Teksti suurus:

Tööhõiveprogramm 2017–2020

Tööhõiveprogramm 2017–2020 - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.05.2018
Avaldamismärge:RT I, 28.02.2017, 7

Tööhõiveprogramm 2017–2020

Vastu võetud 17.11.2016 nr 130
RT I, 22.11.2016, 6
jõustumine 01.05.2017

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
23.02.2017RT I, 28.02.2017, 403.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.

Määrus kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse tähtajaline tööhõiveprogramm (edaspidi programm), millega reguleeritakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmist programmi kestuse ajal ning programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamist.

§ 2. Programmi eesmärgid

 (1) Programmi üldeesmärk on leevendada tööjõupuudust, ennetada töötust ja lühendada töötuse kestust ning aidata tööle isikud, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse või muude takistuste tõttu.

 (2) Üldeesmärgi saavutamiseks on programmi alaeesmärgid:
 1) töö kaotamise ohus olevate isikute töölt tööle liikumise toetamine;
 2) karjäärivalikute ja tööotsingute toetamine;
 3) tööandjate toetamine sobivate töötajate leidmisel ja töölerakendamisel;
 4) alustavate ettevõtjate jätkusuutlikkuse toetamine;
 5) teadmiste ja oskuste arendamine ning kvalifikatsiooni tõstmine;
 6) töölesaamise takistuste kõrvaldamine;
 7) töövalmiduse suurendamine;
 8) regionaalsete tööturukriiside negatiivse mõju vähendamine.

§ 3. Programmi kestus

  Programmi raames osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi 1. maist 2017. a kuni 31. detsembrini 2020. a, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]

§ 4. Programmi rahaline maht

 (1) Programmi rahaline maht on programmi kestuse ajal tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ning programmis sätestatud tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmiseks kavandatud rahasumma.

 (2) Programmi rahaline maht on 2017. aastal kuni 22,3 miljonit eurot, 2018. aastal kuni 44,4 miljonit eurot, 2019. aastal kuni 45,9 miljonit eurot ja 2020. aastal kuni 48,1 miljonit eurot.
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]

2. peatükk Programmi tegevused 

1. jagu Üldsätted 

§ 5. Täiendavad tööturuteenused

  Programmiga kehtestatakse ning programmi alusel osutatakse peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud teenuste järgmiseid tööturuteenuseid:
 1) karjääriinfo vahendamine;
 2) tööotsingunõustamine;
 3) individuaalne töölerakendamine;
 4) nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks;
 5) töövalmiduse toetamine;
 6) kvalifikatsiooni saamise toetamine;
 7) tasemeõppes osalemise toetus;
 8) töökoha loomise toetus;
[RT I, 28.02.2017, 4 - punkt 8 kehtib kuni 31.12.2018]
 9) koolitustoetus;
 10) ettevõtluse toetamine.

§ 6. Tööturuteenuste osutamine soodsamatel tingimustel

  Programmi alusel osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel järgmiseid tööturuteenuseid:
 1) töövahendus;
 2) tööturukoolitus;
 3) tööharjutus;
 4) tugiisikuga töötamine.

§ 7. Tööturuteenuste saamiseks õigustatud isikud

 (1) Programmi alusel osutatakse tööturuteenuseid peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatu käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras töötule, tööotsijale, isikule, keda ei ole töötu ega tööotsijana arvele võetud, töötajale ja tööandjale.

 (2) Töötule osutatakse:
 1) käesoleva määruse § 5 punktides 1–7 nimetatud tööturuteenuseid. Kui töötu õpib täiskoormusega või kutseõppeasutuses statsionaarses õppes, sealhulgas viibib akadeemilisel puhkusel, osutatakse talle tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1–4 ja 6 nimetatud tööturuteenuseid;
 2) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 13 nimetatud tööturuteenust, kui ta on pikaajaline töötu või tal on sotsiaalsed erivajadused või sõltuvusprobleemid.

 (3) Tööotsijale osutatakse:
 1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1, 2, 4 ja 6 nimetatud tööturuteenuseid, kui ta on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu (edaspidi koondamisteatega tööotsija);
 2) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud tööturuteenuseid, kui ta kannab karistust avavanglas (edaspidi kinnipeetav tööotsija).

