Teksti suurus:

Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Sotsiaalkaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.03.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 28.02.2018, 2

Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine

Vastu võetud 26.02.2018 nr 4

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ (edaspidi meetme tegevus) toetuse andmise tingimused.

§ 2.  Terminid

  Käesoleva määruse tähenduses on:
 1) kohandatav eluruum – ruum või ruumide kogum, sealhulgas abiruumid, mis on ette nähtud aastaringseks elamiseks ning on kohanduse saaja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht või kohaliku omavalitsuse omandis olev eluruum, mis antakse üürilepingu alusel puudega inimese kasutusse (v.a varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse asukoht);
 2) füüsiline kohandamine – puudega inimese erivajadustest tulenev eluruumi ümberehitamine;
 3) puue – puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses;
 4) kohanduse saaja – inimene, kelle eluruume kohandatakse tema puudest tuleneva erivajaduse tõttu;
 5) liikuvusega seotud toimingud – püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine;
 6) köögitoimingud – toiduvalmistamine, söömine ja joomine;
 7) hügieenitoimingud – pesemis- ja tualetitoimingud.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on tagada puudega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused.

 (2) Toetuse andmise tulemusel on kohandatud vähemalt 1955 puudest tuleneva erivajadusega inimese eluruumid vastavalt nende puudest tulenevatele vajadustele, nende iseseisev toimetulek paraneb ja hoolduskoormus väheneb.

§ 4.  Abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on avatud taotlusvooru väljakuulutamise kuupäevast kuni 31.08.2023.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi.

 (3) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru väljakuulutamise kuupäevast.

 (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodi võib kooskõlas määruse §-ga 19 põhjendatud juhtudel pikendada, kuid mitte rohkem kui meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpuni.

§ 5.  Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus

  Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksus on Rahandusministeerium (edaspidi rakendusüksus).

§ 6.  Vaiete menetleja

  Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaiete menetleja on rakendusüksus.

2. peatükk Toetuse taotleja, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja suurus ning riigiabi 

§ 7.  Toetuse taotleja

  Toetuse taotlejaks on kohalik omavalitsus.

§ 8.  Toetatavad tegevused

  Meetme tegevusest toetatakse kohanduse saaja eluruumi kohandamist:
 1) liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamist;
 2) hügieenitoimingute parandamiseks;
 3) köögitoimingute parandamiseks.

§ 9.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikud on käesoleva määruse §-s 8 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 7 ja käesoleva määruse lisas 1 nimetatud standardiseeritud ühikuhindadele või vastava ühikuhinna puudumise korral ühendmääruse §-s 2 sätestatud tingimustel ning on kooskõlas ühendmääruse §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega.

 (2) Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud.

 (3) Ühe kohanduse saaja jaoks antakse meetme tegevusest toetust üks kord.

 (4) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 8 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
 1) ehitusteatise, ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamise ning ekspertiisi tegemise kulud;
 2) projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve kulud;
 3) ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulud;
 4) ehitustöö käigus ehitisse paigaldatavate seadmete kulud;
 5) pärast kohandust eluruumi eesmärgipärase kasutamise või ehituseelse väljanägemise taastamiseks vajalike ehitustööde ja ehitusmaterjalide kulud;
 6) ehituse käigus asendatava tavamööbli ja inventari kulud juhul, kui olemasolevat mööblit või inventari ei ole võimalik senisel otstarbel samas eluruumis kasutada;
 7) puudega inimese erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli ja inventari kulud;
 8) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ alusel toetatavad statsionaarsete abivahendite kulud juhul, kui abivahendite paigaldamine on osa ehitustöödest ning nende eest ei ole määruse alusel vahendeid eraldatud.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

 (6) Kui kohandusele on määruse lisas 1 määratud ühikuhind, siis käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3-8 nimetatud kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude abikõlbliku osa määramist ei mõjuta kohanduse kasutamine teiste pereliikmete või maja elanike poolt.

§ 10.  Toetuse osakaal ja suurus

 (1) Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblike kulude maksumusest.

 (2) Toetuse suuruse ja kohanduste arvu aluseks on puudega inimeste arv kohalikus omavalitsuses taotlusvooru väljakuulutamise aasta 1. jaanuari seisuga. Igal kohalikul omavalitsusel on võimalik taotleda vähemalt ühte lisas 1 määratud suurima ühikuhinnaga eluruumi kohandust.

§ 11.  Riigiabi

  Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.

3. peatükk Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 12.  Taotluse esitamine

 (1) Rakendusasutus teeb rakendusüksusele ettepaneku iga kohaliku omavalitsuse toetuse suuruse ja kohanduste arvu kohta enne taotlusvooru väljakuulutamist.

 (2) Rakendusüksus kuulutab vähemalt üks kord aastas välja avatud taotlusvooru oma kodulehel ja avalikus meedias. Taotlusvoore korraldatakse kuni meetme eelarve täitumiseni. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt 60 kalendripäeva enne projekti taotluste esitamise tähtpäeva.

 (3) Kohalik omavalitsus esitab taotluse ja selle lisad rakendusüksusele digitaalselt allkirjastatuna struktuuritoetuse registri kaudu. Kohalik omavalitsus koostab taotluse kohanduse taotlejate avalduste alusel ning registreerib kõik kohanduse avaldused sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris. Kohalik omavalitsus koostab projekti eelarve, võttes aluseks käesoleva määruse lisas 1 määratud standardiseeritud ühikuhinnad või vastava ühikuhinna puudumise korral eeldatava eelarve ning käesoleva määruse § 9 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud kulud.

 (4) Kohalik omavalitsus võib ühes taotlusvoorus esitada ühe toetuse taotluse.

§ 13.  Nõuded toetuse taotlejale

 (1) Toetuse taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 sätestatud nõuetele ning ta ei tohi olla riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest sama kulu hüvitamiseks toetust saanud.

 (2) Toetuse taotleja on kohustatud täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 21 lõikes 2 nimetatud kohustusi.

 (3) Toetuse taotleja on kohustatud seoses hankimisega tagama STS §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise.

 (4) Toetuse taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõigetele 1, 2 ja 4.

§ 14.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) projekt toetab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamist;
 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 8 nimetatud toetatavale tegevusele;
 3) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad käesolevale määrusele;
 4) taotletava toetuse suurus ja kavandatud kohanduste arv vastavad käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud rakendusasutuse ettepanekule;
 5) toetatavad tegevused ei ole enne toetuse taotluse esitamist lõpetatud;
 6) taotlus on esitatud tähtajaks ja nõuetekohaselt;
 7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged.

 (2) Taotluse esitamisel lähtutakse struktuuritoetuse registri andmeväljadest.

 (3) Taotlus peab sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi.

 (4) Kui toetuse taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab toetuse taotleja esitama sellekohase teabe.

 (5) Taotlus peab sisaldama iga kohanduse kohta vähemalt järgmist:
 1) kohanduse saaja nimi, isikukood, rahvastikuregistrijärgse elukoha aadress;
 2) toetatavate tegevuste kirjeldus vastavalt käesoleva määruse §-s 8 esitatud jaotusele;
 3) kohanduse maksumus vastavalt käesoleva määruse lisas 1 määratud standardiseeritud ühikuhinnale või vastava ühikuhinna puudumise korral eeldatav eelarve.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 15.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine toimub vastavalt taotluste menetlemise määruses ja käesolevas määruses sätestatule.

 (2) STS § 21 lõike 3 alusel, kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata.

 (3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui taotluses esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

 (4) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

 (5) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates nõuetekohase taotluse esitamisest või pärast käesoleva määruse § 16 lõikes 2 nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist.

§ 16.  Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ning taotluste hindamine

 (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust nõuetele ning projekti vastavust hindamiskriteeriumidele.

 (2) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest taotlejale kolme tööpäeva jooksul alates puuduse avastamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse mõistlik tähtaeg, mille võrra pikeneb toetuse taotluse menetlemise tähtaeg.

 (3) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-des 2 ja 3 ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (4) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse §-s 4 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotleja ei võimalda STS § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada toetuse taotleja käsutuses olevate taotluses esitatud andmete õigsust.

 (6) Projektide hindamine toimub vastavushindamise raames. Projekt peab vastama järgmistele hindamiskriteeriumidele:
 1) projekt vastab meetme eesmärkidele;
 2) projekt on põhjendatud;
 3) projekt on kuluefektiivne;
 4) taotlejal on suutlikkus projekti ellu viia;
 5) projektil on mõju ühtsele riigivalitsemisele ja võrdsete võimaluste tagamisele.

 (7) Kui taotleja või taotlus tunnistatakse vastavaks ja projekt vastab hindamiskriteeriumidele, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.

 (8) Kui taotleja või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 17.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine

 (1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatu.

 (2) Vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 6 on taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa.

 (3) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud juhtudel ja juhul, kui taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.

 (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (5) Taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel viivitamata.

§ 18.  Taotluse osaline rahuldamine

 (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotletust väiksema toetuse summaga.

 (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Selliste menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

§ 19.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Rakendusüksusel on õigustaotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks taotluste menetlemise määruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.

5. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 20.  Toetuse maksmine

 (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse STS §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14, § 15 lõigetest 1 ja 2 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast.

 (2) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 17 ja kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 9.

 (3) Toetuse saaja esitab struktuuritoetuse registri kaudu maksetaotluse koos tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav.

 (4) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma.

 (5) Rakendusüksus võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada STS § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

 (6) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt STS § 30 lõikele 2.

 (7) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete teostamise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

§ 21.  Toetatava tegevuse toimumist tõendav dokument ja maksmise eelduseks olev tulemus

  Toetuse maksmise eeldus ja toetuse tegevuse toimumist tõendav dokument on toetuse taotluses märgitud hanke või eluruumi kohanduse terviklahenduse kohta koostatud ja abikõlblikkuse perioodil toetuse saaja allkirjastatud tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt.

§ 22.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt STS §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

 (3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt STS §-s 49 sätestatule.

6. peatükk Aruannete esitamine 

§ 23.  Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti kohta vahearuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates toetuse otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 2023. aasta 31. oktoobriks.

 (3) Aruanne esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu, lähtudes registri andmeväljadest.

 (4) Toetuse saaja täiendab vahe- või lõpparuannet rakendusüksuse nõudmisel.

 (5) Rakendusüksus esitab kinnitatud aruande rakendusasutusele teadmiseks struktuuritoetuse registri kaudu.

 (6) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, projekti number, toetuse saaja;
 2) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;
 3) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, hanked, eesmärkide täitmine, tulemusindikaatorid;
 4) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta ja võrdlus rahastamiskavaga;
 5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
 6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

7. peatükk Toetuse ja kohanduse saaja õigused ja kohustused 

§ 24.  Toetuse saaja õigused ja kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ning projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel, sealhulgas:
 1) esitab hiljemalt esimese maksetaotlusega kohaliku omavalitsuse õigusakti, mis sisaldab vähemalt teavet kohanduse saajate teavitamise, toetuse taotluste vastuvõtmise ja menetlemise, toetuse saajate nimekirja koostamise aluste, kohanduste tegemiseks vajalike kokkulepete, lepingute sõlmimise, kohanduse saajale või tegijale lepingu kohaselt tööde eest tasumise, dokumentide säilitamise ning projektidele järelkontrolli ja kohanduse mõju hindamise tegemise kohta;
 2) esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud informatsiooni ja aruanded;
 3) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagab projekti raames kavandatud kohanduste tegemise kokkulepitud eelarvega;
 4) kui teenusele, asjale või ehitustööle ei ole kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem ning tellija on kohanduse saaja, tuleb võtta vähemalt kaks hinnapakkumust. Kui tellija on toetuse saaja, tuleb järgida riigihangete seadust;
 5) kui teenusele, asjale või ehitustööle ei ole kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui 5000 eurot, peab kulutuse kohta olema vähemalt üks hinnapakkumus.

 (2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (3) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele vastavalt STS § 23 lõikes 2 loetletud tegevustele.

 (4) Toetuse saaja jätkab vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste eluruumide kohandamist vastavalt nende individuaalsetele vajadustele.

§ 25.  Kohanduse saaja õigused ja kohustused

 (1) Kohanduse saajal on õigus saada kohalikult omavalitsuselt informatsiooni ja nõu, mis on seotud osapoolte kohustuste täitmisega ja kohanduse tegemisega, sealhulgas kohanduste tegemisega seotud õigusaktide ja tööde teostajatele kehtivate nõuete kohta.

 (2) Kohanduse saaja on kohustatud:
 1) tegema kohanduse vastavalt kohaliku omavalitsusega kokku lepitud tingimustele;
 2) kasutama toetust vastavalt meetme tegevuse eesmärkidele;
 3) kasutama tööde teostamisel vaid vastavat õigust omavat ettevõtet juhul, kui tööde teostajale on seatud õigusaktidega erinõudeid;
 4) kaetud tööde akti koostamisel informeerima kohalikku omavalitsust vähemalt viis tööpäeva ette, et järelevalve tegijaks määratud isik saaks kontrollida tööde nõuetekohasust;
 5) vastama kohanduse kohta esitatud kohaliku omavalitsuse infopäringutele;
 6) teavitama kirjalikult kohalikku omavalitsust projekteerimise ja ehitustööde alustamisest hiljemalt tööde alustamise kuupäeval;
 7) tagama ettenähtud omafinantseeringu juhul, kui kokkuleppes kohaliku omavalitsusega on omafinantseering ette nähtud;
 8) viivitamata kirjalikult informeerima kohalikku omavalitsust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest ja asjaoludest, mis kohanduse saajat tema kohustuste täitmisel mõjutavad või võivad mõjutada;
 9) viivitamata kirjalikult informeerima kohalikku omavalitsust, kui kohanduse tegemise käigus ilmneb, et kohandust ei ole võimalik teha;
 10) võimaldama kohaliku omavalitsuse ja rakendusüksuse esindajal teha kohandustööde üle järelevalvet, muu hulgas kohapeal;
 11) andma järelevalve tegija käsutusse vajalikud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
 12) täitma õigusaktides sätestatud kohustusi.

Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister

Marika Priske
Kantsler

Lisa 1 Meetme tegevuse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ standardiseeritud ühikuhinnad

Lisa 2 Puuetega inimeste eluruumide kohandamisel standardiseeritud ühikuhindade arvestamise analüüs ja rakendamise metoodika