samal režiimil, see tähendab samal seadme võimsusel, tehnoloogial ning toorme ja kütuse kulul ning muudel töörežiimi parameetritel, millel tuvastati lubatud hetkelise heitkoguse ületamine.

(5) Saasteallika valdaja peab võimaldama järelevalveorgani nõudmisel mõõtmisi tegevatele isikutele ilma ette teatamata juurdepääsu saasteallikale kontrollmõõtmise tegemiseks. Sellisel juhul ei pea saasteallika valdaja tagama esmase mõõtmisega identset saasteallika töörežiimi ning peab esitama mõõtmisi tegeva isiku nõudmisel andmed saasteallika töörežiimi kohta mõõtmise tegemise ajal.

(6) Kui kontrollmõõtmine näitab loaga lubatud heitkoguse ületamist käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ning seda tõestab teistkordne kontrollmõõtmine, maksab saasteallika valdaja saastetasu kõrgendatud määrade järgi keskkonnatasude seadusega sätestatud korras.»

§ 15. Paragrahvi 45:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui saasteallikast välisõhku suunatava saasteaine kohta ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust, võetakse hajumisarvutusel selle saasteaine sisalduse orienteerivaks ohutuks tasemeks kümme protsenti tööpäeva kestel töökeskkonna õhus sisalduva keemilise aine piirnormist.»;

2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Saasteainete hajumise arvutamisel saadud tulemused kantakse asjaomase piirkonna kaardile nii, et oleks näha, kui kaugel tootmisterritooriumi piirist on saastatuse taseme piirväärtus saavutatud.»

§ 16. Paragrahvis 56 asendatakse sõnad «kütuse erikulust» sõnaga «kütusekulust».

§ 17. Paragrahvi 58:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 58. Kütusele esitatavad keskkonnanõuded ning kütuste kvaliteedi ja koguste seire»;

2) täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« (3) Eestis müüdavate vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seiret korraldab Keskkonnaministeerium.

(4) Maksu- ja Tolliamet esitab Keskkonnaministeeriumile hiljemalt järgmise aasta 1. maiks eelmisel kalendriaastal Eestis müüdud kütuse kohta järgmised andmed:
1) kütuse liigi nimetus kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodi järgi;
2) kogused kütuseliikide kaupa.»

§ 18. Paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Paragrahvi 80:

1) lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) välisõhu pideva ja perioodilise seire vajadus saasteallika ümbruses, sealhulgas tootmisterritooriumi või sanitaarkaitseala piiril, mõõdetavate saasteainete loetelu ning mõõtmiskohad ja -sagedus;»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

« 7) andmed saasteallika asukohajärgsete ebasoodsate ilmastikutingimuste kohta, mis tõenäoliselt võivad halvendada saasteainete hajumistingimusi maapinnalähedases õhukihis, ja meetmed nende ilmastikutingimuste esinemise korral.»;

3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud andmed saasteallika asukohajärgsete ebasoodsate ilmastikutingimuste kohta annab saasteallika valdaja taotlusel Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut tasuta ja need esitatakse välisõhu saasteloa, keskkonnakompleksloa või jäätmepõletamist käsitleva jäätmeloa andjale koos loa taotlusmaterjalidega.»

§ 20. Paragrahvi 83 lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Avaldamine toimub taotleja kulul.»

§ 21. Paragrahvi 90:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «annan» sõnaga «annab»;

2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Saasteallikate valdajate aruanded on aluseks saasteallikate ja saasteainete heitkoguste andmete kandmiseks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 04.02.2006, lk 1–17).»

§ 22. Paragrahvi 107 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Keskkonnaministeerium korraldab osoonikihi kaitsmist ja osoonikihti kahandavate ainete käitlemisega seotud tegevust osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli nõuete kohaselt.»

