Teksti suurus:

Liiklusseaduse, riigilõivuseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:07.04.2017
Avaldamismärge:RT I, 28.03.2017, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.03.2017 otsus nr 79

Liiklusseaduse, riigilõivuseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 15.03.2017

§ 1. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkti 13 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

jalakäija on jalgsi, ratastoolis või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukiga liikleja.”;

2) paragrahvi 2 punkt 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„40) mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis;”;

3) paragrahvi 2 punkt 75 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 2 punkt 90 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„90) tühimass on valmistaja määratud täisvarustuses sõiduki mass;”;

5) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) veenduma, et sõidukile paigaldatud lisaseadmed ei ohusta inimesi, ei riku keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust, ning võtma meetmeid lisaseadmetest lähtuva ohu kõrvaldamiseks;”;

6) paragrahvi 341 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõike 2” tekstiosaga „lõike 1”;

7) paragrahvi 343 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „kehtivuse peatamine,”;

8) paragrahvi 38 lõikes 4 asendatakse sõnad „liiklusjärelevalve teostaja kaarti” sõnaga „kontrollikaarti”;

9) paragrahvi 44 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) käesoleva seaduse § 341 lõike 7 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt eriveol kasutataval sõidukil.”;

10) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Maanteeamet võib keelduda sellise mootorsõiduki või selle haagise registreerimisest, mis vastab kehtivatele nõuetele, kuid millega siiski kaasneb oluline oht inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale ning mille suhtes on Euroopa Liidu liikmesriigi turujärelevalveasutus või tüübikinnitusasutus rakendanud turujärelevalve meetmeid või tüübikinnitusele vastavuse järelevalvemeetmeid.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul võib auto ja selle haagise registreerimisest keelduda kuni kuueks kuuks ning mopeedi, mootorratta ning traktori ja selle haagise registreerimisest, kuni valmistaja on täitnud kõik asjakohased tingimused.”;

11) paragrahvi 78 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 78. Tüübikinnitus, üksiksõiduki kinnitus ja kinnituse kehtivus

(1) Traktori, selle haagise ja vahetatava pukseeritava seadeldise tüübikinnitusele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 02.03.2013, lk 1–51) sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.”;

12) paragrahvi 78 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

„(11) Elektrimootoriga jalgratta, pisimopeedi, mopeedi ja mootorratta tüübikinnitusele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 02.03.2013, lk 52–128) sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.

(12) Sõidumeeriku, selle osa või sõidumeeriku kaardi tüübikinnitusele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.02.2014, lk 1–33), arvestades käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.

(13) Tüübikinnitus on menetlus, mille tulemusena pädev asutus tunnustab, et mootorsõiduki või selle haagise tüüp või nende osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku (edaspidi koos toode) tüüp vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele; vahetatava pukseeritava seadeldise tüüp või selle osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku tüüp vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 nõuetele; elektrimootoriga jalgratta või pisimopeedi tüüp või nende osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku tüüp vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 nõuetele; ja sõidumeerik, selle osa või sõidumeeriku kaart vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 nõuetele.

(14) Maanteeamet võib Euroopa Liidu õigusaktis ettenähtud juhul tüübikinnituse andmisel seada mootorsõiduki või selle haagise või toote valmistajale kõrvaltingimusena kohustuse perioodiliselt tõendada mootorsõiduki või selle haagise või toote vastavust tüübikinnitusele. Mootorsõiduki või selle haagise või toote tüübikinnitusele vastavuse perioodilise tõendamise täpsed tingimused määratakse tüübikinnituse andmise otsuses.”;

13) paragrahvi 78 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajalikuks tehniliseks ekspertiisiks ja katsetuseks võib Maanteeamet kasutada eksperti või määratud tehnilist teenistust. Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnitusega seonduvad toimingud tehakse sõiduki või toote valmistaja, tema ametliku esindaja või sissetooja kulul.”;

14) paragrahvi 78 täiendatakse lõigetega 43–46 järgmises sõnastuses:

„(43) Vahetatava pukseeritava seadeldise valmistaja peab tagama juurdepääsu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 XV peatükis nimetatud teabele ning elektrimootoriga jalgratta ja pisimopeedi valmistaja peab tagama juurdepääsu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 XV peatükis nimetatud teabele lihtsal ja kiiresti ligipääsetaval viisil kedagi diskrimineerimata.

