Veiste enzootilise leukoosi tõrje eeskiri1
Vastu võetud 28.02.2007 nr 17
Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» § 43 lõike 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised veiste enzootilise leukoosi ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud loomadelt pärinevate saaduste käitlemiseks.
(2) Selle määruse mõistes on veis loomaliiki veis (Bos taurus), pühvel (Bubalus bubalus) või piison (Bison bison) kuuluv isend.
§ 2. Veiste enzootilise leukoosi määratlus
Veiste enzootiline leukoos (edaspidi leukoos) on veiste leukoosiviiruse (edaspidi leukoosiviirus) põhjustatud kasvajaline krooniliselt kulgev nakkushaigus. Leukoositekitaja kuulub onkogeensete RNA-viiruste hulka ja paljuneb lümfoidrakkudes. Vasikate juveniilleukoos, noorloomade tüümusleukoos ja nahaleukoos ei ole nakkuslikud.
2. peatükk VEISEKARJA, RIIGI JA PIIRKONNA LEUKOOSIALANE STAATUS
§ 3. Ametlikult leukoosivaba veisekarja staatus
(1) Ametlikult leukoosivaba veisekarjana käsitatakse karja, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) kliiniliste tunnuste ja laboratoorsete uuringute tulemuste alusel ei ole karjas viimase kahe aasta jooksul kinnitatud leukoosijuhtumeid ning kõiki üle 24 kuu vanuseid veiseid on viimase 12 kuu jooksul uuritud nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT L 121, 29.07.1964, lk 1977–2012) D lisa 2. peatükis sätestatud nõuete kohaselt kaks korda vähemalt neljakuuse intervalliga ning tehtud uuringute tulemused on negatiivsed;
2) kari asub ametlikult leukoosivabas riigis või selle piirkonnas, mille pindala on vähemalt 2000 km2 ning mis on veterinaarjärelevalve all ja mis hõlmab vähemalt üht maakonda (edaspidi piirkond).
(2) Ametlikult leukoosivaba veisekarja kohta väljastab Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi Amet) kohaliku asutuse juht loomapidajale sellesisulise teatise.
(3) Veisekari säilitab ametlikult leukoosivaba staatuse, kuni ta vastab järgmistele nõuetele:
1) kliiniliste tunnuste ja laboratoorsete uuringute tulemuste alusel ei ole karjas viimase kahe aasta jooksul kinnitatud leukoosijuhtumeid;
2) karja toodav veis on pärit ametlikult leukoosivabast veisekarjast;
3) kõiki üle 24 kuu vanuseid veiseid on uuritud nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ D lisa 2. peatükis sätestatud nõuete kohaselt kolmeaastase intervalliga ja tehtud uuringute tulemused on negatiivsed;
4) ühendusevälisest riigist karja toodud aretusloom on imporditud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» §-s 18 sätestatud nõuete kohaselt.
§ 4. Ametlikult leukoosivaba riigi ja selle piirkonna staatus
(1) Ametlikult leukoosivaba riigi ja selle piirkonnana nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ tähenduses käsitatakse riiki või piirkonda, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) paragrahvi 3 lõike 1 nõuded on täidetud ja vähemalt 99,8% riigi või selle piirkonna veisekarjadest on ametlikult leukoosivabad;
2) riigis või selle piirkonnas ei ole viimase kolme aasta jooksul kinnitatud leukoosijuhtumeid. Leukoosist põhjustatud kasvaja esinemisest teatada on kohustuslik ja neid juhtusid uurib pädev asutus. Riigis on vähemalt 10% juhuslikult valitud karjade kõiki üle 24 kuu vanuseid veiseid või piirkonnas kõiki üle 24 kuu vanuseid veiseid uuritud viimase 24 kuu jooksul nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ D lisa 2. peatükis sätestatud nõuete kohaselt ning tehtud uuringute tulemused on negatiivsed;
3) muu meetod annab 99%-lise usaldusväärtusega tulemuse, et nakatunud on alla 0,2% karjadest või nakatunud karju ei ole.
(2) Eesti või selle piirkonna ametlikult leukoosivabaks tunnistamiseks esitab Amet andmed Eesti või selle piirkonna kohta Euroopa Komisjonile nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ artikli 8 alusel. Euroopa Komisjon teeb asjakohase otsuse Ameti esitatud andmete põhjal.
