Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.05.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 28.04.2020, 9 Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded1 Vastu võetud 29.11.2011 nr 90 RT I, 02.12.2011, 5 jõustumine 05.12.2011 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 13.05.2015 - RT I, 19.05.2015, 1 - 22.05.2015 19.09.2018 - RT I, 21.09.2018, 3 - 24.09.2018, osaliselt 01.01.2019. 24.04.2020 - RT I, 28.04.2020, 7 - 01.05.2020 Määrus kehtestatakse „Taimekaitseseaduse” § 78 lõike 9 alusel. § 1. Taimekaitsevahendi hoiukoha nõuded (1) Taimekaitsevahendi kasutaja säilitab taimekaitsevahendit loetava märgistusega originaalpakendis hoiutingimustes, mis tagavad taimekaitsevahendi säilimise kasutuskõlblikuna. (2) Taimekaitsevahendi säilitamiseks sobiv ruum (edaspidi hoiuruum) on: 1) vajaliku suurusega; 2) hästi ventileeritav ja valgustatav; 3) vedelikku mitteläbilaskvast, keemilise aine toimele vastupidavast ja libisemiskindlast materjalist kõrge künnisega põrandaga. (3) [Kehtetu - RT I, 19.05.2015, 1 - jõust. 22.05.2015] (4) Taimekaitsevahendi pakend asetatakse põrandal hoidmise korral puitalusele. (5) Hoiuruumis on vedelikku imavat materjali nagu liiva, saepuru või turvast ning hari, kühvel ja lekkimiskindel suletav anum pakendist välja valgunud taimekaitsevahendi kogumiseks. Hoiuruumis on nähtaval kohal tulekustutusvahendid ja häirekeskuse hädaabinumber 112. [RT I, 19.05.2015, 1 - jõust. 22.05.2015] (6) [Kehtetu - RT I, 21.09.2018, 3 - jõust. 24.09.2018] § 2. Isikukaitsevahendi kasutamine taimekaitsetöö tegemisel (1) Taimekaitsevahendi kasutamise ajal (edaspidi taimekaitsetöö) kasutatakse taimekaitsevahendi sissehingamise vältimiseks hingamisteede kaitsevahendit, nahakaudse mürgistuse vältimiseks kaetakse kõik kehaosad. (2) Lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks kasutatakse „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” kohaselt sobivaid isikukaitsevahendeid nagu kaitseriietust, kemikaalikindlaid kindaid, kaitsesaapaid, peakatet, tihedalt liibuvaid kaitseprille või -sirmi, mida saab vajaduse korral kasutada tavaliste prillide peal, ja hingamisteede kaitsevahendit lähtuvalt taimekaitsevahendi pakendi märgistusel toodud ohutus- ja riskilausetest või ohu- ja hoiatuslausetest, taimekaitsevahendi kasutusjuhendist või ohutuskaardist. [RT I, 19.05.2015, 1 - jõust. 22.05.2015] (3) Kasutatav isikukaitsevahend on puhas. Isikukaitsevahend puhastatakse iga kord pärast taimekaitsetöö lõpetamist. [RT I, 19.05.2015, 1 - jõust. 22.05.2015] § 3. Taimekaitsetöö tegemise hügieeninõuded (1) Taimekaitsevahendi organismi sattumise vältimiseks ei tohi taimekaitsetöö tegemise ajal süüa, juua ega suitsetada. (2) Taimekaitsetöö vaheajal pestakse nägu ja käsi. Pärast taimekaitsetöö lõpetamist pestakse end üleni ja vahetatakse riided. Taimekaitsevahendiga kokkupuutunud riideid pestakse iga kord pärast kasutamist. [RT I, 19.05.2015, 1 - jõust. 22.05.2015] § 4. Taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded taimekaitsevahendi pritsimise korral (1) Taimekaitsevahendit kasutatakse taimekaitsevahendi pakendi märgistusel toodud kasutusjuhendi kohaselt, järgides asjakohaseid kasutuspiiranguid, sealhulgas kehtestatud puhvertsooni (vahemaa meetrites pritsitava ala ja veepiiri vahel) ja keeldu kasutada taimekaitsevahendit samal põllul järjestikustel aastatel. (2) Taimekaitsevahendit pritsitakse üksnes töökorras taimekaitseseadmega. Töölahuse valmistamiseks kasutatakse üksnes selleks otstarbeks ettenähtud ning märgistatud mõõteanumat ja seadet. (3) Tühjaks saanud taimekaitsevahendi pakendit loputatakse töölahuse valmistamise ajal puhta veega vähemalt kolm korda, valades loputusvee taimekaitseseadme paaki. Juhul kui taimekaitseseadmel on taimekaitsevahendi tankimisseade koos tühja pakendi loputusmehhanismiga, kasutatakse seda. (4) Töölahuse valmistamisel arvestatakse välja vajaminev töölahuse kogus, et vältida ülejääke. Veehaarde sanitaarkaitsealal või veevõtukoha hooldusalal on keelatud töölahust valmistada (5) Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida, kui tuule kiirus on üle 4 m/s, välja arvatud juhul, kui taimekaitseseadme kasutusjuhendis toodud tehniliste andmete kohaselt lubatakse taimekaitsevahendit kasutada suurema tuule kiiruse puhul. Pritsimisel arvestatakse tuule suunda lähedal asuvate ehitiste ning aia-, põllu- ja metsakultuuride suhtes, et hoida ära nende võimalik saastumine taimekaitsevahendiga. (6) Töölahuse tugeva õhku hajumise vältimiseks on keelatud taimekaitsevahendit pritsida, kui õhutemperatuur on üle 25 °C. Pritsimisest ülejäänud töölahust ei jäeta taimekaitseseadme paaki, vaid see lahjendatakse mitmekordselt veega ja pritsitakse hajutatult põllule. (7) [Kehtetu - RT I, 21.09.2018, 3 - jõust. 24.09.2018] (8) Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida alal, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal. (9) [Kehtetu - RT I, 28.04.2020, 7 - jõust. 01.05.2020] § 5. Taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded seemnete puhtimise korral (1) Seemneid puhitakse spetsiaalse või selleks tööks kohandatud seadmega, järgides selle seadme kasutamise ja taimekaitsetöö tegemise ohutusnõudeid. (2) Puhtimismeetodina on lubatud märgpuhtimine. Spetsiaalseadme ja kuivpuhtimiseks ettenähtud taimekaitsevahendi kasutamise korral on lubatud kuivpuhtimine. (3) Puhtimiskoht asub elamust, loomakasvatushoonest, -rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud alast, söödahoidlast, kaevust ja veekogust vähemalt 50 meetri kaugusel. (4) Välditakse puhtimiskoha ja veoki saastumist puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga ning puhitud seemnega. Puhtimiskoha või veoki saastumisel puhtimiseks kasutatud taimekaitsevahendiga puhastatakse need hoolikalt. [RT I, 21.09.2018, 3 - jõust. 24.09.2018] (5) Puhitud seemet hoitakse hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis, eraldi toidust, ravimitest ja söödast, et vältida nende saastumist puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga. Puhitud seemet on keelatud vedada koos ravimite, toidu või söödaga ning kasutada toiduks või söödaks. [RT I, 21.09.2018, 3 - jõust. 24.09.2018] (6) Puhitud seemne kasutamisel järgitakse §-des 2 ja 3 sätestatud nõudeid. [RT I, 21.09.2018, 3 - jõust. 24.09.2018] (7) Kasutamata puhitud seeme antakse üle ohtlike jäätmete käitlejale. [RT I, 21.09.2018, 3 - jõust. 24.09.2018] § 6. Kasvuhoones taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded (1) Kasvuhoones kasutatakse üksnes selleks ettenähtud taimekaitsevahendit. (2) Taimede kasvuaegsed hooldustööd kasvuhoones tehakse enne kasvuhoones taimekaitsetöö tegemist. Hooldustöid võib jätkata pärast tööooteaja möödumist. (3) Kasvuhoones taimekaitsetöö tegemise korral kasutatakse universaalset gaasimaski või hingamisaparaati. Kasvuhoones ei viibi taimekaitsetöö tegemise ajal kõrvalised isikud. Taimekaitsetöö tegemist alustatakse kasvuhoone kaugemast osast, liikudes väljapääsu suunas. (4) Üle 100 m^2  suuruses kasvuhoones on koht töölahuse valmistamiseks ja taimekaitseseadme pesemiseks. (5) Maha valgunud taimekaitsevahendile või töölahusele puistatakse liiva, saepuru või turvast, mis seejärel kogutakse lekkimiskindlasse suletavasse anumasse ja antakse üle ohtlike jäätmete käitlejale. (6) Kasvuhoonet desinfitseeritakse ajal, kui seal ei ole taimi. (7) Taimekahjustaja leviku vältimiseks võib desinfitseerida ka taimedega kasvuhoonet. Kasvuhoones desinfitseerimise ajal olnud taimed viiakse kasvuhoonest välja pärast taimekaitsevahendi ooteaja möödumist. § 7. Kasvuhoones taimekaitsetöö tegemise järgsed ohutusnõuded (1) Pärast taimekaitsetöö lõpetamist kasvuhoone lukustatakse ja uksele pannakse hoiatussilt teabega taimekaitsevahendi, selle kasutamise kuupäeva ja kellaaja ning tööooteaja kohta. (2) Enne tööooteaja möödumist võib kasvuhoones töid teha üksnes isikukaitsevahendit kasutades, kuid mitte varem kui pärast 18 tunni möödumist taimekaitsetöö tegemisest. § 8. Avalikus kohas, elamu vahetus läheduses ja metsamaal taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded [RT I, 21.09.2018, 3 - jõust. 01.01.2019] (1) Avalikus kohas ja elamu vahetus läheduses tehakse taimekaitsetööd juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega. (2) Avalik koht selle määruse tähenduses on eelkõige haljasala, spordiala, kooliala ja laste mänguväljak ning ala tervishoiuasutuse vahetus läheduses, samuti trammi- ja raudtee ooteplatvorm ning ületamiseks ettenähtud ülesõidukoht ja ülekäigukoha vahetu lähedus, gaasitrass, kattega tee ja kruusatee eraldusriba, teepeenar ja haljasriba, tänava eraldusriba, teemaa ja tänavaäärne haljasala. (3) Avalikus kohas, korterelamu vahetus läheduses ja metsamaal ei tehta taimekaitsetööd kõrvalise inimese juuresolekul. (4) Tööooteajaga taimekaitsevahendi puhul paigaldatakse avalikku kohta, korterelamu vahetusse lähedusse ja metsamaale enne taimekaitsetööga alustamist hoiatussilt, millel on vähemalt teave kasutatava taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, mille möödumise järel on ala lubatud taas kasutada. Metsamaale paigaldatakse enne taimekaitsetööga alustamist hoiatussildid selliselt, et iga sildi juurest oleks nähtav järgmine silt. (5) Taimekaitsetöö tegemise korral välditakse avalikus kohas ning korterelamu vahetus läheduses paikneva rajatise ja muu objekti saastamist taimekaitsevahendiga. Juhul kui taimekaitsevahend satub rajatisele või objektile taimekaitsetöö käigus, pestakse need hoolikalt. [RT I, 21.09.2018, 3 - jõust. 01.01.2019] 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71–86), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1–32). [RT I, 19.05.2015, 1 - jõust. 22.05.2015]