§ 23. Paragrahv 109 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 109. Ainete tootmise, kasutamise, turustamise, seestöötlemise ning sisse- ja väljaveo piirang ja tegevusluba

(1) Osoonikihti kahandavate ainete tootmine, kasutamine, turustamine, seestöötlemine, Eesti Vabariiki sissevedu ja Eesti Vabariigist väljavedu on piiratud või keelatud. Nende ainete riiki sisseveo ja riigist väljaveo tegevusloa annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta (EÜT L 244, 29.09.2000, lk 1–24) kohaselt Euroopa Komisjon.

(2) Isik võib tegeleda osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete installeerimise, käitamise, lammutamise ja seadmetest tekkinud jäätmete käitlemise ning lekkekontrolliga, kui ta on käesoleva seaduse § 111¹ lõike 1 kohaselt registreeritud majandustegevuse registris.»

§ 24. Seadust täiendatakse §-ga 109¹ järgmises sõnastuses:

« § 109¹. Luba metüülbromiidi erandkorras kasutamiseks

(1) Metüülbromiidi võib erandkorras kasutada ja hoida ainult toodete ning kaupade karantiini- ja transpordieelseks töötlemiseks. Loa metüülbromiidi erandkorras kasutamiseks ja hoidmiseks toodete ning kaupade karantiini- ja transpordieelseks töötlemiseks annab Keskkonnaministeerium.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotlemise ja loa andmise korra ning loa taotluse ja loa vormid kehtestab keskkonnaminister määrusega.

(3) Loa andja võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest, kui:
1) loa taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
2) arvestades planeeritavat karantiini- või transpordieelset töötlemist on taotletava metüülbromiidi kogus põhjendamatult suur;
3) loa taotleja ei ole tõendanud, et muu kemikaali või meetodi kasutamine tooks talle kaasa ebamõistlikke kulutusi või ei ole tehniliselt võimalik;
4) loa taotleja ei kasuta parimat võimalikku tehnikat;
5) metüülbromiidi kasutamisega kaasneb märkimisväärne oht inimese tervisele või keskkonnale.

(4) Metüülbromiidi käitlemisel ja hoiustamisel tuleb täiendavalt järgida biotsiidiseaduse ja taimekaitseseaduse nõudeid.»

§ 25. Paragrahv 110 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 110. Osoonikihti kahandavate ainetega seotud toimingutele esitatavad nõuded ning aruandlus osoonikihti kahandavate ainete ja fluoreeritud kasvuhoonegaaside kohta

(1) Osoonikihti kahandavaid aineid või fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldava paikse seadme valdaja või omanik, kelle seadmes on kolm või rohkem kui kolm kilogrammi nimetatud aineid, annab Keskkonnaministeeriumile aru seadmes sisalduvate ainete koguse kohta.

(2) Osoonikihti kahandavate ainetega seotud toimingutele esitatavad nõuded ning seadmes sisalduvate osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside kogusest aruandmise korra ja aruande vormid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»

§ 26. Paragrahvi 111:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Osoonikihti kahandavaid aineid või fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete installeerimise, käitamise, lammutamise ja seadmetest tekkinud jäätmete käitlemise ning lekkekontrolliga tegeleval isikul peavad olema vajalikud teadmised ja oskused, mille olemasolu tõendab erialast väljaõpet tõendav dokument.»;

2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Keskkonnainspektsioon kontrollib üheaegselt seadme kontrollimisega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku pädevust tõendava dokumendi olemasolu.»

§ 27. Seadust täiendatakse §-ga 111¹ järgmises sõnastuses:

« § 111¹. Registreerimine majandustegevuse registris

(1) Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete installeerimise, käitamise, lammutamise ja seadmetest tekkinud jäätmete käitlemise ning lekkekontrolliga tegeleda sooviv isik (edaspidi ettevõtja) esitab registreerimistaotluse majandustegevuse registri registripidajale.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimistaotluses peavad sisalduma:
1) ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood;
2) andmed tegevusala kohta;
3) osoonikihti kahandavate ainete käitlemisvaldkondade loetelu;
4) käideldavate osoonikihti kahandavate ainete loetelu;
5) tööde teostamisel kasutusel olevate seadmete loetelu;
6) osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete installeerimise, käitamise, lammutamise ja seadmetest tekkinud jäätmete käitlemise ning lekkekontrolliga tegeleva isiku nimi, isikukood ning käesoleva seaduse § 111 lõikes 1 nimetatud erialast väljaõpet tõendava dokumendi andmed.

(3) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Lisaks majandustegevuse registri seadusega sätestatule avaldatakse majandustegevuse registris ettevõtja kohta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–6 nimetatud andmed ja keskkonnajärelevalve seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse olemasolu korral andmed ettekirjutuse kohta.

(4) Ettekirjutuse teinud järelevalveasutus kannab ettekirjutuse andmed majandustegevuse registrisse majandustegevuse registri seaduses sätestatud korras.

(5) Ettekirjutuse korduval täitmata jätmisel on järelevalveasutusel õigus teha otsus registreeringu kustutamiseks. Otsuse teinud järelevalveasutus kannab viivitamata kas selle otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustata, või kui otsus vaidlustatakse, siis vaidlustatavat otsust jõusse jätva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates otsuse andmed majandustegevuse registrisse.

(6) Registreerimisest või registreeringu muutmisest keeldutakse ja registreering kustutatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.»

§ 28. Paragrahvi 112 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldava paikse seadme valdaja või omanik kontrollib, et seadmes ei oleks nende ainete leket, kui seadmes sisalduvate ainete kogus on:
1) rohkem kui kolm kilogrammi – vähemalt üks kord aastas;
2) rohkem kui 30 kilogrammi – vähemalt üks kord kvartalis;
3) rohkem kui 300 kilogrammi – vähemalt üks kord kuus.

(2) Keskkonnainspektsioon kontrollib seadmeid pisteliselt.»

§ 29. Paragrahvi 113 lõikes 1 asendatakse sõna «ja» sõnaga «või».

§ 30. Paragrahvi 114 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Osoonikihti kahandavaid aineid või fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldavad balloonid ja seadmed märgistatakse kemikaaliseaduses sätestatud korras.»

§ 31. Paragrahvi 117 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kliimamuutust vähendavat tegevust korraldab Keskkonnaministeerium lähtuvalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonis (edaspidi kliimamuutuste raamkonventsioon) ja konventsiooni Kyoto protokollis (edaspidi Kyoto protokoll) sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise nõuetest.»

§ 32. Paragrahvi 119 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud jaotuskavaga käitajatele määratud lubatud heitkogused võtab saasteloa, keskkonnakompleksloa või jäätmeloa andja aluseks nende lubade andmisel.»

§ 33. Seaduse 7. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2. jagu
Projektitegevus ja kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine».

§ 34. Paragrahvi 120:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tegevusaladel tegutsevatele käitajatele on kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise loa (edaspidi kauplemisluba) omamine kohustuslik. Kauplemisloa annab käitajale Keskkonnaministeerium.»;

2) täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

« (4) Lubatud heitkoguse ühik on käesoleva seaduse tähenduses kasvuhoonegaaside heitkogusega kauplemise süsteemis (edaspidi kauplemise süsteem) ülekantav õigus heita kindlaksmääratud perioodi jooksul välisõhku üks tonn süsinikdioksiidi ekvivalenti.

(5) Süsinikdioksiidi ekvivalent on käesoleva seaduse tähenduses üks tonn süsinikdioksiidi või muud kasvuhoonegaasi, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojenemise potentsiaali väärtust.

(6) Kauplemisperioodil kehtivate kasvuhoonegaaside ühikud registreeritakse kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise registris ja nendega tehakse tehinguid nimetatud registri kaudu vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 2216/2004 registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 280/2004/EÜ (ELT L 386, 29.12.2004, lk 1–77).»

§ 35. Seadust täiendatakse §-dega 120¹–120⁴ järgmises sõnastuses:

« § 120¹. Ühisrakendus

(1) Ühisrakendus on käesoleva seaduse tähenduses Kyoto protokolli artiklis 6 sätestatud projektitegevus, mille raames Kyoto protokolli ratifitseerinud arenenud riik või arenenud riigi käitaja, rahastades kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projekti teises Kyoto protokolli ratifitseerinud arenenud riigis, saab õiguse omada selle projekti elluviimise tulemusena saavutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid Kyoto protokolli lisas B märgitud kohustuse täitmiseks.