(44) Tüübikinnitus ja üksiksõiduki kinnitus antakse välja määramata ajaks, kui Euroopa Liidu liikmesriigi tüübikinnitusasutus ei ole tüübikinnitusele või üksiksõiduki kinnitusele määranud kehtivusaega.

(45) Mootorsõiduki või selle haagise tüübikinnituse kehtivus lõpeb, kui:
1) mootorsõiduki või selle haagise registreerimisel muutuvad kohustuslikuks tüübikinnituse saanud mootorsõiduki või selle haagise tüübi suhtes kohaldatavad uued nõuded ning tüübikinnitust ei ole võimalik vastavalt uutele nõuetele ajakohastada;
2) tüübikinnituse saanud mootorsõiduki või selle haagise tootmine lõpetatakse;
3) lõpeb tüübikinnitusele määratud kehtivusaeg;
4) tüübikinnitus kaotab kehtivuse eripiirangu tõttu.

(46) Kui kehtetuks muutub ainult mootorsõiduki või selle haagise ühe variandi või variandi ühe versiooni tüübikinnitus, kaotab kehtivuse vaid kõnealuse sõiduki selle konkreetse variandi või versiooni tüübikinnitus.”;

15) paragrahvi 78 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse nõuded seatakse kaupade vaba liikumise, energiatõhususe, liiklusohutuse, keskkonnakaitse, tervisekaitse, identifitseerimise, teehoiu ja omavolilise kasutamise takistamise eesmärgil. Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse menetlemise tingimused ja korra, nõuded sõidukile ning selle osale, süsteemile, varustusele ja eraldi seadmestikule, sõiduki remondi-, hooldus- ja tehnilisele teabele juurdepääsu tagamisele, toodangu tüübikinnitusele vastavuse tagamise nõuded ja korra, tüübikinnituse järelevalve nõuded ning tehnilise teenistuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

16) paragrahvid 781–783 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 781. Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse andmisest või nendega seonduvate toimingute tegemisest keeldumine

(1) Maanteeamet võib tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse andmisest või nendega seonduvate toimingute tegemisest keelduda, kui:
1) ei ole esitatud tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse saamiseks vajalikke dokumente või andmeid;
2) mootorsõiduk või selle haagis või toode ei vasta käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele;
3) vahetatav pukseeritav seadeldis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 167/2013 nimetatud nõuetele;
4) elektrimootoriga jalgratas või pisimopeed ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 nimetatud nõuetele;
5) tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmise käigus on esitatud valeandmeid või võltsitud katsetulemusi;
6) tüübikinnituse andmise käigus on kasutatud käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohast või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 kohast katkestusstrateegiat, katkestusseadet või heitetõrje nurjumise seadist;
7) mootorsõiduk või selle haagis või toote tüüp vastab käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele, kuid kujutab sellest hoolimata olulist ohtu inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Maanteeamet kuni käesoleva seaduse § 783 lõikes 5 sätestatud ettekirjutuse täitmiseni keelduda samaväärsesse tüüpi kuuluvale sõidukile või tootele tüübikinnituse andmisest või sellega seonduvate toimingute tegemisest.

§ 782. Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse kehtetuks tunnistamine

(1) Maanteeamet võib tüübikinnituse kehtetuks tunnistada, kui valmistaja:
1) taotleb tüübikinnituse kehtetuks tunnistamist;
2) on tüübikinnituse andmise või tüübikinnitusele vastavuse järelevalve käigus esitanud valeandmeid või võltsinud katsetulemusi;
3) on käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 kohaselt kasutuses sõiduki või selle mootori tüübikinnitusele jätkuva vastavuse kontrollimisel võltsinud katsetulemusi;
4) on hoidunud selliste andmete või tehnilise kirjelduse esitamisest, mille tõttu oleks tüübikinnituse andmisest keeldutud või tüübikinnitus kehtetuks tunnistatud;
5) on käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt mootorsõiduki lämmastikuühendite (NOx) heitmete kontrolli süsteemi lubamatult muutnud;
6) on mootorsõiduki tüübikinnituse andmise käigus kasutanud käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohast või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 nõuete kohast katkestusstrateegiat, katkestusseadet või heitetõrje nurjumise seadist;
7) ei ole käesoleva seaduse § 783 lõikes 5 sätestatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud;
8) on täitmata jätnud käesoleva seaduse § 78 lõike 14 alusel kehtestatud kõrvaltingimuse.

(2) Maanteeamet võib üksiksõiduki kinnituse kehtetuks tunnistada, kui üksiksõiduki kinnituse andmise käigus on esitatud valeandmeid või võltsitud katsetulemusi.

§ 783. Riiklik järelevalve tüübikinnitusele vastavuse üle

(1) Järelevalve tüübikinnitusele vastavuse üle on tegevus, mille eesmärk on kontrollida sõiduki või toote vastavust Maanteeameti poolt sõidukile või tootele antud tüübikinnitusega kinnitatud andmetele, samuti valmistaja võimet tagada sõiduki või toote vastavus tüübikinnitusega kinnitatud andmetele.

(2) Järelevalvet tüübikinnitusele vastavuse üle teostab Maanteeamet.

(3) Sõiduki või toote tüübikinnituse nõuetele vastavust tõendab valmistaja, tema ametlik esindaja või sissetooja.

(4) Järelevalvet tegeval ametnikul on õigus nõuda valmistajalt asjakohaste dokumentide, andmete, katseprotokollide ja selgituste esitamist, tutvuda sõiduki või toote valmistamise korraldusega, viibida valmistamise juures ning suunata vabalt valitud tooteid täiendavasse kontrolli.

(5) Kui sõiduk või toode ei vasta tüübikinnitusega kinnitatud andmetele või valmistaja ei suuda tagada sõiduki või toote vastavust tüübikinnitusega kinnitatud andmetele või valmistaja ei taga juurdepääsu asjakohasele teabele, on järelevalve teostajal õigus teha valmistajale ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmisel on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 6400 eurot.

(7) Maanteeamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(8) Tüübikinnitusele vastavuse riikliku järelevalve eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;

17) seadust täiendatakse §-dega 784 ja 785 järgmises sõnastuses:

§ 784. Tehniline teenistus, selle määramine ja pädevus ning määramise kehtetuks tunnistamine

(1) Tehniline teenistus on Maanteeamet või juriidiline isik, kelle Maanteeamet on määranud tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi ja katsetuse korraldajaks (edaspidi määratud tehniline teenistus).

(2) Määratud tehniline teenistus peab:
1) olema sõltumatu tema hinnatava sõiduki või toote projekteerimise, valmistamise, tarnimise ja hooldamise protsessist;
2) omama määratava tehnilise ekspertiisi või katsetuse korraldamiseks asjakohaste oskuste, tehniliste eriteadmiste ja ettevalmistusega töötajaid;
3) omama tehnilise ekspertiisi või katsetuse korraldamiseks vajalikke tehnilisi ja teabevahendeid;
4) tagama, et tema töötajad hoiavad oma tööga kogutud teabe salajasena.

