Teksti suurus:

Traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja õppekava

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:24.04.2015
Avaldamismärge:RT I, 28.06.2011, 36

Traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja õppekava

Vastu võetud 27.06.2011 nr 57

Määrus kehtestatakse „Liiklusseaduse” § 100 lõigete 5, 6 ja 7 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Reguleerimisala

  Määrus reguleerib traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi (edaspidi juht) teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalaseid kvalifikatsiooninõudeid (edaspidi kvalifikatsiooninõuded), juhi õppekava, eksamineerimist ja talle juhtimisõiguse andmist.

2. peatükk Juhi kvalifikatsiooninõuded 

§ 2. Kvalifikatsiooninõuete eesmärk

 (1) Juhi kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse tema teadmistele, oskustele, käitumisele ja hoiakutele arvestades, et juht peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning oskama valitseda traktorit, liikurmasinat ja masinrongi (edaspidi masin), jälgida liiklust, märgata ja ette näha võimalikke ohte ning sellele vastavalt tegutseda.

 (2) Kvalifikatsiooninõuded on aluseks juhi koolitamisel ja eksamineerimisel.

§ 3. Juhi teadmistele esitatavad nõuded

  Juht peab teadma:
 1) liiklusohutust mõjutavaid ja tagavaid tegureid;
 2) liikluskultuuri mõjutavaid tegureid ja juhieetikat;
 3) emotsioonide ja pingeseisundi (stressi) mõju liiklusohutusele;
 4) teistest liiklejatest, eriti vähekaitstutest nagu lapsed, jalakäijad, jalgratturid ja puuetega inimesed, lähtuvaid iseloomulikke riskifaktoreid;
 5) liiklusreegleid, liikluskorraldusvahendite tähendust, teeandmise kohustust ja kiirusepiiranguid;
 6) alkoholist, ravimitest, uimastitest, väsimusest ja pimedaajast tulenevate muudatuste mõju juhi käitumisele, reageerimisajale, tajumisele, arusaamisele ning otsustamisele;
 7) käitumisreegleid liiklusõnnetuse puhul;
 8) ohte, mis on tingitud mitmesuguste masinate juhtimise ja liikumise eripärast, samuti nende juhtide vaateväljade erinevusest masina juhtimisel;
 9) teetüüpide iseloomulikke iseärasusi ja nende kohta kehtivaid nõudeid;
 10) riskitegureid, mida põhjustab sõit eri tee- ja ilmaoludes, eriti neid, mis tulenevad ilmamuutusest ja tuulest ning pimeda ja valge aja vaheldumisest;
 11) tegureid, mis mõjutavad eri tee- ja ilmaoludes masina ohutut piki- ja külgvahet ning peatumisteekonda;
 12) sõidukiiruse valikuga seonduvaid ohte;
 13) masina ja veose ohutust puudutavaid tegureid;
 14) masina ehitust, suutmaks avastada ja võimalusel kõrvaldada masinal selle juhtimist ja liiklust ohustada võivaid vigu ja rikkeid, eriti rooli, pidurite ja vedrustuse, rehvide, tulede, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, turvavarustuse, toite- ja väljalaskesüsteemi jms juures;
 15) masina ehituse üldpõhimõtteid ning töö- ja mõõteriistade töö põhimõtteid;
 16) nõudeid masina massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta;
 17) nõudeid masina tehnohoolduse ja tehnojärelevalve kohta;
 18) masina konstruktsioonist ja kasutusalast lähtuvaid täiendavaid ohte;
 19) elektri- ja tuleohutusnõudeid;
 20) nõudeid masina kasutamiseks vajaliku dokumentatsiooni kohta;
 21) tööohutuse, töötervishoiu ja töökeskkonna ohutusega seonduvate õigusaktide nõudeid;
 22) ohte ja vastutust töötamisel ja sõitmisel väljaspool teed lähtudes maa kui eraomandi ja looduse kaitsest;
 23) keskkonnakaitsenõudeid.

§ 4. Juhi oskustele esitatavad nõuded

  Juht peab oskama:
 1) valitseda masinat;
 2) kontrollida masina tehnilist seisukorda, hinnata rooli, pidurite, velgede, rehvide, valgustus- ja signalisatsiooniseadmete ning helkurite korrasolekut, turvavarustuse olemasolu, uste suletust;
 3) käsitada eri masinamarkide põhiseadmeid, lisaseadmeid ja abiseadmeid, tagamaks masina häireteta juhtimise liiklemisel ja tööoperatsioonides;
 4) pukseerida masinat või juhtida pukseeritavat masinat;
 5) hinnata ja ette arvata teiste liiklejate käitumisest tulenevaid ohte ja vastavalt nendele tegutseda;
 6) valida kõige ohutum tee sihtpunkti jõudmiseks olenevalt aastaajast ja liiklustihedusest;
 7) hinnata masina tehnilist seisukorda liikluses;
 8) kasutada valgustusseadmeid (sealhulgas töötulesid) nõuetekohaselt;
 9) järgida masina tehnohooldusgraafikut;
 10) tegutseda õigesti liiklus- ja tööõnnetuse korral;
 11) osutada kannatanule vajadusel esmaabi ja kasutada elustamisvõtteid;
 12) kasutada kaitse- ja päästevahendeid;
 13) kasutada ohutult tõste- ja haakeseadmeid;
 14) kontrollida haakeseadme pidureid ja elektriühendusi;
 15) haagise sõidukile külge- ja lahtihaakimist.

§ 5. Juhi käitumisele esitatavad nõuded

 (1) Juht peab ohutu liiklemise tagamiseks rakendama kõiki vajalikke juhtimisvõtteid, olema tähelepanelik ja mõistev teiste liiklejate suhtes, vältima põhjendamatult teiste liiklejate takistamist ning arvestama liikluskiiruste ja gabariitide erinevustest tulenevaid eripärasid.

 (2) Juht peab olema võimeline käsitsema masina liikumise ajal klaasipuhastit, klaasipesurit, klaasipuhurit, kliimaseadet, valgustusseadmeid jms, kaotamata samal ajal ülevaadet liiklusolukorrast ja hoolitsema, et tema tegevus oleks teistele liiklejatele arusaadav.

 (3) Juht peab olema võimeline juhtima masinat ohutult, iseseisvalt ja sujuvalt. Ohutu sõitmise tagamiseks peab juht rakendama kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid:
 1) jälgima nii otseselt kui tahavaate peeglite abil liiklust, liikluskorraldusvahendeid, oskama märgata tekkinud ohtu ja hinnata ohu tekkimise võimalusi nii enda ees, külgedel kui taga;
 2) ohu korral õigesti tegutsema;
 3) käituma seaduskuulekalt, järgima liiklusreeglite nõudeid ja liikluse reguleerija märguandeid;
 4) suhtlema lubatud ja arusaadaval viisil teiste liiklejatega.

 (4) Juht peab käituma:
 1) vastutustundlikult;
 2) riske vältivalt;
 3) teisi liiklejaid arvestavalt ja suhtuma neisse lugupidavalt;
 4) keskkonda säästvalt.

3. peatükk Juhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning õppekava 

§ 6. Juhi ettevalmistamise korraldamine

 (1) Juhi ettevalmistamine peab õpilasele andma teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja riiklikule õppekavale.

 (2) Juhi koolitust teostavad eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning riigi- ja munitsipaalharidusasutused (edaspidi koolitaja), kellel on vastav mootorsõidukijuhi koolitamise luba (edaspidi koolitusluba).

 (3) Juhte valmistatakse ette T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks.

 (4) Juhi ettevalmistamise õppekavade sisu ja maht määratakse õppekavaga.

§ 7. Kursusest osavõtjale esitatavad tingimused

  Koolituskursusele võetakse õppima T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kes:
 1) elab „Liiklusseaduse” § 100 lõike 2 mõistes alaliselt Eestis;
 2) omab tervisetõendit T-kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega;
 3) on koolituse alustamisel vähemalt 14,5-aastane T-kategooria mootorsõiduki piiratud juhtimisõiguse taotlemisel;
 4) on koolituse alustamisel vähemalt 17,5-aastane T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel, mille täismass ei ületa 18 000 kg.

§ 8. Õppetöö korraldus ja kestus

 (1) Koolitaja peab esitama elektrooniliselt käesoleva määruse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud õpilaste registreerimislehelt andmed hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast õppetöö algust koolitaja asukohajärgsele liiklusregistri büroole. Koolitaja ei esita liiklusregistri büroole nende isikute andmeid, kes osalevad koolitusel oma teadmiste või oskuste täiendamiseks, mille eesmärgiks ei ole juhtimisõiguse taotlemine.

 (2) Liiklusteooria õppetunni kestus on 45 minutit. Lubatud on kasutada ka paaristunde kestusega kuni 90 minutit.

 (3) Ühe õppesõidutunni kestus on 45 minutit.

 (4) Liiklusteooriaõppe (edaspidi teooriaõpe) tundide ja õppesõitude ülesehitus ja vahelduvus peavad tagama õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamise ning õpilase ettevalmistamise vastavalt juhi kvalifikatsiooninõuetele ja õppekavale.

 (5) Teooriaõppe läbiviimiseks võib koolitaja lisaks auditoorsele õppevormile kasutada ka elektroonilist õppevormi. Liiklusteooria elektroonilise õppevormi õppematerjali vastavust kehtestatud nõuetele hindab Maanteeamet.

 (6) Õpilase ettevalmistamise taseme hindamiseks teostab koolitaja õppekavas ettenähtud õppeainete ja sõiduteemade omandamise vahekontrolli koolitaja poolt kehtestatud korras ja mahus.

 (7) Õppesõit viiakse läbi muuks liikluseks suletud platsil ja pärast seda teeliikluses. Õppesõidul peab õpilasel olema kaasas käesoleva määruse lisas 1 toodud õpilase koolituskursuse õpingukaart (edaspidi õpingukaart). Õppesõidu alustamisel märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidu läbiviimise kuupäeva, kellaaja ja õppekava kohase teema. Õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidutundide arvu ja hinnangu õpilase oskuste kohta. Paberkandjal oleva õpingukaardi sissekannete õigsust kinnitavad õppesõidu lõpus õpilane ja õpetaja oma allkirjaga.

 (8) Õppesõiduk peab vastama käesoleva määruse §-s 22 toodud nõuetele. Õppesõidukil peab olema eest ja tagant nähtav nõuetekohane õppesõidutunnusmärk.

 (9) Õpilase ettevalmistuse taseme mitterahuldavate tulemuste korral peab koolitaja andma õpilasele õppeprotsessi käigus täiendavat tagasisidet ja konsultatsioone, tagamaks juhile vajalike teadmiste ja oskuste omandamise.

§ 9. Õppekava

 (1) Juhi ettevalmistamise sisu ja maht määratakse käesolevas määruses sätestatud õppekavaga.

 (2) Koolituskursuse lõpliku ülesehituse ja läbiviimise korra kehtestab koolitaja, lähtudes käesoleva määruse tabelis 1 toodud kohustuslike õppeainete loetelust ja nende minimaalsest mahust.

 (3) T-kategooria mootorsõiduki juhi õppekava hõlmab käesoleva määruse lisas 7 toodud õppeaineid ja sõiduteemasid.

 (4) Õppeainete loetelu teemade ja alateemade kaupa on toodud käesoleva määruse lisas 2.

 (5) Vajalikud lisakoolituse teemad ja mahud täpsustab koolitaja pärast vahekontrolli.

 (6) Juhul kui õpilasel on eelnevalt B-kategooria auto juhtimisõigus, siis on koolitajal õigus sõltuvalt isiku eelnevast ettevalmistusest vähendada nii teooriaõppe kui ka sõiduõppe mahtu kuni 50% võrra.

§ 10. Hindamise alused

 (1) Hindamise aluseks on nõue selgitada välja õpilase teadmised, oskused ja hoiakud kogu õppekava ja selle üksikute teemade osas. Vajadusel antakse õpilasele lisakoolitust nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste täiendamiseks, et õpilane vastaks juhi kvalifikatsiooninõuetele.

 (2) Koolitaja kasutab hindamissüsteemi – „sooritas”, – „ei sooritanud”.

 (3) Juhi ettevalmistamise õppekava edukalt läbinud juhile väljastab koolitaja käesoleva määruse lisas 3 toodud mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse.

§ 11. Nõuded koolitajale

  Koolitajal peavad olema:
 1) tervisekaitsenõuetele vastavad õpperuumid (hooned, sisustus ja muu vara) või nende kasutamise võimalus;
 2) õppesõiduväljak (vähemalt 2500 m2 pindalaga ja kõva kattega) või selle kasutamise võimalus;
 3) õppesõidukid või õppesõidukite kasutamise võimalus;
 4) käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi õpetajad;
 5) õppekava ja õppedokumentatsioon;
 6) õppekavades ettenähtud teemade läbiviimiseks vajalikud metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud.

§ 12. Nõuded õpetajale

  Õpetaja peab vastama „Liiklusseaduse” §-s 118 toodud nõuetele ning omama liiklusregistri büroo poolt väljastatud mootorsõidukijuhi koolitamise õigust tõendavat tunnistust.

§ 13. Nõuded õppedokumentatsioonile

 (1) Juhi koolitajal peab olema järgmine õppedokumentatsioon:
 1) õpilaste registreerimisleht, mis peab sisaldama koolitaja nime ja rekvisiite, õpperühma numbrit, õpitava mootorsõiduki kategooriat, õppetöö algust ja lõppu, õppetöö toimumise aega, andmeid mootorsõidukijuhiõpetaja kohta ja õpilaste andmeid (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg). Nimetatud andmete õigsust peab kinnitama koolitaja;
 2) õppetöö päevik, mis peab sisaldama õpperühma numbrit, õpetatava mootorsõiduki kategooriat, andmeid õpperühmas olevate õpilaste kohta, mootorsõidukijuhi õpetaja ees- ja perekonnanime, õppetöö alguse ja lõpu kuupäeva, märkeid teooriaõppest osavõtu kohta, õppeteemade registreerimist, tundide arvu ja õpetaja kinnitust sellele;
 3) andmed mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuste väljaandmise kohta, mis peab sisaldama tunnistuse seeriat ja numbrit, tunnistuse saaja ees- ja perekonnanime, isikukoodi, õpitud mootorsõiduki kategooriat, väljaandmise kuupäeva, protokolli numbrit, mille alusel on tunnistus väljastatud, ja tunnistuse saaja allkirja;
 4) õpilase õpingukaart;
 5) andmed koolituskursuse õpingukaartide väljaandmise kohta, mis sisaldab õpingukaardi seeriat ja numbrit, õpingukaardi saaja ees- ja perekonnanime, isikukoodi, õpitava mootorsõiduki kategooriat, väljaandmise kuupäeva ja õpingukaardi saaja allkirja.

 (2) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente säilitatakse viis aastat ning neid võib säilitada elektrooniliselt või kinnitatuna kaustas. Elektrooniliselt säilitatavad dokumendid peavad olema koolitaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Elektroonilise õpingukaardi andmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat.

 (3) Koolitaja peab esitama elektrooniliselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud õpilaste registreerimislehelt andmed hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast õppetöö algust koolitaja asukohajärgsele liiklusregistri büroole. Koolitaja ei esita liiklusregistri büroole nende isikute, kes osalevad koolitusel oma teadmiste või oskuste täiendamiseks, mille eesmärgiks ei ole juhtimisõiguse taotlemine.

 (4) Koolitaja peab esitama elektrooniliselt andmed mootorsõidukijuhi koolituskursuse lõpetanute kohta koolituskursuse tunnistuse väljaandmise päeval või hiljemalt järgmisel tööpäeval koolitaja asukohajärgsele liiklusregistri büroole. Andmed peavad sisaldama tunnistuse seeriat ja numbrit, väljaandmise kuupäeva, juhi ettevalmistuse liiki (esmaõpe, esmaõppe lõppaste või täiendusõpe), tunnistuse saanud isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja õpitud mootorsõiduki kategooriat.

4. peatükk Juhi eksamineerimine ja talle juhtimisõiguse andmise kord 

§ 14. Juhi eksamineerimise üldnõuded

 (1) Juhi eksamineerimist teostab Maanteeameti regiooni liiklusregistri büroo.

 (2) Masina juhtimisõiguse saamiseks peab juht sooritama liiklusteooriaeksami (edaspidi teooriaeksam) ning seejärel oskuste ja käitumise eksami (edaspidi sõidueksam).

 (3) Juhi eksamineerimisel selgitatakse juhi teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavus juhi kvalifikatsiooninõuetele.

 (4) Masina piiratud juhtimisõiguse saamiseks peab juht sooritama teooria- ja sõidueksami.

§ 15. Eksamile lubamise tingimused

 (1) Masina juhtimisõiguse taotlemise eksamile lubatakse isik, kes vastab „Liiklusseaduse” § 108 lõikes 8 toodud tingimustele või on „Liiklusseaduse” § 111 lõikes 1 toodud nõuetele vastava koolitaja juures lõpetanud taotletava kategooria mootorsõiduki juhi õppekavakohase koolituskursuse ning kelle andmed koolituskursuse läbimise kohta on kantud liiklusregistrisse.

 (2) Masina juhtimisõiguse taotlemise eksamile registreeritakse juhiste kohaselt, mis avaldatakse Maanteeameti veebilehel. Enne eksamitele registreerimist peab isikul olema tasutud riigilõiv juhiloa väljastamise ning teooria- ja sõidueksamile registreerimise ja eksamite vastuvõtmise eest.

 (3) Masina juhtimisõiguse taotleja peab esitama liiklusregistri büroole:
 1) mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse juhul, kui tunnistuse andmed liiklusregistrist puuduvad;
 2) juhi tervisetõendi. Tervisetõendit ei pea esitama, kui juhi tervisetõendi andmed liiklusregistris on kehtivad ja juhi terviseseisund ei ole muutunud või kui tervisetõendi väljastaja on andmed esitanud liiklusregistri büroole elektrooniliselt;
 3) isikutunnistuse või muu isikut ja elamisluba tõendava dokumendi;
 4) juhtimisõigust tõendava dokumendi juhul, kui see on eelnevalt väljastatud (kaasa arvatud välisriigis väljastatud);
 5) liiklusregistri büroos tehtud elektroonilise foto, millel isik on kujutatud otsevaates, peakatteta ning tavapärase näoilmega või erandkorras dokumendifoto, mis ei tohi olla suuruselt väiksem kui 35×45 mm.

 (4) Masina juhtimisõiguse teooriaeksami ja sõidueksami võib isik sooritada pärast seadusega kehtestatud juhtimisõiguse andmiseks ettenähtud vanuse alammäära täitumist.

§ 16. Eksamite vastuvõtmine

 (1) Enne eksami algust tutvustab eksamineerija eksamineeritavatele eksamil kehtivaid nõudeid ja korda.

 (2) Teooriaeksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse käesoleva määruse lisas 2 toodud nõuetest.

 (3) Teooriaeksami tulemus teatatakse eksamineeritavale vahetult pärast eksami sooritamist.

 (4) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse käesoleva määruse lisades 4 ja 5 toodud nõuetest.

 (5) Kui eksamineeritav rikub eksamikorda, katkestatakse eksam ja see loetakse mittesooritatuks. Eksami mittesooritamise põhjus märgitakse liiklusregistri andmebaasi.

 (6) Eksamineerija peab sõidueksami lõppedes eksamineeritavale teatama eksami käigus tehtud vead ja eksami tulemuse.

 (7) Eksami tulemused kantakse liiklusregistrisse hiljemalt eksami sooritamise päeva lõpuks.

 (8) Eksamineeritaval on eksami ajal keelatud kasutada abi- ja lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada teooria- või sõidueksami ülesannete iseseisvat sooritamist. Juhul kui eksamineeritav kasutab teooriaeksami sooritamisel keelatud abi või lisavahendeid, siis loetakse eksam mittesooritatuks.

§ 17. Teooriaeksam

 (1) Teooriaeksami küsimuste arv ja temaatika on toodud käesoleva määruse lisas 8.

 (2) Eksamipiletid koostab Maanteeamet lähtuvalt käesoleva määruse lisas 8 toodud eksami sooritamise eesmärgist, küsimuste temaatikast ja küsimuste arvust.

 (3) Eksamipiletid avalikustamisele ei kuulu.

 (4) Eksamipileteid muudetakse perioodiliselt, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas.

 (5) T-kategooria mootorsõiduki juhi teooriaeksam koosneb 35-st küsimusest, eksami sooritamiseks vajalik minimaalne õigete vastuste arv on 30.

 (6) Teooriaeksami kestus T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel on 35 minutit.

 (7) Teooriaeksami läbiviimiseks kasutatakse arvuteid. Erandina võib teooriaeksami läbiviimisel kasutada kirjalikku või suulist vormi eksamineeritava kirjaliku taotluse alusel. Kirjaliku või suulise teooriaeksami vastuvõtmiseks moodustab liiklusregistri büroo juhataja vähemalt kolmeliikmelise eksamikomisjoni, mille vähemalt üks liige peab olema büroo eksamineerija.

 (8) Eksamineeritav peab vastama iga küsimuse kõikidele vastusevariantidele, mida on kaks kuni kolm. Küsimus loetakse valesti vastatuks, kui kas või üks vastusevariant on vale või jäetud vastamata.

 (9) Teooriaeksami sooritamiseks ettenähtud aja lõppemisel vastamata jäänud küsimused loetakse valesti vastatuks.

 (10) Eksamitulemusi hindab Maanteeamet. Tehniliste vahendite kasutamisel kehtestab eksamitulemuste hindamise korra Maanteeameti peadirektor kooskõlas käesolevas paragrahvis toodud nõuetega.

 (11) Teooriaeksami tulemus teatatakse eksamineeritavale vahetult pärast eksami lõppemist.

 (12) Sooritatud teooriaeksam on kehtiv kaksteist kuud arvates eksami sooritamise päevast.

 (13) Kui eksamineeritav ei sooritanud edukalt teooriaeksamit, siis korduseksamit võib ta sooritada liiklusregistri büroos mitte varem kui ülejärgmisel päeval arvates teooriaeksami mittesooritamisest.

§ 18. Sõidueksam

 (1) Sõidueksamile lubatakse eksamineeritav pärast teooriaeksami edukat sooritamist.

 (2) Sõidueksami käigus peab eksamineeritav olema võimeline masinat ohutult, iseseisvalt ja sujuvalt juhtima. Eksamineeritav peab oskama liiklusalaseid teadmisi praktikas rakendada, käituda tavaliikluses ohutult ja olema tähelepanelik teiste liiklejate suhtes.

 (3) Sõidueksam võetakse vastu kahes järgus:
 1) eksami esimeses järgus – eksamiks kohandatud, muuks liikluseks suletud platsil;
 2) eksami teises järgus – liikluses erineva liiklustihedusega teedel.

 (4) Sõidueksami esimese järgu harjutuste sooritamise kestus on kuni 15 minutit, sõidueksami teise järgu kestus on vähemalt 35 minutit.

 (5) Sõidueksam algab masina ja kasutatava haagise ohutuse kontrolliga, mille viib läbi eksamineeritav iseseisvalt.

 (6) Sõidueksami esimene järk ja selle tulemuste hindamine peab toimuma vastavalt käesoleva määruse lisas 4 ja teine järk vastavalt lisas 5 toodud nõuetele. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritava oskused ja käitumine vastavad käesoleva määruse lisades 4 ja 5 toodud nõuetele.

 (7) Sõidueksami käigus tehtud märkused, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise kohta kannab eksamineerija käesoleva määruse lisas 6 toodud sõidueksami kaardile.

 (8) Sõidueksami ajal istub eksamineerija juhi kõrvalistmel, selle puudumisel hindab eksamineerija sõidueksami sooritamist eksamisõidukil järelsõitvas autos, kasutades juhiste andmisel sidevahendeid.

§ 19. Eksamitulemuste hindamine ja teatamine

 (1) Eksamineerija peab sõidueksami lõppedes eksamineeritavale teatama eksami käigus tehtud vead ja eksami tulemuse.

 (2) Sõidueksami võib enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui:
 1) selgub, et eksamineeritava oskused ja käitumine ei vasta käesoleva määruse lisades 4 või 5 toodule;
 2) eksamineeritavale osutatakse lubamatut abi, mis muudab eksamineeritava hindamise sõidueksamil võimatuks.

 (3) Kui eksamineeritav ei sooritanud edukalt sõidueksamit, võib ta eksamit korrata liiklusregistri büroo määratud ajal.

§ 20. Nõuded eksamisõidukile

 (1) Sõltuvalt juhtimisõiguse taotleja vanusest on eksamisõidukina lubatud kasutada:
 1) T-kategooria mootorsõidukit või masinrongi, mille valmistaja lubatud täismass ületab 5000 kg, kuid ei ületa 18 000 kg, kui juhtimisõigust taotleb 15–17-aastane isik;
 2) T-kategooria mootorsõidukit, mille valmistaja lubatud täismass on üle 8000 kg, kui juhtimisõigust taotleb 18-aastane isik.

 (2) Puudega isikult võetakse sõidueksam vastu temale kehtivatele nõuetele kohandatud masinaga.

 (3) Juhul kui eksamil kasutataval masinal puudub kõrvaliste, peab eksamil kasutatav masin olema varustatud sidevahendiga, mille abil eksamineerija saab pidada sidet eksamineeritavaga.

§ 21. Juhtimisõiguse andmine

 (1) Juhtimisõigus antakse eksamineerija suulise otsuse alusel isikule:
 1) kes vastab „Liiklusseaduse” §-des 100, 101 ja 103 sätestatud tingimustele;
 2) kelle alaline elukoht on Eestis ning kes on Eestis elanud viimase aasta jooksul vähemalt 185 päeva;
 3) kes on edukalt sooritanud nõutavad eksamid ja kelle eksami tulemused on kantud liiklusregistrisse.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule väljastab liiklusregistri büroo juhiloa hiljemalt kümne päeva jooksul juhtimisõiguse andmisest arvates.

 (3) Juhile eelnevalt väljaantud juhiluba kuulub tagastamisele liiklusregistri büroole uue juhiloa väljastamisel ning kaotab kehtivuse pärast uue juhiloa selle omanikule väljastamist.

 (4) Piiratud juhtimisõiguse võib T-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks, mille täismass üksi või koos haagisega ei ületa 8000 kg, anda 15-aastasele isikule, kes on edukalt sooritanud eksamid vastavalt käesolevas peatükis sätestatud korrale ja nõuetele.

§ 22. Juhtimisõigust tõendav dokument

 (1) T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks on mootorsõiduki juhiluba, mille esiküljele kantakse mootorsõiduki kategooria tähisena „T” ja tagakülje märkuste lahtrisse sama tähis ning selle kande selgitus.

 (2) T-kategooria mootorsõiduki piiratud juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks on piiratud õigusega juhiluba, mis kehtib kuni isiku 16-aastaseks saamiseni.

 (3) Piiratud juhtimisõigusega juhiluba vahetatakse T-kategooria mootorsõiduki juhiloa vastu eksamiteta 12 kuu jooksul piiratud juhiloa kehtivuse lõppemisest alates. Kui piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei ole 12 kuu jooksul piiratud juhiloa kehtivuse möödumisest arvates taotlenud T-kategooria mootorsõiduki juhiluba, siis peab ta juhiloa saamiseks sooritama teooria- ja sõidueksami.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 23. Õigusakti kehtetuks tunnistamine

  Teede- ja sideministri 13. märtsi 2001. a määrus nr 17 „Ratastraktori- ja liikurmasinajuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise eeskiri ja riiklik õppekava” (RTL 2001, 38, 532; 2005, 32, 449) tunnistatakse kehtetuks.

Juhan Parts
Minister

Marika Priske
Kantsler

Lisa 1 Koolituskursuse õpingukaart

Lisa 2 Õppeainete temaatiline plaan

Lisa 3 Mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus

Lisa 4 Sõidueksami esimeses järgus eksamineeritavale esitatavad nõuded ja tema tegevuse hindamine

Lisa 5 Sõidueksami teises järgus eksamineeritavale esitatavad nõuded ja tema tegevuse hindamine

Lisa 6 Sõidueksami kaart

Lisa 7 T-kategooria mootorsõiduki juhi õppekava õppeained ja sõiduteemad

Lisa 8 Teooriaeksami küsimuste arv ja temaatika