(2) Heitkoguste vähendamise ühik on käesoleva seaduse tähenduses ühisrakenduse elluviimise tulemusena vähendatud kasvuhoonegaaside heitkogus, mis on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina.

§ 120². Puhta arengu mehhanism

(1) Puhta arengu mehhanism on käesoleva seaduse tähenduses Kyoto protokolli artiklis 12 sätestatud projektitegevus, mille raames Kyoto protokolli ratifitseerinud arenenud riik või arenenud riigi käitaja, rahastades kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projekti Kyoto protokolli ratifitseerinud arenguriigis, saab õiguse omada selle projekti elluviimise tulemusena saavutatud kasvuhoonegaaside tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid Kyoto protokolli lisas B märgitud kohustuse täitmiseks.

(2) Tõendatud heitkoguste vähendamise ühik on käesoleva seaduse tähenduses puhta arengu mehhanismi teostamise tulemusena vähendatud kasvuhoonegaaside heitkogus, mis on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina.

§ 120³. Projektitegevusest saadud ühikute kasutamine kauplemise süsteemis

(1) Kõiki tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid ja heitkoguste vähendamise ühikuid, mis on projektitegevusega saavutatud ja mida võib kasutada kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli ning nende põhjal vastu võetud otsuste kohaselt, võivad käesoleva seaduse § 119 lõike 1 alusel kehtestatud jaotuskavas nimetatud käitajad kauplemise süsteemis kasutada, välja arvatud:
1) tuumarajatistega seotud projektitegevuses kuni aastani 2012;
2) maa kasutamise, maakasutuse muutmise ja metsandusega seotud projektitegevuses.

(2) Kauplemisperioodil kehtivate kasvuhoonegaaside ühikuid hoitakse ja nendega tehakse tehinguid kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise registri kaudu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võivad käitajad alates 2008. aasta 1. jaanuarist kasutada kauplemise süsteemis heitkoguste vähendamise ühikuid ainult Kyoto protokolliga seatud kohustusega kooskõlas oleva protsendimäära ulatuses. Heitkoguste vähendamise ühikud tuleb vahetada kasvuhoonegaaside heitkoguste registris sama arvu lubatud heitkoguse ühikute vastu. Seejuures on üks lubatud heitkoguse ühik võrdne ühe heitkoguste vähendamise ühikuga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võivad käitajad alates 2009. aasta 1. jaanuarist kasutada kauplemise süsteemis tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid ainult Kyoto protokolliga seatud kohustusega kooskõlas oleva protsendimäära ulatuses. Tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud tuleb vahetada kasvuhoonegaaside heitkoguste registris sama arvu lubatud heitkoguse ühikute vastu. Seejuures on üks lubatud heitkoguse ühik võrdne ühe tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuga.

§ 120⁴. Topeltarvestuse vältimine

(1) Kuni 2012. aasta 31. detsembrini võib anda ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi projektiarendajale tema projektitegevuse eest, mis otseselt vähendab või piirab kauplemise süsteemis oleva käitise heitkoguseid, heitkoguste vähendamise ühikuid ja tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid ainult juhul, kui asjaomase käitise käitaja tunnistab kehtetuks sama arvu lubatud heitkoguse ühikuid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt lubatud heitkoguste ühikute kehtetuks tunnistamiseks teeb Keskkonnaministeerium projektitegevusega ühte valdkonda kuuluvatele käitajatele ettekirjutuse lähtuvalt asjaomaste käitajate osakaalust kasvuhoonegaaside summaarse lubatud heitkoguse jaotuskavas.