(3) Määratud tehnilisel teenistusel ei tohi olla riiklike ega kohalike maksude, lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete ajatamata võlgnevusi. Samuti ei tohi olla välja kuulutatud määratud tehnilise teenistuse pankrotti või tema suhtes algatatud likvideerimismenetlust või esineda muid asjaolusid, mis võiksid põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatule peab traktori, selle haagise ja vahetatava pukseeritava seadeldise ning nende jaoks ettenähtud toodete tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi või katsetusega tegelev määratud tehniline teenistus vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 XVI peatükis kehtestatud nõuetele.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatule peab elektrimootoriga jalgratta, pisimopeedi, mopeedi ja mootorratta ning nende jaoks ettenähtud toodete tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi või katsetusega tegelev määratud tehniline teenistus vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 XVI peatükis kehtestatud nõuetele.

(6) Tehnilise teenistuse tegevuskategooria määratakse lähtuvalt tehnilise teenistuse pädevusvaldkonnast vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 09.10.2007, lk 1–160), artikli 41 lõikele 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 artikli 59 lõikele 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 artikli 63 lõikele 1.

(7) Määratud tehniliseks teenistuseks saamisele eelneb vastavushindamine, mille käigus hinnatakse juriidilise isiku vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ja mille tulemusena koostab Maanteeamet vastavushindamise aruande vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 42, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 artiklile 62 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 artiklile 66.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud vastavushindamist teeb Maanteeamet. Vastavushindamisel võib Maanteeamet arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), nõuetele vastava akrediteerimisasutuse antud hinnangut juriidilise isiku nõuetele vastavuse kohta.

(9) Määratud tehnilise teenistuse tehnilist ekspertiisi ja katsetust arvestatakse tüübikinnituse andmise protsessis, kui tehniline teenistus on nende korraldamiseks määratud.

(10) Määratud tehnilise teenistuse määramine tunnistatakse kehtetuks tehnilise teenistuse omal soovil. Määratud tehnilise teenistuse määramise võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui määratud tehniline teenistus ei ole käesoleva seaduse § 785 lõikes 5 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud.

(11) Määratud tehniline teenistus teavitab Maanteeametit igast avastatud valmistajapoolsest sõiduki, selle osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku tüübikinnituse nõuetest kõrvalekaldumisest, samuti igast nõuetele mittevastavusest, mis võib põhjustada tüübikinnituse andmisest keeldumise, selle piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise, ning määratud tehnilise teenistuse määramise ulatust ja tingimusi mõjutavatest asjaoludest.

(12) Tehnilise teenistuse määramise ja pädevuse ulatuse laiendamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 785. Riiklik järelevalve määratud tehnilise teenistuse üle

(1) Järelevalve määratud tehnilise teenistuse üle on tegevus, mille eesmärk on kontrollida määratud tehnilise teenistuse ning tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi ja katsetuse korraldamise vastavust kehtestatud nõuetele. Määratud tehnilise teenistuse järelevalve käigus vaadatakse üle ka määratud tehnilise teenistuse määramisele eelnenud vastavushindamise aruanne.

(2) Järelevalvet määratud tehnilise teenistuse üle teostab Maanteeamet.

(3) Maanteeamet vaatab vastavushindamise aruande üle vähemalt iga kolme aasta tagant.

(4) Järelevalvet tegeval ametnikul on õigus nõuda määratud tehniliselt teenistuselt asjakohaste dokumentide, andmete, katseprotokollide ja selgituste esitamist, tutvuda tehnilise ekspertiisi ja katsetuse korraldamisega, viibida nende juures ning suunata vabalt valitud tooteid täiendavasse kontrolli.

(5) Kui määratud tehniline teenistus või selle tehniline ekspertiis või katsetus ei vasta kehtestatud nõuetele, on järelevalve teostajal õigus teha määratud tehnilisele teenistusele ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks. Kuni ettekirjutuse täitmiseni ei arvesta Maanteeamet määratud tehnilise teenistuse tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi ja katsetuse tulemusi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmisel on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 6400 eurot.

(7) Maanteeamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

18) paragrahvi 85 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõidukitele, nende tehnonõuetele, nõuetele vastavuse kontrollimisele, registreerimisele, ümberehitamisele ning omaniku ja vastutava kasutaja kohustustele kohaldatakse käesoleva peatüki §-des 72, 73, 76, 79 ning 84 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.”;

19) paragrahvi 85 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tehnonõuetele vastavuse ja mittevastavuse kohta teeb otsuse Kaitsevägi.

