Teksti suurus:

Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:07.06.2021
Avaldamismärge:RT I, 28.05.2021, 12

Välja kuulutanud
Vabariigi President
24.05.2021 otsus nr 748

Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 19.05.2021

§ 1.  Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral, sealhulgas lapse surnult sündimise korral.”;

2) paragrahvi 22 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 29 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui põhikooli lõpetab 16-aastane või vanem laps või laps, kes saab enne uue õppeaasta algust 16-aastaseks, makstakse peretoetusi kuni uue õppeaasta alguseks oleva kuu lõpuni.”;

4) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui laps sünnib surnult ja lapse isa ei ole kasutanud isa täiendava vanemahüvitise saamise õigust käesoleva paragrahvi lõike 11 kohaselt, on isal õigus isa täiendavale vanemahüvitisele alates lapse sünni päevast järjestikku kasutamata päevade ulatuses.

(13) Lapse emal, kellel ei olnud õigust sünnitushüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, tekib lapse surnult sündimise korral õigus vanemahüvitisele alates lapse sünni päevast järjestikku 30 kalendripäeva.”;

5) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 kohaselt loetakse töötuna arvel olekuks ja saadud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel.

(42) Kui isik on koondamise korral õigustatud saama töötuskindlustuse seaduse § 141 kohaselt kindlustushüvitist, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud töötuna arvel oldud aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade möödumisest.

(43) Kui tegemist on erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isikuga sotsiaalhoolekande seaduse § 1402 lõike 1 alusel kehtestatud määruse järgi, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, millal võlaõiguslik leping oli peatunud.”;

6) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 kohaselt loetakse töötuna arvel olekuks ja saadud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel.

(62) Kui isik on koondamise korral õigustatud saama töötuskindlustuse seaduse § 141 kohaselt kindlustushüvitist, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud töötuna arvel oldud aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade möödumisest.

(63) Kui tegemist on erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isikuga sotsiaalhoolekande seaduse § 1402 lõike 1 alusel kehtestatud määruse järgi, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, millal võlaõiguslik leping oli peatunud.”;

7) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Kui laps sünnib surnult ja lapse isa kasutab isa täiendavat vanemahüvitist käesoleva seaduse § 34 lõike 11 või 12 kohaselt, siis Sotsiaalkindlustusamet määrab ja maksab isa täiendava vanemahüvitise pärast seda, kui on saanud tervishoiuteenuse osutaja kinnitatud andmed lapse surmakuupäeva kohta ja edastanud vajaduse korral isapuhkuse kasutamise perioodi kohta andmed töötamise registrisse.”;

8) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Vanemahüvitise suuruse arvutamisel töötusega arvestamise põhimõtte rakendamise sotsiaalse, sealhulgas demograafilise eeldatava olulise mõju järelhindamise teeb Sotsiaalministeerium hiljemalt 2024. aastal.”;

9) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 634 järgmises sõnastuses:

§ 634. Vanemahüvitise maksmine tagasiulatuvalt lapse surnult sündimise korral

(1) Isal, kelle laps sündis surnult pärast 2020. aasta 1. juulit ja enne käesoleva seaduse § 34 lõike 12 jõustumist, on õigus tagasiulatuvalt isa täiendavale vanemahüvitisele isapuhkust kasutamata. Sellisel juhul ei rakendata käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 sätestatut taotlemise ajalist piirangut.

(2) Emal, kelle laps sündis surnult pärast 2020. aasta 1. juulit ja enne käesoleva seaduse § 34 lõike 12 jõustumist ja kellel ei olnud õigust sünnitushüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus tagasiulatuvalt vanemahüvitisele alates lapse sünni päevast järjestikku 30 kalendripäeva.”;

10) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 635 järgmises sõnastuses:

§ 635. Paragrahvi 37 lõigete 41–43 rakendamine

Käesoleva seaduse § 37 lõigetes 41–43 sätestatut rakendatakse tagasiulatuvalt ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul.”;

11) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 636 järgmises sõnastuses:

§ 636. Paragrahvi 39 lõigete 61–63 rakendamine

Käesoleva seaduse § 39 lõigetes 61–63 sätestatut rakendatakse tagasiulatuvalt ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul.”;

12) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse § 34 lõiked 12 ja 13 ning § 44 lõige 15 kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini.”;

13) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva seaduse § 37 lõiked 41–43 ja § 635 kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini.”;

14) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva seaduse § 39 lõiked 61–63 ja § 636 kehtivad kuni 2026. aasta 31. detsembrini.”.

§ 2.  Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui laps sünnib surnult, on lapse isal õigus kasutada isapuhkust alates lapse sünni päevast järjestikku kasutamata päevade ulatuses.”;

2) paragrahvi 190 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse § 60 lõige 11 kehtib kuni 2022. aasta 31. märtsini.”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 8, 10 ja 13 jõustuvad 2021. aasta 1. juulil.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6, 11 ja 14 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json