Teksti suurus:

Liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.05.2015
Avaldamismärge:RT I, 28.02.2015, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.02.2015 otsus nr 590

Liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 11.02.2015

§ 1. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 261 järgmises sõnastuses:

ˮ261) lasterühm on koolieelse lasteasutuse laste ja esimese kooliastme õpilaste rühm;ˮ;

2) paragrahvi 2 punkt 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ33) liikumispuudega isik on keskmise, raske või sügava liikumispuudega isik;ˮ;

3) paragrahvi 2 punkt 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ39) mootorratas on külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 kuupsentimeetri või valmistajakiirus ületab 45 kilomeetrit tunnis. Mootorrattaks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit;ˮ;

4) paragrahvi 2 punkt 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ42) mopeed on kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis ja mille töömaht sisepõlemismootori korral ei ületa 50 kuupsentimeetrit või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis ja mille töömaht sädesüütega sisepõlemismootori korral ei ületa 50 kuupsentimeetrit või mille mootori suurim kasulik võimsus muu sisepõlemismootori korral ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud kolmerattalise mopeedi tingimustele vastavat neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka;ˮ;

5) paragrahvi 2 punkt 90 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ90) tühimass on valmistaja määratud sõitjate ja veoseta, kuid juhiga täisvarustuses sõiduki mass. Mopeedidel ja mootorratastel ei arvestata tühimassi hulka juhi ja kütuse massi. Haagistel ei arvestata tühimassi hulka juhi massi;ˮ;

6) paragrahvi 2 punkt 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ93) vastutav kasutaja on Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja;ˮ;

7) paragrahvi 2 punkt 98 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ98) ühissõidukirada on ühistranspordiseaduse kohaselt liinivedu teostavale ühissõidukile, samuti sõitjat vedavale taksole ja sõitjat vedavale bussile liiklemiseks ettenähtud sõiduteeosa, mis on tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega;ˮ;

8) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Liikleja ei tohi takistada matuse- ega muud rongkäiku, täiskasvanute saatel liikuvat lasterühma ega reguleerija saadetavat sõidukite kolonni.ˮ;

9) paragrahvi 22 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(6) Organiseeritud inimrühm, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud lasterühm, võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat või tasakaaluliikuri juhti takistamata jalgteel või kõnniteel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti. Organiseeritud inimrühm võib liikuda ka jalgratta- ja jalgteel jalakäijat, jalgratturit või tasakaaluliikuri juhti takistamata, kõige rohkem kaks inimest kõrvuti. Rühma juht peab tagama ohutuse asjakohaste vahenditega, näiteks märgulipud, pimeda ajal helkurid, laternad või muu selline.

(7) Lasterühm võib liikuda ainult täiskasvanute saatel jalgteel, kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel, kõige rohkem kaks last kõrvuti. Kõnnitee, jalgtee või jalgratta- ja jalgtee puudumisel võib lasterühm liikuda väljaspool sõiduteed tee parema ääre lähedal, kõige rohkem kaks last kõrvuti, seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral eraldusribata teel väljaspool sõiduteed tee vasakpoolse ääre lähedal. Lasterühma saatja peab tagama ohutuse ja tal peab olema seljas ohutusvest.ˮ;

10) paragrahvi 30 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ3) kui tal on kaasas käesoleva seaduse § 101 lõike 91 kohane arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta.ˮ;

11) paragrahvi 33 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ3) kui tal on kaasas käesoleva seaduse § 101 lõike 91 kohane arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta.ˮ;

12) paragrahvi 34 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Kaitseväes ja Kaitseliidus tohib üle 3500 kilogrammi täismassiga veoautoga sõitjaid vedada vähemalt 18-aastane C- ja C1-kategooria auto juhtimisõigusega juht, kes on saanud sõitjateveo alase koolituse ja kellel on vähemalt kuuekuuline auto juhtimise kogemus.ˮ;

13) paragrahvi 36 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna ˮlasterühmaˮ sõnaga ˮlasteˮ;

14) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

ˮ(51) Sõiduautos ja veoautos ei tohi alla kolmeaastast last sõidutada istekohal, millel puudub turvavöö. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavöö või turvaseadme abil nõuetekohaselt kinnitatud. Veoauto esiistmel, millel puudub turvavöö, tohib sõidutada vähemalt kolmeaastast last pikkusega üle 150 sentimeetri.ˮ;

15) paragrahvi 36 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(6) Kui lapse pikkus ei võimalda teda sõiduki või turvavöö tootja nõuete kohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadme tootja nõuete kohaselt kinnitatud turvaseadet. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvaseadet ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga.