 (4) Töötajale osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööturuteenust käesoleva määruse §-s 21 sätestatud tingimustel ning käesoleva määruse § 5 punktides 6 ja 7 nimetatud tööturuteenust.

 (5) Tööandjale osutatakse käesoleva määruse § 5 punktides 8 ja 9 nimetatud tööturuteenust.

 (6) Isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, osutatakse käesoleva määruse:
 1) § 5 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid;
 2) § 5 punktis 10 nimetatud tööturuteenust, kui ta sai tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 9 nimetatud tööturuteenust ning tema äriplaanis ettenähtud majandustegevus jätkub.

§ 8. Tööturuteenusel osalemise õiguse säilimine

 (1) Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud:
 1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 või käesoleva määruse § 5 punktides 4, 6 ja 7 nimetatud tööturuteenusele, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–7 sätestatud asjaoludel või § 7 lõike 1 punkti 7 alusel;
 2) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 5 nimetatud tööturuteenusele, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 2 sätestatud asjaolul.

 (2) Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal:
 1) suunatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 või käesoleva määruse § 5 punktides 2, 4 ja 6 nimetatud tööturuteenusele, osutatakse tööturuteenust, millele ta on suunatud, ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist;
 2) esitanud avalduse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 9 nimetatud tööturuteenuse saamiseks, võib esitatud avalduse alusel pärast töö- või teenistussuhte lõppemist osutada taotletud tööturuteenust üksnes juhul, kui isik on võetud töötuna arvele.

 (3) Kinnipeetavale tööotsijale, kes on tööotsijana arveloleku ajal suunatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 või käesoleva määruse § 5 punktides 2 ja 6 nimetatud tööturuteenusele, osutatakse tööturuteenust, millele ta on suunatud, ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist või tööotsijana arveloleku lõpetamist.

 (4) Töötajale, kes on töö- või teenistussuhte ajal suunatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 või käesoleva määruse § 5 punktides 6 ja 7 nimetatud tööturuteenusele, osutatakse tööturuteenust, millele ta on suunatud, ka pärast vanaduspensioniikka jõudmist või töö- või teenistussuhte lõppemist.

§ 9. Tööturutoetuste saamiseks õigustatud isikud

 (1) Peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 34 punktides 1–3 nimetatud isikute on stipendiumi õigus saada töötul, kes osaleb käesoleva määruse §-s 14 nimetatud vabatahtlikul tööl.

 (2) Peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 36 punktides 1–3 nimetatud isikute on sõidu- ja majutustoetust õigus saada:
 1) töötul, kes osaleb tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 4 nimetatud tööturuteenusel;
 2) töötul, kes osaleb käesoleva määruse § 5 punktides 2–6 nimetatud tööturuteenusel ja käesoleva määruse § 20 lõikes 1 nimetatud proovitööl.

2. jagu Täiendavad tööturuteenused 

§ 10. Karjääriinfo vahendamine

  Karjääriinfo vahendamine on isikule teabe andmine töötamis- ja õppimisvõimaluste ning tööotsimise allikate ja viiside kohta. Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada isiku tööotsinguid ja valikute tegemist tööturul.

§ 11. Tööotsingunõustamine

  Tööotsingunõustamine on isiku töö otsimiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning töölesaamist toetavate sotsiaalsete oskuste arendamine. Tööotsingunõustamise eesmärk on suurendada isiku aktiivsust töö otsimisel.

§ 12. Individuaalne töölerakendamine

 (1) Individuaalne töölerakendamine on isiku erivajadustest lähtuvalt isiku töölesaamise toetamine juhendamise ja muude tugitegevuste vormis. Individuaalse töölerakendamise eesmärk on aidata tööle isik, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, sotsiaalsete erivajaduste, hoolduskohustuse või muude eriliste takistuste tõttu.

 (2) Individuaalse töölerakendamise teenuse osutamisel võib Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) hüvitada isikule või tasuda isiku eest tööturuteenusel osalemise ja tööleasumisega seotud täiendavad kulud, eelkõige hooldusteenuse kulu ja isiku erivajadusest tingitud muu kulu.

 (3) Hooldusteenuse kulu võib hüvitada töötule või tasuda töötu eest, kes ei saa osaleda tööturuteenusel ega asuda tööle kuni seitsmeaastase lapse kasvatamise, eaka või puudega isiku hooldamise tõttu.

 (4) Hooldusteenuse kulu hüvitatakse või tasutakse iga tööturuteenusel osaletud päeva eest või töötamise esimesel kolmel kuul iga töötatud päeva eest. Kui hooldusteenuse kulu sisaldab kohatasu, hüvitatakse või tasutakse kulu sõltumata tööturuteenusel osaletud või töötatud päevade arvust.

 (5) Hooldusteenuse kulu hüvitatakse või tasutakse kuni 16 eurot ühe päeva eest ühe hooldatava kohta. Kui hooldusteenuse kulu sisaldab kohatasu, hüvitatakse või tasutakse kulu kuni 352 eurot ühe kuu eest hooldatava kohta. Põhjendatud vajaduse korral, eelkõige hooldatava erivajaduste korral, võib hooldusteenuse kulu hüvitada või tasuda suuremas ulatuses.

 (6) Töötukassa ei hüvita ega tasu isiku eest hooldusteenuse kulu, mille hüvitab isikule kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 13. Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks

  Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks on isiku nõustamine töökaotuse ja töötusega seotud psühholoogiliste probleemide või võla- või sõltuvusprobleemide lahendamiseks. Nõustamise eesmärk on toetada töö otsimist, tööturuteenustes osalemist ja töölesaamist.

§ 14. Töövalmiduse toetamine

  Töövalmiduse toetamine, sealhulgas vabatahtlik töö ja talgutöö, on isiku tööotsimise aktiivsuse ja tööharjumuse säilitamine. Töövalmiduse toetamise eesmärk on arendada isiku sotsiaalseid oskusi, soodustada isiku töölesaamist ja valmistada teda ette tööeluks.

§ 15. Kvalifikatsiooni saamise toetamine

 (1) Kvalifikatsiooni saamise toetamine on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu isikule hüvitamine või tema eest tasumine.

 (2) Töötu ja tööotsija eest tasutakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu.

 (3) Töötajale hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu kolme aasta jooksul kuni 500 eurot. Kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu hüvitatakse, kui isiku koolituse läbimise eest on tööandjale makstud koolitustoetust või ta on eelnevalt läbinud vastava tööturukoolituse ning ta on sooritanud eksami koolituse lõpetamisest kolme aasta jooksul ja positiivsele tulemusele.

§ 16. Tasemeõppes osalemise toetus

 (1) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamiseks, kui isik asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest.

 (2) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ning 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab töölepingu alusel või on avalikus teenistuses ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul, kui:
 1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat;
 2) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat;
 3) ta ei saa terviseseisundi tõttu senisel töö- või ametikohal töötamist jätkata.

 (3) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja töötajale, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis ning kes ei ole katkestanud eri- või kutsealase hariduse õpinguid taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul. Toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid tõendab muu hulgas:
 1) töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus, et isiku terviseseisund ei võimalda senisel töö- või ametikohal töötamist jätkata;
 2) töölepingu ülesütlemisavaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel.

 (5) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule, kui ta asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamiseks valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist (edaspidi valdkonna põhikutseala). Valdkonna põhikutsealade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel.

 (6) Tasemeõppes osalemise toetuse suurus on:
 1) 260 eurot kuus juhul, kui isik ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tasustatud tegevusega ega saa sama kuu eest töötuskindlustushüvitist, töötutoetust, vanemahüvitist, riiklikku pensioni või töövõimetoetust;
 2) 130 eurot kuus juhul, kui isik on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tasustatud tegevusega või saab sama kuu eest töötuskindlustushüvitist, töötutoetust, vanemahüvitist, riiklikku pensioni või töövõimetoetust.

 (7) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse avalduse esitamisest arvates, kuid mitte varem kui Eesti Hariduse Infosüsteemis märgitud õppimise algusaeg. Toetust makstakse nominaalse õppekava täitmise aja jooksul. Toetust ei maksta akadeemilisel puhkusel viibimise ajal.

 (8) Kui toetuse suurust mõjutavad asjaolud muutuvad, makstakse toetust uues suuruses muudatusele järgnevast kuust alates.

 (9) Kui isik katkestab või lõpetab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötuskindlustusstaaži arvestatakse töötuskindlustuse seaduse § 7 lõigete 1–22 ja 4 kohaselt. Isikule, kes kasutas taotluse esitamisele eelnenud 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikele 5 puhkusel oldud aja võrra.

§ 17. Töökoha loomise toetus

 (1) Töökoha loomise toetus on tööandjale Ida-Viru maakonnas töökohtade loomiseks ja töötute töölerakendamiseks makstav toetus.

 (2) Töökoha loomise toetust makstakse tööandjale, kelle juures asub kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul tööle vähemalt 20 töötut, kes:
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]
 1) on arvel Ida-Viru maakonnas ja
 2) ei ole viimase kuue kuu jooksul olnud hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–5 nimetatud tegevusega.

 (3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimuse täitmist makstakse töökoha loomise toetust iga täiendavalt tööle rakendatud töötu eest, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.

 (4) Toetust makstakse töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle asumisel töökohaga Ida-Viru maakonnas.

 (5) Toetust ei maksta isiku eest, kellega toetust taotlev tööandja on viimase 12 kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel.

 (6) Töökoha loomise toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik kuni 31. detsembrini 2017. a.
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]

 (7) Töökoha loomise toetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti töötukassa ja tööandja vahel sõlmitud lepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui kahekordne töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse.

 (8) Töökoha loomise toetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.

 (9) Töökoha loomise toetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse töökoha loomise toetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Kummalgi juhul ei maksta töökoha loomise toetust kauem kui 31. detsembrini 2018. a.
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]

 (10) Töökoha loomise toetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

 (11) Tööandja tagastab töökoha loomise toetuse täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel.

 (12) Tööandjal ei ole õigust saada töökoha loomise toetust isiku eest, kelle tööle rakendamiseks makstakse palgatoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punkti 8 või perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel antud õigusakti alusel.
[RT I, 28.02.2017, 4 - § 17 kehtib kuni 31.12.2018]

§ 18. Koolitustoetus

 (1) Koolitustoetus on tööandjale makstav toetus, millega toetatakse töötajate värbamist ja kohanemist muutustega tööandja majandustegevuses. Toetust makstakse, kui tööandja juures asub tööle või töötab isik, kes vajab tööalaste teadmiste ja oskuste täiendamist.

 (2) Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Kui koolitustoetust taotleb tööandjate ühendus, peab käesolevas paragrahvis sätestatud tingimusi täitma iga tööandja, kelle töötajate koolitamiseks toetust taotletakse.

 (3) Koolitustoetust makstakse:
 1) töötaja tööle võtmisel käesoleva määruse § 16 lõikes 5 nimetatud valdkonna põhikutsealale, kui töötajaga sõlmitakse tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga tööleping;
 2) töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud;
 3) töötaja, kes oli tööle asumisele eelnevalt olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud, tööle võtmisel, ühe aasta jooksul tööle asumisest arvates.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul pakub esmalt töötukassa tööandjale vaba töökoha täitmiseks sobivaid kandidaate. Kui tööandja ei leia pakutud kandidaatide seast sobivat töötajat, võib ta töötaja leida muul viisil ja tema tööle võtmiseks toetust taotleda.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul makstakse toetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul.

 (6) Koolitustoetust ei maksta töötaja eest, kellega toetust taotlev tööandja on taotluse esitamisele eelneva 6 kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel.

 (7) Koolituse maht on vähemalt 80 akadeemilist tundi ja koolitus peab toimuma ühe aasta jooksul.

 (8) Koolitustoetust makstakse täienduskoolitusasutuse pidaja või täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu isiku läbiviidud koolituse eest.

 (9) Tööandjale makstakse koolitustoetust järgmiste kulude hüvitamiseks:
 1) koolituskulu;
 2) töötaja tööjõukulu koolitusel osaletud aja eest tunnitöötasu alammääras iga koolitustunni kohta;
 3) töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu.

 (10) Töötukassa võib eelneval kokkuleppel tööandjaga hüvitada tööandjale käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kulude kogusummast:
 1) kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot töötaja kohta;
 2) kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta, kui töötaja on vähemalt 50-aastane, tal puudub eri- või kutsealane haridus, tal on tööülesannete täitmiseks ebapiisav eesti keele oskus või tema töötamine on takistatud terviseseisundi tõttu;
 3) kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul, kui tööandja võtab tööle töötu töötukassa pakutud kandidaatide hulgast;
 4) kuni 50%, kuid mitte rohkem kui käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatud piirsumma, kui käesoleva määruse § 25 lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ja koolitustoetust makstakse käesoleva määruse § 25 lõikes 2 sätestatud riigiabina.

 (11) Tööandja tagastab toetuse täies ulatuses, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud töötaja töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kuue kuu möödumist tööle asumisest või kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud töötaja töösuhe lõpeb enne kuue kuu möödumist taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel.

§ 19. Ettevõtluse toetamine

 (1) Ettevõtluse toetamine on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikule ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu, individuaalse nõustamise ja mentorluse kulu hüvitamine ning isiku nõustamine mentorklubis. Ettevõtluse toetamise eesmärk on toetada isiku äriplaani elluviimist ja jätkusuutlikkust.

 (2) Ettevõtluse toetamise teenust osutatakse isikule kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest.

 (3) Ettevõtluse toetamiseks võib töötukassa kokkuleppel isikuga hüvitada:
 1) koolituskulu kuni 959 eurot;
 2) individuaalse nõustamise kulu kuni 150 eurot;
 3) mentorluse kulu kuni 959 eurot.

3. jagu Tööturuteenuste osutamine soodsamatel tingimustel 

§ 20. Töövahendus

 (1) Töövahenduse teenuse osutamisel võib töötukassa leppida tööandjaga kokku isiku osalemise proovitööl.

 (2) Proovitöö maksimaalseks kestuseks on üks päev.

§ 21. Tööturukoolitus

 (1) Tööturukoolitust võib võimaldada koolituskaardi alusel. Isik valib individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest.

 (2) Koolituskaardi alusel võib töötu eest tasuda tööturukoolituse kulu kahe aasta ning töötaja eest kolme aasta jooksul kuni 2500 eurot.

 (3) Töötajale, kes töötab töölepingu alusel või on avalikus teenistuses ja kellel on käesoleva määruse § 16 lõike 10 kohaselt arvestatud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul, võib võimaldada tööturukoolitust koolituskaardi alusel, kui ta on:
 1) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tema sissetulek vastab käesoleva paragrahvi lõikele 7 ja tal puudub eri- või kutsealane haridus;
 2) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tema sissetulek vastab käesoleva paragrahvi lõikele 7 ja tema eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav;
 3) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa terviseseisundi tõttu senisel töö- või ametikohal töötamist jätkata. Terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid tõendatakse vastavalt käesoleva määruse § 16 lõikes 4 sätestatule;
 4) 50-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema sissetulek vastab käesoleva paragrahvi lõikele 7.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele võimaldatakse koolituskaardi alusel informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate õppevaldkonda kuuluvat koolitust ja koolitust, mis valmistab ette töötajaid käesoleva määruse § 16 lõikes 5 nimetatud valdkonna põhikutsealale.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud isikule võimaldatakse koolituskaardi alusel eesti keele koolitust.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele võimaldatakse tööturukoolitust, mille õppekavas on ette nähtud tunnistuse väljastamine haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard” kohaselt.
[RT I, 22.11.2016, 6 - jõust. 01.01.2018]

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud isiku sissetulek peab taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal olema väiksem kui eelnimetatud kalendriaasta 12-kordse kuu töötasu alammäära ja koefitsiendi 1,7 korrutis. Isiku sissetulek arvutatakse, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis.

§ 22. Tööharjutus

  Tööharjutuse kestus pikaajalisele või sotsiaalsete erivajadustega töötule on kuni kuus kuud.

§ 23. Tugiisikuga töötamine

 (1) Tugiisikuga töötamise teenust võib osutada kuni 1000 tundi 12 kuu jooksul tugiisikuga töötamise teenuse osutamise alustamisest arvates. Tundide jaotus kuude kaupa lepitakse kokku teenuse osutamiseks sõlmitud lepingus.

 (2) Tugiisikuga töötamise teenust võib peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 23 lõikes 4 sätestatu osutada vähemalt kuuekuulise töö- või teenistustähtaja korral.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul osutatakse tugiisikuga töötamise teenust lepingu tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui 12 kuu jooksul. Lühema kui 12-kuulise lepingu puhul leitakse tugiisikuga töötamise tundide arv, jagades 1000 tundi 12 kuuga ja korrutades tähtajalise lepingu kestusega kuudes.

4. jagu Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise korraldus 

§ 24. Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine

 (1) Programmi alusel osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetust, tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ning käesolevas määruses sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras.

 (2) Individuaalne tööotsimiskava, mis sisaldab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 10 lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud andmeid, koostatakse:
 1) koondamisteatega tööotsijale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 4 ja 6 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks;
 2) kinnipeetavale tööotsijale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 ning käesoleva määruse § 5 punktis 6 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks;
 3) töötajale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks käesoleva määruse §-s 21 sätestatud tingimustel ning käesoleva määruse § 5 punktis 7 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks.

§ 25. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi

 (1) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-des 19 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine käesolevas määruses nimetatud isikutele ning käesoleva määruse §-des 17–19 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), või komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).

 (2) Käesoleva määruse §-des 17, 18 ja 23 sätestatud tööturuteenuse osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ning isik, kelle tööle rakendamise või töö jätkamise toetamiseks abi antakse, vastab käesoleva määruse §-s 17 sätestatud tööturuteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 4 alapunktis a ning käesoleva määruse §-s 23 sätestatud tööturuteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule.

 (3) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

§ 26. Tööturuteenuste osutamise korraldus

 (1) Käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tööturuteenuseid osutatakse järgmiselt:
 1) karjääriinfo vahendamise teenust osutab töötukassa;
 2) tööotsingunõustamise teenust osutab töötukassa või sõlmib teenuse osutajaga lepingu;
 3) ettevõtluse toetamise teenuse osutamiseks, välja arvatud isikule kulu hüvitamiseks, sõlmib töötukassa teenuse osutajaga lepingu;
 4) individuaalse töölerakendamise, välja arvatud isikule kulu hüvitamiseks või teenuse osutajale isiku eest tasumiseks, teenuse osutamiseks, nõustamise töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks ja töövalmiduse toetamise teenuste osutamiseks sõlmib töötukassa teenuse osutajaga lepingu;
 5) töökoha loomise toetuse teenuse osutamiseks sõlmib töötukassa tööandjaga lepingu.
[RT I, 28.02.2017, 4 - punkt 5 kehtib kuni 31.12.2018]

 (2) Tööturuteenuse osutamisel hüvitab või tasub töötukassa kuludokumendi alusel:
 1) määruse § 12 lõikes 2 sätestatud kulu isikule või teenuse osutajale;
 2) määruse § 15 lõikes 3 ja § 19 lõikes 3 sätestatud kulu isikule;
 3) määruse §-s 18 sätestatud kulu tööandjale.

 (3) Töötule, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, sotsiaalsete erivajaduste, sõltuvusprobleemide või muude eriliste takistuste tõttu, tööturuteenuse osutamise vajaduse hindamiseks, tööturuteenuse osutamiseks ja tema töölerakendamiseks võib töötukassa vajaduse korral kaasata eksperte.

3. peatükk Programmi tegevuste maht ja aruandlus 

§ 27. Tööturuteenuste maht

  Programmi alusel on tööturuteenuste osutamise kavandatav maht:
 1) 2017. aastal kuni 61 328 tööturuteenusel osalemist;
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]
 2) 2018. aastal kuni 108 445 tööturuteenusel osalemist;
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]
 3) 2019. aastal kuni 115 055 tööturuteenusel osalemist;
 4) 2020. aastal kuni 117 484 tööturuteenusel osalemist.

§ 28. Tööturutoetuse maht

 (1) Programmi alusel on stipendiumi maksmise kavandatav maht:
 1) 2017. aastal kuni 16 237 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel;
 2) 2018. aastal kuni 24 155 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel;
 3) 2019. aastal kuni 24 084 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel;
 4) 2020. aastal kuni 23 999 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel.

 (2) Programmi alusel on sõidu- ja majutustoetuse maksmise kavandatav maht:
 1) 2017. aastal kuni 54 164 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel;
 2) 2018. aastal kuni 87 549 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel;
 3) 2019. aastal kuni 93 574 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel;
 4) 2020. aastal kuni 93 929 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel.

§ 29. Programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord

 (1) Töötukassa esitab programmi elluviimise aruande tööturuteenuste ja -toetuste liikide kaupa töötukassa nõukogule ja Sotsiaalministeeriumile vähemalt kord kolme kuu jooksul.

 (2) Käesoleva määruse §-de 16 ja 18 ning § 21 lõike 3 alusel osutatud tööturuteenuste tulemuslikkust ja tõhusust hindab Sotsiaalministeerium koostöös töötukassaga hiljemalt 2019. aastal.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 30. Üleminekusätted

 (1) Isikule, kes taotles tööturuteenust Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2015. a määruse nr 93 „Tööhõiveprogramm 2016–2017” (edaspidi THP 2016–2017) alusel, kuid kelle suhtes töötukassa ei ole enne käesoleva määruse jõustumist otsustanud tööturuteenuse osutamist, osutatakse tööturuteenust käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Isikule, kellele alustati THP-s 2016–2017 sätestatud tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist või kelle suhtes otsustati tööturuteenuse osutamine või kes suunati tööturuteenusele enne käesoleva määruse jõustumist, osutatakse tööturuteenust või makstakse tööturutoetust käeolevas määruses sätestatud tingimustel. Käesolevas määruses ja THP-s 2016–2017 sätestatud tööturuteenuse osutamise otsustamise tingimuste erinevuse korral kohaldatakse isiku suhtes soodsamat tingimust.

 (3) Isikule, kes taotles või kellele alustati THP 2016–2017 § 17 lõikes 3 sätestatud tööturuteenuse osutamist, osutatakse seda tööturuteenust THP-s 2016–2017 sätestatud tingimustel ja korras.

 (4) Isikule, kellele võimaldati tööturukoolitust koolituskaardi alusel Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2013. a määruse nr 174 „Tööhõiveprogramm 2014–2015” (edaspidi THP 2014–2015) § 17 või THP 2016–2017 § 17 kohaselt, arvestatakse käesoleva määruse § 21 lõikes 2 nimetatud kaheaastast ajavahemikku selle teenuse saamise ajast THP 2014–2015 või THP 2016–2017 alusel.

 (5) Käesoleva määruse § 17 lõigetes 1 ja 4 sätestatud Ida-Viru maakonnas töökoha loomise tingimus on täidetud ka juhul, kui töökoht luuakse kohaliku omavalitsuse üksuses, mis kuni haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumiseni kuulus Ida-Viru maakonna koosseisu.
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]

§ 31. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 32. Määruse jõustumine

 (1) Määrus jõustub 1. mail 2017. a.

 (2) Määrus kehtib kuni 31. detsembrini 2020. a, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhul.

 (3) Määruse § 5 punkt 8, § 17 ja § 26 lõike 1 punkt 5 kehtivad kuni 31. detsembrini 2018. a.
[RT I, 28.02.2017, 4 - jõust. 03.03.2017, rakendatakse 1. märtsist 2017. a.]

 (4) Määruse § 21 lõige 6 jõustub 1. jaanuaril 2018. a.