(3) Riik või selle piirkond säilitab ametlikult leukoosivaba staatuse, kui:
1) riigis või selle piirkonnas tapetud veis esitatakse tapajärgsele kontrollile, mille käigus leitud kasvaja, mis võib olla põhjustatud leukoosiviirusest, saadetakse laboratoorsetele uuringutele;
2) kõikidest leukoosijuhtumitest teavitatakse Euroopa Komisjoni;
3) veis, kellelt võetud nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ D lisa 2. peatükis sätestatud proovi tulemus on leukoosi suhtes positiivne, tapetakse ning karja suhtes jäävad kehtima kitsendused, kuni on täidetud §-s 10 sätestatud nõuded;
4) üle kahe aasta vanuseid veiseid on testitud kas üks kord esimese viie aasta jooksul pärast riigile või piirkonnale ametlikult leukoosivaba staatuse andmist nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ D lisa 2. peatüki nõuete kohaselt või neid on esimese viie aasta jooksul pärast riigile või piirkonnale ametlikult leukoosivaba staatuse andmist testitud muul viisil, mille puhul on võimalik näidata 99%-lise usaldusväärtusega, et nakatunud on alla 0,2% karjadest või nakatunud karju ei ole.
(4) Kui Eestis on kolme järjestikuse aasta jooksul olnud nakatunud karju 0,01% või vähem, esitab Amet Euroopa Komisjonile asjakohased andmed ning taotleb testide vähendamist. Euroopa Komisjoni asjakohase otsuse puhul säilitab riik ametlikult leukoosivaba staatuse, kui vähemalt 1%-l juhuslikult valitud karjadest uuritakse kõiki üle 12 kuu vanuseid veiseid nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ D lisa 2. peatüki nõuete kohaselt ja veistele tehtud uuringu tulemused on negatiivsed.
(5) Euroopa Komisjon peatab riigi või selle piirkonna ametlikult leukoosivaba staatuse, kui lõike 2 kohaselt tehtud uuringute tulemusena esineb ametlikult leukoosivabaks tunnistatud riigis või selle piirkonnas tõendeid leukoosi olukorra olulise muutuse kohta. Euroopa Komisjon võib ametlikult leukoosivaba staatuse taastada, kui Euroopa Komisjoni kehtestatud asjakohased nõuded on täidetud.
3. peatükk ENNETAMINE
§ 5. Vaktsineerimine
Leukoosivastane vaktsineerimine on keelatud.
§ 6. Leukoosi ennetamine
Leukoosi ennetamine seisneb Eesti leukoosivaba staatuse säilitamises, milleks järgitakse haigusele vastuvõtlike loomade ja nendelt pärinevate saaduste importimisel Eestisse ning loomade ühest karjast teise viimisel asjakohaseid nõudeid ning korraldatakse karjas nakatunud veise võimalikult varaseks avastamiseks ja vajalike tõrjemeetmete rakendamiseks veiste süstemaatilist uurimist leukoosiviiruse antikehade suhtes.
§ 7. Leukoosi seirekava
(1) Leukoosi seirekava koostab ja seiret korraldab Amet.
(2) Seroloogiliseks uuringuks võetakse veise piima- või vereproov. Vereproov võetakse looma veenist, kasutades iga looma puhul steriilset või ühekordset verevõtunõela. Piimaproov võetakse steriilsesse proovinõusse.
(3) Veise piima- või vereproovid võib koondada. Koondproovi koondatavate proovide arv sõltub laboratooriumis kasutatavast uurimismeetodist. Koondproovi uurimisel tuleb tagada, et veist, kellelt võetud proov sisaldub koondproovis, oleks võimalik pärast proovide tulemuste selgumist kindlaks teha.
(4) Proov märgistatakse ning varustatakse kaaskirjaga. Kaaskirjas märgitakse teave, mis võimaldab kindlaks teha karja, kuhu veis kuulub (loomakasvatushoone, -rajatise või piiritletud ala, kus karja peetakse, registreerimise number), veise, kellelt proov on võetud, loomapidaja ning proovi võtmise aja. Proovi säilitatakse ja veetakse lekkekindlas konteineris temperatuuril +2 … +4 °C.
(5) Laboratoorsed uuringud tehakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (edaspidi laboratoorium).