(7) Autos, välja arvatud buss, ei tohi last süles hoides sõidutada. Bussis, välja arvatud selle esiistmel või esimesel istmereal, tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla kolmeaastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga sõiduki või turvavöö tootja nõuete kohaselt kinnitatud. Erandina tohib bussis, välja arvatud esiistmel või esimesel istmereal, täiskasvanud sõitjal, kelle turvavöö ei ole kinnitatud, süles olla üks alla seitsmeaastane laps.ˮ;

16) paragrahvi 36 lõigetes 8 ja 9 asendatakse sõna ˮturvavarustusˮ sõnaga ˮturvaseadeˮ vastavas käändes;

17) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Ühissõidukirajal võib sõita ühistranspordiseaduse kohast liinivedu teostava ühissõidukiga, sõitjat vedava taksoga ja sõitjat vedava bussiga.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib ühissõidukirajal sõita eritalituse sõidukiga, kui täidetakse tööülesandeid, täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga ning muu sõidukiga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata sõiduki juhile on keelatud ühissõidukiraja kasutamine, välja arvatud järgmistel juhtudel ja korras:

1) ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee pärisuunavööndi serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, võib reastuda vahetult enne pööret või seismajäämist sõitjate peale- või mahaminekuks tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit. Sellisele ühissõidukirajale võib sõita pöörde lõpetamisel, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda;

2) ühissõidukirajaga teel olevast ühissõidukirajast tohib kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei keela, ainult risti üle sõita;

3) ümberpõikeks, kui see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit ning pärisuunavööndis puuduvad muud sõidurajad, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda.

(4) Asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis, peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile.ˮ;

18) paragrahvi 45 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(11) Eritalituse sõidukiga tohib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal ning peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, või kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Eritalituse sõiduki juht peab sõitmisel ja sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid.ˮ;

19) paragrahvi 73 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel tuvastatakse mootorsõiduki ja selle haagise vastavus või mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrollimise tähtaeg, mille möödumisel sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. Kui kindlustusandja loeb sõiduki hävinuks või liiklusjärelevalve teostaja rakendab käesoleva seaduse § 1962 lõike 1 punktis 9 kehtestatud meetme, kaotab sõiduk kehtivatele tehnonõuetele vastavuse.ˮ;

20) paragrahvi 73 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮSellisel juhul on sõidukiga lubatud sõita ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.ˮ;

21) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija ei või olla isik, kellele on jõustunud kohtuotsusega määratud ärikeeld või kellelt on ära võetud tehnonõuetele vastavuse kontrollijana töötamise õigus. Samuti ei või kontrollija olla isik, kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud tehnonõuetele vastavuse kontrolli või sellega sarnasel tegevusalal tegutsemise õigus seoses kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega. Samuti ei tohi isik olla karistatud tahtlikult sooritatud kuriteo eest, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu.ˮ;

22) paragrahvi 74 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(8) Maanteeamet võib atesteerimistunnistuse kehtivuse peatada kuni selle kehtivuse lõpuni ning keelduda uue atesteerimistunnistuse väljastamisest kolme aasta jooksul alates atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisest, kui tunnistuse omaja on rikkunud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivaid õigusakte.

(9) Kui Maanteeamet on rakendanud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud meetmeid pikemaks perioodiks kui üks aasta, peab tunnistuse omaja tunnistuse kehtivuse taastamiseks läbima käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väljaõppe ja praktika ning sooritama sellekohase eksami.ˮ;

23) paragrahvi 74 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:

ˮ(91) Kui Maanteeamet on rakendanud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud meetmeid lühemaks perioodiks kui üks aasta, võib Maanteeamet tunnistuse omajalt nõuda selle kehtivuse taastamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eksami sooritamist.

