Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.03.2007 Avaldamismärge: RT I 2007, 24, 128 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seadus Vastu võetud 21.02.2007 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 7. märtsi 2007. a otsusega nr 129 § 1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 2002, 35, 216; 2005, 39, 308) § 54 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.» § 2. Asjaõigusseaduses (RT I 1993, 39, 590; 2005, 59, 464) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 158 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 158. Tehnovõrgud ja -rajatised (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. (3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (4) Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. (5) Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.»; 2) seadust täiendatakse §-dega 1581 ja 1582 järgmises sõnastuses: « § 1581. Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse tekkimist käesoleva seaduse §-s 158 sätestatud korras. § 1582. Tehnorajatise talumise eest tasu maksmine (1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu käesoleva seaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 154 kehtestatud suuruses. Riigile kuuluvale maale ehitatud § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu ei maksta. (2) Tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Taotluse vormi ja esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. (3) Jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1. juuliks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse alusel makstakse tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule pärast täiendava taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud korras. Kinnisasja omaniku vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast lõikes 2 sätestatud taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud tähtaegadest lähtudes. (5) Tasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks. (6) Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse esitada korteriühistu või korteriomandite valitseja. Sellisel juhul makstakse hüvitis korteriühistule või korteriomandite valitsejale, kes on kohustatud vastava hüvitise maksma korteriomanikele või tasaarvestama selle majandamiskulude nõudega. (7) Tasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab iga aasta 1. juulist.» § 3. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (RT I 1993, 72/73, 1021; 2006, 19, 148) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 152 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 152. Tehnovõrgu ja -rajatise talumine (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. (2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.»; 2) paragrahv 153 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 154 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 154. Tasu tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest (1) Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb seadusest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus taotleda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest asjaõigusseaduse § 1582 lõikes 2 sätestatud korras. Tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest hakatakse arvestama tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. novembrist eeldusel, et vastav taotlus esitatakse hiljemalt 2010. aasta 1. juuliks. (2) Kinnisasja omanikule tema kinnisasjal paikneva tehnovõrgu või -rajatise talumise või tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndist tuleneva maa kasutamise kitsenduse talumise eest makstava iga-aastase tasu suurus on tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndile vastava maa üheprotsendilise maksustamishinna arvulise näitaja ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud koefitsiendi korrutis. Hoones paikneva tehnorajatise talumise eest makstava tasu suurus on hoone selle reaalosa, milles paikneb tehnorajatis, suurusele vastava maa üheprotsendilise maksustamishinna arvulise näitaja ja lõikes 4 sätestatud kasutamise otstarbe koefitsiendi korrutis. Kui maale ei ole maa maksustamishinna määramisel sihtotstarvet määratud, siis käsitletakse nimetatud maad sihtotstarbeta maana. (3) Maa sihtotstarbe koefitsient on elamumaal ja kaitsealusel maal – 0,75; ärimaal – 0,5; tootmismaal, mäetööstusmaal ja sotsiaalmaal – 0,25; veekogude maal, transpordimaal, jäätmehoidla maal, riigikaitsemaal ja maatulundusmaal – 0,1 ning sihtotstarbeta maal – 0,05. Kui maale on määratud mitu sihtotstarvet, võetakse tasu arvestamisel aluseks sihtotstarve, mis on määratud maale suuremas ulatuses. Kui maale määratud sihtotstarbed on võrdsed, võetakse tasu arvestamisel aluseks suurim koefitsient. (4) Hoones paikneva tehnorajatise puhul, kui hoone osa kasutamise võimalus puudub täielikult, on kasutamise otstarbe koefitsient 10; kui hoone osa kasutamise võimalus puudub osaliselt, on kasutamise otstarbe koefitsient 5.» § 4. Ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297; 2006, 58, 439) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 23 lõike 5 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: «Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Ehitusloa väljastamisest teavitatakse kinnisasja omanikku.»; 3) paragrahvi 23 lõike 51 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Elektrituruseaduses sätestatud võrgu või liini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut, järgmiselt:»; 4) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on tehnorajatise omanik kohustatud teavitama ehitamise alustamisest puudutatud kinnisasja omanikke tähitud kirjaga või isiklikult allkirja vastu.»; 5) paragrahvi 33 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (8) Kasutusloa taotluse peab esitama ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Kasutusluba väljastatakse ehitise omanikule. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes.»; 6) paragrahvi 76 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Võrguettevõtja elektrituruseaduse ja maagaasi seaduse tähenduses, vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses, sideettevõtja elektroonilise side seaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses esitab digitaalselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile hiljemalt 2009. aasta 1. aprilliks riiklikusse hooneregistrisse või riiklikusse ehitusregistrisse kandmata õiguslikul alusel ehitatud elektriliini või sellega liituva ehitise või gaasivõrgu või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kohta või elektroonilise side seaduse tähenduses liinirajatise kohta käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud andmed koos ehitise kohta käiva mõõdistusprojektiga, kui võrguettevõtja, vee-ettevõtja või sideettevõtja ei taotle nimetatud ehitistele kasutusluba. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kannab nimetatud andmed ehitisregistrisse.» § 5. Planeerimisseaduses (RT I 2002, 99, 579; 2006, 14, 111) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Kui detailplaneeringu või käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud planeeringu algatamisel on teada või detailplaneerimise käigus selgub, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates või detailplaneeringu käigus asjaolude selgumise päevast arvates.»; 2) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Kui üldplaneeringuga hajaasustusalal või detailplaneeringuga tiheasustusalal kavandatu või käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud planeeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.»; 3) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: « § 221. Tehnovõrgu ja -rajatise planeerimise erisused (1) Tehnovõrgu või -rajatise asukoht määratakse planeeringus tehniliselt ja majanduslikult otstarbekal ning nende kinnisasja omanike, kelle kinnisasjadel planeeritav tehnovõrk või -rajatis paiknema hakkab, huve võimalikult vähesel määral kahjustaval viisil. (2) Tehnovõrgud ja -rajatised planeeritakse, arvestades olemasolevaid ehitisi, tehnovõrke ja -rajatisi ning muid kitsendusi. Kui kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatisega võrguühenduse loomiseks on vajalik luua ühendus olemasoleva tehnovõrgu või -rajatisega, mis ei asu planeeritaval maa-alal, siis peab planeeringu algataja laiendama planeeritavat maa-ala selliselt, et planeering hõlmaks kogu loodavat võrguühendust. (3) Kui planeeritaval maa-alal hakkab paiknema tehnovõrk või -rajatis, mis kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isikutele (avalikes huvides ehitatav tehnovõrk või -rajatis), kaasatakse need isikud detailplaneeringu koostamisse. Planeeringu koostaja teeb nimetatud isikutega koostööd, et määrata avalikes huvides ehitatava tehnovõrgu või -rajatise tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas asukoht. Asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isikutel on õigus teha planeeringu koostajale ettepanekuid avalikes huvides ehitatava tehnovõrgu või -rajatise planeeritavale maa-alale paigutamise vajaduse ning sellise tehnovõrgu või -rajatise asukoha kohta.»; 4) seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses: « § 291. Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamise erisused (1) Mitut kohalikku omavalitsust läbiv joonehitis (edaspidi joonehitis) käesoleva seaduse tähenduses on: 1) riigimaantee; 2) raudtee; 3) torujuhe; 4) kõrgepingeliin. (2) Joonehitise trassi koridori asukoht määratakse üldjuhul maakonnaplaneeringuga. Asukohavalikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. (3) Joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu lähtekohtade, eskiislahenduste, võimalike asukohavariantide ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldatakse koostöös kohaliku omavalitsusega avalikke arutelusid. (4) Maavanem teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga eeldatavasti joonehitise koridori jäävate kinnisasjade omanikele hiljemalt kaks nädalat enne joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku algust planeeringu avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha. (5) Pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist kantakse joonehitise asukoht vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse. Joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu otsus jõustub järgmisel päeval pärast joonehitise asukoha kandmist kõigisse joonehitise asukohavaliku ala kehtestatud üldplaneeringutesse. (6) Kui joonehitise asukoht on valitud maakonnaplaneeringuga, toimub joonehitise projekti koostamine kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Kui joonehitise juurde kuulub selle kasutamisega seotud hoonete ja rajatiste kogum (raudteejaama hooned, alajaam või muu selline), koostatakse selle ehitamise aluseks vajalik detailplaneering maakonnaplaneeringu alusel.» § 6. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 2005, 40, 312) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna «riigikaitse-,» ja lõiget täiendatakse punktiga 153 järgmises sõnastuses: « 153) riigikaitseliste objektide rajamiseks või laiendamiseks;»; 2) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kui kinnisasja sundvõõrandamine ei ole otstarbekas, võib kinnisomandit üldistes huvides kitsendada sundvalduse seadmisega. Sundvalduse seadmisele kohaldatakse kinnisasjade sundvõõrandamise sätteid, kui käesolevast paragrahvist või käesoleva seaduse 81. peatükist ei tulene teisiti.»; 3) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «asjaõigusega» sõnadega «või asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamises»; 4) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses: «81. peatükk SUNDVALDUSE SEADMINE TEHNOVÕRGU JA -RAJATISE TALUMISKOHUSTUSE KEHTESTAMISEKS § 461. Sundvalduse seadmine tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustuse kehtestamiseks (1) Asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamiseks seatakse käesolevas seaduses sätestatud eeldustel sundvaldus asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isiku kasuks. (2) Sundvalduse seadmine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel on lubatud planeerimisseaduse mõistes detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu või planeerimisseaduse §-s 291 nimetatud planeeringu alusel ja detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel käesoleva seaduse §-s 463 nimetatud projekteerimistingimuste või planeerimisseaduse §-s 291 nimetatud planeeringu alusel. (3) Sundvalduse seadmise otsustab organ, kelle pädevuses on kehtestada planeering, millega kavandatakse vastavate tehnovõrkude või -rajatiste rajamine. Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral seab sundvalduse kohalik omavalitsus üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimuste alusel. (4) Kui kohtus vaidlustatakse mitu sama sundvalduse seadmise menetluse käigus tehtud otsust või toimingut või mitu käesoleva seaduse §-s 463 sätestatud menetluse käigus tehtud otsust või toimingut, lahendatakse vaidlused ühe menetluse raames. § 462. Sundvalduse seadmine tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustuse kehtestamiseks detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel (1) Kui asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isik, kes soovib ehitada kinnisasjale avalikes huvides tehnovõrku või -rajatist, ei ole kolme kuu jooksul niisuguse detailplaneeringu kehtestamisest arvates, mis näeb ette kinnisasjale avalikes huvides tehnovõrgu või -rajatise ehitamise, saavutanud kinnisasja omanikuga asjaõigusseaduse § 158 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kokkulepet, võib ta käesoleva seaduse § 461 lõikes 3 nimetatud organile esitada kinnistule sundvalduse seadmise taotluse. Kui tehnovõrk või -rajatis, mille ehitamiseks sundvalduse seadmist taotletakse, paikneb mitmel kinnisasjal, võib sundvalduse seadmise taotluse esitada kõigi nimetatud kinnisasjade suhtes eraldi või ühiselt. (2) Sundvalduse seadmise taotlus peab sisaldama: 1) sundvalduse seadmise taotleja nime ning asukohta koos kinnitusega, et isik, kes sundvalduse seadmist taotleb, kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isikute hulka; 2) kinnisasjade, mille suhtes sundvalduse seadmist taotletakse, omanike nimesid ning elu- või asukohti; 3) kinnisasjade, mille suhtes sundvalduse seadmist taotletakse, asukohti ja kinnistu numbreid; 4) sundvalduse seadmise eesmärgi kirjeldust koos viitega kehtestatud detailplaneeringule, mille alusel sundvalduse seadmist taotletakse. (3) Sundvalduse seadmise taotlusele tuleb lisada: 1) kinnisasja, mille suhtes sundvalduse seadmist taotletakse, kinnistusregistri osa ärakiri; 2) katastriõiend ja katastriüksuse plaan; 3) väljavõte maa-ala planeeringust; 4) tehnovõrgu või -rajatise, mille ehitamiseks sundvalduse seadmist taotletakse, eskiisprojekt. (4) Sundvalduse seadmise otsuse tegemisel kontrollib käesoleva seaduse § 461 lõikes 3 nimetatud organ üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete õigsust. (5) Sundvalduse seadmise otsus peab sisaldama: 1) kinnisasja omaniku ja asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isiku nimesid ja elu- või asukohti; 2) teavet, et isik, kelle kasuks sundvaldus seatakse, kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isikute hulka; 3) kinnisasja asukohta ja kinnistu numbrit; 4) viidet sundvalduse seadmise aluseks olevale planeeringule; 5) viidet talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele. (6) Sundvalduse seadmise otsuse teinud organ toimetab otsuse kinnisasja omanikule viivitamata kätte väljastusteatega tähtkirjaga või allkirja vastu teatisel, millele märgitakse otsuse üleandmise aeg. Kui otsust ei õnnestu kinnisasja omanikule nimetatud viisil kätte toimetada, puuduvad andmed vastava isiku aadressi kohta, isik ei ela teadaoleval aadressil, tema tegelik viibimiskoht ei ole teada või otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, avaldatakse otsuse resolutiivosa üleriigilise levikuga päevalehes, millega loetakse otsus isikule kättetoimetatuks. (7) Sundvalduse seadmise otsuse teinud organ esitab jõustunud sundvalduse seadmise otsuse ehitisregistrile. § 463. Sundvalduse seadmine tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustuse kehtestamiseks detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel (1) Asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud isik esitab valla- või linnavalitsusele sundvalduse seadmise taotluse. Taotlus peab sisaldama käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 1–3 ja 7 sätestatut ning kinnitust, et taotleja kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isikute hulka. (2) Valla- või linnavalitsus teavitab kahe nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest arvates kinnisasja omanikku tähtsaadetisena edastatud kirjaga projekteerimistingimuste väljastamisest, mille elluviimisega kaasneb asjaõigusseaduse § 1581 ettenähtud talumiskohustuse tekkimine. (3) Kinnisasja omanikul on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirja kättesaamisest arvates nelja nädala jooksul esitada oma arvamus ja vastuväited. (4) Valla- või linnavalitsus teatab kinnisasja omanikule tema esitatud arvamuse ja vastuväidete kohta oma seisukoha kahe nädala jooksul arvamuse ja vastuväidete saamisest arvates posti teel saadetud arvamuse ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga, elektronposti teel saadetud arvamuse ja vastuväidete puhul elektronposti teel. (5) Valla- või linnavalitsus teeb sundvalduse seadmise otsuse, mis peab sisaldama: 1) kinnisasja omaniku ja asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isiku nimesid ja elu- või asukohti; 2) teavet, et isik, kelle kasuks sundvaldus seatakse, kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isikute hulka; 3) kinnisasja asukohta ja kinnistu numbrit; 4) viidet talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele; 5) andmeid kinnisasja omaniku ja asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isiku vahelise kokkuleppe või kinnisasja omaniku nõusoleku olemasolu kohta. (6) Sundvalduse seadmise otsus toimetatakse kinnisasja omanikule ja asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isikule kätte käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 sätestatud korras. (7) Sundvalduse seadmise otsuse teinud organ esitab jõustunud sundvalduse seadmise otsuse ehitisregistrile.» § 7. Rakendussätted Tehnovõrgu või -rajatise talumise tasu makstakse esimese aasta eest välja hiljemalt järgmise aasta 1. märtsiks. Tehnovõrgu või -rajatise talumise tasu ajavahemiku eest alates 2004. aasta 30. oktoobrist kuni käesoleva seaduse jõustumiseni makstakse välja aasta jooksul avalduse esitamisest arvates. Riigikogu esimees Toomas VAREK