(6) Veiste nakatatus leukoosiviirusega tehakse kindlaks seroloogiliselt kas agar-geeli immuundifusioonmeetodil või ensüüm-immuunsorbtsioonmeetodil, järgides Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (Office International des Epizooties, OIE) välja antava käsiraamatu «OIE Manual of Standards for Diagnostic Tests and Vaccines» (edaspidi käsiraamat) viimase väljaande juhiseid ning nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ D lisa 2. peatükis sätestatud nõudeid.
§ 8. Nõuded uute veiste karja toomisel
(1) Karja toodav veis pärineb ametlikult leukoosivabast veisekarjast.
(2) Ametliku leukoosivaba staatuseta veisekarjast on keelatud viia veist teise karja aretus- või tootmisveisena.
(3) Loomapidamishoonesse või -rajatisse ning loomaoksjoni ja loomalaada pidamiseks kasutatavasse loomapidamishoonesse või -rajatisse, kuhu loomad kogutakse ja kus nad rühmitatakse enne vedu uude karja või tapamajja (edaspidi kogumiskeskus), võib tuua üksnes looma, kes on nõuetekohaselt märgistatud ja kes pärineb ametlikult leukoosivabast karjast.
(4) Veiseid, kes on märgistatud, pärit ametlikult leukoosivabast veisekarjast ning on selles paragrahvis sätestatud nõuete kohased võib vahendada «Loomatauditõrje seaduse» § 15 mõistes.
(5) Veisekarjast, kus esineb leukoosiviirusega nakatunud veiseid (edaspidi leukoosne kari), on keelatud veist välja viia muul eesmärgil kui tapamajja tapmiseks.
(6) Põllumajandusloomi vahendav isik või kogumiskeskuse eest vastutav isik tagab, et veise vastuvõtmisel kontrollitakse tema nõuetekohast märgistust, veisepassi ja veisega kaasas olevat veterinaartõendit või -sertifikaati ning et veist ja veiserühma, kelle märgistusel või kellega kaasas oleval veisepassil, veterinaartõendil või -sertifikaadil esineb vigu või vasturääkivusi, ei vahendata ega võeta kogumiskeskusesse vastu või et selline veis isoleeritakse muudest kogumiskeskuses peetavatest ja sinna toodavatest loomadest.
4. peatükk TÕRJE
§ 9. Leukoosi kahtlusest või diagnoosimisest teavitamine
(1) Leukoosikahtlane on veis, kellel on leukoosile iseloomulikud sümptomid, kuid kellel haiguse diagnoosi ei ole histoloogilise või hematoloogilise uuringu tulemusel kinnitatud.
(2) Seropositiivne on veis, kes seroloogilise uuringu tulemuse alusel on leukoosi suhtes positiivne.
(3) Veisel leukoosi kahtluse, eriti lümfoidsüsteemi ja teiste organite kasvaja esinemise või leukoosi diagnoosimise korral teavitatakse sellest Ameti kohalikku asutust hiljemalt ühe tööpäeva jooksul. Leukoosi diagnoosiv laboratoorium teavitab ühe tööpäeva jooksul Ametit nii leukoosi diagnoosimisest kui ka seroloogilise uuringu positiivsest tulemusest.
(4) Leukoosi kahtlusest või diagnoosimisest teatatakse «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.
§ 10. Veisekarja ametlikult leukoosivaba staatuse peatamine ning kitsenduste ja abinõude kehtestamine
(1) Ameti kohaliku asutuse juht peatab veisekarja ametlikult leukoosivaba staatuse, kui:
1) paragrahvi 3 lõikes 3 sätestatud nõudeid ei täideta;
2) karja veisel kahtlustatakse laboratoorsete uuringute tulemuste või kliiniliste tunnuste alusel leukoosi esinemist;
3) veise karja toomisel ei järgita §-s 8 sätestatud nõudeid või kari ei vasta mõnele muule selles määruses sätestatud nõudele, mille tulemusena tekib veiste leukoosi nakatumise oht või ei ole võimalik tagada karja ametlikult leukoosivaba staatuse säilimist;
4) kari on olnud otseses või kaudses kokkupuutes veisega, kellel kahtlustatakse leukoosi või kellel on diagnoositud leukoos.