(92) Kui atesteerimistunnistuse kehtivuse lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat, peab mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija läbima käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väljaõppe ja praktika ning sooritama sellekohase eksami.ˮ;

24) paragrahvi 76 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮMootorsõiduki või selle haagise registreerimist tõendatakse registreerimistunnistuse või liiklusregistri andmete alusel.ˮ;

25) paragrahvi 76 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Kui mootorsõiduki või selle haagise omanik on füüsiline isik, kes ei oma Eestis elamisluba, või juriidiline isik, kes ei ole seaduses ettenähtud korras Eestis registreeritud, kantakse liiklusregistrisse vastutava kasutajana mootorsõiduki või selle haagise omaniku poolt määratud Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik.ˮ;

26) paragrahv 82 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 82. Võistlussõiduk

(1) Võistlussõiduk on mootorsõiduk, mis on ette nähtud ainult auto- või motospordivõistlustel või -treeningutel osalemiseks ning mis vastab spordiseaduse § 4 punkti 3 mõistes rahvusvaheliselt või üle-eestiliselt auto- või motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse kehtestatud nõuetele.

(2) Võistlussõiduk võib osaleda liikluses ainult seoses spordiseaduse § 4 punkti 3 mõistes üle-eestiliselt auto- või motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse poolt kehtestatud nõuetele registreeritud auto- või motospordivõistluste ja -treeningutega vastavalt võistluse või treeningu juhendile ja kooskõlastatult võistluse korraldajaga.

(3) Võistlussõidukit võib juhtida liikluses ainult spordiseaduse § 4 punkti 3 mõistes üle-eestiliselt auto- või motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse poolt registreeritud auto- või motospordivõistluste ja -treeningute juhendis nimetatud isik.ˮ;

27) paragrahvi 85 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukid, mis ei ole kantud liiklusregistrisse, peavad olema kehtestatud korras registreeritud Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris, läbinud käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuete kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.

(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõidukitele, nende nõuetele vastavuse kontrollimisele, registreerimisele, tüübikinnitusele, ümberehitamisele ning omaniku ja vastutava kasutaja kohustustele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 72, 73, 76, 79 ning 84 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(3) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ning selle nõuetekohase läbiviimise ja kvaliteedi üle teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi.

(4) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tüübikinnituse tunnistamisel ja järelevalve teostamisel ning ümberehituse hindamisel on pädevaks asutuseks Kaitsevägi.

(5) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki registreerimise toimingu või sellest keeldumise otsuse ning nendega seonduvad registritoimingud teeb Kaitsevägi.

(6) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris andmete muutmiseks peab sõiduki omanik, tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Kaitseväele nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutmisest arvates.

(7) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki registreerimise ja tehnonõuetele vastavuse kontrollimise korra ning tehnonõuded ja nõuded varustusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tüübikinnituse korra, tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

28) paragrahvi 88 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

ˮEestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.ˮ;

29) paragrahvi 93 lõike 2 punkti 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮB – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat;ˮ;

30) paragrahvi 93 lõike 3 punkti 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮC1 – auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ega D1-alamkategooriasse ja mille lubatud täismass on üle 3500 kilogrammi, kuid mitte üle 7500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat;ˮ;

31) paragrahvi 94 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida nii B1-alamkategooria mootorsõidukit kui ka A-kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit. Kui A-kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalise mootorsõiduki mootori võimsus ületab 15 kilovatti, peab B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik olema vähemalt 21-aastane.ˮ;

32) paragrahvi 96 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba, käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.ˮ;

33) paragrahvi 96 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 96 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(7) Esmase juhiloa ja juhiloa vormistamise ajal, kuid mitte kauem kui kümme tööpäeva alates sellekohase eksami sooritamisest või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates, võib isik kehtiva juhtimisõiguse olemasolul juhtida mootorsõidukit ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita ainult Eestis. Õigust juhtida mootorsõidukit tõendatakse liiklusregistri andmete alusel.ˮ;

35) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

ˮ(9) Kui isik omab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud mis tahes kategooriale C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki või CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigust, on Maanteeametil õigus väljastada juhiluba kümneks aastaks tingimusel, et käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kategooria ja alamkategooria märgitakse juhiloale kehtivusajaga viis aastat.ˮ;

36) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Esmane juhiluba ja juhiluba väljastatakse isikule või vahetatakse isikul, kelle alaline elukoht on Eestis. Käesoleva seaduse § 99 lõikes 3 nimetatud juhiluba omavale isikule juhiloa väljastamisel ei rakendata Eesti alalise elukoha nõuet.ˮ;

37) paragrahvi 98 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Esmast juhiluba ja juhiluba ei väljastata isikule, kellele ei ole antud juhtimisõigust või kelle juhtimisõigus on peatatud või käesoleva seaduse § 125 kohaselt ära võetud või kelle juhtimisõiguse on ära võtnud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädev asutus ning selle kohta jõustunud otsus on edastatud Maanteeametile. Esmast juhiluba ei väljastata ka isikule, kellele ei anta juhtimisõigust käesoleva seaduse § 106 lõike 1 kohaselt.ˮ;

38) paragrahvi 99 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Eestis kehtib:

1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba;

2) Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba;

3) Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba;

4) Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi juhiluba.

