Teksti suurus:

Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.03.2020
Avaldamismärge:RT I, 28.02.2020, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
20.02.2020 otsus nr 553

Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 17.02.2020

§ 1.  Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolev seadus sätestab spordi korraldamise üldised organisatsioonilised ja õiguslikud alused, sportlase ja treeneri õigused ja kohustused, spordi andmekogu eesmärgi ja tegevuse alused, spordi finantseerimise alused, sealhulgas spordiorganisatsioonide toetamise, olümpiavõitja riikliku toetuse, sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmise, treeneri tööjõukulu toetamise ja vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamise alused, dopinguvastaste reeglite järgimise nõuded, spordivõistlustega manipuleerimise vastase riikliku kontaktpunkti korralduse alused ning spordiürituste korraldamise nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest.”;

2) paragrahvi 61 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu, mille põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise tõhustamiseks.

(2) Spordi andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste, treenerite, sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse ning sporditulemuste alamandmekogust.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on spordi andmekogu eesmärk:
1) koguda, väljastada ja avalikustada teavet, mis on vajalik treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja treenerikutse andmiseks ning sportijate ohutuse tagamiseks;
2) koguda ja töödelda andmeid käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud sportlasestipendiumi maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks;
3) koguda ja töödelda andmeid käesoleva seaduse §-s 105 sätestatud sportlasetoetuse maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks;
4) koguda, töödelda, avalikustada ja säilitada Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemusi toetuste eraldamise otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks.

(4) Maksu- ja Tolliametil on õigus saada maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks andmeid sportlasele väljamakstud sportlasestipendiumi, sportlasetoetuse ja selle maksmise eelduseks oleva, sportlasega sõlmitud lepingu kohta.

(5) Spordi andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Isikuandmetena kogutakse järgmisi andmeid:
1) spordiorganisatsiooni tegevjuhi nimi, isikukood ja kontaktandmed ning spordiorganisatsiooni selle esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed, kes kuulub rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni või eksperdirühma;
2) treeneri, treenerikutset taotleva isiku ja sportimist juhendava treenerikutseta isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed ning andmed tema hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta;
3) treenerikutset andva kutsekomisjoni liikme nimi, isikukood ja kontaktandmed;
4) käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud sportlasestipendiumi saaja andmed, §-s 105 sätestatud sportlasetoetuse saaja andmed ja toetuse maksmise eelduseks oleva, sportlasega sõlmitud lepingu andmed;
5) sportlase nimi, isikukood ja tema sporditulemus.

(7) Spordi andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused sätestatakse andmekogu põhimääruses.

(8) Spordi andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.

(9) Spordi andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium.

(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 62 järgmises sõnastuses:

§ 62. Sporditulemuste töötlemine

Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil, spordikoolil ning spordi andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal on spordi eripära arvestades õigus spordi arendamiseks ja toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks koguda, töödelda ja avalikustada spordialaliidu väljastatud sportlase litsentsiga sportlase sporditulemusi, mis on saavutatud spordialaliidu, maakonna spordiliidu või spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel.”;

4) paragrahvis 9 asendatakse sõna „toetus” sõnaga „sporditoetus” vastavas käändes;

5) seadust täiendatakse §-dega 101–106 järgmises sõnastuses:

§ 101. Sportlasestipendium

(1) Sportlasestipendium on sportlasele makstav tulevikku suunatud toetus, mida makstakse spordiga seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks. Sportlasestipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust.

(2) Sportlasestipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, sportlasestipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel.

(3) Sportlasestipendiumi piirmäär on 12-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäär ühes kalendriaastas. Sportlasestipendiumi võib maksta ühekordselt või perioodiliste väljamaksetena.

(4) Sportlasestipendiumi võib saada ühelt või mitmelt spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonilt ja spordikoolilt, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirmäära.

(5) Sportlasestipendiumi maksja kannab andmed sportlasestipendiumi saaja, suuruse, määramise ja väljamaksmise ning üle piirmäära makstud sportlasestipendiumi tagastamise kohta spordi andmekogusse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära täitumisel teavitab spordi andmekogu volitatud töötleja sportlasestipendiumi saajat ning temale sportlasestipendiumi määranud ja maksnud spordiorganisatsiooni ja spordikooli. Piirmäära ületamisel tuleb sportlasestipendiumi saajal piirmäära ületav summa sportlasestipendiumi maksjale tagastada.

(7) Sportlasestipendiumi maksmise tingimused ja piirmäär kehtivad ka välismaalasest sportlasele makstavale sportlasestipendiumile.

§ 102. Sportlasega sõlmitav leping

(1) Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsiooni või spordikooli ja sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isiku vahel sportimiseks sõlmitav leping on sõltuvalt pooltevaheliste suhete iseloomust tööleping või teenuse osutamiseks sõlmitav muu võlaõiguslik leping, mille eest makstakse sportlasele tasu (edaspidi leping).

(2) Kui sportlasega sõlmitakse sportimiseks muu võlaõiguslik leping, sõlmitakse leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(3) Kui sportlasega sõlmitakse sportimiseks muu võlaõiguslik leping, makstakse sportlasele tasu kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega.

§ 103. Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang

(1) Sportlasega võib tulenevalt spordi eripärast sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks või sõlmida viie aasta jooksul järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid korduvalt või pikendada viie aasta jooksul tähtajalisi töölepinguid korduvalt.

(2) Pärast viie aasta möödumist sõlmitud tähtajaline tööleping loetakse tähtajatuks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

§ 104. Sportlane kui iseseisva otsustuspädevusega töötaja

(1) Täisealine sportlane, kes on oma töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaja korralduse üle otsustama, ja tööandja saavad kokku leppida, et sportlane on iseseisva otsustuspädevusega töötaja tingimusel, et töötamine ei kahjusta tema tervist ja ohutust.

