Kohtute seaduse § 132.7 lõike 2 põhiseaduspärasuse kontroll
Vastu võetud 23.02.2023
RIIGIKOHUS
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number |
5-22-12 |
Otsuse kuupäev |
23. veebruar 2023 |
Kohtukoosseis |
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, Heiki Loot, Nele Parrest ja Urmas Volens |
Kohtuasi |
Kohtute seaduse § 1327 lõike 2 põhiseaduspärasuse kontroll |
Menetluse alus |
Tallinna Halduskohtu 7. novembri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-2347 |
Menetlusosalised |
Riigikogu |
Asja läbivaatamise viis |
Kirjalik menetlus |
RESOLUTSIOON
Tunnistada kohtute seaduse § 1327 lõike 2 lauseosa „välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension” põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Meelika Aava (edaspidi kaebaja) oli alates 15. septembrist 1993 Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik. Vabariigi President vabastas 17. juuni 2020. a otsusega nr 598 kaebaja ametist tema enda soovil alates 1. jaanuarist 2021.
2. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi vastustaja) määras 5. jaanuari 2021. a otsusega kaebajale alates 1. jaanuarist 2021 eluaegsena kohtuniku vanaduspensioni 3747 eurot 25 senti kuus (75% ametikohale vastavast ametipalgast 4996 eurot 33 senti).
3. Vastustaja selgitas 3. mai 2021. a kirjas kaebajale, et tulenevalt kohtute seaduse (KS) § 1327 lõikest 2 ei indekseerita jooksva aasta palga alusel arvutatud pensionit samal aastal. Kuna kaebaja pension arvutati 2021. aastal, siis indekseeritakse pensionit esimest korda 1. aprillil 2022.
4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovis vastustaja kohustamist kaebaja pensioni indekseerimiseks alates 1. aprillist 2021 (kohtuasi nr 3-21-2347).
5. Kaebaja saatis 3. aprillil 2022 vastustajale järelepärimise talle alates 1. aprillist 2022 makstava pensioni arvutamise aluste kohta. Vastustaja selgitas 4. aprilli 2022. a kirjas, et kaebajale määratud pension 3747 eurot 25 senti korrutati indeksiga kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga, mis alates 1. aprillist 2022 on 1,079. Kaebaja pension oli pärast indekseerimist 4043 eurot 28 senti.
6. Kaebaja esitas 5. aprillil 2022 vastustajale avalduse, et tema pension arvutataks ümber nii, et see oleks 75% kehtivast ringkonnakohtuniku palgast (5477 eurot). Vastustaja selgitas 8. aprillil 2022, et kaebaja 2021. a pensioni indekseerimine sõltub kohtuasjas tehtud lahendist.
7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovis vastustaja kohustamist indekseerima kaebaja pension tagantjärele alates 1. aprillist 2022 (kohtuasi nr 3-22-807). Kohus liitis kohtuasjad nr 3-21-2347 ja nr 3-22-807 üheks menetluseks (numbriga 3-21-2347).
8. Tallinna Halduskohus rahuldas 7. novembri 2022. a otsusega kaebused, kohustas vastustajat indekseerima kaebaja pensioni tagantjärele 1. aprilli 2021. a seisuga ning saadud pensioni 1. aprilli 2022. a seisuga. Halduskohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata KS § 1327 lõike 2 osas, milles see välistab jooksva aasta palga alusel arvutatud pensioni indekseerimise.
TALLINNA HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
9. Kaebaja pension tuleb indekseerida, mitte ümber arvutada. Kaebajal ei olnud õigust pensioni ümberarvutamisele, kuna seda reguleeriv KS § 82 on alates 1. jaanuarist 2013 kehtetu ning seda ei kohaldata pärast 1. juulit 2013 pensionile jäänud kohtunikele. Kaebaja pensionit reguleerivad KS §-d 1321–133, mis näevad ette kohtunikupensioni indekseerimise. KS § 1327 lõike 2 sõnastus, samuti Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (279 SE, XII Riigikogu) teise lugemise seletuskiri annavad alust tõlgenduseks, et indekseerimise välistus ei olnud ette nähtud ainult 2013. aastal, vaid ka kõigil järgnevatel aastatel pensioneeruvatele kohtunikele, kellele pension määratakse ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini. Eesmärk oli välistada nende kohtunikupensionite indekseerimine, mis on määratud muudetud ametipalga alusel. KS § 1327 lõige 2 asub rakendussätete peatükis, kuna alates 2013. aastast ametisse nimetatavatel kohtunikel ei ole õigust kohtunikupensionile.