(32) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tüübikinnitusele ei kohaldata §-des 78–785 sätestatut.”;

20) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab elektrimootoriga jalgratas ja pisimopeed vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 sätestatud nõuetele.”;

21) paragrahvi 88 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juht peab liiklusjärelevalve teostajale esitama sõidumeeriku salvestuslehe või juhikaardi või muu dokumendi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklis 36 nimetatud ulatuses ja tingimustel.”;

22) paragrahvi 99 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhiluba ei kehti, kui see on välja antud isikule, kes juhiloa saamise ajal elas alaliselt Eestis. Nimetatud juhiloa saab vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.”;

23) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Maanteeamet võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhiloa tunnustamisest keelduda, kui teise Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva ametiasutuse poolt juhiloale kantud märgetest tulenevate andmete põhjal või selle ametiasutuse väljastatud muu vaieldamatu teabe põhjal on tõendatud, et juhiloa väljastamise ajal ei elanud isik alaliselt juhiloa väljastanud riigis.”;

24) paragrahvi 99 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu, välja arvatud juhul, kui isiku juhtimisõigus on juhiloa väljastanud riigis või Eestis peatatud, ära võetud, kehtetuks tunnistatud või kui juhiluba käesoleva paragrahvi lõike 41 alusel ei kehti. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest, siis vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.”;

25) paragrahvi 100 lõiget 2 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis.”;

26) paragrahvi 118 lõike 1 punktides 5 ja 6, § 122 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning lõike 3 punktis 2 ja § 192 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „25” arvuga „24”;

27) paragrahvi 130 lõike 12 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast;”;

28) paragrahvi 130 lõike 12 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kasutatakse” sõnadega „inimtoiduks mittemõeldud”;

29) paragrahvi 130 lõike 12 punktis 10 asendatakse sõna „ning” komaga;

30) paragrahvi 130 lõikes 14, § 136 lõikes 1, lõike 2 punktis 4 ja lõike 3 punktis 4 ning § 137 lõikes 2 asendatakse sõna „tööandja” sõnaga „veoettevõtja” vastavas käändes;

31) paragrahvi 131 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi.”;

32) paragrahvi 131 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt.”;

33) paragrahvi 131 lõikes 5 asendatakse sõnad „peab juht kasutama” sõnadega „võib juht kasutada”;

34) paragrahvi 1311 lõikes 2 ja § 174 lõikes 6 asendatakse sõnad „töökoja kaart” sõnaga „töökojakaart” vastavas käändes;

35) paragrahv 132 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 132. Sõidumeeriku kaardi taotlemine, valmistamine ja väljastamine

(1) Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhil, digitaalse sõidumeerikuga mootorsõidukit kasutaval veoettevõtjal, riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul ja digitaalse sõidumeeriku paigaldamise, remontimise või kontrollimisega tegeleval ettevõtjal (edaspidi töökoda) peab olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 2 punkti f, i, j või k kohane juhikaart, ettevõttekaart, töökojakaart või kontrollikaart (edaspidi koos ka kaart), mis võimaldab sõltuvalt kaardi otstarbest selle kasutajat kindlaks teha ning andmeid salvestada ja säilitada.

(2) Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaarti võib taotleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 26 lõike 2 kohaselt alalist elukohta omav isik, kui:
1) talle on väljastatud kehtiv juhiluba selle kategooria mootorsõiduki juhtimiseks, millel on sõidumeeriku kasutamine kohustuslik;
2) talle ei ole varem väljastatud kehtivat juhikaarti ega digitaalse sõidumeeriku paigaldajana tegutsemiseks vajalikku töökojakaarti.

(3) Ettevõttekaarti võib oma nimele taotleda veoettevõtja, kes kasutab või kavatseb kasutama hakata mootorsõidukit, millel on digitaalne sõidumeerik.