(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa ja Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa kanded peavad olema tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud nõuetele mittevastav Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba ja Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba kehtivad ainult koos rahvusvahelise juhiloaga või notariaalselt kinnitatud tõlkega, kui juhiloale on kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on.

(2) Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivate isikute ja nende ülalpeetavate juhiluba tunnustatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses sätestatud korras. Välisriigi juhiloaga koos esitatakse ka dokument, mis tõendab Eesti Vabariigi territooriumil viibimise õigust rahvusvahelise sõjalise koostöö tõttu.

(3) Kui välisriigi juhiluba kuulub Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule, erimissiooni või rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või välisriigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse, erimissiooni või rahvusvahelise organisatsiooni esinduse haldustöötajale, abiteenistujale, koduteenijale või tema perekonnaliikmele, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik ega Eestis elamisluba või elamisõigust omav isik, kehtib juhiluba Eestis ka juhul, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele, tingimusel et välisriigi juhiloaga koos esitatakse Välisministeeriumi väljastatud kehtiv diplomaadi- või teenistuskaart.

(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute välisriigis väljaantud juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu või antakse juhtimisõigus Välisministeeriumi kirjaliku taotluse alusel käesoleva seaduse § 100 lõikes 7 nimetatud korras.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud juhiluba kehtib vaid tingimusel, et isiku juhtimisõigust ei ole juhiloa väljastanud riigis peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud.

(41) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud juhiluba ei kehti, kui see on välja antud isikule, kes loa saamise ajal elas rahvastikuregistri andmetel Eestis.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud riigis väljaantud juhiluba kehtib sellele märgitud kehtivusajani. Kui juhiloa kehtivusperiood on pikem kui 15 aastat, tuleb see välja vahetada Eesti juhiloa vastu hiljemalt 2033. aasta 18. jaanuariks. Alates 2033. aasta 19. jaanuarist tuleb lõike 1 punktis 1 nimetatud juhiluba, mille kehtivusperiood on pikem kui 15 aastat, välja vahetada Eesti juhiloa vastu kohe pärast elamisõiguse saamist või Eestisse elama asumist. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud riigis välja antud juhiloa omaniku Eestisse alaliselt elama asumisel kohaldatakse tema suhtes juhtimisõiguse piiramist, peatamist, äravõtmist või tühistamist käsitlevaid liiklusseaduse sätteid ja vajaduse korral võib Maanteeamet juhiloa välja vahetada Eesti juhiloa vastu.

(6) Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohane juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Vahetatav juhiluba loovutatakse Maanteeametile. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, siis vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Maanteeametil on õigus nõuda rahvusvahelist juhiluba või juhiloa notariaalset kinnitatud tõlget.

(61) Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohane juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Vahetatav juhiluba loovutatakse Maanteeametile. Maanteeamet võib loovutatud välisriigi juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, võib Eesti juhiluba taotleda käesoleva seaduse §-s 98 sätestatud korra kohaselt.

(7) Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi juhiloa vahetus toimub rahvusvahelises lepingus nimetatud tingimustel.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu juhul, kui isiku juhtimisõigus ei ole juhiloa väljastanud riigis või Eestis peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest, siis vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.ˮ;

39) paragrahvi 100 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule, kelle alaline elukoht on Eestis või kes suudab tõendada, et ta on Eestis õppinud vähemalt kuus kuud, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni. Käesoleva seaduse § 99 lõikes 3 nimetatud isikutele juhtimisõiguse andmisel ei rakendata alalise elukoha nõuet.

(2) Alaline elukoht käesoleva seaduse tähenduses on koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed.ˮ;

40) paragrahvi 101 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli käesoleva seaduse § 97 lõikes 7 nimetatud juhiloa korral iga kümne aasta või käesoleva seaduse § 97 lõikes 8 nimetatud juhiloa korral iga viie aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel.