(3) Kuni 2012. aasta 31. detsembrini võib anda ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi projektiarendajale tema projektitegevuse eest, mis kaudselt vähendab või piirab kauplemise süsteemis oleva käitise heitkoguseid, heitkoguste vähendamise ühikuid ja tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid ainult juhul, kui riigi kasvuhoonegaaside heitkoguste registris tunnistatakse kehtetuks sama arv heitkoguste vähendamise ühikutest ja tõendatud heitkoguste vähendamise ühikutest tulenevaid lubatud heitkoguse ühikuid.»

§ 36. Paragrahvi 121 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kasvuhoonegaaside lubatud heitkogust;».

§ 37. Seadust täiendatakse §-ga 121¹ järgmises sõnastuses:

« §121¹. Käitajate ühine tegutsemine

(1) Samal tegevusalal Eestis tegutsevad kauplemisluba omavad käitajad võivad taotleda luba ühiselt tegutsemiseks.

(2) Käitajad nimetavad ühiselt tegutsemiseks endi seast käitaja:
1) kelle kontole kasvuhoonegaaside heitkoguste registris kantakse ühiselt tegutsevatele käitistele määratud kasvuhoonegaaside summaarne lubatud heitkogus;
2) kes vastutab kõigi ühiselt tegutsevate käitiste summaarsele heitkogusele vastava lubatud heitkoguse loovutamise eest;
3) kes ei saa lubatud heitkoguste ülekandmist jätkata, kui kõikide ühiselt tegutsevate käitajate heitkoguste aruanded ei ole tõendatud.

(3) Ühise tegutsemise loa saamiseks esitatakse kirjalik taotlus Keskkonnaministeeriumile, kes edastab taotluse viivitamata Euroopa Komisjonile. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ühiselt tegutseda soovivate käitajate nimed, isiku- või registrikoodid, elu- või asukoha aadressid, tegevusala;
2) käitiste nimed, aadressid, tootmismahud;
3) käesoleva seaduse § 119 lõike 1 kohase jaotuskava kehtivuse ajavahemik, mille jooksul soovitakse ühiselt tegutseda;
4) ühiselt tegutseda soovivate käitajate poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud käitaja nimi ja isiku- või registrikood.

(4) Lõpliku otsuse käitajate ühise tegutsemise lubamise kohta teeb Euroopa Komisjon.

(5) Ühise tegutsemise korral vastutab iga käitaja oma käitisest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste ning nende kohta õigusaktidega sätestatud nõuete täitmise eest.»

§ 38. Paragrahvi 122 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käitaja esitab Keskkonnaministeeriumile iga aasta 15. jaanuariks eelnenud aasta kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise aruande, milles on märgitud õhku paisatud kasvuhoonegaaside heitkogused ja kauplemiseks kasutatud heitkogused, mis peavad olema vastavuses kauplemisloas määratud kogustega. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus tõendab käitaja koostatud kasvuhoonegaaside aruandes märgitud heitkoguste määramise õigsust ja vastavust kehtivatele kauplemislubadele.»

§ 39. Seadust täiendatakse §-dega 122¹ ja 122² järgmises sõnastuses:

« § 122¹. Süsteemi siseneja reservi ülejääk

(1) Kui käesoleva seaduse § 119 lõike 1 alusel kehtestatava jaotuskava riiklikus reservis uutele sisenejatele on 2007. ja 2012. aasta 1. septembriks jäänud jääk, millele uued sisenevad käitised pole taotlusi esitanud, võib Keskkonnaministeerium müüa jäägi kauplemise süsteemis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reservi jäägi müümisel saadav tulu läheb riigieelarvesse.

§ 122². Informatsiooni avalikkus

Keskkonnaministeerium avalikustab käesoleva seaduse § 119 lõikes 1 nimetatud jaotuskava, teabe ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi projektitegevuse kohta ning kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise aastaaruanded Keskkonnaministeeriumi veebilehel, arvestades Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 2216/2004 registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 280/2004/EÜ (ELT L 386, 29.12.2004, lk 1–77) kehtestatud nõudeid.»

§ 40. Paragrahvi 135 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kontrollib välisõhu strateegiliste mürakaartide ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavade vastavust käesolevas seaduses ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;».

