Teksti suurus:

Põllumajandusministri 7. märtsi 2013. a määruse nr 22 „Täpsemad nõuded katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise koolituse programmi ja koolitusel käsitletavate teemade kohta” muutmine

Väljaandja:Maaeluminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:31.05.2019
Avaldamismärge:RT I, 28.05.2019, 1

Põllumajandusministri 7. märtsi 2013. a määruse nr 22 „Täpsemad nõuded katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise koolituse programmi ja koolitusel käsitletavate teemade kohta” muutmine

Vastu võetud 22.05.2019 nr 47

Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 414 lõike 7 alusel.

Põllumajandusministri 7. märtsi 2013. a määrust nr 22 „Täpsemad nõuded katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise koolituse programmi ja koolitusel käsitletavate teemade kohta” muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kasvatamine” sõnaga „, pidamine”;

2) paragrahvi 3 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) anesteesia ja analgeesia kasutamine ning nende toime hindamine katseloomadel;”;

3) paragrahvi 3 punktid 11 ja 12 sõnastatakse järgmiselt:

„11) katseloomade hukkamise meetodid loomaliikide kaupa;
12) humaansete lõpp-punktide kasutamine, sealhulgas katselooma hukkamise, menetluste katkestamise või loomkatsest eemaldamise vajalikkuse põhjused.”;

4) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–13 järgmises sõnastuses:

„(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud teema sisaldab vähemalt järgmisi alateemasid:
1) õigusaktid ja suunised, mille alusel loomkatseid kavandatakse ja läbi viiakse;
2) loomade liigid ja nende arengustaadiumid, kellele kohaldatakse asjakohaseid õigusakte;
3) katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamisega vahetult tegelevate isikute kohta sätestatud nõuded;
4) loomkatseprojekti eest vastutava isiku, ettevõttes määratud veterinaararsti ja katseloomade heaolu üksuse roll ning nende ülesanded;
5) katseloomade kaitse komitee roll ja ülesanded.

(3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud teema sisaldab vähemalt järgmisi alateemasid:
1) katseloomade kasutamisega seonduvad üldised ning asjaomase loomkatseprojekti või loomaliigiga seotud eetilised aspektid;
2) katseloomade heaoluga seotud head tavad ning nende järgimise ühiskondlikud ja moraalsed põhjendused;
3) õigusaktide aluseks olev eetikaraamistik ning sellest tulenevad nõuded hinnata loomkatseprojekti kasu ja kahju ning rakendada loomkatsete asendamist, vähendamist ja täiustamist.

(4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud teema sisaldab vähemalt järgmisi alateemasid:
1) loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude kui katseloomade loomkatsetes kasutamise juhtpõhimõtte olemus ning kohustus seda järgida kogu loomkatseprojekti läbiviimise kestel;
2) loomkatsete asendamise, vähendamise ja täiustamisega seotud asjakohaste teabeallikate, otsinguvahendite ja otsingumeetodite kasutamine;
3) alternatiivsed meetodid ja katsestrateegiad, mille abil on võimalik asendada, vähendada ja täiustada katseloomade kasutamist erinevates loomkatseprojektides.

(5) Lõike 1 punktis 4 nimetatud teema sisaldab vähemalt järgmisi alateemasid:
1) eri liiki katseloomade anatoomia ja füsioloogilised tunnused;
2) katseloomade liigiomane käitumine ja paljunemine;
3) geneetiliselt muundatud katseloomade kasutamine teaduslikel eesmärkidel ja nende kasutamisega seostatavad võimalikud probleemid;
4) asjakohaste liikide puhul erinevate liinide olemasolu ja nende geneetilised erinevused ning katseloomade heaolu ja teadustulemusi mõjutavad asjaolud.

(6) Lõike 1 punktis 5 nimetatud teema sisaldab vähemalt järgmisi alateemasid:
1) katseloomade liigiomased kasvatamise, hooldamise ja pidamise ning elukeskkonna tingimused;
2) katseloomade elukeskkonna tingimuste muutmise vajadus vastavalt katseloomade liigile, vanusele ja elujärgule või asjaomastele hooldamistingimustele;
3) katselooma liigi, keskkonna ja füsioloogilise seisundi poolest normaalne välimus ja käitumine ning heaolu märgid;
4) katseloomadele mitmekesise elukeskkonna pakkumise tähtsus;
5) katseloomade heaolu hindamisel arvesse võetavad tegurid ning katseloomade heaolu hindamise ja dokumenteerimise meetodid;
6) katseloomade kasvatamise, hooldamise ja pidamise tingimuste ning mitmekesise elukeskkonna mõju loomkatse tulemustele ja loomkatses kasutamiseks vajaminevate katseloomade arvule.

(7) Lõike 1 punktis 6 nimetatud teema sisaldab vähemalt järgmisi alateemasid:
1) eri liiki katseloomade ohutu ja pädeva kohtlemise asjakohased viisid, sealhulgas neile sobivad süstimise, annustamise ja proovide võtmise viisid;
2) katseloomade liikidele sobivad kohtlemise ja liikumise piiramise meetodid ning nende mõju katselooma füsioloogiale;
3) katseloomade kohtlemise, liikumise piiramise meetodite ja loomkatsete täiustamise võimalused;
4) eri liiki katseloomade käsitsemine neile stressi ja kahjustusi põhjustamata.

(8) Lõike 1 punktis 7 nimetatud teema sisaldab vähemalt järgmisi alateemasid:
1) loomapidamiskoha võimalikud haigusriskid, sealhulgas katseloomade haigustele vastuvõtlikkust suurendavad võimalikud tegurid;
2) katseloomale piisava tervisestaatuse tagamise meetodid;
3) katseloomade pidamisel kohaldatavad hügieeni-, desinfitseerimis- ja steriliseerimispõhimõtted;
4) katseloomadega kokkupuutumisest tulenevad võimalikud ohud inimese tervisele ja nende ohtude ärahoidmise võimalused.

(9) Lõike 1 punktis 8 nimetatud teema sisaldab vähemalt järgmisi alateemasid:
1) katselooma ebaharilik käitumine ja ebamugavuse, valu, kannatuste või stressi märgid;
2) katselooma valu, kannatuste ja stressiga tegelemise põhimõtted;
3) loomkatsete raskusastmete määratlused, katselooma kogetavad kumulatiivsed kannatused ning nende kannatuste mõju loomkatsete raskusastmete järgi liigitamisele.

(10) Lõike 1 punktis 9 nimetatud teema sisaldab vähemalt järgmisi alateemasid:
1) katselooma valu, kannatuste, stressi või püsivate kahjustuste minimeerimiseks vajaliku anesteesia või analgeesia kasutamise asjaolud;
2) anesteesiaga seotud peamised küsimused: kaalutlused enne anesteesia kasutamist, anesteetikumide mõju, regionaal-, lokaal- või üldanesteesia kasutamine, anesteesiaga seotud hädaolukorrad, anesteesiast taastumine;
3) anesteesia kasutamise sobivus loomkatse eesmärkidega.

(11) Lõike 1 punktis 10 nimetatud teema sisaldab vähemalt järgmisi alateemasid:
1) loomkatseid ja nende kavandamist ning tulemuste tõlgendamist käsitlevate eksperditeadmiste allikad;
2) loomkatse kavandamise erinevad viisid.

(12) Lõike 1 punktis 11 nimetatud teema sisaldab vähemalt järgmisi alateemasid:
1) katselooma humaanse hukkamise põhimõtted;
2) eri liiki katseloomade hukkamiseks lubatud hukkamismeetodid ja nende meetodite kasutamise tingimused;
3) hukkamismeetodite võrdlus, erinevate hukkamismeetodite mõju loomkatse tulemustele ja hukkamismeetodi valimise põhimõtted;
4) katselooma surma kindlakstegemine ja korjuse töötlemine või muul viisil kõrvaldamine.

(13) Lõike 1 punktis 12 nimetatud teema sisaldab vähemalt järgmisi alateemasid:
1) humaanse lõpp-punkti olemus;
2) humaanse lõpp-punkti määramine katseloomal ning tegevused katselooma humaansesse lõpp-punkti jõudmisel;
3) loomkatses kasutatavate meetodite täiustamise võimalused, et lõpetada loomkatse varasemas lõpp-punktis.”;

5) paragrahvi 4 tekstis asendatakse läbivalt sõnad „täiskasvanute koolitusasutus” sõnaga „täienduskoolitusasutus” vastavas käändes;

6) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lõikes 1 nimetatud täienduskoolitusasutus juhindub koolituse programmi koostamisel Euroopa Komisjoni moodustatud eksperttöörühma väljatöötatud ühist haridus- ja väljaõpperaamistikku käsitlevast töödokumendist, mis kinnitati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL rakendamise eest vastutavate riiklike pädevate asutuste kohtumisel 19.–20. veebruaril 2014. aastal ja mille Maaeluministeerium avaldab oma veebilehel.”.

Mart Järvik
Maaeluminister

Illar Lemetti
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json