Kaitseväe põhimäärus
Vastu võetud 27.03.2013 nr 52
Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Kaitsevägi
(1) Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas.
(2) Oma ülesannete täitmisel esindab Kaitsevägi riiki.
§ 2. Asukoht
(1) Kaitseväe postiaadress on Juhkentali 58, 15007 Tallinn.
(2) Kaitseväe struktuuriüksuste asukohad sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes.
§ 3. Kaitseväe ingliskeelne nimetus
Kaitseväe nimetus inglise keeles on Estonian Defence Forces. Kaitseväe nimetuse ingliskeelne lühend on „EDF”.
2. peatükk Kaitseväe ülesehitus
§ 4. Kaitseväe ülesehitus
(1) Kaitseväe struktuuriüksused jagunevad:
1) Kaitseväe juhataja alluvuses olevad struktuuriüksused;
2) maaväe koosseisus olevad struktuuriüksused;
3) mereväe koosseisus olevad struktuuriüksused;
4) õhuväe koosseisus olevad struktuuriüksused.
(2) Kaitseväe väeüksuseks on kaitseringkond, brigaad, pataljon, divisjon ja baas.
(3) Väeüksused jagunevad rahuaja üksusteks ja sõjaaja üksusteks.
(4) Rahuaja üksused on:
1) alaline väeüksus;
2) reservüksus;
3) ajutine üksus.
(5) Sõjaaja üksused on:
1) rahuaja struktuuriüksuste või allüksuste baasil mobilisatsiooni käigus moodustatud üksus;
2) ajutine üksus.
§ 5. Alaliselt tegutsevad struktuuriüksused, nende paiknemine ja kuulumine väeliiki
(1) Kaitseväe juhataja alluvuses olevad struktuuriüksused on:
1) Kaitseväe peastaap asukohaga Tallinna linn;
2) Kaitseväe erioperatsioonide üksus asukohaga Tallinna linn;
3) Kaitseväe logistikakeskus asukohaga Tallinna linn;
4) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused asukohaga Tartu linn;
5) logistikapataljon asukohaga Tallinna linn;
6) luurepataljon asukohaga Tallinna linn;
7) NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent asukohaga Tallinna linn;
8) staabi- ja sidepataljon asukohaga Tallinna linn;
9) sõjaväepolitsei asukohaga Tallinna linn.
(2) Maaväe koosseisus olevad struktuuriüksused on:
1) maaväe staap asukohaga Tallinna linn;
2) Kirde kaitseringkond asukohaga Tapa vald;
3) Lõuna kaitseringkond asukohaga Luunja vald;
4) Lääne kaitseringkond asukohaga Sauga vald;
5) Põhja kaitseringkond asukohaga Tallinna linn;
6) 1. jalaväebrigaad asukohaga Paldiski linn;
7) Kalevi jalaväepataljon asukohaga Paldiski linn;
8) Kuperjanovi jalaväepataljon asukohaga Võru linn;
9) pioneeripataljon asukohaga Tapa vald;
10) Scoutspataljon asukohaga Paldiski linn;
11) suurtükiväepataljon asukohaga Tapa vald;
12) tagalapataljon asukohaga Paldiski linn;
13) vahipataljon asukohaga Tallinna linn;
14) Viru jalaväepataljon asukohaga Jõhvi vald;
15) õhutõrjepataljon asukohaga Tapa vald.
(3) Mereväe koosseisus olevad struktuuriüksused on:
1) mereväe staap asukohaga Tallinna linn;
2) mereväebaas asukohaga Tallinna linn;
3) miinilaevadivisjon asukohaga Tallinna linn.
(4) Õhuväe koosseisus olevad struktuuriüksused on:
1) õhuväe staap asukohaga Tallinna linn;
2) lennubaas asukohaga Vasalemma vald;
3) õhuseiredivisjon asukohaga Vasalemma vald.
§ 6. Sõjaaja ja reservüksused
Sõjaaja ja reservüksused ja nende paiknemine on toodud lisas 1.