§ 41. Seadust täiendatakse §-dega 139¹ ja 139² järgmises sõnastuses:

« § 139¹. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide, mille lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus ei vasta piirväärtustele, turustamine ning ebaseaduslik kasutamine

(1) Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide, mille lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus ei vasta piirväärtustele, turustamise ning ebaseadusliku kasutamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§139². Lõhnaaine vähendamise tegevuskava koostamisele ja täitmisele esitatavate nõuete rikkumine

(1) Lõhnaaine vähendamise tegevuskava koostamisele ja täitmisele esitatavate nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.»

§ 42. Paragrahvi 141 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« (3) Osoonikihti kahandavaid aineid või fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldava seadme hoolderaamatu pidamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(4) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 43. Paragrahvi 143:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva seaduse §-des 139, 139², 140 ja 141 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.»;

2) täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

« (2¹) Käesoleva seaduse §-s 139¹ sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on:
1) Keskkonnainspektsioon – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide kasutamisele esitatavate nõuete rikkumise osas;
2) Tarbijakaitseamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide jaemüüginõuete rikkumise osas;
3) Maksu- ja Tolliamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide sisseveole esitatavate nõuete rikkumise osas;
4) Tervisekaitseinspektsioon – hulgimüügis olevatele lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavatele värvidele, lakkidele ning sõidukite taasviimistlusmaterjalidele esitatavate nõuete rikkumise osas.»

§ 44. Paragrahvi 150 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Käesoleva seaduse § 120² rakendatakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist.»

§ 45. Paragrahvi 155 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Käesoleva seaduse § 32 lõige 4 jõustub 2007. aasta 30. aprillil.»

§ 46. Seaduse normitehnilise märkuse lõppu lisatakse täiendus järgmises sõnastuses:

«Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus (ELT L 23, 26.01.2005, lk 3–16); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ teatud värvides ja lakkides ning sõidukite taasviimistlusmaterjalides orgaaniliste lahustite kasutamise korral tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite koguste piiramise kohta, ja millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ (ELT L 143, 30.04.2004, lk 87–96); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/101/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega loodi ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, võttes arvesse Kyoto protokolli projektimehhanisme (ELT L 338, 13.11.2004, lk 18–23); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58–68), viimati muudetud määrusega nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/17/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta (ELT L 76, 22.03.2003, lk 10–19); nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes, ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.05.1999, lk 13–18), viimati muudetud direktiiviga 2005/33/EÜ (ELT L 191, 22.07.2005, lk 59–69); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris (ELT L 123, 17.05.2003, lk 42–46); Euroopa Komisjoni otsus 2002/159/EÜ riigi kütusekvaliteedi koondandmete esitamise ühise vormi kohta (EÜT L 53, 23.02.2002, lk 30–36); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/30/EÜ ühenduse lennuväljadel müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja korra kehtestamise kohta (EÜT L 85, 28.03.2002, lk 40–46); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/55/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste heitmete vastu (ELT L 275, 20.10.2005, lk 1–163), viimati muudetud direktiiviga 2006/51/EÜ (ELT L 152, 07.06.2006, lk 11–21); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus EÜ/166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 04.02.2006, lk 1–17); Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 2216/2004 registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 280/2004/EÜ (ELT L 386, 29.12.2004, lk 1–77).»

II. Keskkonnajärelevalve seaduses (RT I 2001, 56, 337; 2005, 57, 451) tehakse järgmised muudatused:

§ 47. Paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Kütuseseire kontrollproovi on lisaks keskkonnakaitseinspektorile õigus võtta Keskkonnaministeeriumi volitatud akrediteeritud laboril.»

§ 48. Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

« (9) Majandustegevuse registris registreeritud osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete installeerimise, käitamise, lammutamise ja seadmetest tekkinud jäätmete käitlemise ning lekkekontrolliga tegelevale isikule ettekirjutuse teinud keskkonnakaitseinspektor kannab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutuse andmed majandustegevuse registrisse majandustegevuse registri seaduses sätestatud korras.»

Riigikogu esimees Toomas VAREK