(2) Kui ametlikult leukoosivaba veisekarja vähemalt ühel veisel on nõukogu direktiivi 64/432EMÜ D lisa 2. peatükis sätestatud nõuete kohase uuringu tulemus positiivne või kui karja ühel veisel kahtlustatakse leukoosi, jääb veisekarja ametlikult leukoosivaba staatus peatatuks, kuni täidetud on järgmised nõuded:
1) leukoosi suhtes positiivse uurimistulemuse andnud veis ja lehma puhul vasikas viiakse viivitamata tapmisele järelevalveametniku kontrolli all;
2) kolm kuud pärast punktis 1 nimetatud looma tapmisele viimist uuritakse karjas peetavaid üle 12 kuu vanuseid veiseid seroloogiliselt kaks korda intervalliga 4–12 kuud ning nimetatud uuringute tulemused on negatiivsed;
3) karjas on tehtud epidemioloogiline uurimine ning nakatunud karjaga epidemioloogiliselt seotud karjas on tehtud punkti 2 kohaselt seroloogilised uuringud, mille tulemused on negatiivsed;
4) Amet võib lubada jätta hukkamata nakatunud lehma vasika, kes on pärast poegimist emast kohe eraldatud. Sellisel juhul rakendatakse vasika suhtes lõike 3 punktis 3 sätestatud nõudeid.
(3) Kui ametlikult leukoosivaba veisekarja vähemalt kahel veisel on nõukogu direktiivi 64/432EMÜ D lisa 2. peatükis sätestatud nõuete kohase uuringu tulemus positiivne või kui muul põhjusel kahtlustatakse karjas vähemalt kahel veisel leukoosi, jääb veisekarja ametlikult leukoosivaba staatus peatatuks, kuni täidetud on järgmised nõuded:
1) leukoosi suhtes positiivse uurimistulemuse andnud veis ja lehma puhul vasikas viiakse viivitamata tapmisele järelevalveametniku kontrolli all;
2) kolm kuud pärast punktis 1 nimetatud looma tapmisele viimist uuritakse karjas peetavaid üle 12 kuu vanuseid veiseid seroloogiliselt kaks korda intervalliga 4–12 kuud ning nimetatud uuringute tulemused on negatiivsed;
3) ülejäänud samas karjas peetavad veised jäävad pärast identifitseerimist ettevõttesse kuni 24 kuu vanuseks saamiseni ja neid uuritakse pärast 24-kuuseks saamist seroloogiliselt. Amet võib lubada veise saata otse tapmisele järelevalveametniku kontrolli all;
4) karjas on tehtud epidemioloogiline uurimine ning nakatunud karjaga epidemioloogiliselt seotud karjas on tehtud punkti 2 kohaselt seroloogilised uuringud, mille tulemused on negatiivsed;
5) Amet võib lubada jätta hukkamata nakatunud lehma vasika, kes on pärast poegimist emast kohe eraldatud. Sellisel juhul rakendatakse vasika suhtes punktis 3 sätestatud nõudeid.
(4) Amet kehtestab pärast ametlikult leukoosivaba veisekarja staatuse peatamist taudipunktis kitsendused ning annab vajaduse korral «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ja rakendab seal toodud abinõusid.
§ 11. Leukoosi kahtluse korral rakendatavad kitsendused ja abinõud
Pärast leukoosi kahtlusest teate saamist rakendab Ameti kohaliku asutuse juht taudipunktis järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) peatab leukoosikahtlase karja ning sellega epidemioloogiliselt seotud karja ametlikult leukoosivaba staatuse;
2) keelab veist karjast välja viia muul eesmärgil kui tapmiseks tapamajas järelevalveametniku kontrolli all. Leukoosikahtlane loom tapetakse tapamajas viivitamata;
3) keelab leukoosikahtlase veise piima kasutada toiduks ja söödaks enne kuumtöötlemist, mis hävitab leukoositekitaja;
4) korraldab leukoosikahtlase veise vereproovi võtmise ning seroloogilise uuringu tegemise veise leukoosiviirusega nakatatuse kindlakstegemiseks. Lümfoidsüsteemi ja teiste organite kasvaja esinemise korral uuritakse tabandunud organit histoloogiliselt.
§ 12. Leukoosi kahtluse lõpetamine
Leukoosi kahtluse lõpetab Ameti kohaliku asutuse juht, kui § 11 punktis 4 nimetatud uuringute tulemused on negatiivsed.
§ 13. Leukoosi diagnoosimine ning proovide võtmine ja laboratooriumisse toimetamine
(1) Veiste kliinilist leukoosi diagnoositakse histoloogilise või hematoloogilise uuringu tulemuse alusel. Veise nakatatus leukoosiviirusega tehakse kindlaks seroloogilise uuringuga.