3. peatükk Struktuuriüksuste põhiülesanded
§ 7. Struktuuriüksuse üldised ülesanded
(1) Struktuuriüksuse üldised ülesanded on:
1) struktuuriüksuse valduses oleva taristu haldamine, hooldamine ja remontimine;
2) ettepaneku tegemine Kaitseväe logistikakeskusele taristu arendamiseks, haldamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks, kui struktuuriüksusel vastav võimalus puudub;
3) asja ostmise ning teenuse või ehitustöö tellimise hanke tehnilise kirjelduse koostamine või koostamisel osalemine;
4) asja ostmise ning teenuse või ehitustöö tellimise hanke tehnilise kirjelduse esitamine hanke planeerijale;
5) tervishoiuteenuse tagamine oma üksuses;
6) vastuvõtva riigi toetuse osutamine oma vastutusalas koostöös Kaitseväe teiste struktuuriüksuste ja väeliikide ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega;
7) kaitseväelastele sõjaväelise väljaõppe korraldamine;
8) üksuse lahinguvalmiduse tagamine;
9) sõjaaja ja reservüksuste formeerimise korraldamine formeerimisülesannete järgi;
10) teiste riigiasutuste toetamine seaduse alusel;
11) teiste õigusaktidest tulenevate või kõrgema ülema antud ülesannete täitmine.
(2) Struktuuriüksuste lisaülesanded on toodud §-des 8–16.
§ 8. Eraldiseisvad staabid
(1) Kaitseväe peastaabi põhiülesanded lisaks Kaitseväe korralduse seaduses ja § 7 lõikes 1 sätestatule on:
1) Kaitseväe juhataja nõustamine ja tema tegevuse toetamine;
2) Kaitseväe tegevuse planeerimine, arendamine ja korraldamine;
3) Kaitseväe esindamine Kaitseväe juhataja volituse alusel;
4) Kaitseväe väeüksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime hindamine;
5) logistika ja vastuvõtva riigi toetuse korraldamine Kaitseväes;
6) rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise koordineerimine Kaitseväes;
7) Kaitseväe varustuse ja taristu arendamise ning hangete koordineerimine;
8) Kaitseväe võimenõuete määramine;
9) valmisolekuastmete rakendamise ja mobilisatsiooni ettevalmistamine, juhtimine ning kontrollimine;
10) personalitöö korraldamine Kaitseväes;
11) side- ja juhtimissüsteemide kasutamise korraldamine Kaitseväes;
12) Kaitseväe, sealhulgas peastaabi, eelarve eelnõu koostamine;
13) sisekontrolli ja siseauditi korraldamine Kaitseväes;
14) Kaitseväe asjaajamise ning arhiivinduse korraldamine;
15) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine;
16) strateegilise kommunikatsiooni arendamine Kaitseväes;
17) teavitustöö juhtimine Kaitseväes;
18) tsiviil-sõjalise koostöö juhtimine Kaitseväes;
19) ettepanekute tegemine peastaabi varustamiseks;
20) õigusabi andmine ja õigusalase tegevuse koordineerimine Kaitseväes;
21) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni standardimisdokumentide rakendamine Kaitseväes.
(2) Väeliigi staabi ülesanded on:
1) väeliigi ülema nõustamine ja tema tegevuse toetamine;
2) väeliigi tegevuse planeerimine ja analüüsimine;
3) väeliigi ja väeliigi staabi eelarve eelnõu koostamine;
4) väeliiki kuuluvate väeüksuste ja allüksuste tagalatoetuse, side- ja luuretegevuse planeerimine ja korraldamine;
5) väeliigi väljaõppe korraldamine;
6) väeliigi väeüksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime hindamine;
7) väeliigi sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
8) väeliigis mobilisatsiooni ettevalmistamine ja korraldamine;
9) Kaitseväe plaanide väljatöötamisel ja rakendamisel osalemine;
10) väeliigi väeüksuste koosseisu ja varustustabelite analüüsimine ning nende muutmisettepanekute tegemine;
11) väeliigi isikkoosseisu teenistuskäigu planeerimine ja korraldamine;
12) ettepanekute tegemine väeliigi varustamiseks ning taristu arendamiseks;
13) väeliigi tsiviil-sõjalise koostöö korraldamine;
14) väeliigi põhivõimete arendamise korraldamine.
§ 9. Väeüksused
(1) Maaväe koosseisus oleva kaitseringkonna ja 1. jalaväebrigaadi ülesanded on:
1) juhtimis-, planeerimis-, arendustegevuste ja järelevalve teostamine;
2) alluvate struktuuriüksuste isikkoosseisu väljaõppe korraldamine;
3) sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine.
(2) Kaitseringkonna ülesandeks on lisaks lõikes 1 sätestatule mobilisatsiooni planeerimine ja läbiviimine oma vastutusalas.
