Teksti suurus:

Keeleseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.03.2007
Avaldamismärge:RT I 2007, 17, 82

Keeleseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 08.02.2007

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 21. veebruari 2007. a otsusega nr 107

I. Keeleseaduses (RT I 1995, 23, 334; 2005, 1, 1) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« (3) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju.

(4) Riik soodustab eesti keele, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist ning arengut.»

§ 2. Paragrahvi 2:

1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «eesti keele» sõnadega «ja eesti viipekeele»;

2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Võõrkeele toetamise meetmed ei tohi kahjustada eesti keelt.»

§ 3. Paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 21. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele, eesti viipekeele, viibeldud eesti keele ja võõrkeelte kasutamist, samuti käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamist ja vastutust keeleseaduse nõuete rikkumise eest.

(2) Äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks käesoleva seaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus. Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.»

§ 4. Paragrahvi 4:

1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kurdi või vaegkuulja eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suhtlemise õigus tagatakse tõlketeenuse võimaldamisega õigusaktides sätestatud korras.»;

2) lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «tööalane teave» sõnadega «, kui seadus ei sätesta teisiti».

§ 5. Paragrahvi 5:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt :

« (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikute kohustusliku keeleoskustaseme määramisel võetakse aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»

§ 6. Paragrahvi 51 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Eesti keele oskust hinnatakse eesti keele tasemeeksamil.

(2) Tasemeeksamite läbiviijate ja hindajate loetelu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

(3) Tasemeeksameid korraldava asutuse määrab ning tasemeeksamite läbiviimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(4) Kui eksaminand ei ole rahul tasemeeksami tulemusega, on tal õigus 30 päeva jooksul pärast selle teatavaks tegemist esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vaie oma eksamitulemuse läbivaatamiseks.

(5) Tasemeeksami tulemuste kohta esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustatakse tasemeeksami vaidekomisjon, mille koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

(6) Vaidekomisjon vaatab esitatud vaide läbi 30 päeva jooksul arvates selle saamisest ning teeb ühe järgmistest otsustest:
1) jätta vaie rahuldamata;
2) teha tasemeeksami hindajale ettekirjutus eksamitöö uuesti läbi vaadata;
3) rahuldada vaie ning teha vajaduse korral tasemeeksameid korraldava asutuse juhile ettekirjutus eesti keele tasemetunnistuse väljastamiseks.

(7) Võõrkeelse põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele lõpueksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister. Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus.

(8) Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavate muu õppekeelega õppegruppide lõpetajate eesti keele riigieksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister.

(9) Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isikud, kes on omandanud hariduse eesti keeles vähemalt ühel järgmistest tasemetest:
1) põhiharidus;
2) üldkeskharidus;
3) põhihariduse baasil kutsekeskharidus;
4) põhihariduse baasil keskeriharidus;
5) kõrgharidus.

(10) Eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule väljastab tasemeeksameid korraldava asutuse juht eesti keele tasemetunnistuse, mille vormi ja väljastamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(11) Väljastatud eesti keele tasemetunnistuste üle arvestuse pidamiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks kantakse eesti keele tasemetunnistused riiklikusse registrisse, mille asutab ja põhimääruse kinnitab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.»

§ 7. Seadust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses:

« § 52. Tasemeeksamile suunamine ja eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamine

(1) Kui riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul (edaspidi keeleametnik) on järelevalve käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku keeleoskus ei vasta õigusaktides sätestatud keeleoskustaseme nõuetele, suunatakse isik keeleametniku ettekirjutusega tasemeeksamile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel võetakse arvesse aega, mis kulub nõutaval tasemel keeleoskuse omandamiseks. Kui isik on sooritanud ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul nõutaval tasemel eesti keele eksami, siis on tal õigus taotleda keeleõppekulu hüvitamist kuni 100 protsendi eesti keele õppe eest tasutud õppeteenustasu ulatuses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeleõppe kulu hüvitatakse kodakondsuse seaduse § 81 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmäära ulatuses.

(4) Tasemeeksameid korraldava asutuse juht tunnistab keeletunnistuse kehtetuks, kui isik ei ole keeleametniku ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul sooritanud vähemalt keeletunnistusel märgitud tasemele vastavat tasemeeksamit. Keeletunnistuse kehtetuks tunnistamise otsus tehakse kuue kuu jooksul ettekirjutuses määratud tähtaja lõppemisest arvates.

(5) Keeletunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest teatab tasemeeksameid korraldava asutuse juht või tema poolt volitatud isik isikule kirjalikult posti teel tähtkirjaga või allkirja vastu.

