Teksti suurus:

Metsa- ja maastikupõlengute likvideerimise võimekuse ja merereostustõrjevõimekuse arendamine perioodil 2014–2020

Metsa- ja maastikupõlengute likvideerimise võimekuse ja merereostustõrjevõimekuse arendamine perioodil 2014–2020 - sisukord
Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:25.11.2016
Avaldamismärge:RT I, 28.04.2015, 16

Metsa- ja maastikupõlengute likvideerimise võimekuse ja merereostustõrjevõimekuse arendamine perioodil 2014–2020

Vastu võetud 23.04.2015 nr 25

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrus on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine” Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärgi „Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv” (edaspidi hädaolukordade meede) eesmärkide saavutamiseks.

 (2) Toetust antakse kooskõlas riigieelarve strateegiaga ning „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020” (edaspidi STAK) ja „Eesti merenduspoliitika 2012–2020” (edaspidi MERPOL) eesmärkidega.

§ 2.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja selle alusel kehtestatud määruste tähenduses.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on tõhustada kliimamuutustele vastupanuvõimet suurendavaid tegevusi ning suurendada kliimamuutustest ja ulatuslikest reostustest tulenenud hädaolukordadele reageerimise võimekust.

 (2) Toetuse andmise tulemusena on soetatud vähemalt 83 multifunktsionaalset varustusega komplekteeritud päästesõidukit ja 14 paakkonteinerit ning kaks merereostustõrjesõidukit koos vajaliku tehnika ja varustusega vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korralduse nr 557 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” (edaspidi meetmete nimekiri) meetme tegevusele nr 8.2.2.

§ 4.  Rakendusüksus ja rakendusasutus

 (1) Rakendusüksus on vastavalt meetmete nimekirjale Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

 (2) Rakendusasutus on vastavalt meetmete nimekirjale Siseministeerium (edaspidi rakendusasutus).

§ 5.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale peab enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaide lahendab rakendusüksus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab otseselt käesoleva määruse §-s 3 nimetatud tulemuse saavutamisse, kooskõlas rakenduskava prioriteetse suuna „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine” Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärgi hädaolukordade meetme tulemus- ja väljundnäitajatega ning mis on perioodi 2014–2020 keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks valmisoleku suurendamise investeeringute kavasse (edaspidi kava) lisatud ning loetletud STAK-is ja MERPOL-is.

 (2) Toetatakse järgmisi tegevusi:
 1) multifunktsionaalsete päästesõidukite ja paakkonteinerite soetamine ja nende komplekteerimine varustusega;
 2) merereostustõrjesõidukite, reostustõrje tehnika ja varustuse soetamine.

 (3) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevused lõpetatud enne taotluse esitamist.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-des 2–5 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning taotluse rahuldamise otsusele.

 (2) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, arvestades käesoleva määruse §-s 9 sätestatud osakaalu ja taotluse rahuldamise otsust:
 1) multifunktsionaalsete päästesõidukite ja paakkonteinerite soetamine ning multifunktsionaalsete päästesõidukite ja paakkonteinerite kasutuselevõtmisega seotud personali koolituskulud;
 2) merereostustõrjesõidukite, reostustõrje tehnika ja varustuse soetamine ning merereostustõrjesõidukite kasutuselevõtmisega seotud personali koolituskulud;
 3) sõidukulud, majutuskulud ja päevaraha välislähetuse puhul, mis toimub käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste raames või tegevuste ettevalmistamiseks vajalike turu-uuringute tegemiseks. Päevaraha on abikõlblik Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruses nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr” kehtestatud välislähetuse päevaraha määra ulatuses;
 4) käibemaks vastavalt ühendmääruse § 4 punktis 11 sätestatud piirangutele;
 5) juriidilise nõustamise tasud, sealhulgas nõustamine hankelepingu koostamiseks ja notaritasud;
 6) tehnilise või finantsekspertiisi kulud ning omanikujärelevalve kulud hankelepingu täitmise ajal;
 7) projektide ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas riigihanke lähteülesande koostamine;
 8) projekti sisutegevustega seotud personali kulu ning projektijuhtimise ja aruandlusteenuse kulu;
 9) objektide tähistamisega seotud kulud, mis on vajalikud näitamaks, et projekti kaasrahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, ning projektide nõuetekohase avalikustamisega seotud kulud.