(3) 1. jalaväebrigaadi ülesandeks on lisaks lõikes 1 sätestatule koosseisu kuuluvate üksuste rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise planeerimine, üksuste ettevalmistamine ja osalemise korraldamine.
(4) Maaväe koosseisus oleva pataljoni põhiülesanded on:
1) väljaõppes tagalatoetuse tagamine;
2) sõjaaja ja reservüksuste formeerimise korraldamine;
3) sõjaaja ja reservüksuste ning allüksuste ettevalmistamine.
(5) Scoutspataljoni ülesandeks lisaks lõikes 4 sätestatule on:
1) teabe kogumine Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning teabe töötlemine ja analüüsimine;
2) rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise ettevalmistamine ja osalemise korraldamine.
(6) Õhuväe koosseisus oleva väeüksuse ülesanded on:
1) Eesti Vabariigi õhuruumi puutumatuse järelevalve ning kollektiivse enesekaitsesüsteemi õhuturbes osalemine ja selle toetamine;
2) Eesti Vabariigi õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate objektide avastamine ja identifitseerimine ning osalemine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni integreeritud õhukaitsesüsteemis;
3) lennundustegevuse korraldamine Kaitseväes;
4) väljaõppes tagalatoetuse tagamine;
5) sõjaaja ja reservüksuste formeerimise korraldamine;
6) sõjaaja ja reservüksuste ning allüksuste ettevalmistamine;
7) väeüksuse taristu hooldamine ja remontimine.
(7) Õhuseiredivisjoni ülesandeks on lisaks lõikes 6 sätestatule teabe kogumine Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning teabe töötlemine ja analüüsimine.
(8) Lennubaasi ülesandeks on lisaks lõikes 6 sätestatule Kaitseväe aktsiisilao pidamine vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele ja lennuväljateenuste osutamine.
(9) Mereväe koosseisus oleva väeüksuse ülesanded on:
1) Kaitseväe tuukri- ja sukeldumistööde korraldamine ning väljaõpe;
2) teabe kogumine Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning teabe töötlemine ja analüüsimine;
3) väljaõppes tagalatoetuse tagamine;
4) sõjaaja ja reservüksuste ning allüksuste ettevalmistamine;
5) rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise ettevalmistamine ja osalemise korraldamine.
(10) Mereväebaasi ülesandeks on lisaks lõikes 9 sätestatule sadamateenuse osutamine.
§ 10. Kaitseväe erioperatsioonide üksus
Kaitseväe erioperatsioonide üksuse ülesanded on:
1) erioperatsioonide planeerimine, ettevalmistamine ja korraldamine;
2) tegevusvaldkonnas uurimis- ja arendustöö tegemine;
3) rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemiseks vajaliku väljaõppe korraldamine ning rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemine vastavalt antud ülesannetele;
4) teabe kogumine Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil ning teabe töötlemine ja analüüsimine.
§ 11. Kaitseväe logistikakeskus
Kaitseväe logistikakeskuse ülesanded on:
1) vara hankimine ja kasutusse võtmine, kasutaja määramine, kodifitseerimine, hoiustamine, hooldamine, remontimine, väljastamine, inventeerimine, ringluse korraldamine, utiliseerimine ja vara tsentraalne arvestamine (edaspidi käitlemine);
2) mobilisatsioonivaru käitlemine vastavalt sõjalise valmisoleku astmele;
3) järelevalve Kaitseväe vara seisukorra ja kasutamise üle;
4) vara üle arvestuse pidamine ning asjade elutsükli jälgimine;
5) Kaitseväes hankeprotsessi koordineerimine ja kontrollimine ning hankeandmete esitamine;
6) Kaitseväe taristu arendamine, haldamine, hooldamine ja remontimine;
7) tööandja eluruumide haldamine ja kaitseväelaste majutuse korraldamine;
8) Kaitseväe vedude planeerimine ja korraldamine Eestis ja välisriigis;
9) Kaitseväe raamatupidamine;
10) Kaitseväe logistikaalase ja meditsiinilise väljaõppe ning teenindamise korraldamine;
11) apteegiteenuse osutamine;
12) sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine;
13) lahinguteenindus;
14) teenistuskohustuste täitmisel vigastatute või haigestunute taastusravi ja rehabilitatsiooni korraldamine;
15) rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osaleva Kaitseväe üksuse logistikatoetuse korraldamine;
16) Kaitseväe tehnika, relvastuse ja muu varustuse katsetamine, arendamine, moderniseerimine ja juurutamine;
17) toitlustamise arendamine, koordineerimine ja kontrollimine Kaitseväes;
18) vastavalt volitustele rahvusvahelise koostöö tegemine;
19) Kaitseväe logistika juhtimissüsteemide töö koordineerimine;
20) sõjaväepolitseile logistikatoetuse korraldamine;
21) sõjaväerelvade riikliku registri haldamine;
22) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri haldamine.
§ 12. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülesanded on:
1) tasemeõppe ja täienduskoolituse ning isamaalise ja eetilise kasvatuse korraldamine;
2) kõrg- ja kutsehariduse omandamiseks, täiendusõppe korraldamiseks ning teadus- ja arendustegevuseks vajalike tingimuste loomine;
3) õppekirjanduse, õppemetoodiliste materjalide ja teiste õppevahendite koostamine Kaitseväele;
4) teaduslik uurimis- ja arendustöö sõjanduse ja riigikaitsega seotud valdkondades;
5) koostöö arendamine teadus-, haridus- ja arendusasutustega Eestis ja välisriikides.
§ 13. Luurepataljon
Luurepataljoni ülesanded on:
1) Kaitseväe juhatajale ja teistele struktuuriüksustele luure- ja julgeolekualase teabe ning toetuse tagamine;
2) Kaitseväe juhataja, peastaabi ülema ning väeliikide ülemate nõustamine luure- ja julgeolekuvaldkonnas;
3) järelevalve Kaitseväe objektide valve üle;
4) järelevalve julgeolekuvaldkonna eelarveliste vahendite kasutamise üle Kaitseväes;
5) riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavast tulenevate ülesannete täitmine;
6) riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamine struktuuriüksuses, sealhulgas riigisaladuse kaitset korraldava isiku tegevuse toetamine;
7) teabe kogumine Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil ning teabe töötlemine ja analüüsimine;
8) militaargeograafia alase toetuse tagamine;
9) kaitseväeluure võimete ja julgeolekualaste võimete arendamise juhtimine ja koordineerimine;
10) kaitseväeluure ja julgeoleku teostamise ning teiste julgeolekuasutustega koostöö planeerimine, koordineerimine ja koostöös osalemine;
11) riski- ja ohuhinnangute ning olukorraanalüüside koostamine;
12) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni, Euroopa Liidu, teiste riikide sõjaliste institutsioonide ja partnerteenistustega ning julgeolekuasutustega luure- ja julgeolekukoostöö korraldamine, koostöös osalemine, teabenõuete menetlemine;
13) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni standardimiskokkulepete rakendamise koordineerimine luure- ja julgeolekuvaldkonnas;
14) luure- ja julgeolekualase väljaõppe korraldamine;
15) rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemisele eelneva väljaõppe korraldamine ning rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemine vastavalt antud ülesandele;
16) sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine.
§ 14. NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent
NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi ülesanded on:
1) NATO küberkaitsekoostöö keskuse teadus-, arendus-, analüüsi- ja väljaõppetegevuses ning doktriinide koostamises ja kohaldamises osalemine;
2) NATO küberkaitsekoostöö keskuse tegevuse toetamine.
§ 15. Staabi- ja sidepataljon
Staabi- ja sidepataljoni ülesanded on:
1) Kaitseväe juhataja administratsiooni, Kaitseväe peastaabi ja väeliigi staabi juhtimiseks vajaliku side- ja staabitoetuse andmine;
2) Kaitseministeeriumi ja valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toetuse tagamine ning arendusprojektide kavandamine ja teostamine;
3) kaitseotstarbelise elektroonilise sõja arendusprojektide elluviimine;
4) väljaõppes tagalatoetuse korraldamine;
5) sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine;
6) sidealase täienduskoolituse korraldamine;
7) küberkaitse tagamine.
§ 16. Sõjaväepolitsei
Sõjaväepolitsei ülesanded on:
1) järelevalve kaitseväelise distsipliini üle Kaitseväes ja Kaitseliidus;
2) süütegude menetlemine Kaitseväes ja Kaitseliidus;
3) sõjaväepolitsei valdkonna tegevuse planeerimine;
4) rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajaliku sõjaväepolitsei tegevuse korraldamine Eestis ja välisriigis;
5) isikute kaitse korraldamine;
6) sõjaaja üksuste ettevalmistamine.
4. peatükk Väeliigi ja struktuuriüksuse ülema õigused ning kohustused
§ 17. Väeliigi ja struktuuriüksuse ülema üldine pädevus
(1) Väeliigi ülem ja struktuuriüksuse ülem:
1) juhib väeliigi või struktuuriüksuse tööd ja vastutab väeliigile või struktuuriüksusele antud ülesannete täitmise eest;
2) juhib väeliigi või struktuuriüksuse väljaõpet;
3) vastutab väeliigis või struktuuriüksuses sõjalise riigikaitse ettevalmistamise ja elluviimise eest;
4) vastutab väeliigi või struktuuriüksuse lahinguvalmiduse eest;
5) esindab Kaitseväge talle õigusaktiga või Kaitseväe juhataja antud volituse ulatuses;
6) korraldab väeliigi või struktuuriüksuse eelarve planeerimist ja käsutab Kaitseväe juhataja antud volitusel ja ulatuses väeliigi või struktuuriüksuse eelarvelisi vahendeid;
7) esitab vahetule ülemale ettepaneku väeliigi või struktuuriüksuse eelarve kohta;
8) vastutab väeliigile või struktuuriüksusele eraldatud eelarveliste vahendite sihipärase kasutamise eest ja annab aru vahetule ülemale;
9) vastutab väeliigi või struktuuriüksuse käsutuses olevate vahendite, sealhulgas riigivara, eesmärgipärase kasutamise eest;
10) otsustab Kaitseväe juhataja määratud ulatuses riigivaraga seotud küsimusi kooskõlas riigivaraseadusega ja teiste õigusaktidega;
11) vastutab kaitseväelise distsipliini eest väeliigis või struktuuriüksuses;
12) vastutab väeliigi või struktuuriüksuse relvastuse, laskemoona, lahingutehnika ja muu varustuse nõuetekohase käitlemise eest;
13) kohaldab väeliigi või struktuuriüksuse isikkoosseisule ergutusi ja määrab karistusi;
14) lubab puhkusele ja saadab lähetusse väeliigi või struktuuriüksuse isikkoosseisu kuuluva isiku vastavalt Kaitseväe juhataja antud volitusele;
15) nimetab sõjaväelise auastmega ametikohale ja vabastab ametikohalt kaitseväelase, nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ametniku vastavalt Kaitseväe juhataja antud volitusele;
16) võtab teenistusse või vabastab teenistusest kaitseväelase või ametniku või sõlmib, muudab ning lõpetab töölepingu töötajaga vastavalt Kaitseväe juhataja antud volitusele;
17) annab sõjaväelisi auastmeid vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud pädevusele ning teeb vahetule ülemale ettepaneku kaitseväekohustuslasele auastme andmiseks, alandamiseks või äravõtmiseks, kui see ei kuulu tema pädevusse;
18) vastutab kõrgemale staabile esitatava ettekande ja aruande eest;
19) kinnitab talle alluva struktuuriüksuse isikkoosseisu ametijuhendid;
20) vastutab riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse eest väeliigis või struktuuriüksuses;
21) tagab tervisekaitse, tööohutuse, töötervishoiu ja tuleohutuse nõuetest kinnipidamise väeliigis või struktuuriüksuses;
22) korraldab personalijulgeoleku, füüsilise julgeoleku, teabejulgeoleku ja tegevusjulgeoleku korralduslike meetmete rakendamist;
23) korraldab väeliigi või struktuuriüksuse tsiviil-sõjalist koostööd;
24) kontrollib alluvate teenistuskohustuste täitmist;
25) annab volituste piires käskkirju, käske ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;
26) täidab teisi õigusaktidest tulenevaid või otsese ülema antud ülesandeid.
(2) Väeliigi ülem lisaks lõikes 1 sätestatule:
1) vastutab lahinguvalmiduse ja mobilisatsioonialase ettevalmistuse eest väeliigis;
2) vastutab väeliigis väeliigi ja Kaitseväe peastaabi vahelise teabe vahetamise eest;
3) vastutab väeliigi arengu eest;
4) vastutab väeliigi väljaõppe korraldamise eest;
5) nõustab Kaitseväe juhatajat väeliigi tegevusvaldkonnas;
6) korraldab väeliigi kasutusse antud riigivara kasutamist Kaitseväe juhataja määratud ulatuses kooskõlas riigivaraseaduse ja teiste õigusaktidega;
7) koordineerib väeliigile eraldatud mobilisatsioonilao ja mobilisatsioonidepoo kasutamist ning riigivara ladustamist hoidlas;
8) annab aru Kaitseväe juhatajale;
9) moodustab vajaduse korral väeliiki kuuluva struktuuriüksuse või allüksuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks nõuandva õigusega komisjoni, nõukogu või töörühma.
(3) Kaitseväe peastaabi ülem lisaks lõikes 1 sätestatule:
1) tagab Kaitseväe juhatajale otsuse tegemiseks vajaliku teabe või analüüsi edastamise;
2) vastutab relvastatud riigikaitse ettevalmistamise ja teostamise eest oma pädevuse piires;
3) vastutab riigikaitse juhtimissüsteemide valmisoleku ja arendamise eest Kaitseväes;
4) tagab peastaabi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;
5) moodustab vajaduse korral peastaabi ülesande täitmiseks nõuandva õigusega komisjoni, nõukogu või töörühma;
6) vastutab Kaitseväe juhatajale Kaitseväe eelarve eelnõu esitamise eest;
7) vastutab Kaitseväe juhatajale Kaitseväe investeeringute plaani esitamise eest;
8) koordineerib Kaitseväe hankeid;
9) koordineerib Kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimist;
10) korraldab rahvusvahelist koostööd oma pädevuse piires;
11) korraldab mobilisatsioonialast ettevalmistamist ja mobilisatsiooni;
12) annab aru Kaitseväe juhatajale;
13) korraldab sõjaväepolitseile administratiivse toetuse tagamist.
(4) Väeliigi staabi ülem lisaks lõikes 1 sätestatule:
1) moodustab vajaduse korral staabile antud ülesande täitmiseks nõuandva õigusega komisjoni, nõukogu või töörühma;
2) annab aru väeliigi ülemale.
(5) Kaitseringkonna ülem ja 1. jalaväebrigaadi ülem lisaks lõikes 1 sätestatule:
1) korraldab väeüksusele eraldatud mobilisatsioonilao ja mobilisatsioonidepoo kasutamist ning riigivara ladustamist hoidlas;
2) koostab ja esitab maaväe ülemale oma vastutusala puudutavad plaanid;
3) vastutab kõrgemale staabile esitatavate ettekannete ja aruannete eest;
4) vastutab objektikaitse, korrapidamis- ja vahiteenistuse korraldamise eest väeüksuses;
5) korraldab oma vastutusalas Kaitseväe tseremooniaid;
6) koordineerib Kaitseväe koostööd riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega.
(6) Maaväe pataljoni ülem lisaks lõikes 1 sätestatule:
1) vastutab väeüksuse formeerimise korraldamise eest;
2) vastutab kaitseväelaste väljaõppe ja kehalise ettevalmistuse eest, kontrollib õppuse käiku, sellest osavõttu ja tulemusi, kinnitab allüksuse ülema koostatud õppeplaani;
3) kontrollib relvade hoidmise ja väljastamise korda ning selle kohta peetavat arvestust.
(7) Mereväe ja õhuväe koosseisus oleva väeüksuse ülem lisaks lõikes 1 sätestatule:
1) vastutab väeüksuse formeerimise korraldamise eest;
2) korraldab väeüksusele eraldatud mobilisatsioonilao ja mobilisatsioonidepoo kasutamist ning riigivara ladustamist hoidlas;
3) vastutab kaitseväelaste sõjaväelise väljaõppe ja kehalise ettevalmistuse eest, kontrollib väljaõppe käiku, sellest osavõttu ja tulemusi, kinnitab allüksuste ülemate koostatud õppeplaanid;
4) vastutab väeliigi staabile esitatava ettekande ja aruande eest;
5) vastutab objektikaitse ning korrapidamis- ja vahiteenistuse korraldamise eest väeüksuses;
6) korraldab oma vastutusalas Kaitseväe tseremooniaid.
(8) Luurepataljoni ülem lisaks lõikes 1 sätestatule:
1) vastutab kaitseväelaste sõjaväelise väljaõppe ja kehalise ettevalmistuse eest, kontrollib õppuse käiku, sellest osavõttu ja tulemusi;
2) vastutab pataljoni formeerimise korraldamise eest;
3) kontrollib relvade hoidmise ja väljastamise korda ning selle üle peetavat arvestust;
4) vastutab objektikaitse, korrapidamis- ja vahiteenistuse korraldamise eest pataljonis.
(9) Kaitseväe logistikakeskuse ülem lisaks lõikes 1 sätestatule koostab Kaitseväe logistikakeskuse tegevuskavad.
(10) Staabi- ja sidepataljoni ülem lisaks lõikes 1 sätestatule:
1) vastutab kaitseväelaste sõjaväelise väljaõppe ja kehalise ettevalmistuse eest, kontrollib õppuste käiku, nendest osavõttu ja tulemusi;
2) vastutab pataljoni formeerimise korraldamise eest;
3) kontrollib relvade hoidmise ja väljastamise korda ning selle üle peetavat arvestust;
4) vastutab objektikaitse, korrapidamis- ja vahiteenistuse korraldamise eest pataljonis ja Kaitseväe peastaabis.
(11) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem lisaks lõikes 1 sätestatule:
1) kinnitab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppekorralduseeskirja ning teised õppetööd ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sisemist korraldust reguleerivad õigusaktid;
2) annab aru Kaitseväe juhatajale ja kaitseministrile;
3) esitab vähemalt kord aastas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nõukogule aruande Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste tegevuse kohta;
4) moodustab vajaduse korral Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülesannete täitmiseks nõuandva õigusega komisjoni, nõukogu või töörühma;
5) täidab rakenduskõrgkooli seadusest tulenevaid rektori ülesandeid.
(12) Kaitseväe erioperatsioonide üksuse ülem lisaks lõikes 1 sätestatule:
1) vastutab üksuse sõjaväelise väljaõppe ja kehalise ettevalmistuse eest, kontrollib õppuste käiku, nendest osavõttu ja tulemusi;
2) vastutab üksuse formeerimise korraldamise eest;
3) kontrollib relvade hoidmise ja väljastamise korda ning selle üle peetavat arvestust.
5. peatükk Väeüksuste ülesehitus, allüksuste nimetused, tüüpsuurused, kuulumine relvaliiki ja jagunemine valmiduse järgi
§ 18. Kaitseväe juhataja alluvuses olevate väeüksuste ülesehitus
(1) Luurepataljoni koosseis on toodud lisas 2.
(2) Staabi- ja sidepataljoni koosseisus on staap, sidekool, Kaitseväe strateegiline sidekeskus, kehakultuuri ja spordi arenduskeskus, sidekompanii, staabikaitseteenistus, staabikompanii, teavituskeskus ja tagalakeskus.
(3) Logistikapataljon on Kaitseväe logistikakeskuse koosseisus olev väeüksus, mille koosseisus on staap ja kompaniid.
§ 19. Maaväe väeüksuste ülesehitus
(1) Kirde kaitseringkonna koosseisus on staap, staabi- ja tagalakeskus, pioneeripataljon, suurtükiväepataljon, Viru jalaväepataljon ja õhutõrjepataljon.
(2) Lõuna kaitseringkonna koosseisus on staap, staabi- ja tagalakeskus ning Kuperjanovi jalaväepataljon.
(3) Lääne kaitseringkonna koosseisus on staap ning staabi- ja tagalakeskus.
(4) Põhja kaitseringkonna koosseisus on staap, staabi- ja tagalakeskus, Kaitseväe orkester ning vahipataljon.
(5) 1. jalaväebrigaadi koosseisus on staap, staabi- ja sidekompanii, Kalevi jalaväepataljon, Scoutspataljon ja tagalapataljon.
(6) Kalevi jalaväepataljoni koosseisus on staap, jalaväekompanii, lahingutoetuskompanii ning staabi- ja tagalakompanii.
(7) Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseisus on staap ja õppekompaniid.
(8) Pioneeripataljoni koosseisus on staap, demineerimiskeskus, pioneerikool ja pioneerikompaniid.
(9) Scoutspataljoni koosseisus on staap, jalaväekompaniid, lahingutoetuskompanii ning staabi- ja tagalakompanii.
(10) Suurtükiväepataljoni koosseisus on staap, patareid ja suurtükiväekool.
(11) Tagalapataljoni koosseisus on staap, õppekompanii ja tagalakeskus.
(12) Vahipataljoni koosseisus on staap ja õppekompaniid.
(13) Viru jalaväepataljoni koosseisus on staap, staabi- ja tagalakeskus ning õppekompaniid.
(14) Õhutõrjepataljoni koosseisus on staap, patareid ja õhutõrjekool.
§ 20. Mereväe väeüksuste ülesehitus
(1) Mereväebaasi koosseisus on staap, baasikaitsekompanii, haldusteenistus, materjaliteenistus, meditsiiniteenistus, mereväekool, remondi- ja hooldusteenistus ning transporditeenistus.
(2) Miinilaevadivisjoni koosseisus on staap, sõjalaevad ja tuukrigrupp.
§ 21. Õhuväe väeüksused
(1) Lennubaasi koosseisus on staap, lennugrupp, lennuväljagrupp, õhuväe tagalatoetusgrupp ja õhuväe väljaõppekeskus.
(2) Õhuseiredivisjoni koosseisus on staap, insener-tehniline kompanii ja õhuoperatsioonide juhtimiskeskus.
§ 22. Allüksuste nimetused
(1) Kaitseväe juhataja alluvuses olevate ja maaväe väeüksuste allüksused on grupp, haigla, harjutusväli, jagu, jaoskond, kantselei, keskus, kompanii, kool, laatsaret, ladu, malev, malevkond, meeskond, orkester, osakond, patarei, punkt, rühm, sektsioon, söökla, teenistus ja töökoda.
(2) Mereväe väeüksuste allüksused on grupp, jagu, jaoskond, kantselei, keskus, kompanii, kool, laatsaret, ladu, meeskond, osakond, rühm, sektsioon, sõjalaev, söökla, teenistus ja töökoda.
(3) Õhuväe väeüksuste allüksused on eskadrill, grupp, jagu, jaoskond, kantselei, keskus, kompanii, laatsaret, ladu, lüli, meeskond, punkt, radaripost, rühm, sektsioon, söökla, teenistus ja töökoda.
§ 23. Väeüksuste tüüpsuurused
Väeüksuste tüüpsuurused on toodud lisas 1.
§ 24. Väeüksuste jagunemine relvaliikidesse
(1) Staabi- ja sidepataljon kuulub side relvaliiki.
(2) Maaväe koosseisus olevad väeüksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
1) jalaväe relvaliiki kuuluvad Kalevi jalaväepataljon, Kuperjanovi jalaväepataljon, Scoutspataljon, vahipataljon ja Viru jalaväepataljon;
2) lahinguteeninduse relvaliiki kuulub tagalapataljon;
3) pioneeri relvaliiki kuulub pioneeripataljon;
4) suurtükiväe relvaliiki kuulub suurtükiväepataljon;
5) õhutõrje relvaliiki kuulub õhutõrjepataljon.
(3) Mereväe koosseisus olevad väeüksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
1) sõjalaevastiku relvaliiki kuulub miinilaevadivisjon;
2) lahinguteeninduse relvaliiki kuulub mereväebaas;
3) rannakaitse relvaliiki kuulub mereväebaasi koosseisus olev baasikaitsekompanii.
(4) Õhuväe koosseisus olevad väeüksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
1) lennuväe relvaliiki kuulub lennubaas;
2) raadiotehnilisse relvaliiki kuulub õhuseiredivisjon.
(5) Sõjaaja ja reservüksuste jagunemine relvaliikidesse on toodud lisas 1.
§ 25. Väeüksuste jagunemine valmiduse järgi
Väeüksuste jagunemine valmiduse järgi on toodud lisas 3.
6. peatükk Kaitseväe raamatupidamine ja eelarve
§ 26. Kaitseväe raamatupidamine
Kaitseväe juhataja võib volitada pearaamatupidajat korraldama Kaitseväe raamatupidamist.
§ 27. Eelarveliste vahendite käsutamine
Kaitseväe eelarvelisi vahendeid käsutab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik, kellel on õigus anda volitusi eelarveliste vahendite käsutamiseks Kaitseväe juhataja antud volituse piires.
7. peatükk Rakendussäte
§ 28. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2013. a.
Andrus Ansip
Peaminister
Urmas Reinsalu
Kaitseminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa 1 Kaitseväe sõjaaja ja reservüksused, nende paiknemine, kuulumine relvaliiki ja väeüksuste tüüpsuurused („konfidentsiaalsel” tasemel riigisaladus)
Lisa 2 Luurepataljoni koosseis („salajasel” tasemel riigisaladus)
Lisa 3 Väeüksuste jagunemine valmiduse järgi („konfidentsiaalsel” tasemel riigisaladus)
Facebook
Twitter