(4) Tervisekontrolli läbivad iga viie aasta järel:

1) üle 65-aastane A-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht;

2) T-kategooria traktori ja liikurmasina juht, B-kategooria takso juht, A- ja B-kategooria alarmsõidukite juht ning mootorsõidukijuhtide õpetaja.ˮ;

41) paragrahvi 101 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

ˮ(91) Käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 3 ja § 33 lõike 6 punktis 3 nimetatud arsti otsuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

42) paragrahvi 106 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Pärast eksamitulemuste vormistamist ja kuni esmase juhiloa saamiseni, kuid mitte kauem kui kümme tööpäeva pärast sellekohase eksami sooritamist, tõendatakse juhtimisõiguse saanud isiku õigust juhtida mootorsõidukit liiklusregistri andmete alusel.ˮ;

43) paragrahvi 109 lõike 2 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ2) juhendajal ei ole kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;

3) juhendaja on saanud Maanteeametilt õiguse juhendamiseks, vastab käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele ning juhendamise õigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel;

4) juhendaja võib juhendada sõidupraktikat üksnes isikul, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele või kantud liiklusregistrisse.ˮ;

44) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõidukijuhi õpetaja ja lõikes 2 nimetatud juhendaja ei tohi õppesõidu või sõidupraktika läbiviimise ajal olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Käesolevas lõikes nimetatud joobeseisund või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.ˮ;

45) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

ˮ(31) Juhendajal peab olema kehtiv juhendaja tunnistus. Juhendaja tunnistuse väljastab Maanteeamet kehtivusega 12 kuud.ˮ;

46) paragrahvi 116 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ2) Maanteeamet käesoleva seaduse § 100 lõigetes 6 ja 8 ning §-s 112 sätestatud nõuete täitmise üle, õigusega kaasata mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamisele vajaduse korral Terviseameti ametnikke.ˮ;

47) paragrahvi 122 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Mootorsõidukijuhi eksamineerija ei tohi mootorsõidukijuhi koolitaja juures viia läbi sõiduõpet.ˮ;

48) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

ˮ(31) Kui kümneaastase kehtivusajaga juhiloale on kantud C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki või CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus kehtivusajaga viis aastat, peatub C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki või CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus juhiloale märgitud kehtivusaja lõppedes.ˮ;

49) paragrahvi 128 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Kui isiku juhtimisõigus on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud, on Maanteeametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada.ˮ;

50) paragrahvi 130 lõike 10 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮTööaja jooksul ei tohi juht töötada ilma vaheajata kauem kui kuus järjestikust tundi. Kui tööaeg kokku on kuus kuni üheksa tundi, tuleb see katkestada vähemalt 30-minutiliseks katkematuks vaheajaks, ja kui tööaeg on kokku üle üheksa tunni, vähemalt 45-minutiliseks katkematuks vaheajaks.ˮ;

51) paragrahvi 130 lõike 12 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 130 lõike 12 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ8) sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga, olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega;ˮ;

53) paragrahvi 130 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(13) Sõitjate liiniveol, mille liini pikkus selle alg- ja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit, ei tohi juhi ööpäevane sõiduaeg ületada üheksat tundi ja ööpäevane katkematu puhkeperiood olla lühem kui üheksa tundi.ˮ;

54) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik sõidukitel, mis on esmaregistreeritud alates 2006. aasta 1. maist ning mida kasutatakse käesoleva seaduse § 130 lõikes 13 nimetatud sõitjateveol, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud juhul.ˮ;

55) paragrahvi 131 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil:

1) mis on valmistatud enne 1985. aasta 1. jaanuari, kui sõidukit ei kasutata veose- või sõitjateveo tasulise teenuse osutamisel;

2) mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja käesoleva seaduse § 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel;

3) linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses.ˮ;

56) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, peab juht kasutama ettevõtja poolt väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330, 16.12.2009, lk 80–81), nõuetekohast dokumenti.ˮ;

57) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 1311 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 1311. Sõidumeeriku paigaldamine, remont ja kontroll

(1) Sõidumeerikuid võib paigaldada, remontida või kontrollida ainult äriregistrisse kantud ettevõtja, kelle on mõõteseaduse § 5 lõikes 5 nimetatud akrediteerimisasutus tunnistanud tema erialal pädevaks ning kes on registreeritud Maanteeametis.

