Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põllumajandusministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 18 «Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid» muutmine

Vastu võetud 26.05.2011 nr 49

Määrus kehtestatakse «Maaparandusseaduse» § 9 lõike 6 alusel.

§ 1. Põllumajandusministri 17. veebruari 2005. a määrust nr 18 “Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” (RT I, 14.12.2010, 9) muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 2 lõige 2¹ ja § 34 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2)  paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Keskkonnakaitse tagamiseks projekteeritakse vajaduse korral asjakohane keskkonnakaitserajatis. Eesvoolule projekteeritakse keskkonnakaitserajatis, kui see on vajalik suubla ja eesvoolu ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali parandamiseks või halvenemise vältimiseks, samuti muu looduskahju vähendamiseks.”;

3) paragrahvi 10  lõikes 2 asendatakse viide lisa tabelitele “6, 7 ja 8” viitega lisa tabelitele “5, 6 ja 7” ning viide lisa tabelile “9” viitega lisa tabelile “8”;

4) paragrahvi 16 lõiget 8 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

“6) rauaookriga ummistumise ohu korral, kui kahevalentse rauaühendi (edaspidi Fe ⁺⁺) sisaldus põhjavees on üle 3 mg/l, kaetakse drenaažitorustik pealt 2/3 toru perimeetri ulatuses vähemalt 5 cm paksuse orgaanilise filtermaterjaliga (puitlaast, turbasõelmed, purustatud pilliroog);

7) dreenide vahekaugust vähendatakse kuni 10%, kui Fe ⁺⁺ sisaldus põhjavees on 3–8 mg/l, ja kuni 20%, kui Fe ⁺⁺ sisaldus põhjavees on 9–14 mg/l.”;

5) määrust täiendatakse §-ga 16¹ järgmises sõnastuses:

“§ 16¹. Liivapinnasesse rajatava drenaaži kattematerjali projekteerimisnormid 

(1) Liivapinnasesse rajatava drenaaži kattematerjal projekteeritakse selle poorsusnäitaja O₉₀ ja pinnase lõimisenäitaja d₉₀ suhtarvu (edaspidi O₉₀/d₉₀) alusel.

(2) Poorsusnäitaja O₉₀ on drenaaži kattematerjali selle poori läbimõõt, millest 90% poore on väiksema läbimõõduga.

(3) Lõimisenäitaja d₉₀ on selle pinnaseosakese läbimõõt, millest 90% pinnaseosakesi on väiksema läbimõõduga.

(4) Nõuetekohane kattematerjal vastab järgmistele tingimustele:

1) kattematerjali poorsusnäitaja O₉₀ on suurem kui 0,2 mm;

2) vähemalt 5 mm paksusega kattematerjali kasutamise  korral on O₉₀/d₉₀väiksem kui 5;

3) 1–5 mm paksusega kattematerjali kasutamise on O₉₀/d₉₀ vahemikus 2,5–5.”;

6)  Paragrahvi 18 pealkirjast jäetakse välja sõnad “ja projekteerimisnormid”;

7)  paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses:

“3¹) mullavallialused veeviimarid;”;

8) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

“(6)¹ Kraavi mullavalli taha koguneva vee juhtimiseks kraavi projekteeritakse mullavallialune veeviimar. Veeviimari suudmealune kraavi nõlv kindlustatakse asjakohase materjaliga.”;

9) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

“(1)¹ Metsamaal projekteeritakse umbtee lõppu sõidukite tagasipööramise koht.”;

10)  paragrahvi 34  lõikes 1 asendatakse  sõna “põllumajandusliku” tekstiosaga “põllu- ja metsamajandusliku”;

11)  paragrahvi 34 lõike 3 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Eesvoolu ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali parandamiseks projekteeritakse eesvoolule vajaduse korral:”;

12) paragrahvi 34 lõikes 7 asendatakse sõna “keskkonnarajatis” tekstiosaga “keskkonnakaitserajatis kohta,  kus põhjavesi on kaitstud. Juhul kui keskkonnakaitserajatist ei ole võimalik projekteerida kaitstud põhjaveega kohta, kavandatakse keskkonnakaitserajatisele infiltratsioonitõke.”;

13) paragrahvi 35  lõikes 2 asendatakse  tekstiosa “0,6–0,8” tekstiosaga “kuni 0,6”;

14) paragrahvi 35 lõiget 3 täiendatakse lausega järgmise sõnastuses: “Vall tihendatakse ja nõva otsad suletakse.”;

15) paragrahv 36 sõnastatakse järgmiselt:

“§ 36.  Settebasseini projekteerimine

(1) Vooluvees liikuva liiva- ja turbasette kinnipüüdmiseks projekteeritakse eesvoolule, kraavile või looduslikule voolunõvale settebassein vähemalt 0,5 m sügavuse süvendi ja põhjalaiendina.

(2) Settebassein projekteeritakse:

1) reostustundlikusse veekogusse suubuvale eesvoolule, kraavile või looduslikule voolunõvale, kui uurimistöö tulemusena on kindlaks tehtud pinnaerosioonioht või eesvoolu või kraavi uhtumisoht;

2) eesvoolu ja kraavi langu murdepunkti, kui lang väheneb rohkem kui 1/3 võrra; 

3) rekonstrueeritava eesvoolu tööpiirkonna alumisse otsa, kui see on tehniliselt võimalik ja otstarbekas.

(3) Pinnaerosiooniohtlikuks loetakse erodeeritud mullaga maa-ala.

(4) Eesvoolu ja kraavi uhtumisoht on kerges mineraalpinnases (sL, xL, yL) ja turbapinnases.

(5) Hüdrauliliselt arvutatud veejuhe peab tagama basseini projekteeritud ristlõike puhul basseinis voolukiiruse alla 0,2 m/s.

(6) Turbapinnases projekteeritakse settebassein eesvoolu või kraavi ristkülikukujulise laiendusena, mineraalpinnases võimaluse korral segmentbasseinina.

(7) Settebasseini settesüvise mahu määramisel arvestatakse, et settebasseini valgalas paiknevalt maa-alalt koguneb settebasseini setet aastas:

1) uhtumisohtliku eesvoolu ja kraavi ühe kilomeetri kohta 0,5 m³;

2) kindlustatud eesvoolu või kraavi ühe kilomeetri kohta 0,25 m³;

3) erodeerunud mullaga maa-alalt ühe hektari kohta 0,5 m³.

(8) Settebasseini settesüvis tühjendatakse  vähemalt viie aasta tagant, kui ehitusprojekti tellija ei soovi lühemat tähtaega.

(9) Settebasseini settesüvise minimaalne maht on 25 m³.”;

16) paragrahvi 37 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Puhastuslodu projekteeritakse üle 5 ha suuruselt hajureostuse leviku ohtlikult maa-alalt voolava pinnavee bioloogiliseks puhastamiseks:  

1) eesvoolu ja kraavi suubumise korral reostustundliku veekogu suubumiskohta;

2) reljeefi voolunõva suubumiskohta eesvoolu või kraavi, kui veekaitsevööndi laiendiga ei ole otstarbekas hajureostuse levikut tõkestada;

3) drenaažisüsteemi kollektori suudmealale, kui neelukaevude koguvalgalal on  hajureostuse leviku ohtlik maa-ala suurem kui 5 ha.”;

17) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

“(2)¹ Settebasseini ja puhastuslodu ühendamise korral projekteeritakse puhastuslodu settebasseinist allavoolu.”;

18) paragrahvi 38 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Eesvoolu põhjavall projekteeritakse eesvoolule selleks, et tekitada voolusuuna muutmisega sirge eesvoolu voolusängis süvikuid ja koolmekohti või vähendada eesvoolu käänakul põrkenõlva uhtumisohtu. Eesvoolu põhjavall projekteeritakse eesvoolu sellisesse lõiku, kus põhjalang on vähemalt 2‰.”;

19) paragrahvi 38 lõikes 2 asendatakse tekstiosa “70–90? nurgaga” tekstiosaga “eesvoolu teljest 70–80^º nurga all”;

20) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Eesvoolu nõlvapuiste (edaspidi nõlvapuiste) projekteeritakse eesvoolu sellisele lõigule, mis asub uhtumise seisukohalt stabiilses pinnases – kruusases või rähkses pinnases. Nõlvapuiste projekteeritakse eesvoolu voolusängis kõveruste tekitamiseks või põhivoolu suunamiseks haruveekogusse või basseini.

(2) Eesvoolu voolusängis kõveruste tekitamiseks projekteeritakse kivimaterjalist nõlvapuisted vahekaugusega 10–20-kordne voolusängi põhja laius.”;

21) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

“(2)¹ Eesvoolu voolusängis kõveruste tekitamise korral projekteeritakse eesvoolu nõlvapuistetest allavoolu segmentbassein.”;

22) paragrahvi 42 pealkirjas asendatakse sõna “eesvoolu” sõnaga “eesvoolule” ja lõikes 1 asendatakse sõna “Eesvoolu” sõnaga “Eesvoolule”;

23) paragrahvi 43 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Reguleeritava äravooluga drenaažisüsteemil projekteeritakse äravoolu reguleeriv ehitis või seade drenaažisüsteemi kollektorile või alla 10 km²  valgalaga eesvoolule.”;

24) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

“(1)¹ Reguleeritava äravooluga drenaažisüsteemi käsitatakse keskkonnakaitserajatisena juhul, kui tema reguleeriv võrk paikneb vähemalt 50 ha suurusel maa-alal.”;

25) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

“(1)¹ Kuivendusvesi juhitakse suurvee ajal varjadega varustatud ühenduskraavi kaudu kuivendusvee korduvkasutuse tiiki. Suurvee alanedes varjad suletakse.”;

26) paragrahvi 46  lõikes 1 asendatakse  number “2” numbriga “1”;

27) paragrahvis 47 asendatakse tekstiosa “2009. aasta 1. augustit” tekstiosaga “2011. aasta 1. juunit”.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2011. a.