 (3) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) erisoodustusena käsitatav kulu ja tasutav maks;
 2) projekti raames soetatud sõidukite ja seadmete ülalpidamis- ja hoolduskulud.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema. Abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuarist 2014. aastal kuni 31. detsembrini 2023. aastal.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab projekti taotluse esitamisega või taotluse rahuldamise otsuses määratud varasema kuupäevaga.

§ 9.  Toetuse piirmäär ja osakaal

 (1) Toetuse piirmäär on projekti maksimaalne toetuse summa.

 (2) Toetuse osakaal on protsent abikõlblikest kuludest. Projekti toetuse maksimaalne osakaal on 100 protsenti.

 (3) Projektile antava toetuse osakaal ja piirmäär kinnitatakse kavas. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

 (4) Projektile antava toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu suuruse kehtestab taotluse rahuldamise otsuses rakendusüksus.

 (5) Projektile antava toetuse minimaalne summa on 300 000 eurot ning maksimaalne summa on 30 000 000 eurot. Kui hanke tulemusena selgub projekti odavnemine või kallinemine, on rakendusüksusel õigus kooskõlas käesoleva määruse §-des 17 ja 25 sätestatuga muuta projektile antavat toetussummat.

3. peatükk Kava koostamine 

§ 10.  Kava

 (1) Meetmest toetuse taotlemise aluseks on perioodi 2014–2020 keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks valmisoleku suurendamise kava.

 (2) Kava koostamist korraldab rakendusasutus ja kava kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga.

 (3) Kava koostatakse eelistusnimekirjana käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste põhjal.

 (4) Kavas nimetatakse projektid, millele taotleja võib toetust taotleda. Iga projekti kohta nimetatakse kavas perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud andmed, taotluse esitamise tähtaeg ning investeeringu objektide edasise kasutuse püsikulu suurus ja selle rahastamisallikad objekti sihipärase kasutamise perioodi jooksul.

 (5) Kava alusel antav toetus ei ole käsitatav riigiabina.

§ 11.  Kavasse ettepaneku esitamine

 (1) Kavasse võib ettepaneku esitada:
 1) Politsei- ja Piirivalveamet;
 2) Päästeamet.

 (2) Rakendusasutus teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutusi kava koostamise alustamisest kirja teel, määrates ettepanekute esitamise tähtajaks vähemalt 22 tööpäeva.

 (3) Ettepanek lisada projekt kavasse esitatakse rakendusasutusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirjas määratud tähtajaks.

 (4) Ettepanekud esitatakse käesoleva määruse lisas esitatud vormil.

 (5) Ettepanekus kirjeldatud projekt peab sisaldama lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 sätestatule järgmist teavet:
 1) teave, mis kinnitab, et projekt on vajalik STAK-i või MERPOL-i eesmärkide saavutamiseks;
 2) teave, mis kinnitab, et projekti eesmärk on kooskõlas meetme eesmärkide ja käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud rakenduskava tulemus- ja väljundnäitajatega;
 3) ajakava, millest nähtub, et projekt on kavandatud ellu viia abikõlblikkuse perioodil;
 4) teavitusnõuete täitmiseks kavandatavate tegevuste kirjeldus.

§ 12.  Ettepanekute menetlemine

 (1) Tähtajaks esitatud ettepanekud registreeritakse rakendusasutuses üldises korras.

 (2) Kui ettepanekut ei esitata tähtajaks, võib rakendusasutus oma otsusega jätta ettepaneku tähtaega ennistamata vastu võtmata.

 (3) Rakendusasutus edastab ettepaneku esitajale ettepaneku vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul ettepaneku esitamisest arvates.

 (4) Rakendusasutus kontrollib tähtajaks esitatud ettepanekute vastavust käesoleva määruse §-s 11 loetletud nõuetele.

 (5) Kui ettepanek ei vasta meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või projekti kohta on vaja lisateavet, on rakendusasutusel õigus nõuda ettepaneku vastavusse viimist meetme tingimustes kehtestatud nõuetega, lisadokumentide esitamist või ettepanekus nimetatud tegevuste muutmist.

 (6) Rakendusasutus teeb 40 tööpäeva jooksul ettepanekute esitamise tähtaja lõppemisest arvates otsuse tunnistada ettepanekud käesoleva määruse §-s 11 loetletud nõuetele vastavaks või mittevastavaks. Otsuse tegemiseks ettenähtud aeg peatub ettepanekute vastavusse viimise ajaks ettepaneku esitaja poolt.

