Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.04.2022 otsus nr 94
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 13.04.2022
§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) pakutakse esmajärjekorras sellist abi ja tuge, mis võimaldab isikul elada kodus või saada kodusarnast keskkonda ja elukorraldust pakkuvat teenust;”;
2) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, sealhulgas pikaajalist hooldust, milleks on vaja koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet.”;
3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist isikule, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja isiku igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid, mida pakutakse eesmärgiga leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle halvenemist, hooldada isikut ning abistada teda iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaelu toimingutes.”;
4) paragrahvi 131 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes.”;
6) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui abi saamiseks pöördub isik, kellel on tuvastatud kroonilisest haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest terviseprobleemist põhjustatud hooldusvajadus, selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja isiku, kes hooldab abivajavat isikut väljaspool oma kutse- või ametlikku tööd. Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab välja ka abivajavat isikut hooldava isiku toetusvajaduse, võttes arvesse tema tegelikku hoolduskoormust, toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid.”;
7) seadust täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses:
„§ 152. Puudega täisealise isiku abivajaduse hindamine
(1) Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus võib omal algatusel välja selgitada sellise täisealise isiku abivajaduse, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud keskmine või raske puue.
(2) Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus peab omal algatusel välja selgitama sellise täisealise isiku abivajaduse, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud sügav puue.
(3) Abi võib vajada käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) isikul puudub sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris aktiivne juhtumiplaan;
2) kohaliku omavalitsuse üksus ei osuta isikule ühtegi sotsiaalteenust;
3) isik ei ole kohaliku omavalitsuse eestkostel;
4) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole isiku abivajadust viimase aasta jooksul hinnanud.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku väljaselgitamiseks vajaliku andmetöötluse algatamiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus esitama taotluse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses sätestatud korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute abivajaduse väljaselgitamise, ühenduse võtmise ning abi osutamise eesmärgil töödeldakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris rahvastikuregistrisse kantud täisealiste isikute järgmisi isikuandmeid:
1) nimi ja isikukood;
2) kontaktandmed;
3) eestkoste korral eestkostja nimi ja kontaktandmed;
4) elukoha andmed;
5) viibimiskoha aadress;
6) puude raskusaste;
7) funktsiooni kõrvalekalle;
8) puude raskusastme kestus;
9) surmakuupäev.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku abivajaduse väljaselgitamiseks ja talle abi osutamiseks võtab kohaliku omavalitsuse üksus isikuga ühendust 30 päeva jooksul isikust teadasaamisest arvates.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik ei soovi, et tema andmeid töödeldakse, lõpetatakse andmete töötlemine isiku sellekohase avalduse saamisel.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul tuvastatud puude raskusaste muutub raskemaks, võib kohaliku omavalitsuse üksus abivajaduse väljaselgitamiseks ja abi osutamiseks isikuga uuesti ühendust võtta. Kui isik ei soovi, et tema andmeid töödeldakse, lõpetatakse andmete töötlemine isiku sellekohase avalduse saamisel.”;
8) seaduse 2. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
„§ 161. Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajale esitatavad nõuded
Sotsiaaltöötajana võib kohaliku omavalitsuse üksus ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.”;
9) paragrahvi 452 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 455 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul ning punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel võib osutada samades ruumides ainult juhul, kui:
1) paigutamist vajavad ühe pere lapsed või lapsel on erakordselt suur hooldus- ja abivajadus;
2) see on asendushooldusel olevate laste huvides;
3) selleks annavad nõusoleku perre paigutatud ja perre paigutatavate laste seaduslikud esindajad;
4) see on kooskõlastatud Sotsiaalkindlustusametiga.”;
11) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele on õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist isikul, kes peab igapäevaelus toimetulekuks kasutama abivahendit, mis on vajalik enne puude raskusastme tuvastamist või töövõime hindamist.”;
12) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele vastavate abivahendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
13) paragrahvi 50 lõike 8 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „või sama paragrahvi lõike 2 punktis 4”;
14) paragrahvi 50 lõike 8 punktis 4 asendatakse tekstiosa „vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 kehtestatud loetelule” tekstiosaga „90 protsenti”;
15) paragrahvi 50 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Isiku omaosalus võib olla väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud summa naha kaitse ja puhastamise vahendite ja uriini absorbeerivate abivahendite puhul ning abivahendi üürimisel.”;
16) paragrahvi 51 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „lõike 2 punktides 1–3” tekstiosaga „lõikes 2”;
17) paragrahvi 59 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 59 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „või” sõnaga „ja”;
19) paragrahvi 69 lõike 3 punktis 3, § 96 lõikes 5, § 99 lõikes 3 ja § 102 lõikes 7 asendatakse sõnad „vaimne alaareng” sõnaga „intellektipuue” vastavas käändes;
20) paragrahvi 71 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) teenuse osutamise kestus ja tegevuste soovituslik sagedus;”;
21) paragrahvi 72 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „juhtiva psüühikahäirena” sõnaga „põhihaigusena”;
22) paragrahvi 72 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
23) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 10” tekstiosaga „lõigetes 10 ja 11”;
24) paragrahvi 76 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „kolme” sõnaga „ühe”;
25) paragrahvi 83 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) isikule erihoolekandeteenuse osutamise alustamisel tutvustama isikule ja olemasolu korral tema seaduslikule esindajale suuliselt või kirjalikult oma kodukorda ning isiku õigusi ja kohustusi teenuse saamise ajal;”;
26) paragrahvi 83 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „sätestatud” sõnadega „ja selle alusel kehtestatud”;
27) paragrahvi 86 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Erihoolekandeteenust võib vahetult osutada füüsiline isik (edaspidi tegevusjuhendaja), kellel on vähemalt keskharidus ja vajalik erialane ettevalmistus või sobiv kutse- või kõrgharidus erihoolekandeteenuse osutamiseks.”;
28) paragrahvi 86 lõiked 2 ja 4–6 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 86 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded, sealhulgas nõuded haridusele ja koolitusele, ning nõuded koolituse läbimisele, koolituse mahule ja sisule kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
30) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahvi 101 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
32) paragrahvi 101 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikuks loetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul täisealist isikut, kellel vahelduvad paranemise ja haiguse ägenemise hood pidevalt ning kelle seisund on sageli muutuv.”;
33) paragrahvi 101 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealistele isikutele on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud täisealisel isikul, kellel on äärmuslik abi- ja toetusvajadus ning:
1) kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 sätestatud tingimustele ja
2) kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealine isik.
(4) Äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikuks loetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul täisealist isikut, kellel on toetusvajaduse hindamisel tuvastatud olulistes eluvaldkondades äärmuslik abi- ja toetusvajadus.”;
34) paragrahvi 102 lõike 1 punktis 3 ja lõikes 8, § 104 lõikes 2 ning § 154 punktis 2 asendatakse sõnad „sügav liitpuue” sõnadega „äärmuslik abi- ja toetusvajadus” vastavas käändes;
35) paragrahvi 103 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealine isik ei sea ohtu ennast või teisi isikuid.”;
36) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule, võib ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu asendada hooldustöötaja ööpäevaringse kohaloluga juhul, kui hooldustöötaja vastab käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõuetele.”;
37) paragrahvi 1305 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
38) paragrahvi 132 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust.”;
39) paragrahvi 132 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes nimetatud esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu taotleja enda ja tema perekonna omandis olevatest vallasasjadest eluruumidest ja väärtpaberitest väärtpaberituru seaduse tähenduses.”;
40) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas isikule ja tema pereliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, et teha selgeks isiku ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid.”;
41) paragrahvi 133 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.”;
42) paragrahvi 134 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab:
1) toimetulekutoetuse taotlejale, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus, võlanõustamisteenuse kättesaadavuse;
2) toimetulekutoetuse saajale toetavad tugiteenused, mis parandavad isiku toimetuleku- ja majandamisoskusi.”;
43) paragrahvi 1392 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi, rahvastikuregistri, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri ja vajaduse korral Eesti hariduse infosüsteemi andmete alusel isiku vastavust pensionäritoetuse saamise tingimustele ning teavitab isikut toetuse saamise õiguse tekkimisest.”;
44) paragrahvi 1392 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) isiku üldandmed: isikukood, ees- ja perekonnanimi, elu- ja viibimiskoha andmed ning kontaktandmed, andmed isiku surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise, eestkoste määramise, vanema hooldusõiguse ning elamisloa või -õiguse kohta;”;
45) paragrahvi 1392 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) andmed väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenuse kohta;”;
46) paragrahvi 1393 lõike 5 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud” tekstiosaga „väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus,”;
47) paragrahvi 1421 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) isiku üldandmed – isikukood, sugu, sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, elu- ja viibimiskoha andmed ning kontaktandmed;”;
48) paragrahvi 144 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) käesoleva seaduse § 156 lõikes 32 nimetatud suure hooldus- ja abivajadusega lapsele ja tema perele osutatavate sotsiaalteenuste taotluse andmed ning teenust saama suunamise otsuse andmed;”;
49) paragrahvi 144 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Käesoleva seaduse § 151 lõikes 2 ning § 152 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse väljaselgitamisel kannab kohaliku omavalitsuse üksus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse abivajaduse, edasise juhtumiplaani ja menetlustoimingute andmed.”;
50) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:
„(52) Väljaspool kodu üldhooldusteenuse osutaja kannab sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse 14 kalendripäeva jooksul teenusele asumisest või teenuse osutamise lõpetamisest:
1) teenust saava isiku käesoleva seaduse § 1421 punktis 1 nimetatud üldandmed;
2) isikule teenuse osutamise lõpetamise andmed.”;
51) seadust täiendatakse §-ga 1441 järgmises sõnastuses:
„§ 1441. Sotsiaalministeeriumi juurdepääs andmetele
Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistikaga tegeleval osakonnal on õigus töödelda tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna poliitika kujundamiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud isikuandmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on käesoleva seaduse §-s 1421 nimetatud isikuandmed, välja arvatud isikukood, ees- ja perekonnanimi, elu- ja viibimiskoha andmed ning kontaktandmed.”;
52) paragrahvi 1451 täiendatakse lõigetega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:
„(32) Käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud puudega täisealise isiku abivajaduse hindamisel säilitatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud andmeid järgmiselt:
1) käesoleva seaduse § 152 lõikes 5 nimetatud isikuandmeid puude raskusastme kestuse lõpuni;
2) edasisest andmetöötlusest keeldumise korral isiku isikukoodi puude raskusastme kestuse lõpuni.
(33) Lastekaitseseaduse § 271 lõikes 2 nimetatud isikuandmeid säilitatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris kuni lapse täisealiseks saamiseni.”;
53) paragrahvi 1451 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva seaduse § 144 lõikes 52 nimetatud andmeid säilitatakse isikule teenuse osutamise lõpetamisest 30 kalendripäeva.”;
54) paragrahvi 152 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
55) paragrahvi 153 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) tegevusloa taotleja ja teenus, mida kavatsetakse osutama hakata, ning hooldustöötaja, turvakodus teenust vahetult osutav isik, lapsehoidja, kasvataja, perevanem ja tegevusjuhendaja (edaspidi teenust vahetult osutav isik) vastavad käesolevas seaduses ja selle alusel teenusele, teenuseosutajale ja teenust vahetult osutavale isikule kehtestatud nõuetele;”;
56) paragrahvi 156 lõiked 31–33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Riigieelarves määratakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetus suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamiseks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt raske ja sügava puudega laste arvule. Seejuures korrutatakse sügava puudega laste arv kolmega.
(32) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud toetust, et osutada suure hooldus- ja abivajadusega lapsele ja tema perele teenuseid, mis toetavad abivajava lapse toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust.
(33) Suure hooldus- ja abivajadusega isiku puhul võib tema 18-aastaseks saamise aastal käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud toetust kasutada kuni kalendriaasta lõpuni.”;
57) paragrahvi 160 lõiked 31 ja 32 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 144 lõike 1 punktides 11–14 nimetatud ning 2027. aasta 1. jaanuari seisuga kehtivad andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse 2027. aasta 31. detsembriks.
(32) Sotsiaalteenuse osutaja, keda rahastatakse riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 144 lõike 1 punktis 11 nimetatud ning 2027. aasta 1. jaanuari seisuga kehtivad andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse 2027. aasta 31. detsembriks.”;
58) paragrahvi 160 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja ettevalmistus peab vastama käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud nõudele hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.”;
59) paragrahvi 160 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud puudega täisealise isiku abivajaduse esmakordse hindamise korral peab kohaliku omavalitsuse üksus võtma isikuga abivajaduse väljaselgitamise ja abi osutamise eesmärgil ühendust 90 päeva jooksul isikust teadasaamisest arvates.”.
§ 2. Lastekaitseseaduse muutmine
Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistamiseks käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud meetmete pakkumine;”;
2) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:
„§ 271. Abivajava lapse väljaselgitamine
(1) Lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus abivajava lapse väljaselgitamise eesmärgil töödelda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris selliste laste andmeid, kelle puhul on Sotsiaalkindlustusametile esitatud puude raskusastme tuvastamise taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil töötleb kohaliku omavalitsuse üksus järgmisi isikuandmeid:
1) lapse ees- ja perekonnanimi;
2) lapse elu- ja viibimiskoht;
3) lapse isikukood;
4) info puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise kohta;
5) info harvikhaigusega lapsele puudega lapse sotsiaaltoetuse määramise kohta;
6) puude raskusastme tuvastamise korral puude raskusaste, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle;
7) vanema või eestkostja nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed;
8) vanema või eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht;
9) lapse surmakuupäev.”;
3) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:
„§ 291. Sotsiaalkindlustusameti meetmed seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistamiseks
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab abivajavast lapsest teada saades kohe Sotsiaalkindlustusametit, juhul kui laps:
1) on seksuaalselt väärkoheldud või on selline kahtlus;
2) on kahtlustatav või menetlusalune isik seksuaalsüüteos või lapse seksuaalkäitumine ohustab teiste isikute või tema enda heaolu.
(2) Sotsiaalkindlustusamet asub käesolevas paragrahvis sätestatud ülesandeid täitma ka muu asutuse või isiku pöördumise või lasteabitelefonile tulnud info alusel. Sellisel juhul teavitab Sotsiaalkindlustusamet sellest lapse juhtumikorralduse eest vastutavat kohaliku omavalitsuse üksust, kriminaalmenetluse korral arvestades kriminaalmenetluse seadustiku §-s 214 kohtueelse menetluse andmete avaldamise kohta sätestatuga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lapse heaolu toetamiseks Sotsiaalkindlustusamet:
1) pakub lapsesõbralikku keskkonda lapse suhtes lastekaitse- ja süüteomenetluse toimingute tegemiseks ning lapse taastumist toetavate teenuste osutamiseks;
2) kuulab vajaduse korral lapse ära väärkohtlemise väljaselgitamiseks ja videosalvestab ärakuulamise kasutamiseks tõendina süüteomenetluses;
3) hindab lapse väärkohtlemisest tulenevat või väärkohtleva käitumisega seotud abivajadust, samuti lapse väärkohtleva käitumisega seotud riske, kaasates selleks vajaduse korral asjakohase spetsialisti;
4) toetab ja nõustab last ning tema lähedasi;
5) jälgib lapse abistamiseks rakendatud meetmete tulemuslikkust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud lapse ärakuulamise videosalvestist säilitab Sotsiaalkindlustusamet kuni kuus kuud videosalvestamise kuupäevast arvates. Salvestise säilitamise ja väljastamise tingimused ja kord sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
4) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:
㤠411. Paragrahvi 271 rakendamine
Käesoleva seaduse §-s 271 sätestatud abivajava lapse esmakordsel väljaselgitamisel teeb kohaliku omavalitsuse üksus otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks 30 päeva jooksul abivajavast lapsest teadasaamisest arvates.”.
§ 3. Perekonnaseaduse muutmine
Perekonnaseaduse § 96 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.
(2) Teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes.”.
§ 4. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „söömise” tekstiosaga „, ravitoimingute”;
2) paragrahv 21 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 24 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „raske või sügava”;
4) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Kui vanaduspensioniealisel inimesel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega, võib puude raskusastme tuvastada eluajaks.”;
5) paragrahvi 24 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundiga laste ning lõikes 51 nimetatud vanaduspensioniealiste inimeste puude raskusastme tuvastamise täpsustatud tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
6) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.”.
§ 5. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine
Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:
„§ 391. Sotsiaalministeeriumi juurdepääs andmetele
Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistikaga tegeleval osakonnal on õigus töödelda tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna poliitika kujundamiseks infosüsteemi kantud isikuandmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud isikuandmed, välja arvatud isikukood, ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed.”.
§ 6. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 11–13, 27–29 ja 36 jõustuvad 2022. aasta 1. mail.
(2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 22 ja 56 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril.
(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 7, 49, 52 ja 59 jõustuvad 2023. aasta 1. veebruaril.
(5) Käesoleva seaduse § 1 punkt 37 jõustub 2024. aasta 1. juulil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter