Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas¹

Vastu võetud 18.05.2007 nr 154
RT I 2007, 38, 274
jõustumine 02.06.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

§ 1.  Pärnu maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk

  (1) Pärnumaal võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
  1) [kehtetu - RT I, 15.10.2014, 4 - jõust. 25.10.2014]
  2) Avaste hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*)², sinihelmikakoosluste (6410), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*) ning II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse;
  3) Jaagupi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete (2180) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse;
  4) Jäärja hoiuala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on laanepüü (Bonasa bonasia), metsis (Tetrao urogallus), rukkirääk (Crex crex), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva);
  5) Kaisma hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – vingerja (Misgurnus fossilis), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) elupaikade kaitse, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: must-toonekurg (Ciconia nigra), laululuik (Cygnus cygnus), herilaseviu (Pernis apivorus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), mustviires (Chlidonias niger), kassikakk (Bubo bubo), händkakk (Strix uralensis), musträhn (Dryocopus martius) ja öösorr (Caprimulgus europaeus);
  6) Kihnu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjarikkal mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), viigerhülge (Phoca hispida bottnica), emaputke (Angelica palustris) ja soohiilaka (Liparis loeselii) elupaikade kaitse;
  7) Kikepera hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: must-toonekurg (Ciconia nigra), herilaseviu (Pernis apivorus), kanakull (Accipiter gentilis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), rabapüü (Lagopus lagopus), metsis (Tetrao urogallus), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva);
  8) Kiusumetsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: must-toonekurg (Ciconia nigra), herilaseviu (Pernis apivorus), kanakull (Accipiter gentilis), laanepüü (Bonasa bonasia), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva);
  9) Lanksaare-Veelikse hoiuala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: must-toonekurg (Ciconia nigra), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), herilaseviu (Pernis apivorus), soo-loorkull (Circus pygargus), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), suur-konnakotkas (Aquila clanga), laanepüü (Bonasa bonasia), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
  10) [kehtetu - RT I, 10.05.2016, 23 - jõust. 20.05.2016]
  11) Lemmejõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – saarma (Lutra lutra), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse;
  12) Lihula hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), liigirikaste madalsoode (7230) ja sinihelmikakoosluste (6410) kaitse;
  13) Lindi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning puisniitude (6530*) kaitse ja II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse;
  14) Luitemaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), herilaseviu (Pernis apivorus), soo-loorkull (Circus pygargus), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), suurkoovitaja (Numenius arquata), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana);
  15) Massiaru hoiuala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: herilaseviu (Pernis apivorus), soo-loorkull (Circus pygargus), kanakull (Accipiter gentilis), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
  16) Metsapoole hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*) ja rannaniitude (1630*) kaitse;
  17) Mõrdama hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liigi – must-toonekure (Ciconia nigra) elupaiga kaitse;
  18) Mäeküla hoiuala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: herilaseviu (Pernis apivorus), kanakull (Accipiter gentilis), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex crex), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva);
  19) Navesti hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse;
  20) Nepstemurru hoiuala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: herilaseviu (Pernis apivorus), kanakull (Accipiter gentilis), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva);
  21) Nepste hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), vanade loodusmetsade (9010*) ning rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse;
  22) [kehtetu - RT I, 28.03.2017, 12 - jõust. 07.04.2017]
  23) Oese soo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi – eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) elupaiga kaitse;
  24) Oidrema hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), vanade laialehiste metsade (9020*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
  25) Orajõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete (2180) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse;
  26) [kehtetu - RT I, 04.01.2017, 9 - jõust. 14.01.2017]
  27) Pihke hoiuala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), soo-loorkull (Circus pygargus), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
  28) Pärnu jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse;
  29) Pärnu lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
  30) Raespa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), loodude (6280*), puisniitude (6530*) ja vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse;
  31) Reiu jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse;
  32) Sõmeri hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannaniitude (1630*), kadastike (5130), loodude (6280*) ja lamminiitude (6450) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – emaputke (Angelica palustris) elupaiga kaitse;
  33) Tellissaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;
  34) Tuhu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: piilpart (Anas crecca), merikotkas (Haliaeetus albicilla), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), rabapüü (Lagopus lagopus), teder (Tetrao tetrix), sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), öösorr (Caprimulgus europaeus), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja hallõgija (Lanius excubitor);
  35) Tõhela-Ermistu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – vingerja (Misgurnus fossilis) elupaiga kaitse, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liigi – merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaiga kaitse;
  36) Urissaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: herilaseviu (Pernis apivorus), soo-loorkull (Circus pygargus), kanakull (Accipiter gentilis), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
  37) [kehtetu - RT I, 04.01.2017, 8 - jõust. 14.01.2017]
  38) Valgeraba hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;
  39) Valgeranna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190) ja lamminiitude (6450) kaitse;
  40) Varbla hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannaniitude (1630*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse;
  41) Ämmamäe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse;
  42) Väinamere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

  (2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on märgitud kaartidel määruse lisas³.

§ 2.  Hoiualade valitseja

  Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

¹ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
[RT I, 18.03.2014, 5 - jõust. 28.03.2014]

² Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigad.
³ Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Alade kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I, 15.10.2014, 4 - jõust. 25.10.2014]

 

Audru poldri
[Kehtetu - RT I, 15.10.2014, 4 - jõust. 25.10.2014]

Avaste

Jaagupi

Jäärja

Kaisma

Kihnu

Kikepera

Kiusumetsa

Lanksaare-Veelikse

Lavassaare
[Kehtetu - RT I, 10.05.2016, 23 - jõust. 20.05.2016]

Lemmejõe

Lihula

Lindi

Luitemaa

Massiaru

Metsapoole

Mäeküla

Mõrdama

Navesti

Nepste

Nepstemurru

Nätsi-Võlla
[Kehtetu - RT I, 28.03.2017, 12 - jõust. 07.04.2017]

Oese soo

Oidrema

Orajõe

Paadrema
[Kehtetu - RT I, 04.01.2017, 9 - jõust. 14.01.2017]

Pihke

Pärnu jõe_1
[RT I 2010, 52, 334 - jõust. 01.08.2010]

Pärnu jõe_2
[RT I 2010, 52, 334 - jõust. 01.08.2010]

Pärnu jõe_3
[RT I 2010, 52, 334 - jõust. 01.08.2010]

Pärnu jõe_4
[RT I 2010, 52, 334 - jõust. 01.08.2010]

Pärnu lahe_1
[RT I, 18.03.2014, 5 - jõust. 28.03.2014]

Pärnu lahe_2
[RT I, 06.07.2016, 22 - jõust. 16.07.2016]

Pärnu lahe_3
[RT I, 18.03.2014, 5 - jõust. 28.03.2014]

Pärnu lahe_4
[RT I, 18.03.2014, 5 - jõust. 28.03.2014]

Pärnu lahe_5
[RT I, 15.10.2014, 4 - jõust. 25.10.2014]

Pärnu lahe_6
[RT I, 18.03.2014, 5 - jõust. 28.03.2014]

Pärnu lahe_7
[RT I, 18.03.2014, 5 - jõust. 28.03.2014]

Pärnu lahe_8
[RT I, 18.03.2014, 3 - jõust. 28.03.2014]

Raespa

Reiu jõe_1

Reiu jõe_2

Sõmeri

Tellissaare

Tuhu

Tõhela-Ermistu

Urissaare

Uulu-Võiste
[Kehtetu - RT I, 04.01.2017, 8 - jõust. 14.01.2017]

Valgeraba

Valgeranna

Varbla

Väinamere

Ämmamäe