(2) Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul võib kokku leppida töölepingu seaduse §-des 43–47 ja 50–53 sätestatu kohaldamata jätmises.

(3) Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul ei pea tööandja täitma töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktis 4 sätestatud kohustust.

(4) Tööandja või töötaja võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel sõlmitud kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette.

§ 105. Sportlasetoetus

(1) Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioon või spordikool võib sportlasele lepingu kehtivuse ajal maksta sportlasetoetust kuni kahekordse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses kalendrikuus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) sportlasele makstakse lepingu alusel iga kuu tasu vähemalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses;
2) sportlasel on spordialaliidu väljastatud sportlase litsents;
3) sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti rahvuskoondisesse.

(2) Sportlasetoetuse suurus, maksmise periood ning poolte õigused ja kohustused sportlasetoetuse maksmisel lepitakse kokku sportlasega sõlmitavas lepingus.

(3) Kui sportlasega on sõlminud lepingu mitu spordiorganisatsiooni või spordikooli, võib sportlasetoetust käesoleva paragrahvi tähenduses maksta ainult üks spordiorganisatsioon või spordikool.

(4) Kui leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib sportlasetoetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga.

(5) Sportlasetoetuse maksja kannab andmed sportlasetoetuse saaja ning sportlasetoetuse suuruse, määramise ja väljamaksmise kohta spordi andmekogusse.

§ 106. Sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmise erisused

(1) Lepingu kehtivuse ajal sportlasele sportlasestipendiumi maksta ei tohi.

(2) Sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse summa kokku ei tohi kalendriaastas ületada 24-kordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära. Kui sportlasele on sportlasestipendiumi makstud enne lepingu sõlmimist või makstakse pärast lepingu lõppemist, teeb sportlasestipendiumi või sportlasetoetuse maksja sportlasestipendiumi või sportlasetoetuse maksmisel vastavad mahaarvamised.

(3) Kui lepingu sõlminud spordiorganisatsioon või spordikool maksab lepingu kehtivuse ajal sportlasele sportlasetoetust alla käesoleva seaduse § 105 lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära, on kohaliku omavalitsuse üksusel, spordialaliidul või rahvuslikul olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele lepingu kehtivuse ajal sportlasetoetust kuni § 105 lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära täitumiseni, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut. Sportlasetoetuse suurus, maksmise periood ning poolte õigused ja kohustused sportlasetoetuse maksmisel lepitakse kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

§ 111. Spordivõistlustega manipuleerimise vastane riiklik kontaktpunkt

(1) Spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks luuakse riiklik kontaktpunkt (edaspidi kontaktpunkt), mis:
1) kogub ja edastab asjaomastele organisatsioonidele ja asutustele spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud teavet;
2) koordineerib spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust;
3) võtab vastu, koondab ja analüüsib teavet tavatutest ja kahtlastest, Eestis toimuvate spordivõistluste kohta sõlmitud kihlvedudest ning edastab vajaduse korral hoiatusi;
4) edastab teavet võimalike rikkumiste kohta riigiasutustele, spordiorganisatsioonidele või spordikihlvedude korraldajatele;
5) teeb koostööd kõigi organisatsioonide ja asjaomaste asutustega riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas teiste riikide kontaktpunktidega.

(2) Kontaktpunkti ülesandeid täidab Kultuuriministeerium. Kultuuriminister võib kontaktpunkti ülesanded halduslepingu alusel anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.”;

7) paragrahvi 12 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi toetus)”;

8) paragrahvi 12 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 13–19 asendatakse sõna „toetus” sõnadega „olümpiavõitja riiklik toetus” vastavas käändes.

§ 2.  Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„19) spordiseaduse § 61 lõike 9 alusel sõlmitav, § 9 lõike 22 alusel sõlmitav, § 91 lõike 4 alusel sõlmitav ja § 111 lõike 2 alusel sõlmitav haldusleping;”.

§ 3.  Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) seadustiku 12. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3. jagu
Ravimite ja dopinguga seotud süüteod
”;

2) paragrahv 195 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 195. Dopingukuritegu

(1) Spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni kohaselt dopinguna käsitatava aine või meetodi määramise, kasutamisele kallutamise või sellise aine üleandmise või aine või meetodi kasutamisel abistamise eest, samuti dopinguna kasutamise eesmärgil dopinguna käsitatava aine üle riigipiiri toimetamise eest või selle tootmise, valmistamise, turustamise, vahendamise või edasiandmise eesmärgil valdamise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-des 183–185 ja 194 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) korduvalt;
2) noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes;
3) grupi poolt;
4) suure varalise kasu saamise eesmärgil, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”.

§ 4.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 punkti 45 täiendatakse pärast sõnu „nõuetekohasuse kontrollimiseks” tekstiosaga „, spordiseaduse § 61 lõike 6 punktis 2 nimetatud isikute tööhõive andmete vastavuse kontrollimiseks ning sportlasega sõlmitud lepingu kohta spordiseaduse §-s 101 sätestatud sportlasestipendiumi ja §-s 105 sätestatud sportlasetoetuse maksmise eelduste kontrollimiseks”.

§ 5.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõike 3 punkti 101 täiendatakse pärast sõnu „kulude hüvitist” tekstiosaga „ja spordiseaduse § 105 alusel makstavat sportlasetoetust”;

2) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Tulumaksuga ei maksustata sportlasestipendiumi, kui see on makstud spordiseaduse §-des 101 ja 106 sätestatud alustel, piirmääras ja korras. Eelnimetatud piirmäära hulka arvatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isiku poolt sportlasele makstud stipendium.”.

§ 6.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. märtsil.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json