(6) Tasemeeksameid korraldava asutuse juht ei tee keeletunnistuse kehtetuks tunnistamise otsust varem kui 30 päeva möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teate saatmise päevast.»

§ 8. Seadust täiendatakse peatükiga 11 järgmises sõnastuses:

«11. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 61. Riikliku järelevalve teostaja

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Keeleinspektsioon (edaspidi inspektsioon).

(2) Riikliku järelevalve prioriteedid igaks aastaks kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega hiljemalt eelmise aasta 1. septembriks.

§ 62. Inspektsiooni pädevus ning riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused

(1) Inspektsiooni pädevuses on kontrollida eesti keele ja võõrkeelte kasutamist, eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuete täitmist seaduses ja seaduse alusel sätestatud valdkondades.

(2) Keeleametnikul on õigus kontrollida:
1) ametliku keelekasutuse vastavust eesti kirjakeele normile;
2) riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asjaajamiskeelele kehtestatud nõuete täitmist istungite pidamisel, dokumentide menetlemisel ja isikutega suhtlemisel;
3) avalike teenistujate, töötajate ja füüsilisest isikutest ettevõtjate keeleoskusnõuete kehtestamist;
4) võõrkeelte kasutamist tööalases suhtlemises ja informatsiooni edastamisel;
5) avalike teenistujate, töötajate ja füüsilisest isikutest ettevõtjate eesti keele oskust ning suunata nõuetele mittevastava keeleoskusega avalik teenistuja või töötaja tasemeeksamile.

(3) Oma ülesannete täitmisel on keeleametnikul õigus:
1) takistamatult kontrollida käesoleva seaduse ja teiste keeleoskust ning keelekasutust sätestavate õigusaktide nõuete täitmist;
2) saada järelevalveks vajalikku teavet, tutvuda järelevalveks vajalike dokumentide või nende koopiatega ning saada nendest ärakirju või väljavõtteid;
3) teha tasemeeksameid korraldava asutuse juhile ettepanek tunnistada avaliku teenistuja, töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja keeletunnistus kehtetuks käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 kirjeldatud juhtumil;
4) teha tööandjale ettepanek lõpetada töötajaga tööleping või teha avaliku teenistuja ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepanek vabastada avalik teenistuja ametikohalt, kui töötaja või avalik teenistuja ei oska eesti keelt nõutaval tasemel;
5) teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse hallatavale asutusele, äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või nende ametiisikutele või töötajatele ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks.

(4) Keeleametnik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(5) Keeleametnik on kohustatud hoidma talle ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud äri- ja kutsesaladusi ning muud juurdepääsupiiranguga teavet, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

§ 63. Ettekirjutus ja otsus

(1) Ettekirjutuses märgitakse:
1) isiku nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
2) õigusrikkumise asjaolude kirjeldus;
3) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;
4) ettekirjutuse õiguslik alus;
5) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
7) ettekirjutuse teinud keeleametniku nimi, ametikoht ja allkiri;
8) ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg ja kord;
9) hoiatus käesoleva seaduse §-des 261–266 sätestatud meetmete ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendite rakendamise võimaluse kohta.

(2) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.»

§ 9. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 10. Vähemusrahvuse keele kasutamise õigus

(1) Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametiisikutelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles.

(2) Omavalitsusüksuse püsielanik on Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.

(3) Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest vastava aasta 1. jaanuari seisuga.»

§ 10. Paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele vastavuses tarbijakaitseseadusega.»

§ 11. Paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 19. Kohanime kirjutamine

Kohanime kirjutamisel lähtutakse kohanimeseaduses sätestatust.»

§ 13. Paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 23. Teabekeel

(1) Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatud juhtudel.

(2) Avaliku teabe eestikeelsele tekstile võib lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav kui eesti keele piirkondlik erikuju või võõrkeelne tekst.

(3) Avalikel üritustel tagab korraldaja olulise võõrkeelse teabe teksti tõlke eesti keelde.»

§ 14. Seadust täiendatakse §-ga 283 järgmises sõnastuses:

« § 283. Riiklik programm venekeelse kooli integreerimiseks Eesti haridussüsteemi

Vabariigi Valitsus käivitab 2007. aastast riikliku programmi venekeelse kooli, sealhulgas koolieelsete lasteasutuste integreerimiseks Eesti haridussüsteemi. Nimetatud programm hõlmab ka õpetajakoolitust.»

§ 15. Paragrahvid 27, 28 ja 282 tunnistatakse kehtetuks.

II. § 16. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. märtsil.

(2) Käesoleva seaduse § 5 punkt 1 jõustub 2008. aasta 1. juulil.

Riigikogu esimees Toomas VAREK