(2) Histoloogiliseks uurimiseks võetakse proov veise lümfisõlmedest, põrnast, südamelihasest, neerudest, maksast, libedikust ja kasvajatest.
(3) Leukoosi ametlik diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõikes 3 kehtestatud korras.
(4) Proov märgistatakse, varustatakse kaaskirjaga, säilitatakse ning toimetatakse § 7 lõike 4 kohaselt viivitamata laboratooriumisse.
§ 14. Ravi
§ 15. Leukoosi diagnoosimise või seropositiivse looma kindlakstegemise korral rakendatavad kitsendused ja abinõud
(1) Pärast leukoosi ametliku diagnoosi panekut või seropositiivse looma kindlakstegemist rakendab Ameti kohaliku asutuse juht järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) peatab karja ametliku leukoosivaba staatuse;
2) rakendab § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmeid;
3) korraldab epidemioloogilise uurimise;
4) korraldab viivitamata leukoosse ja seropositiivse veise tapmise. Selline veis tapetakse pärast tervete veiste tapmist ning nende rümpade ja tapasaaduste eemaldamist taparuumist;
5) keelab koguda leukoosse ja seropositiivse veise verd, endokriin- ja muid organeid veterinaarsel või meditsiinilisel otstarbel;
6) korraldab veisel kasvaja avastamise korral lihakontrolli tegeva veterinaararsti poolt asjakohaste proovide võtmise ning saadab proovid histoloogiliseks uurimiseks laboratooriumisse;
7) korraldab surnud või hukatud veise korjuse nõuetekohase säilitamise. Korjus kahjutustatakse viivitamata volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis hävitab leukoositekitaja;
8) korraldab leukoossest kasvajast tabandunud organi kahjutustamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1774/2002 (EÜ), milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1–95), VI lisa kohaselt. Generaliseerunud kasvajalise leukoosi puhul kahjutustatakse kogu rümp ja siseelundid;
9) seropositiivse lehma piima võib kasutada toiduks ja veiste söödaks, kui seda on kuumtöödeldud viisil, mis hävitab leukoosiviiruse.
(2) Seropositiivse veise liha käitlemisele kitsendusi ei kehtestata.
(3) Lisaks selles paragrahvis sätestatud meetmete rakendamisele võib Amet kohaldada «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 sätestatud meetmeid.
§ 16. Tõrjeprogramm
(1) Leukoosi likvideerimiseks koostab Amet lisa 1 kohase leukoosi tõrjeprogrammi ning esitab selle Euroopa Komisjonile. Aruanne leukoosi tõrjeprogrammi raames tehtud järelevalvetoimingute ja nende tulemuste kohta esitatakse Euroopa Komisjonile igal aastal kuni Eestile ametlikult leukoosivaba staatuse andmiseni või selle taastamiseni.
(2) Amet peab arvestust tõrjeprogrammiga hõlmatud ning sellega hõlmamata veiste ja karjade, leukoosikahtlaste ja leukoossete veiste ning karjade, samuti nakatumise tõttu Ameti korraldusel tapetud veiste kohta.
§ 17. Epidemioloogiline uurimine ja karja ülevaatus
(1) Epidemioloogilise uurimise käigus selgitatakse välja:
1) võimalik nakkusallikas ja nakkuse leviku teed;
2) muud ettevõtted ja epidemioloogiliselt seotud karjad, kus peetakse leukoosile vastuvõtlikke loomi, kes võisid punktis 1 nimetatud nakkusallikaga otseselt või kaudselt kokku puutuda.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõttes korraldab järelevalveametnik või volitatud veterinaararst leukoosile vastuvõtlike loomade kliinilise ülevaatuse ning võtab proovid seroloogiliseks uuringuks.
§ 18. Puhastus ja desinfektsioon
(1) Pärast nakatunud veise tapmisele saatmist puhastatakse ja desinfitseeritakse järelevalveametniku kontrolli all looma pidamise koht, selle ümbrus ja piirded, samuti veise hooldusvahendid.
(2) Nakatunud veisega kokku puutunud veovahend, konteiner ja varustus puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast nakatunud looma vedu, samuti pärast selliselt loomalt pärinevate saaduste vedu või pärast selliste saaduste või materjalide vedu, mis on olnud kokkupuutes leukoosse karja veisega. Laadimisestakaad puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast kasutamist.
(3) Desinfitseerimiseks kasutatakse üksnes Ameti lubatud desinfitseerimisvahendit, järgides selle tootja etteantud kasutamisjuhiseid ning järelevalveametniku korraldusi ja juhiseid.
§ 19. Veisekarja ametlikult leukoosivaba staatuse taastamine
(1) Ameti kohaliku asutuse juht taastab veisekarja ametlikult leukoosivaba staatuse, mis on peatatud § 10 lõike 1 alusel, kui staatuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja karjas tehtud uuringute tulemused on negatiivsed.
(2) Haige loomaga epidemioloogiliselt seotud karja ametlikult leukoosivaba staatuse taastab Ameti kohaliku asutuse juht, kui on täidetud § 10 lõikes 2 või 3 sätestatud nõuded.
5. peatükk RAKENDUSSÄTE
§ 20. Rakendussäte
(1) Põllumajandusministri 29. veebruari 2000. a määrus nr 8 «Veiste enzootilise leukoosi tõrje eeskiri» (RTL 2000, 32, 430) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Paragrahvi 8 lõiked 1–4 jõustuvad 2008. aasta 1. jaanuaril.
1 nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT P 121, 29.07.1964, lk 1977–2012); muudetud direktiividega 75/379/EMÜ (EÜT L 172, 03.07.1975, lk 17); 77/98/EMÜ (EÜT L 026, 31.01.1977, lk 81–84); 80/1274/EMÜ (EÜT L 375, 31.12.1980, lk 75); 81/476/EMÜ (EÜT L 186, 08.07.1981, lk 20–21); 82/893/EMÜ (EÜT L 387, 31.12.1982, lk 57); 84/336/EMÜ (EÜT L 177, 04.07.1984, lk 22); 84/643/EMÜ (EÜT L 339, 27.12.1984, lk 27–29); 3768/85/EMÜ (EÜT L 362, 31.12.1985, lk 8–16); 85/586/EMÜ (EÜT L 372, 31.12.1985, lk 44–45); 87/231/EMÜ (EÜT L 099, 11.04.1987, lk 18–19); 87/489/EMÜ (EÜT L 280, 03.10.1987, lk 28–29); 89/662/EMÜ (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13–22); 90/423/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 13–18); 90/425/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 29–41); 91/687/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 16–17); 92/65/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72); 92/102/EMÜ (EÜT L 355, 05.12.1992, lk 32–36); 97/12/EÜ (EÜT L 109, 25.04.1997, lk 1–37); 98/46/EÜ (EÜT L 198, 15.07. 1998, lk 22–39); 2000/15/EÜ (EÜT L 105, 03.05.2000, lk 34–35); 2000/20/EÜ (EÜT L 163, 04.07.2000, lk 35–36); 2001/298/EÜ (EÜT L 102, 12.04.2001, lk 63–68); 535/2002/EÜ (EÜT L 080, 23.03.2002, lk 22–28); 1226/2002/EÜ (EÜT L 179, 09.07.2002, lk 13–18)
| Minister Ester TUIKSOO |
| Kantsler Ants NOOT |
|
Põllumajandusministri 28. veebruari 2007. a määruse
nr 17 «Veiste enzootilise leukoosi tõrje eeskiri1» lisa |
LEUKOOSI TÕRJEPROGRAMMIS KAJASTATAVATE ANDMETE LOETELU
Leukoosi tõrjeprogrammis (edaspidi tõrjeprogramm) kajastatakse järgmised andmed:
1) ülevaade leukoosi esinemisest ja levikust Eestis;
2) tõrjeprogrammi kasutusele võtmise põhjused;
3) geograafiline piirkond, kus hakatakse tõrjeprogrammi rakendama;
4) tõrjeprogrammiga hõlmatud karjade leukoosialane staatus, ettevõtete klassifitseerimise põhimõtted ning nende leukoosialase staatuse kindlaksmääramiseks tehtavad uuringud;
5) tõrjeprogrammi rakendamise üle teostatavate järelevalvemenetluste ja nende tulemuste kirjeldus;
6) ametlikult leukoosivaba veisekarja staatuse peatamise korral rakendatavate meetmete kirjeldus;
7) tegevusjuhend juhuks, kui tõrjeprogrammi raames tehtava uuringu käigus avastatakse nakatunud veis või veisekari.
| Kantsler Ants NOOT |
Facebook
Twitter