Tartu Maakohtu taotlus tunnistada kriminaalmenetluse seadustiku § 407 põhiseadusega vastuolus olevaks
Vastu võetud 11.12.2012
RIIGIKOHUS
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
| Kohtuasja number | 3-4-1-20-12 |
| Otsuse kuupäev | 11. detsember 2012 |
| Kohtukoosseis | Eesistuja Märt Rask, liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Lea Laarmaa ja Ivo Pilving |
| Kohtuasi | Jõgeva Maavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus saata alaealine A-L. T kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli |
| Menetluse alus | Tartu Maakohtu 9. augusti 2012. a määrus kriminaalasjas nr 1-12-6056 |
| Asja läbivaatamine | Kirjalik menetlus |
RESOLUTSIOON
Tunnistada kriminaalmenetluse seadustiku § 407 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see välistab alaealise õiguse esitada kaebus määruse peale, millega kohus annab loa paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohus võttis 18. märtsi 2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-28071 alaealise A-L. T ära tema emalt A. T-lt. Kohus jättis rahuldamata Puurmani Vallavalitsuse avalduse osas, milles sooviti A. T-lt ja J. T-lt võtta ära vanema õigusi A-L. T suhtes. Kohus jättis A-L. T elu korraldamise Jõgeva Vallavalitsuse ülesandeks.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur alustas 16. veebruaril 2012 A-L. T vastu kriminaalmenetlust. Talle esitati kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 121 ja § 25 lg 2 ning § 120 järgi – ta oli visanud lastekodus kasvatajat klotsiga ja ähvardanud kööginoaga. Lõuna Ringkonnaprokuratuur lõpetas 17. aprillil 2012 kriminaalmenetluse A-L. T vastu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 201 lg 2 alusel ja saatis kriminaaltoimiku Jõgeva Maavalitsuse alaealiste komisjonile. Ka Jõgeva Vallavalitsus pöördus A-L. T õigusrikkumiste tõttu alaealiste komisjoni poole.
3. Jõgeva Maavalitsuse alaealiste komisjon otsustas 8. mail 2012 kohaldada A-L. T-le mõjutusvahendit kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli saatmine. Jõgeva Maavalitsus esitas Tartu Maakohtule avalduse, milles palus anda luba paigutada A-L. T kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli.
4. Tartu Maakohus andis 21. juuni 2012. a määrusega loa A-L. T paigutamiseks Kaagvere Erikooli kuni 2012/2013 õppeaasta lõpuni (31. august 2013). Kohus selgitas määruses, et alaealiste komisjonil ja alaealise eestkostja ülesandeid täitval Jõgeva Vallavalitsusel on õigus kümne päeva jooksul esitada määruse peale määruskaebus. Maakohtu määruse peale määruskaebust ei esitatud ja määrus jõustus 2. juulil 2012.
5. A-L. T esitas 9. juulil 2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Maakohtu 21. juuni 2012. a määruse tühistada. A-L. T palus ennistada määruskaebuse esitamise tähtaja, sest oli kohtu määruse saanud kätte 4. juulil 2012.
6. Tartu Maakohus jättis 10. juuli 2012. a määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kohus märkis, et KrMS § 407 kohaselt võivad alaealise erikooli paigutamiseks loa andmise kohtumääruse peale kaebuse esitada alaealiste komisjon ja alaealise seaduslik esindaja, kuid mitte alaealine ise.
7. Tartu Maakohus määras 20. juuli 2012. a määrusega A-L. T-le tema erikooli paigutamise menetluses kaitsja. Kohus leidis, et kui A-L. T ja tema seadusliku esindaja, Jõgeva Vallavalitsuse seisukohad erikooli saatmise menetluses lahknesid, võivad alaealise huvid jääda kaitseta.
8. A-L. T kaitsja esitas 30. juulil 2012 määruskaebuse Tartu Maakohtu 10. juuli 2012. a määruse peale, milles palus ennistada A-L. T määruskaebuse tähtaja ja võtta A-L. T 9. juulil 2012 esitatud määruskaebus menetlusse.
9. Lisaks sellele esitas A-L. T kaitsja 30. juulil 2012 täienduse A-L. T 9. juuli 2012 määruskaebusele. Kaitsja palus tühistada Tartu Maakohtu 21. juuni 2012. a määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata Jõgeva Maavalitsuse taotlus paigutada A-L. T erikooli.
10. Tartu Maakohus rahuldas 9. augusti 2012. a määrusega A-L. T kaitsja taotluse ennistada kaebetähtaeg ja võttis A-L. T määruskaebuse menetlusse. Maakohus jättis kohaldamata ja tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks KrMS § 407 ning edastas määruse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 kohaselt Riigikohtule.
11. Tartu Maakohus oli seisukohal, et alaealisel peaks olema õigus vaidlustada tema paigutamist erikooli. Põhiseaduse (PS) § 24 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Alaealise erikooli paigutamine on alaealisele kohaldatav mõjutusvahend, mis on sisuliselt vabaduse võtmine ja võib mõjutada alaealise õigusi raskemalt kui väärteo või kuriteo eest ettenähtud rahatrahv või rahaline karistus. Alaealisel süüdimõistetul on õigus vaidlustada tema suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus KrMS § 34 lg 1 p 8 ja § 318 lg 1 kohaselt.
12. Maakohus arvestas seda, et A-L. T eestkostja ülesandeid täidab Jõgeva Vallavalitsus. Erikooli saadetavate alaealiste hulgas on suure tõenäosusega palju alaealisi, kelle eestkostja ülesandeid täidab kohalik omavalitsus. Kohalikul omavalitsusel ei ole aga lapsega sellist suhet, nagu seda on lapsel ja teda kasvataval vanemal. Praktika näitab, et eestkostja ülesandeid täitma määratud kohalik omavalitsus pigem ei vaidlusta alaealise erikooli saatmist. Tartu Ringkonnakohus on aastatel 2006 kuni 2012 arutanud 15 määruskaebust, mis on esitatud alaealise erikooli paigutamise küsimuses. Neist mitte ühtegi ei esitanud eestkostja ülesandeid täitma määratud kohalik omavalitsus. 13 juhul oli määruskaebuse esitajaks lapsevanem, 1 juhul alaealise lepinguline kaitsja ja 1 juhul alaealine ise, kuna alaealisel polnud vanemaid ning eestkostjat polnud määratud.
13. A-L. T oli erikooli paigutamise menetluse alguses 14-aastane ja on praegu 15-aastane. Kohtu hinnangul on sellises vanuses alaealine piisavalt küps, et oma õigusi kaitsta ja määruskaebust esitada.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
14. Riigikogu põhiseaduskomisjon ja õiguskomisjon leidsid, et KrMS § 407 on põhiseadusega kooskõlas. Edasikaebeõiguse mittevõimaldamise eesmärgiks saab olla kohtute töökoormuse vähendamine ja selle abil menetlusökonoomia tagamine, lisaks sellele alaealise viivitamatu erikooli paigutamine ja sellega kasvatusliku mõju kiire saavutamine. Alaealine saab esitada määruskaebuse seadusliku esindaja vahendusel ja alaealise huvid on tagatud eestkostega. Valla- ja linnavalitsus on eestkostjana kohustatud hoolitsema eestkostetava isiku eest oma ülesannete piirides ning küsima ja arvestama eestkostetava arvamust eestkoste toimingute tegemisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. Tuleb eeldada, et riigi eestkostesüsteem täidab talle pandud kohustusi ning valla- ja linnavalitsus seisab alaealise seadusliku esindajana alaealise huvide eest parimal võimalikul viisil.
15. A-L. T kaitsja oli seisukohal, et KrMS § 407 on põhiseadusega vastuolus. Seadusandja on jätnud arvestamata võimaluse, et alaealise huvid ei pruugi ühtida seadusliku esindaja huvidega. Praeguses asjas tuleks arvestada, et alaealiste komisjonile esitas avalduse A-L. T suhtes mõjutusvahendi kohaldamiseks Lõuna Ringkonnaprokuratuur ja Jõgeva vald ehk A-L. T seaduslik esindaja.
16. Jõgeva Maavalitsuse arvates on KrMS § 407 põhiseadusega kooskõlas. KrMS 17. peatükk ei reguleeri kohtu poolt alaealisele mõjutusvahendi kohaldamist, vaid alaealiste komisjonile mõjutusvahendi kohaldamiseks loa andmist. Mõjutusvahendi kohaldajaks on alaealiste komisjon. Alaealisele mõjutusvahendi kohaldamise menetluses on alaealise mõjutusvahendite seadusega (AMVS) alaealisele tagatud kaebeõigus. AMVS § 1 lg 4 kohaselt kohaldatakse alaealisele mõjutusvahendi kohaldamise menetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid ja alaealiste komisjoni otsus on haldusakt halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 1 tähenduses. Seega saab alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli saatmist vaidlustada halduskohtus. Alaealise õiguste kaitse on tagatud ka mõjutusvahendi kohaldamiseks kohtu loa andmisega, sest kohus kontrollib mõjutusvahendi kohaldamise seaduslikkust ja põhjendatust.
17. Jõgeva Vallavalitsuse hinnangul on KrMS § 407 põhiseadusega vastuolus. Alaealisel peaks mõjutusvahendi kohaldamisel olema kaebeõigus, nagu on alaealisel süüdistataval süüteomenetluses.
18. Õiguskantsler leidis, et KrMS § 407 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei võimalda alaealisel esitada määruskaebust tema erikooli paigutamise määruse peale. Asjakohaseks põhiõiguseks pidas õiguskantsler mitte PS § 24 lg-t 5, vaid PS § 15 lg 1 esimeses lauses tagatud üldist kohtusse pöördumise põhiõigust. Vajadus tugineda PS § 24 lg-le 5 tekib alles siis, kui isik on juba üks kord saanud kasutada oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumise põhiõigust. Õiguskantsleri hinnangul ei ole erikooli paigutamiseks loa andmise menetluses tagatud alaealise õigus vähemalt ühel korral kohtu poole pöörduda. A-L. T ei olnud võimalik kohtumenetluses esitada oma seisukohti ja olla ärakuulatud.
19. Kaebeõiguse piiramise legitiimseks eesmärgiks on kohtusüsteemi efektiivsuse tagamine. KrMS § -s 407 reguleeritud määrus on menetlust lõpetav määrus – alaealisel ei teki kaebeõigust erikooli paigutamise loa suhtes ka hiljem muul alusel. Samas võib loa andmisega kaasneda väga intensiivne põhiõiguste riive (vabadusõigus, õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning õigus vabale eneseteostusele). Riivatud võib olla ka võrdsuspõhiõigust, kuna pole mõistlikku põhjust, miks süüteomenetluses on alaealisel kaebeõigus, kuid erikooli paigutamise menetluses mitte.
20. Alaealise huvid võivad olla tema seadusliku esindaja huvidega vastuolus – nt juhul, kui seaduslik esindaja algatab alaealise erikooli paigutamise. Sellise huvide konflikti lahendusena näeb AMVS § 21 lg 3 ette, et alaealisel on õigus alaealiste komisjoni menetluses taotleda endale esindaja määramist. Selle menetlusliku tagatise rakendumiseks on vajalik, et alaealiste komisjon täidab oma kohustust selgitada alaealisele tema õigusi. Õiguskantsler oli seisukohal, et kuna kohus ei pea alaealist ega tema esindajat ära kuulama loa andmise menetluses, siis saab seadusandja alaealise kohtuliku ärakuulamise õiguse kindlustada üksnes loa andmise määruse peale kaebamise võimaluse andmisega.
21. Justiitsminister oli seisukohal, et KrMS § 407 on põhiseadusega vastuolus. A-L. T on neljateistaastane ja tema suhtes kohaldatava meetme raskust arvestades peaks tal olema õigus esitada määruskaebus. Alaealise põhiõigused võivad jääda kohtuliku kaitseta, sest tema seaduslik esindaja ei pruugi olla määruse vaidlustamisest huvitatud.
22. Haridus- ja teadusminister leidis, et KrMS § 407 on põhiseadusega vastuolus. Erikooli saatmine on vabaduse võtmine ja oluline põhiõiguse riive. Alaealisele peab olema tagatud õigus ja võimalus vaidlustada tema kohta tehtud otsuseid, kui isik on piisavalt vana, saamaks aru oma teo tagajärgedest ja enda käitumisest. Eriti oluline on see olukordades, kus alaealise eestkostjaks ei ole mitte tema vanemad, vaid kohalik omavalitsus. Neljateistaastane on piisavalt vana, et karistusõiguslikult vastutada oma tegude eest (KarS § 33). Samuti on alates neljateistkümnendast eluaastast alaealisel tsiviilkohtumenetlusteovõime kinnisesse asutusse paigutamise menetluses (TsMS § 202 lg 4).
VAIDLUSALUNE SÄTE
23. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 407 on sätestatud:
„§ 407. Loa andmise või sellest keeldumise vaidlustamine
Käesoleva seadustiku § 406 lõikes 3 nimetatud määruse peale võib alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.“
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Kolleegium käsitleb kõigepealt KrMS § 407 asjassepuutuvust kohtuasja lahendamisel (I). Seejärel selgitab kolleegium välja asjakohase põhiõiguse ja selle riive (II) ning hindab põhiõiguste riive proportsionaalsust (III).
I
25. Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses sellise õigusnormi põhiseaduspärasust, mis on konkreetse kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (PSJKS § 14 lg 2). Asjassepuutuv on norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-10, p 13).
26. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatas Tartu Maakohus 9. augusti 2012. a määrusega, vaadates läbi A-L. T kaitsja määruskaebust Tartu Maakohtu 10. juuli 2012. a määruse peale. 10. juuli 2012. a määruses keeldus maakohus menetlusse võtmast A-L. T määruskaebust, milles A-L. T vaidlustas tema kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks loa andmist. Maakohus leidis 10. juuli 2012. a määruses, et tulenevalt KrMS §-st 407 ei saa alaealine ise esitada kaebust maakohtu määruse peale, millega kohus annab loa paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. A-L. T kaitsja palus määruskaebuses ennistada A-L. T määruskaebuse esitamise tähtaja ja võtta A-L. T määruskaebus menetlusse. Tartu Maakohus rahuldas 9. augusti 2012. a määrusega A-L. T kaitsja määruskaebuse, ennistas kaebetähtaja ja võttis A-L. T määruskaebuse menetlusse.
27. Kolleegium on seisukohal, et KrMS § 407 oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv säte. KrMS § 407 põhiseaduspärasuse korral oleks maakohus pidanud jätma A-L. T kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata ja ei oleks saanud võtta A-L. T määruskaebust menetlusse.
II
28. Kolleegium hindab alljärgnevalt, milliseid põhiõigusi vaidlustatud säte riivab. Tartu Maakohus leidis, et KrMS § 407 on vastuolus PS § 24 lg-ga 5, õiguskantsleri hinnangul on säte vastuolus PS § 15 lg 1 esimese lausega.
29. Põhiseaduse § 15 lg 1 esimene lause annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See on põhiõigus, mis peab tagama õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-38-00, p 15). Koostoimes PS § -ga 14, mis kohustab seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu ning kohalikke omavalitsusi tagama õigusi ja vabadusi, tuleneb PS § 15 lg 1 esimesest lausest üldine põhiõigus kohtulikule kaitsele. Üldine põhiõigus kohtulikule kaitsele tagab nii õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse kui ka õiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (vt nt Riigikohtu üldkogu 16. mai 2008. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-88-07, p 41).
30. Põhiseaduse § 24 lg 5 annab igaühele õiguse tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 24 lg 5 eesmärgiks on tagada kohtulahendi kontroll, vältimaks eksimusi ja vigu kohtulahendites (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-1-04, p 21). Riigikohus on leidnud, et tulenevalt kohustusest tõlgendada põhiõigusi sätestavaid norme laiendavalt ja tagamaks põhiõiguste lünkadeta kaitse, peab edasikaebeõigus põhimõtteliselt olema tagatud kõigi kohtulahendite puhul sõltumata nende nimetusest (vt nt Riigikohtu üldkogu 10. novembri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-11, p 25). Seetõttu kuulub PS § 24 lg 5 kaitsealasse õigus kaevata kõrgemalseisvale kohtule ka määruse peale.
31. PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõigus on osa üldisest põhiõigusest tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (PS § 15 lg 1 esimene lause koostoimes PS § -ga 14). PS § 15 lg 1 esimeses lauses on tagatud ilma reservatsioonita põhiõigus, PS § 24 lg-s 5 aga lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus (vt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, p 38). Lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusi tohib seadusega piirata igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel. Ilma reservatsioonita tagatud põhiõigusi tohib aga riivata üksnes teiste põhiõiguste või muude põhiseaduslike väärtuste kaitseks (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. juuni 2008. aasta otsus asjas nr 3-4-1-19-07, p 23). Seetõttu tagab PS § 15 lg 1 esimene lause tugevama põhiõigusliku kaitse kui PS § 24 lg 5.
32. PS § 15 lg 1 esimeses lauses tagatud üldise kaebepõhiõiguse kaitsealas on olukord, kus kohus ei ole isiku õiguste üle otsustanud. PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõiguse kaitsealasse kuulub aga olukord, kus on olemas isiku õigusi ja vabadusi puudutav kohtu otsustus. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu üldkogu (vt nt Riigikohtu üldkogu 30. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-50-10, p 48). Kui menetluses, mille tulemusena kohus otsustuse langetas, olid menetlusosalise menetluslikud õigused piiratud, tuleb seda arvestada edasikaebepõhiõiguse riive mõõdukuse kaalumisel.
33. Kriminaalmenetluse seadustiku § 407 välistab alaealise õiguse esitada kaebus maakohtu kohtuniku määruse peale, millega kohtunik annab KrMS § 406 lg 3 järgi loa paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Eeltoodud põhjustel on kolleegium seisukohal, et vaidlusalune säte riivab PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõigust.
34. Isikuliselt kaitsealalt on PS § 24 lg 5 kõigi ja igaühe põhiõigus, mille kandjaks on ka alaealine alates sünnist. Samas ei pruugi alaealine olla põhiõiguste iseseisvaks teostamiseks võimeline, sellisel juhul teostab alaealise eest tema õigusi seaduslik esindaja. Kolleegium on seisukohal, et A-L. T oli kohtumenetluse ajal võimeline iseseisvalt teostama PS §-s 20 tagatud isikuvabadusega seotud menetluslikke põhiõigusi. A-L. T on sündinud 28. juulil 1997 ja oli erikooli paigutamise menetluse alguses 14-aastane ning on praeguseks 15-aastane.
III
35. Põhiseaduse § 11 esimeses lauses sätestatakse, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
36. Riigikohus on leidnud, et PS § 24 lg-st 5 ei tulene õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ja seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ning mõistlikele põhjendustele tuginedes edasikaebeõigust diferentseerima (Riigikohtu üldkogu 10. novembri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-11, p 27). Riigikohus on kohtumenetluse ökonoomsust ja asja kiiret lahendamist käsitlenud PS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse piiramise põhiseaduspärase eesmärgina (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-04, p 21).
37. Kriminaalmenetluse seadustiku § 407 kehtib muutmatult alates seadustiku jõustumisest 1. juulil 2004. Enne kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist kehtinud apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus oli alaealisel õigus esitada kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks loa andmise määruse peale erikaebus (§ 68 lg 1 p 13). Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu seletuskirjast ei nähtu, miks alaealise kaebeõigust võrreldes varasema regulatsiooniga piirati.
38. PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõiguse riivamise legitiimseks eesmärgiks võib KrMS § 407 puhul pidada kohtusüsteemi tõhusust üldiselt, aga samuti alaealise erikooli paigutamise menetluse tõhusust. Edasikaebamise võimaluse puudumisel jõustub kohtu määrus kiiremini ja seetõttu on võimalus, et kiiremini saabub mõjutusvahendi kasvatuslik mõju.
39. Kolleegium hindab järgmiseks, kas PS § 24 lg-s 5 tagatud põhiõiguse riive on proportsionaalne. Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust (vt nt Riigikohtu üldkogu 26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29).
40. KrMS §-s 407 sätestatud edasikaebeõiguse piirangut võib pidada sobivaks abinõuks kohtusüsteemi tõhususe ja mõjutusvahendi kohaldamise menetluse kiiruse tagamisel. Kohtusüsteemi üldise tõhususe tagamiseks on piirang ka vajalik, sest kui eesmärgiks on kohtute aja ja kulude kokkuhoid, pole muu vahendiga võimalik samaväärset kokkuhoidu saavutada. Samas ei saa piirangut pidada vajalikuks alaealise erikooli paigutamise menetluse kiiruse saavutamiseks. Menetluse kiirust ja seega kasvatusliku mõju saabumist saab tagada samaväärselt ka muude menetlust kiirendavate vahenditega, nt korraldada alaealise erikooli saatmise taotluste menetlemist eelisjärjekorras.
41. Kohtusüsteemi tõhusus üldises plaanis on kaalukas väärtus. Tulenevalt PS §-st 14 on õiguste ja vabaduste kaitsmine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Kui kohtusüsteem ei toimi tõhusalt, ei saa kohus täita talle põhiseadusega pandud kohustusi ja teiste subjektiivsed õigused võivad jääda kaitseta. Kohtusüsteemi tõhususe kui eesmärgi kaalukust vähendab aga asjaolu, et alaealiste erikooli paigutamiseks loa andmise menetlusi ei ole arvukalt ja seetõttu mõjutab alaealise edasikaebeõiguse piirang kohtusüsteemi üldist tõhusust minimaalselt. Lisaks sellele on KrMS § 407 kohaselt alaealise erikooli paigutamiseks loa andmise menetluses määruskaebuse esitamise õigus teistel menetlusosalistel – alaealiste komisjonil ja alaealise seaduslikul esindajal. Seega jääb juhul, kui määruskaebuse esitab muu menetlusosaline, kohtusüsteemi tõhusus saavutamata.
42. Kaalukausi teisel poolel on aga kaalukad väärtused, mida edasikaebeõiguse puudumine tugevalt riivab. Lisaks PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõiguse riivele tuleb arvestada, et KrMS § 407 välistab edasikaebamise määruse peale, millega maakohus annab loa kohaldada alaealise suhtes mõjutusvahendina kasvatuse erivajadustega õpilaste kooli paigutamist. See mõjutusvahend riivab alaealise mitmeid põhiõigusi, eelkõige vabaduspõhiõigust (PS § 20). Vabaduspõhiõigus on üks kõige kaalukamaid põhiõigusi põhiseaduses ja eelduseks paljude teiste põhiõiguste kasutamiseks.
43. Kolleegium arvestab riive intensiivsuse kaalumisel ka seda, millised menetluslikud õigused olid alaealisele tagatud kohtumenetluses. Kohtuliku loa andmist alaealise erikooli paigutamiseks reguleerib KrMS 17. peatükk. Kõnealune menetlus toimub juhul, kui prokuratuur lõpetab kriminaalmenetluse alaealise vastu, kes pani kuriteo toime neljateist- kuni kaheksateistaastasena, ja saadab kriminaaltoimiku alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile (KrMS § 201 lg 2). Alaealiste komisjon võib taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli saatmist, kui alaealine on toime pannud süüteokoosseisu tunnustele vastava teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli saatmine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides (AMVS § 6 lg 2).
44. Kohtunik võib alaealiste komisjoni taotluse lahendamiseks ja taotluse põhjendatuse selgitamiseks kutsuda kohtusse alaealise, tema seadusliku esindaja, alaealiste komisjoni esindaja ja lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi (KrMS § 406 lg 2). Seega võib kohus teha määruse ka ilma alaealist või teisi menetlusosalisi ära kuulamata üksnes toimiku materjalide põhjal.
45. Kriminaalmenetluse seadustiku 17. peatükis sätestatud menetluses ei ole alaealisele tagatud ka õigust kaitsele. Kohtul ei ole kohustust, kuid kohus võib määrata alaealisele esindaja riigi õigusabi seaduse alusel (riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 9). Sarnases olukorras, kus KarS § 87 järgi kohaldab mõjutusvahendina erikooli paigutamist kohus kriminaalmenetluses, on alaealisele tagatud ulatuslikud menetluslikud õigused. KrMS § 45 lg 2 p 1 nõuab, et kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui isik on pannud kuriteo toime alaealisena.
46. Edasikaebepõhiõiguse riive intensiivsust võib sõltuvalt asjaoludest vähendada see, et alaealise õigusi saab kaitsta ja KrMS § 407 kohaselt määruse peale kaebuse esitada alaealise seaduslik esindaja. A-L. T seaduslikeks esindajateks on tema vanemad A. T ja J. T. Tartu Maakohus võttis 18. märtsi 2008. a otsusega A-L. T ära tema emalt, kuid kummaltki vanemalt ei võetud ära vanemlikke õigusi. Samas faktiliselt ei ela A-L. T kummagi vanemaga koos ja kumbki vanematest ei ole seotud tema kasvatamisega. A-L. T elu korraldamine on jäetud Jõgeva Vallavalitsuse ülesandeks, kuid vallavalitsus ei ole A-L. T seaduslik esindaja, sest eestkostet pole A-L. T üle seatud. Seega ei ole tagatud, et A-L. T seaduslikud esindajad tegelikult kaitseksid tema õigusi.
47. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et KrMS § -s 407 sätestatud edasikaebeõiguse piirang ei ole mõõdukas abinõu kohtusüsteemi tõhususe saavutamiseks ja riivab PS § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigust ebaproportsionaalselt. Arvestades seda, et menetluses, milles alaealise kasvatuslike erivajadustega õpilaste kooli paigutamiseks loa andmise määrus tehakse, puudub alaealisel õigus ärakuulamisele ja kaitsele, samuti mõju, mille määrus toob kaasa alaealise õiguste jaoks, peab alaealisel olema võimalik taotleda maakohtu otsustuse õigsuse kontrolli kõrgema astme kohtus. KrMS § 407 on osas, milles välistab alaealise õiguse esitada kaebus määruse peale, millega kohus annab loa paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, vastuolus PS § 24 lg-ga 5.
48. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lg 1 p-st 2 juhindudes tunnistab kolleegium KrMS § 407 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see välistab alaealise õiguse esitada kaebus määruse peale, millega kohus annab loa paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli.
Märt Rask, Ott Järvesaar, Lea Kivi, Lea Laarmaa, Ivo Pilving
Facebook
Twitter