E-arvete arenduse toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord
Vastu võetud 22.04.2022 nr 33
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri e-arvete arenduse toetusmeetmest (edaspidi meede) toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda.
(2) Määrus panustab Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 ning Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus” § 23 punkti 1 alusel kehtestatud reaalajamajanduse visioon 2020–2027 sätestatud eesmärkide täitmisse.
§ 2. Kohaldamisala
(1) Paragrahvi 7 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tegevuseks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse projektidele tootearenduseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 25 tähenduses või väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(3) Määrust ei kohaldata:
1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata;
2) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel;
3) üldise grupierandi määruse alusel toetuse saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada ettevõtja äriprotsesside innovatsiooni arenduste kaudu.
(2) Toetuse andmisega panustatakse järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
1) EL e-arve standardi arendus ettevõtja digitaalses tarkvaras;
2) ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga;
3) digitaalses tarkvaras e-arve kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus.
(3) Tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on e-arvete kasutamise mahu kasv.
§ 4. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) e-arve on masintöödeldaval kujul töödeldav arve, mis luuakse, edastatakse, kinnitatakse, kirjendatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas;
2) EL e-arve standard on Euroopa e-arvete standard vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/55/EL, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ELT L 133, 6.5.2014, lk 1–11);
3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
4) omafinantseering on toetuse saaja kantav osa toetatava tegevuse kuludest, mida toetusest ei hüvitata;
5) PEPPOL andmevahetusvõrgustik on rahvusvaheline andmevahetusvõrgustik Pan-European Public Procurement Online;
6) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;
7) tootearendus on üldise grupierandi määruse artikkel 2 punktis 86 nimetatud uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamine;
8) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele.
§ 5. Meetme rakendusüksus
Toetuse taotlusi võtab vastu, menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).
§ 6. Vaide esitamine
(1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus.
(2) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.
2. peatükk Toetuse andmise alused
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse.
(2) Meetme raames toetatakse järgnevaid äriprotsesside innovatsiooni toetavaid tegevusi:
1) EL e-arve standardi kasutuselevõtu arendus;
2) ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga;
3) digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus;
4) turundustegevus e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks.
(3) Toetust võib taotleda lõike 2 punktides 1–3 nimetatud ühe või mitme tegevuse elluviimiseks.
(4) Lõikes 2 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimine toetuse taotlemisel on kohustuslik.
§ 8. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks taotleja tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad määruse tingimustele.
(2) Paragrahvi 7 lõikes 2 punktides 1–3 nimetatud tegevuste elluviimiseks on abikõlblikud:
1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed, võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
2) turutingimustel ostetud teenuste kulud;
3) litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
4) arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud.
(3) Paragrahvi 7 lõikes 2 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks on abikõlblikud:
1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed;
2) turutingimustel ostetud teenuste kulud.
(4) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulusid.
(5) Toetust ei anta projektile, mis viidi ellu või mille kulude tekkimise aluseks olevad tegevused tehti enne taotluse esitamist, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud.
(6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud.
(7) Abikõlblikud ei ole kulud, millele katteks on toetust eraldatud või makstud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.
(8) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) pangagarantiiga seotud kulud;
2) finants- ja pangakulud;
3) riigilõiv;
4) kindlustusmaksed;
5) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulud;
6) käibemaks;
7) puhkusetasud;
8) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 punktis d ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud kulud, sealhulgas reklaampinna tasu välisriikides;
9) sularahas tasutud kulud;
10) muu kulu, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline.
§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 30. septembril 2023. a.
(3) Juhul kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.
(4) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 12 kuud.
(5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksus poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist.
(6) Projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral võib toetuse saaja taotleda rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 30. septembril 2023. a.
§ 10. Toetuse suurus, osakaal ja tingimused
(1) Toetuse maksimaalne summa on 20 000 eurot.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti abikõlblikest kuludest.
(3) Üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel tootearenduseks antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtjate puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikeettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest. Üldise grupierandi määruse artikli 18 alusel väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antava abi puhul on toetuse osakaal 50 protsenti abikõlblikest kuludest.
(4) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.
(5) Kui taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele on samal ajal eraldatud § 8 lõikes 7 nimetatud vahendeid, peab toetuse taotlemise korral taotleja esitama sellekohase teabe.
(6) Projektile antava toetuse summa ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
(7) Kui toetust antakse VTA määruse alusel, kehtivad järgmised nõuded:
1) taotlejale jooksva ja kahe eelmise majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ei tohi ületada 200 000 eurot;
2) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva ja kahe eelmise majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 100 000 eurot;
3) kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) mõistes, ei tohi talle jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot;
4) üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid;
5) vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud kumuleerimisreeglitest.
(8) Üks äriühing võib saada meetmest toetust üks kord.
(9) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas. Kui nimetatud e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ettenähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja on Eesti äriregistrisse kantud äriühing;
2) taotleja pakub e-arvete operaatorteenust, kassasüsteemi, makselahenduse või muud majandustarkvarateenust;
3) taotleja on olnud Eesti äriregistris registreeritud vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva;
4) taotleja taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta käive oli vähemalt 40 000 eurot.
(2) Partner on taotluses nimetatud Eesti äriregistrisse kantud juriidiline isik, kes osaleb projekti toetatavas tegevuses ja kellel tekivad selle käigus kulud.
(3) Taotleja või partneri maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud ja ajatatud maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt.
(4) Taotleja või partner peab olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ning majandusaasta aruande esitamise kohustust.
(5) Taotleja, partneri või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.
(6) Kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei või taotleja või partner olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.
(7) Taotlejal või partneril või tema seaduslikul esindajal ei tohi olla karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi, registrikood ja ettevõtja suurus;
2) projekti nimi, planeeritavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja lühikirjeldus;
3) projektis kavandatud tulemus- ja väljundnäitajad;
4) projekti läbiviimise koht;
5) taotletava toetuse summa ja omafinantseeringu summa;
6) projekti eelarve;
7) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ning vastutusvaldkonnad projektis;
8) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;
9) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
10) kinnitus, et taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud § 21 punktis 8 nimetatud andmed avalikustatakse;
11) kinnitus, et taotlejal on õigus taotluses kavandavaid arendusi vastavas tarkvarasüsteemis teha;
12) partneri olemasolul partneri nimi, registrikood, tegevus projektis ning partneri rahaline panus projekti.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid dokumente:
1) projektiplaan, mis hõlmab olemasoleva olukorra kirjeldust, projekti läbiviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti finantseeringu kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kahel projekti lõppemisele järgneval aastal, riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamistegevuste ning arendatava teenuse turundusplaani koos kavandatavate turundustegevuste, ajakava ja viisiga;
2) ostetavate teenuste puhul lähteülesanne koos teostatavate ülesannete lühikirjeldusega ja selle alusel vähemalt kaks omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja võrreldavat hinnapakkumist;
3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
4) taotleja ja partneri taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud ning taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
5) riigihankekohustuslasest taotleja või partneri puhul hankeplaan rakendusüksuse kehtestatud vormil;
6) kui taotleja või partner kuulub kontserni, siis taotleja või partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad;
7) partneri olemasolul partnerlusleping.
(3) Partnerlusleping on taotleja ja partneri vahel sõlmitud leping, kus on sätestatud projekti eesmärgid, elluviidavate tegevuste kava, eelarve ja finantseerimisplaan, partnerite vahelised koostööprintsiibid, poolte õigused ja kohustused, projekti juhtimisega seotud küsimused, partnerite kaasamise ja lahkumise kord ning teised olulised küsimused. Partnerlusleping peab sisaldama ka projekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamise ja jaotamise põhimõtteid selliselt, et oleks tagatud tulemuste jaotus vastavalt panusele ning ükski projektis osaleja ei saaks põhjendamatut eelist.
4. peatükk Toetuse taotlemine ja menetlemine
§ 13. Toetuse taotlemine
(1) Taotlusi esitatakse jooksvalt.
(2) Rakendusüksus kooskõlastab ministeeriumiga taotlemise avamise tähtpäeva.
(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.
(4) Rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise ja annab sellest teada oma veebilehel, kui toetuse rahastamise eelarve jääk saab vähemalt võrdseks menetluses olevate taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletava rahalise summaga.
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest arvates. Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse poolt määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist, või lisateavet.
(3) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 11 esitatud nõuded.
(4) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 esitatud nõuded.
(5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
(6) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 15. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimusega rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Rahuldatakse taotlus, mis vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
1) taotleja, partner ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks;
2) taotlusega hõlmatud projekti elluviimine panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse.
(2) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.
(3) Lõikes 2 nimetatud otsuses sätestatakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogumaksumus;
5) toetuse summa;
6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta;
7) projekti eesmärk;
8) projekti abikõlblikkuse periood;
9) toetuse saaja kohustused;
10) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja lõpparuande esitamise kord;
11) toetuse maksmise peatamise ja tagasi nõudmise alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja muutmise alused;
12) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
13) otsuse tegija andmed;
14) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsusega;
15) toetuse maksmise tingimused;
16) projekti tulemus- ja väljundnäitajad.
(4) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve ammendumise tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja või partneri vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.
(5) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(7) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui:
1) taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
2) taotluste rahastamise eelarve mahu ammendamise tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada;
3) taotleja ei ole nõus lõikes 5 nimetatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga;
4) taotleja ei ole nõus kõrvaltingimuse seadmisega lõike 6 kohaselt.
(8) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat, partnerit või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(9) Taotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus;
4) otsuse põhjendus;
5) selgitus otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
6) otsuse tegija andmed;
7) muu vajalik teave.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine, kehtetuks tunnistamine ja toetuse tagastamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud taotluse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse saaja taotluse alusel ei tohi muuta taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ning projekti tulemus- ja väljundnäitajaid.
(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja taotluse alusel muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise toetuse saaja taotluse alusel otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
(6) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada või otsust muuta, kui:
1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustusi või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
3) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata või projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimust ei täideta;
6) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 30. septembriks 2023. a;
7) toetuse saaja esitab toetuse kasutamisest loobumise avalduse.
(7) Lõikes 6 toodud alustel otsuse kehtetuks tunnistamisel või muutmisel teeb rakendusüksus tagasinõude otsuse toetuse saajale makstud toetuse osalise, proportsionaalse või täieliku tagastamise kohta.
(8) Toetuse saaja maksab tagasinõude otsuses nimetatud summa 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(9) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine peatub, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.
(10) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.
§ 17. Otsuse kättetoimetamine
Paragrahvides 15 ja 16 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil.
5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 45 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates.
(2) Lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;
2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad ning tõendused nende saavutamise kohta, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta;
3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.
(3) Lõpparuande vormi avalikustab rakendusüksus oma veebilehel ja § 10 lõikes 9 nimetatud keskkonnas.
(4) Rakendusüksus menetleb lõpparuande 20 tööpäeva jooksul registreerimisest arvates. Kui kontrollimisel avastatakse lõpparuandes ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb aruande menetlemise tähtaeg.
(5) Rakendusüksusel on õigus küsida toetuse saajalt pärast projekti lõppemist järelaruannet.
§ 19. Toetuse väljamaksmine
Toetus makstakse toetuse saajale ühe maksena pärast seda, kui taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses kavandatud väljund- ja tulemusnäitajad on saavutatud ja tõendatud ning rakendusüksus on lõpparuande § 18 lõike 4 kohaselt menetlenud. Taotluse rahuldamise otsuses nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate mittesaavutamisel jätab rakendusüksus toetuse välja maksmata.
6. peatükk Toetuse saaja, ning rakendusüksus õigused ja kohustused
§ 20. Toetuse saaja õigused ja kohustused
Toetuse saaja õigused ja kohustused:
1) tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;
3) saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks;
4) tagastama toetuse rakendusüksuse toetuse tagasinõude otsuse alusel;
5) esitama rakendusüksuse nõutud teavet ja aruandeid ettenähtud vormil, viisil ja tähtajal;
6) tagama, et toetuse saaja kannab kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga;
7) võimaldama rakendusüksusel, auditi läbiviijal ja järelevalve teostajal teha kohapealset kontrolli tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab, ning ühtlasi tagama samasuguse võimaluse viia samasugune kontroll läbi partneri juures;
8) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates;
9) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
10) näitama toetuse kasutamisel rakendusüksuse ette antud viisil, et tegemist on toetusega;
11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat alates taotluse rahuldamise otsusest;
12) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
13) kooskõlastama rakendusüksusega toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
14) informeerima viivitamata kirjalikult rakendusüksust kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
15) viivitamata kirjalikult teavitama rakendusüksust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist;
16) tagama e-arvete vaikseade kasutuse oma süsteemis vähemalt ühe aasta vältel projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
17) PEPPOLiga liidestudes kohustub toetuse saaja lisaks liidestuma Äriregistri e-arvete aadressiraamatuga.
§ 21. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksus kohustub:
1) nõustama taotlejaid projektiga seotud küsimustes;
2) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid oma veebilehel kättesaadavaks;
3) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni, välja arvatud punktis 8 nimetatud teave;
4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates;
5) teostama riigiabi ja vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;
6) koostama meetme tegevuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle ministeeriumile;
7) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
8) pärast taotluse rahuldamise otsust tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime, projekti lühikirjeldus, kestvus ning toetuse ja projekti summa.
(2) Rakendusüksusel on õigus:
1) teostada kohapealset kontrolli ja auditit toetuse kasutamise osas;
2) kaasata valminud projektide hindamisse eksperte;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist.
Andres Sutt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Ando Leppiman
Kantsler
Facebook
Twitter