(2) Digitaalse sõidumeeriku paigaldamise, remontimise või kontrollimisega tegelevale ettevõtjale peab lisaks lõikes 1 nimetatule olema väljastatud töökoja kaart.ˮ;

58) paragrahvi 132 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhil, juhi tööandjal, riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul ja sõidumeeriku paigaldamise, remontimise või kontrollimisega tegeleval ettevõtjal peab olema asjakohane digitaalse sõidumeeriku kaart (edaspidi ka kaart), mis võimaldab kaardi kasutajat kindlaks teha, andmeid salvestada ja säilitada.ˮ;

59) paragrahvi 132 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Töökoja kaarti võib taotleda ettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse § 1311 lõikes 1 nimetatud nõuetele.ˮ;

60) paragrahvi 132 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(6) Kaartide valmistamist korraldab, kaardi taotleja vastavust nõuetele hindab, kaarte väljastab ja tunnistab kehtetuks Maanteeamet.ˮ;

61) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

ˮ(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tunnistatakse töökoja kaart kehtetuks, kui töökoda on jätnud kõrvaldamata sõidukist või sõidumeerikust selle tööd häirida võimaldava seadme või ettevõtja on käesoleva seaduse § 1391 lõikes 3 sätestatud ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätnud.ˮ;

62) paragrahvi 137 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ning punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮVedude korraldamisel mootorsõidukiga, millel on mehaaniline või digitaalne sõidumeerik, peab tööandja:

1) säilitama vähemalt 12 kuud juhi sõidu- ja puhkeaja salvestatud andmeid elektroonselt muutmata kujul või salvestuslehtedel, juhi allkirjastatud väljatrükkidena või ajutiselt mehaanilise sõidumeeriku kasutamise korral salvestuslehtedel;ˮ;

63) paragrahvi 137 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ3) tagama andmete regulaarse kopeerimise juhi kaardilt vähemalt 28 päeva ja sõidukist vähemalt 90 päeva järel. Mehaanilise sõidumeeriku kasutamise korral kogutakse 28 päeva järel salvestuslehed. Kui juhi tööleping või muu võlaõiguslik leping lõpeb või sõiduk võõrandatakse või digitaalne sõidumeerik saadetakse parandamiseks töökotta, peavad andmed olema kopeeritud ja salvestuslehed edastatud kuni lepingu lõppemise, sõiduki võõrandamise või sõidumeeriku töökotta saatmise päevani;ˮ;

64) paragrahvi 139 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 130, 131 ja 137 nimetatud mootorsõidukijuhi töö, sõidu- ja puhkeaja nõuete, sõidumeeriku kasutamise ja andmete säilitamise nõuete täitmise üle teostavad ettevõtja juures tööinspektor ning teel politseiametnikud, abipolitseinikud ja teised isikud, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel kehtestatud õigusaktist.

(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 130, 131 ja 137 nimetatud nõuete ning §-s 138 nimetatud juhi tasustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.ˮ;

65) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 1391 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 1391. Riiklik järelevalve sõidumeeriku paigaldamise, remondi ja kontrolli üle

(1) Riiklikku järelevalvet sõidumeeriku paigaldamise, remondi ja kontrolli nõuete täitmise üle teostab Maanteeamet.

(2) Riikliku järelevalve teostamisel on seda läbiviival ametnikul õigus nõuda ettevõtja õigustatud isikult ja töid vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist ning viibida sõidumeeriku paigaldamise, remontimise ja kontrollimise juures.

(3) Kui sõidumeeriku paigaldamine, remontimine või kontrollimine ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostajal õigus teha ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot.

(5) Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.ˮ;

66) paragrahvi 148 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Jalgratast tohib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt kümneaastane isik, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10–15-aastasel isikul peab sõiduteel sõitmiseks olema jalgratta juhtimisõigus. Jalgratta juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks on jalgrattajuhiluba või tõendatakse jalgratta juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt kaheksa-aastane isik. Käesoleva lõike nõuded ei laiene õuealal liiklevale jalgratturile.

(2) Pisimopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane isik. 14- ja 15-aastasel pisimopeedijuhil peab olema jalgratta juhtimisõigus.ˮ;

67) paragrahvi 148 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis väljastatud jalgrattajuhiloa kaasaskandmine kohustuslik, kui jalgratturi või pisimopeedijuhi andmed on kantud liiklusregistrisse. Kui jalgratturi või pisimopeedijuhi andmeid ei ole kantud liiklusregistrisse, peab tal olema kaasas jalgrattajuhiluba ning ta peab selle käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 nimetatud juhtimisõiguse tõendamiseks esitama politseiametniku või teise isiku nõudel, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest.ˮ;

68) paragrahvi 149 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Jalgratturi ja pisimopeedijuhi koolitust viivad läbi ja neid valmistavad ohutuks liiklemiseks ette koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid, mootorsõidukijuhi koolitamise luba omavad koolitajad ning organisatsioonid, kelle põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub jalgratturi koolitus.

(2) Üksikkorras võib jalgratturit ja pisimopeedijuhti koolitada lapsevanem.

(3) Jalgratturi ja pisimopeedijuhi õpetaja peab olema vähemalt 21-aastane ja omama mis tahes mootorsõiduki juhiluba.ˮ;

69) paragrahvi 150 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise õigus on põhikoolil, gümnaasiumil, huvikoolil, Politsei- ja Piirivalveametil, mootorsõidukijuhi koolitamise luba omaval koolitajal ja Maanteeametil.

(2) Jalgratta juhtimisõiguse taotleja peab edukalt sooritama teooria- ja sõidueksami.ˮ;

70) paragrahv 151 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 151. Jalgratta ja pisimopeedi juhtimisõigus, juhtimisõiguse andmine ning juhiloa väljaandmise tingimused

(1) Jalgratta juhtimisõiguse annavad ning juhilube väljastavad ja nende kohta peavad arvestust käesoleva seaduse § 150 lõikes 1 nimetatud asutused. Jalgratta juhtimisõigus annab 14- ja 15-aastasele isikule õiguse pisimopeedi juhtimiseks.

(2) Maanteeamet korraldab jalgrattajuhilubade blankettide trükkimist ja väljastamist käesoleva seaduse § 150 lõikes 1 nimetatud asutustele.

(3) Jalgratta juhtimisõigust võib taotleda isik, kes vastab käesoleva seaduse § 148 lõike 4 alusel kehtestatud jalgratturi kvalifikatsiooni nõuetele.

(4) Kuni 15-aastasel juhtimisõiguse taotlejal peab olema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek jalgratta juhtimisõiguse saamiseks.

(5) Jalgratta juhtimisõiguse andmise ja jalgrattajuhiloa väljaandmise korra ning jalgrattajuhiloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

71) seadust täiendatakse §-ga 1711 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 1711. Liiklusõnnetuste andmekogu

(1) Liiklusõnnetuste andmekogu on valdkonna eest vastutava ministri asutatud andmekogu, mille pidamise eesmärk on tagada riikliku liiklusohutuspoliitika kujundamiseks, samuti liiklusohutusalasteks arendus- ja uurimistöödeks vajaliku andmestiku olemasolu ja kättesaadavus.

(2) Liiklusõnnetuste andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.

(3) Igal isikul on õigus tasuta juurde pääseda kõikidele temaga seotud andmetele.

(4) Igal isikul on õigus juurde pääseda liiklusõnnetuste andmekogus sisalduvatele statistiliselt töödeldud isikustamata andmetele.

(5) Liiklusõnnetuste andmekogu vastutav töötleja on Maanteeamet.

(6) Liiklusõnnetuste andmekogusse esitavad andmed liiklusõnnetuste asjaolude, liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi ning sõiduki kohta Politsei- ja Piirivalveamet ja Liikluskindlustuse fond. Lisaks esitab Politsei- ja Piirivalveamet liiklusõnnetuste andmekogusse andmeid liiklusõnnetuses osalenud liiklejate ning hukkunu või vigastatu kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud esitatavate andmete täpsem koosseis määratakse käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud määrusega.