 (7) Rakendusasutus edastab ettepaneku esitajale käesoleva määruse §-s 11 loetletud nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistatud ettepanekute kohta tehtud otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 13.  Projektide valikukomisjoni moodustamine

 (1) Projektide hindamiseks moodustab rakendusasutuse juht projektide valikukomisjoni ja kinnitab projektide valimise metoodika. Vajaduse korral kaasatakse hindamisse eksperte.

 (2) Valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

§ 14.  Projektide valikukriteeriumid ning valiku kord

 (1) Projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide kaupa:
 1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, pakutud lahendus vastab vajadustele ning valitud on kõige parem alternatiiv;
 2) eelarve koostamise aluseks olevad arvutused ja hinnangud ning planeeritud kulude vajalikkus ja mõistlikkus;
 3) projekti panus meetme eesmärkide ja väljundnäitajate saavutamisse;
 4) projekti mõju meetmete nimekirjas märgitud läbivatele teemadele;
 5) toetuse taotleja kvalifikatsioon, õiguslikud ja tehnilised eeldused viia projekt ellu kavandatud viisil.

 (2) Projekte hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide kaupa skaalal 0–4.

 (3) Koondhinde arvutamisel liidetakse projektide valikukomisjoni liikmete antud punktide aritmeetilised keskmised valikukriteeriumide lõikes. Võrdsete koondhinnete korral eelistatakse projekti, mille käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud valikukriteeriumi koondhinne oli suurem.

 (4) Projekti, mis saab vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumi hindeks nulli, kavasse ei lisata.

 (5) Koondhinde alusel moodustatakse projektidest eelistusnimekiri, mille alusel koostab rakendusasutus kava eelnõu ja teeb rakendusasutuse juhile ettepaneku see kinnitada.

§ 15.  Kava koostamine

 (1) Rakendusasutus koostab projektide hindamistulemuste alusel kava eelnõu, mis koosneb põhinimekirjast ja lisanimekirjast. Kava projektide põhinimekiri koostatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelarve ulatuses ning selle projektid peavad täitma kõik käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud tulemused. Kava lisanimekirja esitatud projekt peab olema kooskõlas STAK-i või MERPOL-i eesmärkidega.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste eelarve on sätestatud meetmete nimekirja tegevuses nr 8.2.2.

 (3) Kavasse lisatakse käesoleva määruse §-s 11 loetletud nõuetele vastavaks tunnistatud projekt, mis on käesoleva määruse § 14 lõikes 2 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 15. Juhul kui koondhinne on alla 15, projekti hindamine lõpeb ja tehakse otsus, et projekti kava eelnõusse ei lisata.

§ 16.  Kavasse mittelisamisest teavitamise kord

  Kui projekti ei lisata kava eelnõusse, teeb rakendusasutus kavasse lisamata jätmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-le 8 ja teavitab ettepaneku tegijat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikele 7.

§ 17.  Kava muutmine

 (1) Kava vaadatakse üle ja muudetakse vastavalt vajadusele, muu hulgas juhul, kui kavasse lisatud projekti kohta ei ole esitatud taotlust või tehtud taotluse rahuldamise otsust või kui see on vajalik taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse tõttu.

 (2) Kava muudetakse kava kehtestamise korda järgides.

 (3) Kavas loetletud projektide odavnemise korral jagatakse vabanenud raha ümber kallinenud või lisanimekirjas olevatele projektidele, eelistades põhinimekirjas olevaid kallinenud projekte. Kava põhinimekirjas oleva projekti kallinemise katmisel teise projekti odavnemise arvelt muudab rakendusasutus rakendusüksuse ettepanekul kava.

 (4) Projekti maksumuse odavnemisest või kallinemisest peab toetuse saaja rakendusüksust viivitamata teavitama. Rakendusüksus teavitab projekti maksumuse odavnemisest või kallinemisest rakendusasutust kümne tööpäeva jooksul.

 (5) Kui põhinimekirja lisatud projekti ei ole võimalik täielikult või osaliselt ellu viia, peab kavasse lisatud toetuse saaja sellest viivitamata rakendusüksust teavitama. Sellisel juhul viiakse ellu lisanimekirjas olevad projektid prioriteetsuse järjekorras ning vastavalt vabanenud rahale kava muutmata.

 (6) Kui kava põhinimekirja projektide odavnemise tulemusena tekib rahajääk, mis on võimalik suunata kava lisanimekirja projektidele, teavitab rakendusüksus sellest toetuse saajat ja annab tähtaja taotluse esitamiseks.

 (7) Kava põhi- ja lisanimekirjas olevate projektide taotluse kohta võib rakendusüksus teha osalise rahuldamise otsuse. Enne lisanimekirjas oleva projekti taotluse rahuldamise otsuse tegemist võib rakendusüksus pidada läbirääkimisi toetuse saajaga projekti eelarve ja tulemuste täpsustamiseks, arvestades vabanenud raha ja kavas märgitud piirsummat. Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega, kas täpsustatud projekti taotlus vastab kavale.

4. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 18.  Taotleja kohustused

  Lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule on toetuse taotleja kohustatud:
 1) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas teha paikvaatlust;
 2) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 19.  Nõuded taotlusele

 (1) Toetuse taotlemiseks peab kavasse lisatud projektile toetuse taotleja esitama taotluse struktuuritoetuse registri vahendusel ning lisama sellele käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 6 nimetatud kinnitused, andmed ja teised vajalikud dokumendid. Kui registrit ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel kasutada, võib taotluse esitada e-posti teel. E-posti teel esitatava taotluse vormi kehtestab ja avalikustab rakendusüksus oma veebilehel pärast kava kinnitamist ning rakendusasutuselt vastava teabe saamist.

 (2) Taotlus peab olema esitatud kavasse lisatud projekti kohta ja sisaldama käesoleva määruse §-s 6 märgitud tegevusi.

 (3) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule peab taotluses esitama järgmised andmed:
 1) projekti toetatavate tegevuste elluviimise eeldatav ajakava;
 2) projekti kogueelarve, eristades abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ning puhastulu;
 3) maksete eeldatav ajakava.

 (4) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele peab taotlus sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:
 1) dokumendid, mis põhjendavad taotluse eelarve kujunemist;
 2) projekti elluviimise järel tekkivate püsikulude kirjeldus koos nende suuruse arvutusega ning rahastamisallikatega;
 3) kinnitus, et taotleja nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses nimetatud e-posti aadressil;
 4) kinnitus, et taotleja ei ole saanud ega saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest;
 5) kinnitus, et taotleja ei ole võtnud tööle Eestis ilma seadusliku aluseta viibivat isikut, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötada.

 (5) Taotluse allkirjastab digitaalselt taotleja esindusõiguslik isik.

 (6) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

 (7) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse hindamiseks lisadokumente.

5. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 20.  Taotluse esitamine

 (1) Kinnitatud kava põhinimekirja lisatud projektile toetuse taotleja esitab pärast rakendusasutuse juhi poolt kava kinnitamist ja rakendusüksuselt vastavasisulise teate saamist 90 päeva jooksul käesoleva määruse §-s 19 sätestatud korras taotluse kavas märgitud projekti kohta.

 (2) Põhjendatud juhtudel ja rakendusüksuse nõusolekul on võimalik taotluse tähtaega pikendada. Rakendusüksus arvestab taotluse esitamise tähtaja pikendamisel järgmisi asjaolusid:
 1) projekt on võimalik ellu viia abikõlblikkuse perioodil;
 2) projekti hilisem elluviimine ei mõjuta oluliselt projekti tulemuste saavutamist kavas sätestatud tähtajaks.

§ 21.  Taotluse menetlemine

 (1) Rakendusüksus registreerib taotluse viivitamata.

 (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 päeva arvates taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja talle antakse puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

 (3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, märkides ühtlasi, milliseid asjaolusid on vaja selgitada, muuta või mille kohta on vaja esitada lisateavet. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

 (4) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, ei võeta taotlust perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel vastu. Taotlus loetakse tähtajaks esitatuks, kui seda kinnitab struktuuritoetuse registri märge või e-kirja laekumise kuupäev.

 (5) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

§ 22.  Taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust nõuetele ning kavale.

 (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kavale.

 (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 19 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotleja ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust;
 3) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud mittetäielikke või valeandmeid.