(4) Töökojakaarti võib taotleda ettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse § 1311 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(41) Töökojakaarti saab taotleda ettevõtjaga töölepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel töösuhtes oleva füüsilise isiku nimele. Ettevõtja ei saa taotleda töökojakaarti isikule, kellel on kehtiv juhikaart.

(5) Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku kontrollikaarti võib taotleda käesoleva seaduse §-des 139 ja 1391 nimetatud korrakaitseorgan. Kontrollikaart väljastatakse korrakaitseorgani nimele.

(6) Kaardi valmistamist korraldab, kaardi taotleja nõuetele vastavust hindab ning kaardi väljastab ja tunnistab kehtetuks Maanteeamet.

(7) Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaardi, ettevõttekaardi, töökojakaardi ja kontrollikaardi taotlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Kaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;

36) paragrahvi 133 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Juhikaart, ettevõttekaart ja kontrollikaart antakse viieks aastaks ning töökojakaart üheks aastaks.

(2) Maanteeamet väljastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 26 lõikes 4 nimetatud juhul ka kuni 185 päeva kehtiva juhikaardi.”;

37) paragrahvi 134 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaardi väljastamisest keeldutakse, kui kaardi saamiseks ei ole esitatud vajalikke dokumente või andmeid või on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad kaardi väljastamise otsustamist.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule keeldutakse juhikaardi väljastamisest, kui taotleja:
1) ei vasta käesoleva seaduse § 132 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
2) eelmine juhikaart on tunnistatud vähem kui ühe kuu eest kehtetuks käesoleva seaduse § 135 lõikes 2 nimetatud juhul;
3) eelmine juhikaart on tunnistatud vähem kui kuue kuu eest kehtetuks käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud juhul.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule keeldutakse töökojakaardi väljastamisest, kui taotleja:
1) ei vasta käesoleva seaduse § 1311 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) taotleb töökojakaarti isikule, kellel on kehtiv juhikaart;
3) on karistatud käesoleva seaduse § 216 alusel, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu.”;

38) paragrahvi 135 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Juhikaart, töökojakaart, ettevõttekaart ja kontrollikaart tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) kaardi taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid kaardi väljaandmist;
2) kaart on võltsitud;
3) kaart on hävinud, kadunud, varastatud või defektne.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tunnistatakse juhikaart kehtetuks, kui seda kasutab isik, kellele see ei kuulu.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tunnistatakse töökojakaart kehtetuks, kui töökoda on jätnud sõidukist või sõidumeerikust kõrvaldamata selle tööd häirida võimaldava seadme või ettevõtja ei ole käesoleva seaduse § 1391 lõikes 3 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud.

(4) Isik on kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud juhul kaardi Maanteeametile tagastama viie tööpäeva jooksul kaardi kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamise kuupäevast arvates.

(5) Kui isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud aja jooksul tagastanud kehtetuks tunnistatud kaarti, teeb Maanteeamet isikule ettekirjutuse kaardi tagastamiseks, andes isikule kaardi tagastamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva.

(6) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.”;

39) paragrahvi 136 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 4, § 174 lõikes 6 ning §-des 217–2172 asendatakse sõnad „juhi kaart” sõnaga „juhikaart” vastavas käändes;

40) paragrahvi 136 lõike 2 punktid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 136 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kõrvaldama sõidukist või sõidumeerikust selle töö häirimiseks ettenähtud või tööd häirida võiva seadme ning selle hävitama.”;

42) paragrahvi 137 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Veo korraldamisel mootorsõidukiga, millel on analoogsõidumeerik või digitaalne sõidumeerik, peab veoettevõtja:
1) säilitama vähemalt 12 kuud juhi sõidu- ja puhkeaja salvestatud andmeid muutmata kujul elektroonselt või salvestuslehtedel, juhi allkirjastatud väljatrükina või ajutiselt analoogsõidumeeriku kasutamise korral salvestuslehtedel;
2) täitma juhi tööaja arvestuse dokumentide alalhoidmisel raamatupidamise seaduse § 12 nõudeid;
3) tagama andmete regulaarse kopeerimise juhikaardilt vähemalt 28 päeva ja sõidukist vähemalt 90 päeva järel ning analoogsõidumeeriku kasutamise korral koguma 28 päeva järel salvestuslehed;
4) juhi töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu lõppemisel või sõiduki võõrandamisel või digitaalse sõidumeeriku saatmisel töökotta parandamiseks kopeerima ja koguma käesoleva lõike punktis 3 nimetatud andmed ja salvestuslehed kuni lepingu lõppemise, sõiduki võõrandamise või sõidumeeriku töökotta saatmise päevani;
5) tagama, et käesoleva lõike punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmeid ei kasutata muul eesmärgil kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja ning nende üle arvestuse pidamise nõuete täitmiseks;
6) võimaldama järelevalvega seotud toiminguteks käesoleva seaduse § 139 lõikes 1 nimetatud korrakaitseorganitele viivitamatut juurdepääsu veoettevõtja kogutud mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja andmetele.”;

43) seadust täiendatakse §-ga 1371 järgmises sõnastuses:

§ 1371. Andmete kasutamine

Sõidumeeriku paigaldamise, remontimise või kontrollimisega tegeleva ettevõtja töötajad ja riiklikku järelevalvet teostavad Maanteeameti, Tööinspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud tohivad mootorsõidukijuhi isikuandmeid töödelda üksnes seoses andmete säilitamisega või mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja ning selle üle arvestuse pidamise nõuete täitmise kontrollimisega.”;

44) paragrahvi 139 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 130 ja 131, § 136 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 137 nimetatud mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete, sõidumeeriku ning kaardi kasutamise ja andmete säilitamise nõuete täitmise üle teostab ettevõtja juures Tööinspektsioon ning teel Politsei- ja Piirivalveamet.”;

45) paragrahvi 139 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tööinspektsioonil on õigus mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja, sõidumeeriku kasutamise, andmete säilitamise ning juhi tasustamise nõuete rikkumise korral teha ettekirjutus veoettevõtjale või temaga seotud isikule. Ettekirjutus kantakse majandustegevuse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.”;

46) paragrahvi 174 lõikes 6 asendatakse sõnad „riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ja tööandja kaartide” sõnadega „kontrollikaartide ja ettevõttekaartide”;

47) paragrahvi 1962 lõiget 1 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„41) suunata mootorsõiduk, mille sõidumeeriku salvestatud andmete kontrollimise käigus on leitud piisavalt tõendeid sõidumeeriku tööd häirida võiva seadme olemasolu kohta, erikatsetuse korraldamiseks käesoleva seaduse § 1311 lõikes 1 nimetatud ettevõtja juurde;
42) eemaldada mootorsõidukilt sõidumeeriku paigaldustahvel, kui paigaldustahvlil olevad andmed ei vasta tegelikkusele, sõidumeerik või selle osad ei vasta nõuetele või on ilmne sõidumeeriku andmete manipuleerimine või rikkumine;”;

48) paragrahvi 2003 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Taani”;

49) paragrahvi 217 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „mehaanilise” sõnaga „analoog-”;

50) paragrahvi 2171 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „mehaanilise sõidumeeriku” sõnaga „analoogsõidumeeriku”;

51) paragrahv 243 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 243. Digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi andmete kopeerimise nõuete rikkumine

(1) Digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi andmete õigeks ajaks kopeerimata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

52) seadust täiendatakse §-ga 2431 järgmises sõnastuses:

§ 2431. Digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi andmete tahtlik rikkumine

(1) Digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi andmete tahtliku rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.”;

53) paragrahvi 244 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mootorsõidukijuhile töökäsu andmise eest või töö korraldamise eest selliselt, et selle nõuetekohane täitmine eeldaks mootorsõidukijuhilt käesoleva seadusega kehtestatud töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumist, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 252 nimetatud juhud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”;

54) paragrahv 2611 tunnistatakse kehtetuks;

55) paragrahvi 2612 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 2612. Tee püsivust ja liiklusohutust ohustava sõidukiga liiklemine”;

56) paragrahvi 2612 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

57) paragrahvi 263 lõike 3 preambulis asendatakse tekstiosa „§-des 2611–2615” tekstiosaga „§-des 2612–2615”;

58) paragrahvi 263 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva seaduse §-des 213, 217–2172 ja 243–254 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Tööinspektsioon.”;

59) paragrahvi 264 täiendatakse lõikega 20 järgmises sõnastuses:

„(20) Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta I lisa kohast mehaanilist sõidumeerikut või IB lisa kohast digitaalset sõidumeerikut võib autoveol kasutada, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 165/2014 ei tulene teisiti.”;

60) paragrahvi 281 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Käesoleva seaduse § 133 lõige 2 jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.”;

61) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.03.2002, lk 35–39);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 124–143);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18–60);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.04.2006, lk 35–44);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 09.10.2007, lk 1–160);
Komisjoni direktiiv 2009/4/EÜ, mis käsitleb sõidumeerikute andmete võltsimise vältimiseks ja tuvastamiseks võetavaid vastumeetmeid ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 21, 24.01.2009, lk 39–40);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 06.08.2010, lk 1–13);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2015/413/EL, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (ELT L 68, 13.03.2015, lk 9–25);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2015/719/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (ELT L 115, 06.05.2015, lk 1–10).”.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses:

§ 511. Tehnilise teenistuse määramise eest riigilõivu tasumisest vabastamine

Kui tehniliseks teenistuseks määramine toimub Maanteeameti algatusel, on tehniline teenistus riigilõivu tasumisest vabastatud.”;

2) paragrahvi 227 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juhikaardi, töökojakaardi, ettevõttekaardi ja kontrollikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.”;

3) paragrahvi 233 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tehniliseks teenistuseks määramise eest tasutakse riigilõivu 340 eurot.

(6) Sellise tehnilise teenistuse määramise eest, mille nõuetele vastavust on hinnanud akrediteerimisasutus, tasutakse riigilõivu 68 eurot.”;

4) paragrahvi 233 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Tehnilise teenistuse pädevuse ulatuse laiendamise eest tasutakse riigilõivu 68 eurot.”.

§ 3. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 50 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Turujärelevalveasutused käesoleva seaduse tähenduses on Tarbijakaitseamet, Terviseamet, Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon, Tööinspektsioon ja Maanteeamet.”;

2) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Maanteeamet teeb riiklikku järelevalvet sõidukile ning selle osale, süsteemile, varustusele või eraldi seadmestikule kehtestatud nõuete täitmise üle, välja arvatud sõidukile ning selle osale, süsteemile, varustusele või eraldi seadmestikule, mis on konstrueeritud ja valmistatud kasutamiseks relvajõududes.”;

3) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 3−6 järgmises sõnastuses:

„(3) Turujärelevalveasutusel on õigus teha kontrolltehing toote ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimiseks ettevõtjat sellest eelnevalt teavitamata. Kontrolltehingu tegemise otsustab turujärelevalveasutuse peadirektor või tema volitatud ametiisik.

(4) Kontrolltehingul võib varjata tehingu tegemise eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi saavutamist.

(5) Kontrolltehingu tegija teavitab kontrolltehingust isikut viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist. Isiku teavitamise võib lükata edasi, kui see on vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks.

(6) Kontrolltehingu käigus tehtud võlaõiguslik tehing on tühine. Kontrolltehinguga seonduvate kulude hüvitamisele kohaldatakse korrakaitseseaduse §-s 83 sätestatut. Kui kontrolltehinguga korrarikkumist ei tuvastatud, võib isik nõuda ka dokumentaalselt tõendatud tehingu kulude hüvitamist.”.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees