Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisega

Vastu võetud 21.03.2013 nr 48

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 31 lõike 2, Kaitseväe korralduse seaduse § 46 lõike 2, lennundusseaduse § 4 lõike 1, rahuaja riigikaitse seaduse § 5 lõike 2 punkti 17 ning § 10¹ lõike 2, rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 20 lõike 2, § 21¹ lõike 1 ja § 25 lõike 1, rakenduskõrgkooli seaduse § 4 lõike 2 ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse § 9 punkti 4 alusel.

§ 1.  Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2005. a määruses nr 251 „Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 punktis 2 asendatakse sõna „kaitseväe” sõnadega „Kaitseväe ja Kaitseliidu”;

2) paragrahvi 7 lõigete 2, 3 ja 6 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „kaitseväe” sõnaga „Kaitseväe”;

3) paragrahvi 9 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) Kaitsevägi;”;

4) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) Kaitseliit.”.

§ 2.  Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruses nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõna „kaitsevägi” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes;

2) paragrahvis 10 asendatakse sõnad „kaitseväe vastav teenistus” sõnadega „Kaitseväe vastav struktuuriüksus”;

3) paragrahvi 13 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) Kaitseväe ja Kaitseliidu laskeharjutused;”.

§ 3.  Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruses nr 162 „Pädeva ülema poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks jõu kasutamise otsustamine rahuajal” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna „kaadrikaitseväelasest” sõnaga „tegevväelasest”;

2) paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „kaitseväe” sõnaga „Kaitseväe”.

§ 4.  Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2009. a määruses nr 177 „Päästetööde ja eriolukorra tööde tegemisel kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „kaitsevägi” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna „tegevteenistuses”;

3) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kaitseliidu kasutamine käesoleva määruse tähenduses on Kaitseliidus sõjaväelise auastmega ametikohal oleva tegevväelase ning Kaitseliidu tegevliikme ja toetajaliikme (edaspidi koos Kaitseliidu liige) ning Kaitseliidu vara kaasamine päästetöö ja eriolukorra töö tegemiseks.”;

4) paragrahvi 5 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kaitseliidu kasutamise otsustaja määrab muu hulgas Kaitseliidu liikmete kogunemise koha või kogunemise kohad, kust alates tagab Kaitseliit transpordi päästetöö või eriolukorra töö tegemise kohta.

(3) Kaitseliidu kasutamise otsustanud ülem või pealik teavitab oma otsusest viivitamata Kaitseministeeriumi.”;

5) paragrahvi 5 lõikes 4 asendatakse sõnad „Kaitseväe juhatajal” sõnaga „Kaitseministril”;

6) paragrahvi 6 pealkirjas ja lõigetes 2–4 asendatakse läbivalt sõnad „Kaitseliidu tegevliige” sõnadega „Kaitseliidu liige” vastavas käändes.

§ 5.  Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2004. a määruses nr 215 „Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud lepinguvälise kahjunõude menetlemise, kompenseerimise ning kahjuhüvitisest loobumise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „Kaitseväe Peastaap” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 lõiget 1 ja § 6 lõiget 2 täiendatakse enne sõna „kaitseväe” sõnaga „Eesti”;

3) paragrahvi 5 lõikes 1, § 6 lõikes 1, §-s 14 ja § 15 lõikes 2 asendatakse sõnad „Kaitseväe Peastaabi ülem” sõnadega „Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem” vastavas käändes;

4) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) „Põhja-Atlandi pakti osapoolte relvajõudude staatust käsitlevas lepingus” sätestatuga sarnastel tingimustel välisriigis viibiva Eesti kaitseväe teenistusülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamist korraldab Kaitseväe juhataja Eesti kaitseväe eelarvest vastavalt nimetatud välislepingus sätestatule ja välisriigi relvajõudude kahju menetlemisega tegeleva asutuse taotlusele.”;

5) paragrahvi 9 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Välisriigis viibiva Eesti kaitseväe poolt väljaspool teenistusülesannete täitmist tekitatud kahju hüvitatakse Eesti kaitseväe eelarvest. Kahju hüvitamine kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga.”;

6) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Isiku surma põhjustamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel lähetab Kaitsevägi lisaks lõikes 1 nimetatud kaitseväelasele tekitatud kahju menetlema täiendava Kaitseväe esindaja.”;

7) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kahju kannatanud isik esitab Eesti kaitseväe poolt teenistusülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise taotluse Eesti kaitseväe esindajale, kes edastab taotluse esimesel võimalusel vastavalt § 11 lõikes 1 või 2 sätestatud isikule.”.

§ 6.  Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2004. a määruses nr 238 „Riigivara ümberjaotamise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõna „kaitsevägi” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) Politsei- ja Piirivalveamet;”;

3) paragrahvi 7 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „mobilisatsiooni riiklikusse keskregistrisse” sõnaga „mobilisatsiooniregistrisse”.

§ 7.  Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määruse nr 12 „Sisekaitseakadeemia põhimäärus” § 25 lõike 3 punktis 8 asendatakse sõna „kaitseväeteenistuse” sõnadega „aja- või asendusteenistuse”.

§ 8.  Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruses nr 345 „Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord” asendatakse läbivalt sõnad „Kaitseväe Peastaap” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes.

§ 9.  Määrus jõustub 1. aprillil 2013. a.