§ 23.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Rahuldatakse taotlused, mille puhul taotleja ja taotlus vastavad neile sätestatud nõuetele ning kavale.

 (2) Rakendusüksusel on õigus täpsustada taotluse rahuldamise otsuses toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule märgitakse otsuses:
 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;
 2) toetuse väljamaksmise tingimused ja eeldatav ajakava;
 3) muud vajalikud kõrvaltingimused.

 (3) Taotlus ja selle kohta esitatud lisateave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa.

 (4) Lisaks käesolevas määruses sätestatule jäetakse taotlus rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

 (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

 (6) Taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel või e-posti teel, kui taotlus esitati e-posti teel.

§ 24.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatud tingimustel, kui esinevad asjaolud, mille tõttu ei ole üht või mitut projektis ja kavas sisalduvat tegevust võimalik või mõistlik ellu viia, või kui projekti elluviimiseks on vaja täita tingimus. Sellisel juhul rahuldatakse taotlus üksnes elluviidavate tegevuste ulatuses.

 (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning teavitab sellest taotlejat ja rakendusasutust.

 (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemisel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne, kui rakendusüksus tuvastab tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui rakendusüksusel on seda teavet võimalik tuvastada avalikust andmeallikast.

 (4) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse käesoleva määruse § 23 lõigetest 5 ja 6 lähtudes.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 25.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui tekib põhjendatud vajadus muuta:
 1) projekti elluviimise perioodi;
 2) projekti eelarvet;
 3) projekti tegevusi, kui projekti eelarves on selleks vaba raha. Sellisel juhul ei ole kava muutmine vajalik;
 4) projekti muid asjaolusid.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul ei pea toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmist taotlema, kui projekti eelarvet kululiikide kaupa muudetakse vähem kui 20 protsendi võrra ning projekti kogueelarve ei suurene. Sellisest muudatustest peab viivitamata teavitama rakendusüksust.

 (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui muudatus on vastuolus kinnitatud kavaga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 60 päeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

 (6) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud alustel.

 (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see on põhjendatud ja kui muudatus aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele.

7. peatükk Hankedokumentide kontrollimine ning toetuse maksmise tingimused 

§ 26.  Toetuse kasutamisega seotud hangete läbiviimine

 (1) Siseministeerium koostab riigihanke (edaspidi ka hange) piirmäära ületavate hangete hankedokumendid vastavalt toetuse saaja esitatud hanke tehnilistele tingimustele ning viib hanked läbi. Hanke tehniliste tingimuste kvaliteedi eest vastutab toetuse saaja.

 (2) Toetuse taotleja ja Siseministeerium võivad omal vastutusel alustada hangete ettevalmistamist ja läbiviimist enne kava kinnitamist ja taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Hankijal on õigus lükata kõik pakkumused tagasi kooskõlas riigihangete seadusega.

 (3) Kui Siseministeerium viib läbi riigihanke, mille eeldatav maksumus ületab riigihanke piirmäära, edastab Siseministeerium enne hanketeate avaldamist hankedokumentide eelnõu rakendusüksusele ülevaatamiseks või teeb selle rakendusüksusele nähtavaks riigihangete registris.

 (4) Toetuse saaja viib lihthanke hankemenetluse läbi elektrooniliselt riigihangete registris.

 (5) Toetuse saaja esitab hankelepingu muutmise eelnõu enne hankelepingu muutmist rakendusüksusele ülevaatamiseks.

§ 27.  Toetuse maksmine

 (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-st 14 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast.

 (2) Välja makstakse ainult tekkinud ja täies mahus tasutud abikõlblik kulu. Kulu on abikõlblik, kui see on ühendmääruse § 2 kohaselt põhjendatud, tõendatud ja makstud ning tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil.

 (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil, mis avaldatakse rakendusüksuse veebilehel, ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid:
 1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind on 5000 eurot ilma käibemaksuta või suurem ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud;
 2) leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on enne rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud, ning juhul, kui leping on kättesaadav riigihangete registrist;
 3) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ning õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused nende olemasolu korral;
 4) arve või muu kulu tasumist tõendav raamatupidamisdokument;
 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentidele võib rakendusüksus nõuda lisadokumente, nimetades need taotluse rahuldamise otsuses.

 (5) Toetuse saaja kasutab kulude eest maksmiseks välisabi sildfinantseerimist vastavalt rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri” 4. peatükile. Sellisel juhul esitab toetuse saaja maksetaotluse tekkinud ja makstud kulude kohta riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

 (6) Kui hanked ei ole läbi viidud riigihangete registris, esitatakse rakendusüksusele hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem, ning hankelepingu viivitamata pärast hankelepingu sõlmimist, kuid kõige hiljem koos maksetaotlusega.

 (7) Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressil info@kik.ee.

 (8) Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Maksetaotluse menetlemise aeg pikeneb aja võrra, mis toetuse saajal kulub puuduste kõrvaldamiseks.

 (9) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast projekti tegevuste elluviimise tõendamist koos projekti kogu raamatupidamise väljavõttega ning projekti lõpparuandega.

 (10) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

 (11) Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused elluviiduks.

8. peatükk Aruannete esitamine 

§ 28.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevadel rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutud lisadega e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressil info@kik.ee.

 (2) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande projekti iga aruandlusperioodi kohta.

 (3) Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi, väljundnäitajate ja tulemuste saavutamise olukorra kohta ning hinnangut projekti eesmärgi, väljundnäitajate ja tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks.

 (4) Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti peamiste tegevuste ülevaadet ning teavet projekti eesmärgi, väljundnäitajate ja tulemuste saavutamise kohta.

 (5) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 20 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.

 (6) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks toetuse saajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

 (7) Kui toetuse saaja ei täida talle pandud kohustust või ta ei vasta talle kehtestatud nõudele, teavitab rakendusüksus sellest Rahandusministeeriumi perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 50 lõikes 1 sätestatud korras.

9. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 29.  Toetuse saaja õigused

 (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega.

 (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 30.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtaegadel ja tingimustel, sealhulgas:
 1) esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud teabe ja aruanded, ühtlasi seirab järjepidevalt projekti tulemus- ja väljundnäitajate täitmist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
 2) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagab projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokku lepitud eelarvega;
 3) teavitab viivitamata rakendusüksust projekti maksumuse odavnemisest, kallinemisest või muudest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist.

§ 31.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele on rakendusüksus kohustatud:
 1) sisestama e-posti teel esitatud taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 2) seirama vähemalt üks kord kuus meetmete rahajääki ja esitama vajaduse korral rakendusasutusele selle kohta ülevaateid;
 3) kooskõlastama rakendusasutusega kõik rakendusüksuse otsused, mis puudutavad taotluse muutmist või tühistamist, ning teavitama rakendusüksust kohe kava muutmise vajadusest;
 4) konsulteerima vajaduse korral korraldusasutusega hankedokumentide läbivaatamisel;
 5) teavitama kohe rakendusasutust projekti maksumuse kallinemisest läbiviidud hangete tõttu;
 6) vaatama läbi toetuse saaja koostatud projekti lõpparuande, seda vajaduse korral täiendama ja kooskõlastama selle toetuse saajaga ning edastama kinnitatud aruande rakendusasutusele teadmiseks;
 7) vaatama enne üle toetuse saaja või Siseministeeriumi koostatud hankedokumendid, kontrollima hankedokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hindama hankedokumentide tehnilist kvaliteeti;
 8) nõustama toetuse saajat ja Siseministeeriumit riigihangete läbiviimisel;
 9) koostama ja avalikustama oma veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
 10) teostama projektide järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 sätestatud nõue on tagatud ning projekti elluviimise tulemusena soetatud vara säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt;
 11) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 sätestatud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
 12) tegema toetuse saaja juures kontrolle vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 1 ning §-dele 42 ja 43;
 13) tegema muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

 (2) Rakendusasutusel on muu hulgas õigus:
 1) nõuda toetuse saajalt kooskõlastamiseks riigihanke läbiviimiseks vajalikke dokumente ja andmeid ning protokolle;
 2) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks kooskõlas riigihangete seadusega ja lepingu sõlmimiseks;
 3) osaleda vaatlejana tööde tegemise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
 4) tutvuda toetuse saaja juures projekti ettevalmistamisega ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;
 5) teha vajaduse korral rakendusüksusele ettepanek taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks.

§ 32.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

 (3) Kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Hanno Pevkur
Siseminister

Leif Kalev
Kantsler

Lisa Kavasse ettepaneku lisamise vorm