10. Kohtunike ametipalka indekseeriti 1. aprillil 2020 ja 1. aprillil 2021, vahepealsel ajal kohtuniku ametipalk ei muutunud. Seega isikutele, kes jäid kohtunikupensionile perioodil 1. aprillist 2020 kuni 31. märtsini 2021, arvutati kohtunikupension samast ametipalgast lähtudes. Tulenevalt KS § 1327 lõikest 2 koheldakse isikuid, kellele määrati kohtunikupension ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2020 (esimene võrreldav grupp), erinevalt võrreldes isikutega, kes jäid pensionile ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. märtsini 2021 (sh kaebaja) (teine võrreldav grupp). Esimesse gruppi kuuluvate isikute pensionit indekseeriti 1. aprillil 2021, teise grupi pensioneid aga mitte.
11. 2021. aastal oli kõrgeima palgamäära indeks 1,0165 ja 1. aprillil 2020 oli ringkonnakohtuniku ametipalk 4996 eurot 33 senti. Seega oli alates 1. aprillist 2021 esimese võrdlusgrupi pension 3807 eurot 2 senti (4996,33 × 0,75 × 1,016), samas kui teises grupis olevate isikute pensioni suuruseks jäi 3747 eurot 25 senti. Erinevus on 59 eurot 95 senti kuus (1,6%) ja 539 eurot 55 senti ülejäänud 2021. aasta peale kokku (59,95 × 9). Erinevus jääb kehtima ka edaspidiseks, st tegemist ei ole vaid ühekordset mõju omava tingimusega. Kuna edaspidi toimub juba määratud kohtunikupensioni indekseerimine, mitte ümberarvutamine muutunud kohtuniku ametipalgast lähtudes, siis ei võrdsustu erinevates gruppides olevate isikute pensionid ka tulevikus.
12. Kaebajat hõlmavat isikute gruppi koheldakse erinevalt ka võrreldes nende isikutega, kes jäid pensionile 2021. aastal alates 1. aprillist (kolmas võrdlusgrupp). Nendele arvutatakse pension, lähtudes 2021. aastal indekseeritud kohtuniku ametipalgast 5076 eurot 27 senti, mistõttu nende pensioni suuruseks on 3807 eurot 2 senti (5076,27 × 0,75), mis on sarnane nende isikutega, kellele määrati pension ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2020 (esimene võrdlusgrupp). Kui kohtuniku ametipalka ei muudeta, vaid ainult indekseeritakse, jääb kohtunikupension sama indeksi kasutamisel üldjuhul korrelatsiooni kohtuniku ametipalgaga. Erinevalt koheldakse vaid isikuid, kes pensioneeruvad aasta esimese kolme kuu jooksul.
13. Ebavõrdne kohtlemine riivab võrdsuspõhiõigust ja omandiõigust (põhiseaduse (PS) § 12 ja § 32). Seletuskirjas esitatud põhjendus ebavõrdset kohtlemist ei õigusta, mistõttu on see juhuslik ja meelevaldne ning põhiõiguste riive ebaproportsionaalne. Enne kohtunikupensioni määramist on toimunud kohtuniku ametipalga tõus vaid väga üksikutel juhtudel. Kui 1. jaanuaril 2021 oleks kohtuniku ametipalk muutunud ja kaebajale oleks arvutatud kohtunikupension muudetud ametipalga alusel, võinuks selle indekseerimine juba 1. aprillil 2021 osutuda ebaõiglaseks. Praegusel juhul ei olnud aga tegemist sellise olukorraga, sest kohtuniku ametipalka muudeti viimati 1. aprillil 2020 (indekseerimise kaudu). Osa kohtunikupensionite indekseerimata jätmine võimaldab küll avalikke vahendeid mõningal määral kokku hoida, kuid mitte märkimisväärselt. Oleks saanud välistada indekseerimist ka nende kohtunike osas, kes on pensioneerunud eelmise aasta viimasel üheksal kuul, st välistada pensionite indekseerimist esimesel pensioniaastal, mitte jooksval aastal. Ebavõrdse kohtlemise mõju pensioneerunud kohtuniku õigustele on tuntav ning see ei kao aastatega. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et tal on ka 1. jaanuari 2021. a seisuga pensionile jäädes õigus kohtunikupensioni indekseerimisele 1. aprillil 2021.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
14. Riigikogu nimel arvamuse esitanud põhiseaduskomisjon leiab, et vaidlusalune säte – KS § 1327 lõige 2 – on põhiseadusega vastuolus, kuna kohtleb mõistliku põhjuseta inimesi ebavõrdselt. Varem oli tavaks tõsta paljudes ametites palka aasta algusest, mistõttu oleks jooksval aastal määratud pension olnud varem määratud pensionist nagunii suurem ja selle aprillis indekseerimise korral saaks aasta alguses pensioneeruv inimene suure eelise. Sätte eesmärk oli eelkirjeldatu ärahoidmine. Tegelikkuses ei tõsteta kohtunike palku 1. jaanuarist, vaid nende palkadele rakendub 1. aprillil indekseerimine, mille tulemusel palk muutub. Kui palku tõstetaks vahemikus 1. jaanuarist kuni 31. märtsini nii palju, et see kompenseeriks 1. aprillil toimuva pensionite indekseerimise, vastuolu põhiseadusega ei oleks.
15. Sotsiaalkaitseminister leiab, et KS § 1327 lõike 2 lauseosa „välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension” on põhiseadusvastane, kuna kohtleb pensionile läinud kohtunikke põhjendamatult ebavõrdselt. 1. jaanuarist kuni 31. märtsini pensionile jäänud kohtunikel ei ole õigust pensioni indekseerimisele sama aasta 1. aprillil, seega nad on halvemas olukorras võrreldes nende isikutega, kellele määrati kohtunikupension ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. detsembrini. Järgmistel aastatel indekseeritav summa on ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini pensionile jäänud kohtunikul alati väiksem võrreldes selle kohtunikuga, kes läheb pensionile vahemikus 1. aprillist kuni 31. detsembrini ja kelle pensioni määramise aluseks olev ametipalk on 1. aprillil indekseeritud. Vaidlusalusest sättest tulenevalt on indekseerimine välistatud kõigil aastatel, mitte üksnes aastal 2013. Ebavõrdset kohtlemist oleks saanud vältida, kui seaduses oleks näiteks kaks erinevat sätet: üks konkreetse ülemineku aasta ja teine edasise indekseerimise kohta.
16. Justiitsminister on seisukohal, et KS § 1327 lõige 2 ei kuulunud haldusasja lahendamisel kohaldamisele, mistõttu põhiseaduslikkuse järelevalve ei ole lubatav. Sätte vaidlusalust lauseosa tuli kohaldada üksnes 2013. aastal, mil KS § 1327 seadusesse lisati. Sellist tõlgendust kinnitab sätte asukoht rakendussätete peatükis, samuti seaduseelnõu 279 SE teise lugemise seletuskiri. Kuna KS § 1327 esimene redaktsioon jõustus 1. juulil 2013, siis ei olnud võimalik 2013. aastal määratud pensionit enam indekseerida ja esimene kohtunikupensioni indekseerimine sai toimuda 1. aprillil 2014. Riigikogu menetluses on kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (633 SE, XIV Riigikogu), millega muudetakse KS § 1327 lõige 2 selgemaks, jättes vaidlusaluse lauseosa sätte tekstist välja. Praktika, mille kohaselt satuvad sama aasta esimesel kolmel kuul pensionile siirdunud kohtunikud halvemasse olukorda kui ülejäänud sama aasta jooksul pensionile siirdunud kohtunikud, ei ole kooskõlas seadusandja tahtega. Kohtunikupensioni indekseerimine on võrdväärne kohtunikupalga indekseerimisega ning indekseerimise järel peaksid pensioneerunud kohtunikud saama pensionit 75% töötavate kohtunike palgast.
17. Kui sätet pidada haldusasja lahendamisel asjassepuutuvaks, on see põhiseadusega vastuolus, kuna rikub võrdse kohtlemise kohustust. Eesmärk välistada indekseerimine juhul, kui pension on arvutatud muudetud ametipalgast, ei õigusta ebavõrdset kohtlemist, kui kohtunikupensioni määramisele ei ole eelnenud kohtuniku ametipalga tõusu.
18. Riigihalduse ministri hinnangul ei kuulunud KS § 1327 lõike 2 vaidlusalune osa haldusasja lahendamisel kohaldamisele, kuna tegemist on rakendussättega, mis välistas pensioni indekseerimise üksnes 2013. aastal määratud pensionite puhul. Kui nõustuda halduskohtu tõlgendusega KS § 132⁷ lõikele 2, on säte vastuolus PS §-dega 12 ja 32.
19. Õiguskantsleri arvates oli KS § 1327 lõige 2 haldusasja lahendamisel asjassepuutuv ning vastuolus PS § 12 lõikega 1 ja §-ga 32 osas, milles välistab vahemikus 1. jaanuarist kuni 31. märtsini jooksva aasta palga alusel arvutatud kohtuniku vanaduspensioni indekseerimise sama aasta 1. aprillil. Säte on põhiseadusega vastuolus siis, kui pensioni määramise aluseks olevat ametipalka või selle koefitsienti pole vahemikus 1. jaanuarist kuni 31. märtsini suurendatud määral, mis välistaks pensioni väljamaksmisel alates 1. aprillist kohtunike ebavõrdse kohtlemise. Sätet ei ole võimalik tõlgendada nii, et enne sama aasta 1. aprilli kohtunikule jooksva aasta palga alusel määratud kohtunikupensionit on võimalik indekseerida.
PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE
20. Kohtute seaduse § 1327 teine lõige (alates 1. märtsist 2018 kehtivas sõnastuses):
„§ 1327. Kohtunikupensioni määramine ning maksmine
(2) Kohtunikupension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga.
[RT I, 28.12.2017, 1 - jõust. 01.03.2018]
[RT I, 04.07.2014, 34 - jõust. 26.06.2014 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kohtute seaduse § 1327 lõike 2 ja Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse § 3 punktiga 2 kohtute seaduse § 82 kehtetuks tunnistamine osas, milles need ei võimaldanud ümber arvutada kohtunike vanaduspensione lähtuvalt kohtunike ametipalkadest 1. juulil 2013.]”
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Kohtuasjas on vaidluse all esiteks küsimus, kas KS § 1327 lõige 2, mis välistab kohtunikupensioni indekseerimise selle aasta 1. aprillil, mil kohtunikule pension määrati, kohaldus üksnes 2013. aastal või ka kõigil järgnevatel aastatel (I). Juhul kui KS § 1327 lõige 2 kohtunikupensioni indekseerimise välistab, tuleb teiseks lahendada küsimus sätte põhiseadusele vastavusest (II).
I
22. Asja lahendamisel esimese või teise astme kohtu taotluse alusel võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks sellise õigustloova akti või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lõige 1 ja § 14 lõike 2 esimene lause). Riigikohtu praktikast tulenevalt on konkreetse normikontrolli menetluses asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk mille põhiseadusele mittevastavuse ja kehtetuse korral peaks kohus otsustama asja teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (vt Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15).
23. Põhiseaduslikkuse järelevalve algatanud Tallinna Halduskohus lahendas haldusasja, milles 2021. aasta alguses pensionile läinud kohtunik soovis vastustaja kohustamist tema vanaduspensioni indekseerimiseks 2021. aasta 1. aprilli seisuga ning seejärel pensioni indekseerimiseks 2022. aasta 1. aprilli seisuga. Vastustaja ei olnud kaebaja vanaduspensionit 2021. aastal indekseerinud, juhindudes KS § 1327 lõikest 2. Selle kohaselt indekseeritakse kohtunikupension kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses (KRAPS) nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga igal aastal 1. aprilliks, välja arvatud juhul, kui pension on arvutatud jooksva aasta palga alusel. Kaebajale oli vanaduspension määratud 2021. aasta jaanuaris ja see oli arvutatud jooksva aasta ehk 2021. a palga alusel. Kuigi kaebaja pension indekseeriti 2022. aasta 1. aprilliks, võttis vastustaja seejuures aluseks esialgse (2021. a jaanuaris) määratud ning 2021. aastal indekseerimata jäänud pensioni.
24. Menetlusosalised on erineval arvamusel selles, kuidas KS § 1327 lõiget 2 tõlgendada, mistõttu ollakse erimeelt ka sätte asjassepuutuvuse küsimuses. Justiitsminister ja riigihalduse minister leiavad, et KS § 1327 lõige 2 välistas kohtunikupensioni indekseerimise üksnes selle esimese redaktsiooni jõustumise aastal (2013). Ministrite hinnangul on säte käsitatav ühelt õiguslikult regulatsioonilt teisele üleminekut reguleerinud normina. Halduskohus ja ülejäänud menetlusosalised aga leiavad, et sättest tulenev indekseerimise välistus kohaldub ka kõigil järgnevatel aastatel juhtudel, mil pension arvutatakse jooksva aasta palga alusel ehk määratakse ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini. Haldusasja lahendamisel otsustava tähtsusega saaks KS § 1327 lõige 2 olla aga üksnes viimase tõlgenduse kohaselt, kuna üksnes siis oleks selle kehtivusest sõltunud kaebuse lahendamine. Esimest tõlgendust õigeks pidades ei oleks säte saanud välistada kaebajale 2021. a jaanuaris määratud pensioni indekseerimist ning selle kehtivus ei oleks mõjutanud kaebuse lahendamist.
25. KS § 1327 lõike 2 kehtiv ning vaidluse all olev redaktsioon on jõus alates 1. märtsist 2018. Normi tõlgendamisel tuleb aga arvestada selle esialgse, 1. juulist 2013 kuni 28. veebruarini 2018 kehtinud redaktsiooni vastuvõtmise asjaolusid. Seda põhjusel, et 2018. aastal muudeti üksnes sättes sisalduvat viidet KRAPS-i paragrahvile (vt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 28.12.2017, 1) § 3), muus osas jäi sätte sõnastus samaks.
26. Seadusandja viis 2013. aastal läbi kohtuniku ametipensionite (kokkuvõtlikult nimetatud kohtunikupensioniks) ulatusliku reformi, kehtestades Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse (RT I, 29.12.2012, 1) (edaspidi reformiseadus). Selle tulemusel ei ole pärast 1. juulit 2013 ametisse nimetatud kohtunikel enam õigust kohtunikupensionile, mille erinevad liigid (kohtuniku vanaduspension, kohtuniku väljateenitud aastate pension, kohtuniku töövõimetuspension ja kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension) olid seni olnud ette nähtud KS §-des 77–81, mis reformiseadusega kehtetuks tunnistati. Pärast 1. juulit 2013 ametisse nimetatud kohtunikele hakatakse pensionit maksma riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Kohtute seaduse rakendussätetes, §-des 1321–1327 nähti reformiseadusega aga ette reeglid kohtunikupensioni määramiseks ja maksmiseks neile kohtunikele, kes olid ametisse nimetatud enne 1. juulit 2013.
27. Pärast 1. juulit 2013 määratava ja makstava kohtunikupensioni indekseerimist reguleeriva KS § 1327 lõike 2 kohta selgitati reformiseaduse eelnõu (279 SE, XII Riigikogu) menetluses järgmist. Edaspidi ei arvutata kohtunikupensionit ümber siis, kui muutub kohtuniku ametipalk (nii nagu nägi seni ette KS § 82, mis reformiseadusega samuti kehtetuks tunnistati). Pensioni ostujõu kahanemist ja sellest tulenevat elatustaseme langust hakkab edaspidi vältima pensioni indekseerimine KRAPS-is sätestatud kõrgeima palgamäära indeksiga, mis sõltub tarbijahinnaindeksist ja sotsiaalmaksu laekumisest (kuni 28. veebruarini 2018 kehtinud KRAPS § 2 lõige 2; alates 1. märtsist 2018 KRAPS § 21 lõige 1 jj).
28. Praeguses asjas vaidluse all oleva ja aasta esimese kolme kuu jooksul määratud pensionile kohalduva indekseerimise välistuse põhjendamisel toodi reformiseaduse eelnõu menetluses välja võrdlus teiste, varem juba reformitud ametipensionitega: „Kaitseväelaste ja politseiametnike palk muutub (kui muutub) üldjuhul aasta algusest. Uue palga järgi arvutatud pensione pole õiglane kohe 1. aprillil indekseerida. Seetõttu on neis eriseadustes, mille alusel toimub juba eripensionide indekseerimine, sätestatud, et jooksva aasta palga alusel määratud pensione jooksval aastal ei indekseerita. See puudutab neid isikuid, kes jäävad jooksval aastal pensionile enne 1. aprilli. Kohtunikel muutub kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse järgi palk erineval ajal. Palga indekseerimine toimub 1. aprillil. Kui muutub palgamäär, hakkab see kehtima Riigikogu järgmise koosseisu volituste alguspäeval, mis on üldjuhul enne 1. aprilli. Olenemata sellest, millal palk muutub, lähtutakse käesolevas eelnõus sarnaselt teiste seadustega, et jooksva aasta palga alusel arvutatud pensione jooksval aastal ei indekseerita” (vt eelnõu teise lugemise seletuskiri, lk 4). Samuti selgitati reformiseaduse eelnõu seletuskirjas, et eeldusel, et muudatused kohtute seaduses hakkavad kehtima 1. juulil 2013, toimub pensionide esimene indekseerimine 1. aprillil 2014 (vt eelnõu teise lugemise seletuskiri, lk-d 4 ja 6).
29. Kolleegiumi hinnangul toetab nii KS § 1327 lõike 2 sõnastus kui ka reformiseaduse eelnõu seletuskiri tõlgendust, et sättes ette nähtud indekseerimise välistus kohaldub kõigil juhtudel, mil kohtunikupension määratakse ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. märtsini. Kui KS § 1327 lõike 2 vaidlusaluse osa eesmärgiks oleks olnud välistada kohtunikupensioni indekseerimine üksnes 2013. aastal, oleks selle sätestamine olnud ebavajalik, kuna reformiseaduse jõustumistähtaegu arvestades sai esimene indekseerimine nii või teisiti toimuda alles 2014. aasta 1. aprilliks. Ainuüksi KS § 1327 asukoht seaduse rakendussätete osas ei õigusta vastupidist tõlgendust. Reformiseadusega paigutati kohtunikupensioni regulatsioon rakendussätetesse tõenäoliselt põhjusel, et kohtunikupension pärast 1. juulit 2013 ametisse nimetatavatele kohtunikele kaotati.
30. Reformiseaduse eelnõu seletuskirjas väljendatud eesmärki arvestades võiks olla mõeldav ka tõlgendus, et määratud kohtunikupensioni indekseerimine on välistatud üksnes neil juhtudel, kui kohtuniku ametipalk on ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini tõusnud. Selline tõlgendus oleks aga sätte sõnastusega selges vastuolus. Ka eelnõu seletuskiri kinnitab, et kuigi eesmärgiks oli vältida palgatõusu ja indekseerimise kumuleerumisest tekkida võivat ebaõiglust, ei seotud indekseerimise välistust palgatõusu tingimusega. Seega sooviti indekseerimine välistada kõigil juhtudel, mil kohtunikupension määrati ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini.
31. Eeltoodud asjaolusid arvestades oli KS § 1327 lõige 2 haldusasja lahendamisel otsustava tähtsusega säte ning selle põhiseaduspärasuse kontroll on lubatav. Kolleegium hindab KS § 1327 lõike 2 põhiseaduspärasust ulatuses, milles see välistab jooksva palga alusel arvutatud kohtunikupensioni indekseerimise. KS § 1327 lõige 2 välistab kõigi kohtunike, s.o eristamata neid ametikoha järgi, pensioni indekseerimise. Samuti välistab see kõigi kohtunikupensioniliikide indekseerimise.
II
32. Järgnevalt hindab kolleegium, kas põhiõiguste riived, mille KS § 1327 lõige 2 kaasa toob, on põhiseadusega kooskõlas.
33. Põhiseadus kaitseb igaühe õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada (PS § 32 lõike 2 esimene lause). Omandipõhiõiguse kaitsealasse kuuluvad nii asjad kui ka rahaliselt hinnatavad õigused ja nõuded, sealhulgas õigus pensionile (vt Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-1-14, punkt 88). Omandipõhiõiguse riive on selle põhiõiguse kaitsealasse kuuluva õigusliku positsiooni igasugune ebasoodne mõjutamine (vt Riigikohtu üldkogu 31. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-69-09, punkt 57).
34. Õigus kohtunikupensionile on seaduse alusel tekkinud varaline õigus, mida kaitseb PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigus. Kohtunikupensionit puudutavate reeglite muutmisel tuleb arvestada ka isikute õiguspärast ootust (PS § 10) ja selle õiguse seotust kohtuniku sõltumatuse tagatistega (PS § 147 lõige 4) (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. märtsi 2021. a otsus asjas nr 5-20-7/12, punkt 35). Seadusandjal on küll avar otsustusruum ametipensioni süsteemi väljakujundamisel, kuid seejuures ei tohi isikuid põhjendamatult ebavõrdselt kohelda (vrd Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-1-14, punktid 118 ja 127).
35. KS § 1327 lõige 2 riivab nende isikute omandipõhiõigust, kellele ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini määratud kohtunikupensioni indekseerimise see säte esimesel (pensioni määramise) aastal välistab. Indekseerimine seisneb kohtunikule ametipalga alusel arvutatud pensioni (vt KS § 1326 lõige 1) korrutamises KRAPS §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga, mille tulemusel isikule väljamakstav pension suureneb. Nagu eespool kirjeldatud, on pensioni indekseerimise eesmärk kaitsta pensionit inflatsiooni eest. Indekseerimata jätmine tähendab seega, et isiku pension on mõnel määral väiksem, kui oleks indekseerimise korral, ning vähem kaitstud inflatsiooni mõju eest.
36. Vaidlusalusest sättest tulenevalt jääb ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini pensioneerunud kohtuniku pension indekseerimata üksnes esimesel aastal, kõigil järgnevatel aastatel tema pensionit indekseeritakse. See, kui palju on pension indekseerimata jätmisel väiksem, sõltub indeksi suurusest.
37. Haldusasja kaebaja näitel võib välja tuua, et tema pension oleks selle 2021. aastal indekseerimise korral olnud 59 eurot 95 senti (1,6%) suurem, kui oli indekseerimata jätmise tulemusel (vt täpsemalt eespool punkt 11). Indekseeritud ja indekseerimata pensioni suuruse erinevus ei ole küll väga suur, kuid arvestada tuleb seda, et tegemist on igakuise erinevusega, mis kandub edasi ka kõigisse järgnevatesse pensioni maksmise aastatesse. Hoolimata edaspidi toimuvast indekseerimisest jääb ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini pensioneerunud kohtuniku pension alati väiksemaks, kui oleks olnud pensioni esimesel aastal indekseerimise korral.
38. KS § 1327 lõige 2 riivab ka PS § 12 lõikes 1 tagatud üldist võrdsuspõhiõigust, mis keelab kohelda sarnases olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt (Riigikohtu üldkogu 30. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-86-15, punkt 47).
39. Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini pensioneeruvat kohtunikku koheldakse erinevalt võrreldes kohtunikega, kes pensioneeruvad ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. detsembrini. Kohtunike pension arvutatakse ametipalgalt, mis kujuneb kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära (5200 eurot) ja vastava ametikoha kohta käiva koefitsiendi korrutamisel (KRAPS § 1 lõige 2). Kohtunike ametipalga koefitsiendid on sätestatud KRAPS § 3 lõigetes 4, 8, 14 ja 16. Kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär on 5200 eurot ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks KRAPS §-s 21 sätestatud indeksiga (KRAPS § 2 lõige 1 ja § 21 lõige 1). Pärast indekseerimist loetakse kõrgeimaks palgamääraks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud kõrgeim palgamäär (KRAPS § 2 lõige 2).
40. Seega muutuvad indekseerimise tulemusel kohtunike ametipalgad iga aasta 1. aprilliks. Võttes näiteaastateks 2020 ja 2021, tähendab see, et ajavahemikul 1. aprillist 2020 kuni 31. märtsini 2021 kohtuniku ametipalk ei muutu. Seega arvutatakse kõigi selle aja jooksul pensioneeruvate ja samal ametikohal töötanud kohtunike pension sama ametipalga alusel ehk nende pension on sama suur. 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2020 pensioneerunud kohtunike pension ka indekseeritakse 2021. aasta 1. aprilliks, mistõttu on neile makstav pension indekseerimise võrra suurem. Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021 pensioneeruvate kohtunike pensionit aga ei indekseerita, mistõttu jääb neile makstav pension 1. aprillil 2021 samaks ning on sellest hetkest alates väiksem kui võrdlusgrupil (1. aprillist kuni 31. detsembrini 2020 pensioneerunud kohtunikud). 1. jaanuaril kuni 31. märtsil 2021 pensioneerunud kohtunike pension on ka väiksem kui 1. aprillist 2021 kuni 31. märtsini 2022 pensioneeruvate kohtunike pension, kuna neile määratakse pension 2021. a aprilliks indekseeritud ametipalga alusel.
41. PS § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades tingimuseks, et piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas) (Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2019. a otsus asjas nr 5-18-5/17, punkt 65). Kuivõrd vaidlusalune säte riivab nii omandipõhiõigust kui ka võrdsuspõhiõigust, kontrollib Riigikohus riivete põhiseaduspärasust koos.
42. Nii omandipõhiõigus kui ka üldine võrdsuspõhiõigus on lihtsa piiriklausliga (seadusereservatsiooniga) põhiõigused, mida võib riivata igal põhiseadusega kooskõlas oleval eesmärgil (Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-1-14, punkt 113). Reformiseaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et KS § 1327 lõikes 2 sätestatud indekseerimise välistuse eesmärk on vältida pensioneerunud kohtunike ebavõrdset kohtlemist, mis võiks tekkida juhul, kui enne kohtunikupensioni indekseerimist tõuseb ametipalk, mille alusel määratud pension on arvutatud. Seega on eesmärgiks PS § 12 lõikes 1 nõutud võrdse kohtlemise tagamine ning tegemist on legitiimse eesmärgiga.
43. Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik aga üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades (Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2019. a otsus asjas nr 5-18-5/17, punkt 65).
44. Kohtunikupensioni indekseerimine saaks tuua kaasa kohtunike ebavõrdse kohtlemise üksnes juhul, kui ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk tõepoolest muutuks ning seda sellises ulatuses, mis (koostoimes aprillis toimuva indekseerimisega) tooks kaasa võrreldes teiste kohtunikega kõrgema pensioni.
45. Kehtivas õiguses näeb kohtuniku ametipalga muutumise ette KRAPS eespool kirjeldatud viisil – kõrgeima palgamäära iga-aastase indekseerimise kaudu. Väljaspool indekseerimist saab kohtuniku ametipalk muutuda üksnes juhul, kui seadusandja muudab seadust, eelkõige nii, et kehtestab (5200 euro asemel) KRAPS § 2 lõikes 1 uue algse kõrgeima palgamäära. Selline kõrgeim palgamäär jõustuks Riigikogu järgmise koosseisu volituste alguspäeval (KRAPS § 4). See kuupäev ei ole seaduses kindlaks määratud, vaid sõltub Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisest, mis toimub pärast kaebuste lahendamist ja Riigikogu liikmete registreerimist (Riigikogu valimise seaduse § 74 lõiked 1 ja 3). Enamasti on see siiski toimunud enne valimisaasta 1. aprilli.
46. KRAPS-i varasem (kuni 28. veebruarini 2018 kehtinud) redaktsioon nägi ette kõrgeima palgamäära (alates 2009. aastast 5200 eurot, KRAPS § 2 lõige 1) iga-aastase indekseerimise seaduses sätestatud indeksiga. KRAPS-i kehtiva redaktsiooni järgi loetakse kõrgeimaks palgamääraks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud kõrgeim palgamäär, mida seejärel indekseeritakse (s.o erinevalt varasemast indekseerimised kumuleeruvad) (KRAPS § 2 lõige 2). KRAPS-i muutmise eesmärgiks oli tagada majandusolukorra muutumise väljendumine palkades (kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (513 SE, XIII Riigikogu), teise lugemise seletuskiri). Ühtlasi vähendab kehtiv regulatsioon vajadust muuta seaduses n-ö algset kõrgeimat palgamäära (5200 eurot), mille muutmise vajadust pidi Riigikogu varem regulaarselt hindama (2018. aastal tunnistati kehtetuks ka KRAPS § 4 esimene lause, mille kohaselt pidi seadusandja vajaduse korral otsustama koosseisu kolmanda aasta kevadistungjärgul palgamäära muutmise).
47. Kuigi kehtiv õigus kohtuniku ametipalga muutumist väljaspool 1. aprilliks toimuvat indekseerimist ette ei näe ning palgamäära vastavust majanduslikule olukorrale tagab kumuleeriv indekseerimine, ei ole siiski välistatud, et seadusandja otsustab esialgset kõrgeimat palgamäära (5200 eurot) muuta. Samuti pole välistatud uue palgamäära jõustumine ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. märtsini. Kuigi KS § 1327 lõikes 2 sätestatud meede (indekseerimise välistus) saab eesmärgi saavutamisele kaasa aidata üksnes seadusmuudatuse tulemusel, ei saa meedet pidada ilmselgelt ebasobivaks.
48. Eesmärki aitaks aga kolleegiumi hinnangul paremini saavutada see, kui indekseerimise välistus rakenduks ainult nendel juhtudel, mil pensioni arvutamise aluseks olnud ametipalk oli tõusnud. See tähendaks erinormi kehtestamist, mis võimaldaks arvesse võtta ametipalga muutumise hetke ning ulatust. Sellisel juhul saaks indekseerimata jätta üksnes nende kohtunike pensionid, kelle pension oleks palgatõusu ja indekseerimise tulemusel ebaõiglaselt kõrgem teiste kohtunike pensionitest. Selline meede riivaks põhiõigusi vähem ja kohtleks isikuid võrdsemalt, mistõttu on KS § 1327 lõikes 2 ette nähtud indekseerimise välistus kolleegiumi arvates ebavajalik ning seega põhiseadusega vastuolus.
49. Kolleegiumi seisukohta kinnitab ka asjaolu, et Riigikogu võttis 8. veebruaril 2023 vastu kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (633 SE, XIV Riigikogu), mille § 1 punktiga 60 jäeti KS § 1327 lõikest 2 välja lauseosa „välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension”. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli eesmärgiks kõrvaldada normist ebaselgus, mis võimaldas 1. jaanuarist kuni 31. märtsini pensioneerunud kohtunikke võrreldes teistega halvemini kohelda (lk 32). KS § 1327 lõike 2 vaidlusaluse osa kehtetuks tunnistamine seadusandja poolt ei välista siiski vajadust tuvastada praeguses asjas sätte põhiseadusvastasus, kuna seadusandja tunnistab sätte kehtetuks edasiulatuvalt, halduskohtu menetluses tuli aga kohaldada varasemat redaktsiooni.
50. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et KS § 1327 lõikes 2 sätestatud indekseerimise välistus riivab põhiseadusvastaselt PS §-s 32 tagatud omandipõhiõigust ja PS § 12 lõikes 1 tagatud üldist võrdsuspõhiõigust. Tuginedes PSJKS § 15 lõike 1 punktile 2, tunnistab kolleegium KS § 1327 lõike 2 lauseosa „välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension” põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Kõve, Velmar Brett, Heiki Loot, Nele Parrest, Urmas Volens