Teksti suurus:

Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.03.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:02.02.2018
Avaldamismärge:RT I, 28.03.2014, 30

Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded

Vastu võetud 09.01.2001 nr 4
RTL 2001, 8, 119
jõustumine 01.02.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
08.02.2002RTL 2002, 29, 41301.03.2002
11.06.2009RTL 2009, 48, 69525.06.2009
11.12.2009RTL 2009, 96, 143701.01.2010
24.09.2010RT I 2010, 69, 52601.10.2010
21.03.2014RT I, 28.03.2014, 231.03.2014

Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse paragrahvi 8 lõike 2 punkti 9 alusel.
[RT I, 28.03.2014, 2 - jõust. 31.03.2014]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Tervisekaitsenõuete rakendusala

  (1) Määrusega kehtestatakse tervisekaitsenõuded laste hoolekandeasutuse (edaspidi hoolekandeasutus), välja arvatud asenduskodu, projekteerimisele, maa-alale, hoonestamisele, ehitamisele, hoonete ja ruumide kavandamisele, ruumide pindalale, sisustusele, viimistlusmaterjalidele, valgustusele, sisekliimale, seadistamisele, aga samuti maa-ala ja ruumide korrashoiule.
[RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

  (2) Tervisekaitsenõuded kehtestatakse ka hoolekandeasutuse, välja arvatud asenduskodu, tegevuse korraldamisele, laste vastuvõtmisele hoolekandeasutusse, laste toitlustamisele, töötajate ja hoolealuste tervisekontrollile, isikuhügieenile, kodukorrale.
[RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

  (3) Tervisekaitsenõuete sätestamisel on aluseks «Sotsiaalhoolekande seaduse» paragrahvis 18 sätestatud hoolekandeasutuste liigitus ja sellest tulenevalt erinevad nõuded, vajadused ja eesmärgid hoolekandeasutuse tegevuse korraldamisel.

§ 2.   [Kehtetu – RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

§ 3.   Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse «Rahvatervise seaduse» ning «Sotsiaalhoolekande seaduse» mõisteid.

§ 4.   Kohustused ja vastutus

  (1) Hoolekandeasutuse omanik tagab lastele ning töötajatele tervisekaitsenõuetele vastavad tingimused. Hoolekandeasutuse direktor (juhataja) tagab tervisekaitsenõuete täitmise.

  (2) Kohalik omavalitsus, kelle hallatavale maa-alale planeeritakse hoolekandeasutuse rajamist või kelle maa-alal asub hoolekandeasutus, vastutab hoolekandeasutusele esitatud tervisekaitsenõuete täitmise eest oma pädevuse piirides.

  (3) Hoolekandeasutuse omanik vastutab käesoleva dokumendiga kehtestatud planeerimis-, ehitamis- ja renoveerimisnõuete täitmise ning ruumides vajaliku sisustuse ja inventari olemasolu eest.

  (4) Hoolekandeasutuse direktor (juhataja) kontrollib käesoleva dokumendiga kehtestatud tervisekaitsenõuete täitmist ja vastutab nende täitmise eest.

2. peatükk HOOLEKANDEASUTUSE MAA-ALA 

§ 5.   Hoolekandeasutuse maa-ala planeerimine

  (1) Hoolekandeasutus projekteeritakse võimalikult kaugele mürarikastest teedest ja tänavatest ning õhku saastavatest ettevõtetest.

  (2) Koolkodul, noortekodul ja tugikodul peab olema omaette maa-ala.
[RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

  (3) Varjupaigal võib mitte olla omaette maa-ala.

  (4) Hoolekandeasutuse maa-alaga piirnevad teed ja tänavad on mittetolmava kõvakattega.

  (5) Maa-ala piiratakse haljastuse ja piirdeaiaga. Haljastuses ei tohi kasutada mürgiste lehtede, õite või viljadega põõsaid või taimi ning haljastus ei tohi takistada ruumide valgustatust.

  (6) Maa-ala peab olema haljastatud vähemalt 40% ulatuses.

  (7) Piirdega varustatud maa-alal peab olema üks väljapääs jalakäijatele ja teine autodele.

  (8) Maa-ala planeerimisel tuleb arvestada vähemalt 40 m2 ühe lapse kohta.

  (9) Maa-alale planeeritakse spordirajatisi, puhke- ja mänguväljakuid ning majandusõu.

  (10) Mängu- ja võimlemisvahendite konstruktsioon, materjal, mõõtmed ja pindade viimistlus peavad vastama laste eale, kasvule ja erivajadustele ning tagama nende vahendite ohutu kasutuse. Mänguväljaku rajatised peavad olema ohutud, kindlalt ja püsivalt kinnitatud. Liiva saastumise vältimiseks rajatakse ööseks kaetavad liivakastid.

  (11) Majandusõu planeeritakse maa-ala põhjapoolsesse ossa köögi ja muude majandusruumide sissepääsude lähedusse. Seal võivad paikneda pesukuivatuspostid, vaibakloppimispuu, prüginõud. Prüginõud peavad olema tihedalt sulguva kaanega ja asuma hoonest vähemalt 25 m kaugusel.

  (12) [Kehtetu – RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

§ 6.   Hoolekandeasutuse maa-ala valgustus ja müra

  (1) Maa-ala peab olema pimedal ajal valgustatud.

  (2) Müra tase ei tohi ületada elu- ja puhkealale kehtestatud piirväärtusi.

3. peatükk HOOLEKANDEASUTUSE HOONE JA RUUMID 

§ 7.   Üldnõuded

  (1) Hoolekandeasutuse hooned projekteeritakse ühe- või kahekorruselisena olenevalt laste erivajadustest. Keldrikorrusele võib projekteerida abi- ja laoruumid.

  (2) Eluruumid planeeritakse hoone ida-, kagu- või lõunapoolsesse ossa, köök aga põhjapoolsesse ossa.

  (3) Hoone sissepääsud projekteeritakse tuulekojaga, välistrepid varikatusega ja enam kui kahe astmega välistrepid piirde või käsipuuga.

  (4) Liikumispuudega laste ruumid peavad olema lävepakkudeta, klaasuksed või -vaheseinad purunematust klaasist.

  (5) Liikumispuudega lastele tagatakse juurdepääs hoolekandeasutuse maa-alale ja hoonesse ning liikumine ruumides «Ehitusseaduse» § 3 lõike 10 alusel kehtestatud määruse kohaselt.
[RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

  (6) Hoolekandeasutuse aknad peavad võimaldama tuulutamist ja välispindade mugavat ruumisisest pesemist ning olema hõlpsasti avatavad ja tihedalt suletavad ning lastele ohutud.
[RTL 2002, 29, 413 - jõust. 01.03.2002]

  (7) Alates neljandast eluaastast on magamistoad eraldi tüdrukutele ja poistele, toas mitte enam kui neli voodit.

  (8) Koolikohustuslikku ikka jõudnud lastele nähakse ette õppimiskohad ja toad mitte enam kui kahe voodiga.

  (9) Igas projekteeritavas hoolekandeasutuses tuleb ette näha vähemalt üks WC-ruum ja duširuum liikumispuudega lastele.

§ 8.   [Kehtetu – RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

§ 9.   Varjupaigaruumid

  (1) Varjupaigaruumide pindalad on toodud tabelis 4.

  Tabel 4

  Varjupaiga ruumide pindala

Jrk nr

Ruumi nimetus

Minimaalne pindala ühe lapse kohta, m2

Ruumi pindala mitte väiksem kui m2

Laste arv

1.

Vastuvõturuum

 

10

 

2.

Riidehoiuruum

0,8

8

 

3.

Elutuba

 

12

 

4.

Söögituba koos kööginurgaga

 

17

 

5.

Magamistuba

5

8

 

6.

WC koos valamuga

 

3

6 lapse kohta

7.

Duširuum

 

6

8 lapse kohta

8.

Pesupesemis- ja kuivatusruum koos koristusinventari ja puhastusvahendite kapiga

 

12

 

9.

Pesu triikimisruum koos pesulaoga

 

6

 

10.

Personalituba koos WC ja dušiga

 

8

 

  (2) Kui toitu valmistatakse kuni kümne kohaga varjupaigas, peab olema köök pindalaga mitte vähem kui 10 m2.
[RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

  (3) Kui toitu valmistatakse enam kui kümne kohaga varjupaigas, peavad olema tabelis 5 toodud sööklaruumid.

  Tabel 5

  Sööklaruumide nõutav pindala

Jrk nr

Ruumi nimetus

Ruumi pindala mitte väiksem kui m2

1.

Toiduainete ettevalmistusruum

8

2.

Kuumköök

18

3.

Toiduaineteladu ja külmkapid

8+6

4.

Juurviljaladu

6

5.

Personaliruum koos WC ja dušiga

10

6.

Toidunõude pesemisruum

14

7.

Söögisaal

12 m2, kuid mitte vähem kui 0,8 m2 ühe lapse kohta

§ 10.   Koolkodu ja noortekodu ruumid

  (1) Koolkodule kohaldatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 6 alusel õpilaskodule kehtestatud nõudeid.

  (2) Noortekodule kohaldatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel kehtestatud tervisekaitsenõudeid asenduskoduteenusele.
[RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

§ 11.   Päevakeskus

  Päevakeskuse ruumide planeerimisele kohaldatakse vastavalt laste vanusele «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 6 ja «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 121 lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid.
[RT I 2010, 69, 526 - jõust. 01.10.2010]

§ 12.   Ruumide sisustus

  (1) Hoolekandeasutuses peab mööbel olema lapsepärane ja arvestama lapse erivajadusi.

  (2) Ööpäevasel hooldamisel peab iga vähemalt kolmeaastase lapse jaoks olema omaette voodi, riidekapp või selle osa, öökapp, raamaturiiul või selle osa, laud ja tool. Alla kolmeaastasel lapsel peab olema omaette voodi, tool, riidekapp või selle osa, ööpott.

  (3) Kööginurgas peab olema vähemalt järgmine sisustus: elektripliit, toidunõudepesumasin ja nõutavas koguses valamuid, toidunõude kapp, külmkapp, eraldi lauad ja töövahendid kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata toidule, võimalusel võib olla mikrolaineahi.

  (4) [Kehtetu – RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

  (5) Lapse laud ja tool peavad sobima lapse kasvule.
[RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

  (6) Nägemispuudega lastele soetatakse reguleeritavaid ühekohalisi laudu ja toole ning vaimupuudega lastele kindla konstruktsiooniga ühekohalisi laudu ja toole. Kuulmispuudega laste lauad ja toolid paigutatakse poolkaares ümber õpetaja laua.

  (7) Ruumide siseviimistluse materjalid peavad olema tervisele ohutud. Ruumide põrandad peavad olema kergesti puhastatavad. Tualettruumi ning pesuköögi põrandad kaetakse niiskuskindla, kergesti puhastatava ja desinfitseerivate vahendite suhtes vastupidava materjaliga.

  (8) Lemmikloomi hoolekandeasutuse hoonesse ei lubata, erandina võivad olla akvaariumid.

  (9) [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 - jõust. 01.01.2010]

  (10) Ujulat projekteeritakse ja kasutatakse «Rahvatervise seaduse» § 7 lõike 2 punkti 10 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt.
[RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

§ 13.   Ruumide valgustus

  (1) Hoolekandeasutuse ruumides peab olema loomulik valgustus, v.a laoruumides, tualettruumides ja teistes abiruumides.

  (2) Ruumide loomuliku valgustatuse koefitsient (LVK) peab olema vähemalt 1,5% ning nägemis- ja kuulmispuudega laste hoolekandeasutuses vähemalt 2,5%.

  (3) Akende ühepoolse asetuse korral ei tohi akna ja vastasseina kaugus olla üle 6,0 m.

  (4) Kunstlik valgustus peab tagama normile vastava kõikide ruumide ühtlase ja hajutatud valgustatuse. Üld- ja kohtvalgustuse summaarne tase peab olema diferentseeruv ja sõltuma nägemispuudest.

  (5) Kunstlik valgustatus peab vastama tabelis 7 toodule.

  Tabel 7

  Ruumide kunstlik valgustatus

Ruumi nimetus

Nägemis- ja kuulmispuudega lastele

Tervetele lastele

Pind, mille kohta kehtib valgustatuse väärtus

 

Minimaalne valgustatus luksides

Minimaalne valgustatus luksides

 

1. Riidehoiuruum

200

200

Põrand

2. Magamistuba*

200

200

Horisontaalpind 0,85 m kõrgusel põrandast

3. Õppekoht

500

300

Horisontaalpind 0,85 m kõrgusel põrandast

4. Elutuba

200

200

Horisontaalpind 0,85 m kõrgusel põrandast

5. WC-ruum

100

100

Põrand

6. Tervishoiuruum

300

300

Tööpind

7. Saal

400

200

Põrand

8. Koridor

200

75

Põrand

9. Söögisaal

200

200

Horisontaalpind 0,85 m kõrgusel põrandast

10. Spordiinventari hoiuruum

75

75

Põrand



* Magamistoas ja õppekohas tuleb üldvalgustusele täiendavalt sisse seada ka kohtvalgustus.

  (6) Ruumides, kus võivad viibida väikesed lapsed, tuleb madalpingevõrgu pistikupesad varustada võtme abil eemaldatavate katetega või paigaldada need vähemalt 1,8 m kõrgusele põrandast.

§ 14.   Tehnokommunikatsioonid ja sisekliima

  (1) Hoolekandeasutuse joogivesi peab vastama «Veeseaduse» alusel kehtestatud joogiveenõuetele.

  (2) Hoolekandeasutuses peab olema külma- ja soojaveevarustus, reo- ning sademeveekanalisatsioon, ventilatsioon ja keskküte.

  (3) Duši ja valamute kasutamisel peab sooja vee temperatuur olema reguleeritav 37 ºC ± 2 ºC piires ning köögi- ja toidunõude pesemisel 65 ºC ± 2 ºC piires.

  (4) Ruumide optimaalne suhteline õhuniiskus kütteperioodil on 30–60%, õhutemperatuur vähemalt 20 ºC ± 2 ºC. Minimaalse vajaliku õhuniiskuse tagamiseks tuleb kasutada õhuniisuteid.

  (5) Ruumides, v.a abiruumides, peavad vähemalt pooled akendest olema tuulutamiseks avatavad ja hõlpsasti käsitsetavad.

  (6) Laste kasutuses olevate esimese korruse ruumide põrandad peavad olema kaetud soojustatud põrandakattematerjaliga. Põrandapinna temperatuur peab olema vähemalt 18 ºC kuni 23 ºC piires. Siseõhu- ja põrandatemperatuuri vahe ei tohi ületada 2 ºC ning välis- ja siseseina temperatuuri vahe 4 ºC.

  (7) Kuumköögis on nõutav väljatõmbe- ning pesupesemis- ja riietekuivatusruumis sisse-väljatõmbe sundventilatsioon. Toidukäitlemisruumide ventilatsiooni projekteerimisel arvestatakse ruumi suurust ja seadmete hulka.

  (8) Pesupesemis- ja riietekuivatusruumi projekteeritakse vähemalt viiekordne õhuvahetus tunnis.

§ 15.   Hoolekandeasutuse korrashoid

  (1) Maa-ala korrashoidu jälgitakse ja vajadusel koristatakse iga päev, vajadusel niidetakse muru.

  (2) Liivakasti liiva vahetatakse igal kevadel. Kuival ajal tuleb liiva kergelt niisutada, perioodiliselt läbi kaevata.

  (3) Hoolekandeasutuse ruume peab iga päev niiskelt koristama.

  (4) Magamis-, puhke- ja elutube tuleb tuulutada korrapäraselt. Tuulutamise ajal ei või ruumi õhutemperatuur langeda alla +16 ºC. Lapsed ei viibi tuulutatavas ruumis.

  (5) Kord nädalas tehakse ruumide põhjalikum koristus mööbli nihutamise, kappide korrastamise ja vaipade puhastamisega. Põrandavaibad puhastatakse tolmuimejaga või klopitakse õues. Aknaid pestakse vähemalt kaks korda aastas.

  (6) Voodipesu tuleb vahetada üks kord nädalas, käterätte ja ihupesu kaks korda nädalas, vajadusel ka tihedamini. Tekke tuleb kloppida mitte harvem kui kord kuus.

  (7) Uued mänguasjad tuleb enne kasutamist pesta. Edaspidi puhastatakse ja pestakse mänguasju olenevalt määrdumisest, kuid vähemalt üks kord nädalas.

  (8) Lapsi ei tohi rakendada tualettruumide ja akende pesemisel ning valgustusarmatuuri puhastamisel.

  (9) Kasutatud ja määrdunud pesu kogutakse kilekotti ja viiakse pesupesemisruumi või selleks ettenähtud eraldi ruumi.

  (10) Toidunõusid võib pesta nõudepesumasinas või käsitsi. Käsitsi pestakse nõusid kaheosalises kraanikausis järgmises korras:
– eemaldatakse toidujäägid;
– pestakse harjaga kraanikausi esimeses osas +40–50 ºC vees, millele on lisatud nõudepesuvahendit kasutamisjuhendi kohaselt;
– loputatakse sama temperatuuriga voolava veega;
– hoitakse kraanikausi teises osas +65 ºC vees vähemalt kaks minutit;
– loputatakse restil +65 ºC voolava veega;
– kuivatatakse kuivatusrestil.
Pestud ja kuivatatud nõud hoitakse kapis.

  (11) Kui kuum voolav vesi ajutiselt puudub või selle temperatuur on alla 65 ºC, peab kasutama desinfitseeriva toimega nõudepesuvahendit kasutamisjuhendi kohaselt.

  (12) WC koristusinventar (lapid, ämbrid, harjad) peab olema markeeritud ja hoitud muust koristusinventarist eraldi. WC peab olema varustatud seebi ja tualettpaberiga.

  (13) Nakkushaiguste esinemisel kehtestatakse hoolekandeasutuses Terviseameti nõudmisel asjakohane puhastus- ja pesemiskord.
[RTL 2009, 96, 1437 - jõust. 01.01.2010]

§ 16.   Päevakava ja kodukord

  (1) Perel peab olema kodukord, kus arvestatakse laste isikuomadusi, tervise iseärasusi ja pere ühishuve.

  (2) Kodukorras nähakse eelkooliealistele lastele ette vabas õhus viibimist üks kuni kaks korda päevas ja päevane uneaeg sõltuvalt lapse vanusest ning terviseseisundist. Eelkooliealiste laste uneajal nähakse ette vanematele lastele puhketund.

§ 17.   Toitlustamine

  (1) Hoolekandeasutuses valmistatud toit peab olema eakohane ja vastama «Toiduseaduses» ja muudes toidualastes asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele ning «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkt 4 alusel vanemate kui 1-aastaste laste toitlustamise puhul koolieelses lasteasutuses ja koolis toitlustamisele kehtestatud tervisekaitsenõuetele ning kuni 1-aastaste laste toidu ja toitlustamise puhul tervishoiu- ja hoolekandeasutuses toitlustamisele kehtestatud tervisekaitsenõuetele.
[RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

  (2) Hoolekandeasutuse laste toit peab olema ohutu, tasakaalustatud ning sisaldama vajalikke toitaineid vastavalt lapse vanusele. Toit valmistatakse lastele kehtestatud toidunormide järgi kooskõlas toidukäitlemist reguleerivate teiste õigusaktidega.

  (3) Toidukorrad peavad olema kindlal kellaajal ja toidukordade vahe ei tohi ületada päeval 3,5 kuni 4 tundi. Toit peab vastama toiduohutust reguleerivatele õigusaktidele.

  (4) [Kehtetu – RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

  (5) Toorpiima tohib toiduks kasutada ainult keedetult.

4. peatükk TERVISE EDENDAMISE NÕUDED 

§ 18.   Töötajate tervisekontroll, isikuhügieen

  (1) Hoolekandeasutuse töötajal peab olema nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjalik tervisetõend «Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse» § 13 sätestatud nõuete kohaselt.
[RTL 2009, 48, 695 - jõust. 25.06.2009]

  (2) Omaniku soovil ja võimaluse korral võib hoolekandeasutuses olla tervishoiutöötaja, kes omab arsti või õendusala töötaja pädevust.

  (3) Hoolekandeasutuse töötajad peavad kandma vahetusjalatseid ja -riietust.

  (4) Hoolekandeasutuse töötajad peavad tundma ja täitma käesolevaid nõudeid ning pidevalt täiendama teadmisi laste tervise kaitse ja tervise edendamise alal.

  (5) Köögitöötajad peavad toidukäitlemise ajal kandma eririietust.

  (6) WC koristaja peab kandma eririietust, mida hoitakse koristusvahendite hoidmiskohas.

§ 19.   Lapse isikuhügieen

  (1) Igal lapsel peab olema ainult tema kasutatavad voodipesu, käterätik, kamm, hambahari, ihupesu, pealisrõivad, jalatsid ja muud esemed.

  (2) Lapsi peab õpetama hoolitsema kehapuhtuse eest, puhastama hambaid, hoidma korras soengut, korrastama voodit, puhastama rõivaid ja jalatseid ning kasutama taskurätti ja hoidma korras oma tegevuspaika.

  (3) Last peab õpetama käsi pesema iga kord enne sööki ja pärast WC-ruumi kasutamist ning pärast loomadega mängimist.

§ 20.   Lapse vastuvõtmine hoolekandeasutusse

  (1) Lapse vastuvõtmisel hoolekandeasutusse peab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja esitama hoolekandeasutuse direktorile (juhatajale) perearsti väljastatud vormikohase arstitõendi (lisa).

  (2) Nakkushaiged või psüühiliste häiretega lapsed tuleb vastuvõtmisel esmalt suunata haiglaravile.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 21.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub projekteeritavatele hoolekandeasutustele 1. veebruaril 2001. a ja tegutsevatele 1. jaanuaril 2003. a, v.a paragrahvid 4, 14–20, mis jõustuvad 1. juulil 2001. a.
[RTL 2002, 29, 413 - jõust. 01.03.2002]

Lisa Lastekaitsetöötajale väljastatav arstitõend

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json