(8) Liiklusõnnetuste andmekogus säilitatakse isikustatud andmed kuni isikustatud andmete töötlemise eesmärgi saavutamiseni, pärast mida isikustatud andmed kodeeritakse.
27.04.2015 15:13
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „eesmärgi" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 27.04.2015 taotlust nr 4-14/15-1/10

(9) Liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.ˮ;

72) paragrahvi 175 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

ˮ71) jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise õigust omavad asutused;ˮ;

73) paragrahvi 175 lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

ˮ81) asutused või ettevõtted sõiduki läbisõidunäitu käsitleva informatsiooni osas;ˮ;

74) paragrahvi 175 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Käesolevas seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks on registripidajal õigus esitada päringuid ja saada andmeid karistusregistrist, rahvastikuregistrist, isikut tõendavate dokumentide andmekogust ja teistest riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest.ˮ;

75) paragrahvi 184 lõiked 10–12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(10) Maanteeameti veebilehe kaudu saab esitada elektroonilise taotluse liiklusregistrisse kantud sõiduki, maastikusõiduki või veesõiduki elektroonsete andmete, tehnonõuetele vastavuse kontrolli kehtivuse ja piirangute ning juhiloa kehtivuse või juhtimisõiguse olemasolu elektroonselt väljastamiseks.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud taotluse esitamise korral on avalikud ka käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 sätestatud liiklusregistri andmed.

(12) Liiklusregistri andmeid väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud taotluse, muu ühekordse taotluse või Maanteeameti ja vastava isiku vahel sõlmitud lepingu alusel. Liiklusregistrist dokumendi või muu ühekordse taotluse alusel andmete väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.ˮ;

76) paragrahvi 1962 lõike 1 punktis 9 asendatakse tekstiosa ˮ§ 92 lõike 2 punkti 5ˮ tekstiosaga ˮ§ 91 lõike 2 punkti 5ˮ;

77) paragrahvi 199 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu on valdkonna eest vastutava ministri asutatud andmekogu, milles töödeldakse kohalikele teedele ja riigimaanteedele püsipaigaldatud liiklusjärelevalve süsteemidega kogutud liiklusalaste õigusrikkumiste andmeid eesmärgiga tagada tõhus liiklusjärelevalve.

(3) Statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogusse kantud andmetel on õiguslik tähendus.

(4) Statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu vastutav töötleja on Maanteeamet.

(5) Statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Mõõtevahendi kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid.ˮ;

78) paragrahvi 199 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

ˮ(7) Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(8) Nõuded sõiduki koormuse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.ˮ;

79) paragrahv 217 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 217. Mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamise nõuete rikkumine

(1) Mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.ˮ;

80) seadust täiendatakse §-dega 2171 ja 2172 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 2171. Mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhi kaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumine

(1) Mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhi kaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 2172. Teise isiku juhi kaardi kasutamine

Teise isiku juhi kaardi kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.ˮ;

81) paragrahv 229 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 229. Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi tegevuse takistamine või häirimine

Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi mõõtmistegevuse korrapärase toimimise takistamise või häirimise eest viisil, mis tegi võimatuks õigusrikkumise andmete nõuetekohase dokumenteerimise või salvestamise –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.ˮ;

82) paragrahvi 244 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 244. Mootorsõidukijuhi mõjutamine töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid rikkuma

(1) Mootorsõidukijuhile töökäsu andmine, mille nõuetekohane täitmine eeldaks mootorsõidukijuhilt käesoleva seadusega kehtestatud töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumist, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 252 nimetatud juhud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.ˮ;

83) paragrahv 255 tunnistatakse kehtetuks;

84) paragrahvi 262 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

ˮ6) tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise korral määratakse hoiatustrahv suurusega 25 eurot;

7) liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustuskohustusega hõlmatud sellise sõiduki liikluses kasutamise korral, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust, määratakse hoiatustrahv suurusega 25 eurot.ˮ;

85) paragrahvi 263 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Käesoleva seaduse §-des 217–2172 ning §-des 243–255 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Tööinspektsioon.ˮ;

86) paragrahvi 264 täiendatakse lõigetega 18–19 järgmises sõnastuses:

ˮ(18) A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib 2016. aasta 1. jaanuarini juhtida B1-kategooria autot.

(19) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 11 esitatud nõudeid ei rakendata tehnonõuetele vastavuse kontrollijana töötanud isikule, kui süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud enne käesoleva seaduse jõustumist.ˮ;

87) paragrahvi 281 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

ˮ(12) Käesoleva seaduse § 131 lõikes 21 sätestatu jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.ˮ.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Riigilõivu võtja võib toimingu teha ka enne riigilõivu laekumist, kui ta taotluse saamisel kontrollib vastavast infosüsteemist riigilõivumäärale vastava summa broneeringu kinnituse olemasolu, millega tagatakse riigilõivu laekumine.ˮ.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. mail.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 51, 57–61 ja 65 jõustuvad 2015. aasta 2. märtsil.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees