Teksti suurus:

Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:08.07.2012
Avaldamismärge:RT I, 28.06.2012, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
20.06.2012 otsus nr 120

Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 06.06.2012

§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „kolme” sõnaga „viie”;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 51 asendatakse sõna „nelja” sõnaga „viie”;

3) paragrahvi 3 pealkiri ja sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 3. Terminid

Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:”;

4) paragrahvi 3 punkt 1 loetakse punktiks 11 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 1 järgmises sõnastuses:

„1) avariireservelektrijaam – elektrijaam, milles toodetakse elektrienergiat süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus;”;

5) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) elektrijaama omatarve – elektrienergia, mis on tarvilik elektrijaama ja tema juurde kuuluvate vajalike seadmete kogumi, sealhulgas elektri- ja valgustusvõrgu, juhtimis-, kaitse- ja seiresüsteemide, akumulaatorseadmete, avariitoiteallikate, pumpade, ventilaatorite, transportööride, kütuse laadimise ja ettevalmistamise seadmete elektrimootorite ning elektrikütte tõrgeteta talitluseks;”;

6) paragrahvi 3 punkt 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„91) import – elektrienergia sissevedu väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda või Šveitsi Konföderatsiooni eesmärgiga müüa või tarbida elektrienergiat Eestis;”;

7) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:

„151) mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse elektripaigaldist läbivat elektrienergiat;”;

8) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastuses:

„231) tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud;”;

9) paragrahvi 3 punkt 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„20) otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses tootja või tarbija elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või ühele tarbijale;”;

10) paragrahvi 3 punkt 241 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 281 järgmises sõnastuses:

„281) vedel biokütus – elektrienergia tootmiseks kasutatav biomassist saadud vedelkütus;”;

12) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 4 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Konkurentsiamet võib kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste, energiasalvestusseadmete või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete loomiseks, kui käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruande põhjal on süsteemi tootmisseadmete võimsuse varu väiksem tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalikust võrgueeskirjas sätestatud varust või kui see on vajalik keskkonnakaitse huvides uute tehnoloogiate edendamiseks.”;

14) paragrahvi 4 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi alusel rakendatud abinõud viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.”;

15) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Liinivaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini.”;

16) paragrahvi 112 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Elektribörsil kauplejaks võib olla Eesti turuosaline ja välisriigi turuosaline, kelle süsteemihalduril on Eesti süsteemihalduriga sõlmitud kokkulepe, mis tagab turuosalise elektrienergia tarned.”;

17) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Väiketarbija on kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu.”;

18) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tarbijaks ei peeta isikut, kes kasutab elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergiat.”;

19) paragrahvid 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata otseliini kasutavale liinivaldajale.”;

21) paragrahvi 15 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata:
1) isikule, kes väljaspool põhitegevust müüb ja edastab elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad;
2) mittetulundusühingule, kes müüb ja edastab elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks.”;

22) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Põhivõrguettevõtja ja see jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem kui 100 000, ei või elektrienergiat toota ega müüa.”;

23) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus või kui see on vajalik avariireservelektrijaama perioodiliseks katsetamiseks;”;

24) paragrahvi 16 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) võrguettevõtja toodab elektrienergiat ainult võrgukadude korvamiseks;”;

25) paragrahvi 16 lõike 3 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Jaotusvõrguettevõtja kaubamärk peab temaga ühte kontserni kuuluva elektrienergia tootmise või müügiga tegeleva ettevõtja kaubamärgist selgelt eristuma, kui jaotusvõrguettevõtja võrguga ühendatud tarbijate arv on 100 000 või suurem.”;

27) paragrahvi 17 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 18 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „võrguettevõtja” sõnaga „jaotusvõrguettevõtja” vastavas käändes;

29) paragrahvi 18 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kava koostab ja selle täitmist kontrollib ning koostab kava täitmiseks rakendatud abinõusid käsitleva aastaaruande jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikme määratud ja tema otsealluvuses olev töötaja, kes on kava koostamisel sõltumatu ning kellel on juurdepääs kõigile oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja andmetele.”;

30) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

§ 181. Põhivõrguettevõtja juhtimine

(1) Põhivõrguettevõtjat otseselt või kaudselt kontrolliv isik ei või otseselt ega kaudselt kontrollida elektrienergiat või maagaasi tootvat või müüvat ettevõtjat ega teostada tema suhtes muid õigusi. Elektrienergiat tootvat või müüvat ettevõtjat otseselt või kaudselt kontrolliv isik ei või otseselt ega kaudselt kontrollida põhivõrguettevõtjat või maagaasi ülekandeteenust osutavat ettevõtjat ega teostada tema suhtes muid õigusi.

(2) Käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 ja §-s 941 tähendab kontroll õigust või lepingut, mis annab võimaluse ettevõtjat oluliselt mõjutada omandiõiguse või õiguse tõttu osaliselt või täielikult kasutada ettevõtja vara või mis võimaldab mõjutada ettevõtja organite koosseisu, nende hääletamist või nende otsuseid.

(3) Isik, kes määrab elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse liikmeid, ei või määrata põhivõrguettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid. Isik, kes määrab põhivõrguettevõtja nõukogu või juhatuse liikmeid, ei või määrata elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid.

(4) Põhivõrguettevõtja nõukogu või juhatuse liige ei tohi olla elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liige.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isik on riik, ei või põhivõrguettevõtjat kontrollida sama valitsusasutus, kes kontrollib elektrienergiat tootvat või müüvat ettevõtjat.”;

31) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Põhivõrguettevõtja edastab Konkurentsiametile teate iga kavandatava tehingu kohta, mille puhul võib tekkida vajadus selgitada, kas põhivõrguettevõtja vastab käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele. Põhivõrguettevõtja teatab viivitamata Konkurentsiametile ka need asjaolud, mis võimaldavad Euroopa Liidu välise riigi (edaspidi kolmas riik) kodanikul või seal asutatud ja registreeritud juriidilisel isikul omandada kontrolli põhivõrguettevõtja üle.”;

32) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud juhul, kui tootja toodab kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil või kui toodetakse käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punkti 11 või punkti 2 kohaselt;”;

33) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 61 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 26 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „või 4”;

35) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba isikule, kes omab põhivõrku, vastab käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele ning täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusi.”;

36) seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:

§ 261. Põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamine

(1) Konkurentsiamet hindab põhivõrguettevõtja vastavust käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele, järgides käesolevat paragrahvi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009, mis käsitleb piiriüleses elektrikaubanduses võrkudele juurdepääsu tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), artiklit 3.

(2) Konkurentsiamet algatab põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise, kui isik taotleb käesoleva seaduse §  22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusluba.

(3) Konkurentsiamet valmistab ette nõuetekohasuse hindamise otsuse eelnõu nelja kuu jooksul tegevusloa taotluse saamisest arvates ning edastab selle koos asjakohase teabega viivitamata Euroopa Komisjonile arvamuse saamiseks.

(4) Konkurentsiamet teeb nõuetekohasuse hindamise kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast Euroopa Komisjoni arvamuse saamist või pärast nelja kuu möödumist arvamuse taotlemisest. Otsust tehes arvestab Konkurentsiamet võimalikult suurel määral Euroopa Komisjoni arvamusega.”;

37) paragrahvi 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „5–61” tekstiosaga „5 ja 6”;

38) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–7 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse 60 päeva jooksul ning punktis 4 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsus 10 kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest arvates.”;

39) paragrahvi 31 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui jagunemisel eraldumise teel soovib jagunev ühing talle käesoleva seaduse alusel antud tegevusloas nimetatud tegevust jätkata, peab ta vajaduse korral taotlema tegevusloa tingimuste muutmist. Omandav ühing peab taotlema olemasoleva tegevusloa tingimuste muutmist või uut tegevusluba.”;

40) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) koostab ja pärast kooskõlastamist Konkurentsiametiga avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest;”;

41) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:

„151) annab teavet võrguettevõtjale, kelle võrk on ühendatud tema võrguga, et tagada süsteemi ohutu ja tõhus toimimine, kooskõlastatud areng ning ühendatud süsteemi koostalitlusvõime;”;

42) paragrahvi 39 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtteid;”;

43) paragrahvi 401 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Süsteemihaldur maksab perimeetritasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 kohaselt põhivõrguettevõtjate vahelise elektrienergia transiidi hüvitusmehhanismiga loodud fondi.”;

44) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktiga 54 järgmises sõnastuses:

„54) üldteenuse hinna tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise kord;”;

45) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:

§ 421. Elektrituru andmevahetus

(1) Andmevahetusplatvorm on digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnija vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks.

(2) Süsteemihaldur loob ja haldab andmevahetusplatvormi selliselt, et turuosalisel, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus, on võimalus andmed õigeaegselt esitada ning andmeid võrdsetel alustel ja õigel ajal saada.

(3) Võrguettevõtja, liinivaldaja ja avatud tarnija edastavad andmevahetusplatvormile järgmised andmed:
1) turuosalise võrgueeskirjas sätestatud identifikaator;
2) mõõtepunkti võrgueeskirjas sätestatud identifikaator;
3) võrgueeskirjas sätestatud andmed mõõtepunkti kohta;
4) mõõteandmed või tarbimisandmed mõõtepunkti kaupa;
5) info turuosalise võrgu- ja elektrilepingu kehtivusaja kohta;
6) võrgueeskirjas sätestatud andmed mõõtepunkti avatud tarnija kohta;
7) muud võrgueeskirjas sätestatud andmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

(4) Andmete esitamise kord sätestatakse võrgueeskirjas.

(5) Andmevahetusplatvormi kaudu isikustatud andmete edastamiseks müüjale, kellega füüsilisest isikust tarbijal ei ole lepingut, peab olema füüsilisest isikust tarbija nõusolek. Nõusolek peab vastama isikuandmete kaitse seaduse §-s 12 sätestatud tingimustele.

(6) Andmevahetusplatvormile kantud andmeid säilitatakse viis aastat ning seejärel kustutatakse.

(7) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi.”;

46) paragrahvi 44 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui avatud tarnija ütleb avatud tarne lepingu üles või lõpetab selle muul viisil, teatab ta sellest vähemalt 21 päeva ette teisele poolele ja võrguettevõtjale, kelle võrguga on avatud tarne saaja elektripaigaldis ühendatud.”;

47) paragrahvi 44 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(42) Võrguettevõtja osutab turuosalisele, välja arvatud väiketarbija, käesoleva paragrahvi lõike 41 kohaselt avatud tarnet:
1) võrgust võetud elektrienergia eest bilansienergia hinnaga, millele lisab põhjendatud kulutuste summa;
2) võrku antud elektrienergia eest ilma tasuta.”;

48) paragrahvi 46 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tootja tootmisseadmed peavad olema võrgueeskirjaga kehtestatud tehniliste nõuete kohased. Tootmisseadme nõuetekohasust kinnitab katsetulemuste alusel pärast katsetusperioodi lõppemist võrguettevõtja, kelle võrguga on tootmisseade ühendatud või kelle teeninduspiirkonnas on tootmisseade ühendatud otseliini ja tarbija elektripaigaldise kaudu tema võrguga. Kui tootmisseadme netovõimsus ületab 5 MW, kinnitab tootmisseadme nõuetekohasust süsteemihaldur. Tootmisseade arvatakse nõuetekohaseks nimetatud kinnituse väljastamise päevast alates. Katsetusperioodi pikkuse ja muud katsetustega seonduvad tingimused sätestab võrgueeskiri. Kui tootmisseadme kohta on väljastatud Euroopa tootesertifikaat, ei pea sellega hõlmatud parameetreid ega funktsioone kontrollima.”;

50) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Vedelat biokütust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses taastuva energiaallikana ainult siis, kui see kütus vastab välisõhu kaitse seaduse § 58 lõike 2 kohaselt kehtestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele.”;

51) paragrahvi 58 lõikes 2 asendatakse sõna „tootjaliini” sõnaga „otseliini”;

52) paragrahvi 58 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Konkurentsiametil ja põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda tootjalt, liinivaldajalt ja võrguettevõtjalt, kelle liini või võrguga on tootja tootmisseadmed ühendatud, andmeid, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud teabe kontrollimiseks.”;

53) paragrahvi 581 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille põhivõrguettevõtja annab tootjale tootja taotluse alusel ja mis tõendab, et elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil.”;

54) paragrahvi 581 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Päritolutunnistuse normenergiaühik on üks megavatt-tund. Iga toodetud megavatt-tunni kohta antakse üks päritolutunnistus.

(12) Tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks kasutatakse Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud päritolutunnistust. Tunnistuse võib osta toodetud elektrienergiast eraldi.

(13) Päritolutunnistust võib kasutada 12 kuu jooksul pärast asjaomase energiaühiku tootmist. Päritolutunnistuse kehtivus lõpeb pärast selle kasutamist.”;

55) paragrahvi 581 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Päritolutunnistusel esitatakse järgmised andmed:
1) tootja nimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
2) tootmisseadme asukoht, liik ja võimsus ning elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;
3) kuupäev, millal tootmisseade väljastas elektrienergiat esimest korda;
4) energiaühiku tootmise algus- ja lõppkuupäev;
5) kas ja kui suures ulatuses on tootja saanud investeeringutoetust või käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust;
6) päritolutunnistuse andmise aeg ning tunnistuse identifitseerimisnumber;
7) muud asjakohased andmed.

(5) Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetele ka kasutatud kütuse alumine kütteväärtus ning toodetud soojusenergia kasutusviis.”;

56) paragrahvi 591 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „mõlemad” sõnaga „järgmised”;

57) paragrahvi 591 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kui tuuleenergiast elektrienergia tootjale on riik maksnud sama tootmisseadme eest investeeringutoetust;”;

58) paragrahvi 591 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) elektrienergia eest, mis on toodetud elektrijaama omatarbeks.”;

59) paragrahvi 591 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud taotluses esitatakse tootmiseks kasutatud seadmete andmed, toetuse saamiseks õigusaktides ettenähtud andmed ning elektrienergia päritolu selgitamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja kehtestatud andmed, kui elektrienergia päritolu ja kogust ei ole võimalik üheselt määrata.”;

60) paragrahvi 591 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

61) paragrahv 592 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 592. Toetuse rahastamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust.

(2) Põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta toetuste rahastamiseks kuluv summa, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ning otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus.

(3) Põhivõrguettevõtja nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu alusel määrab põhivõrguettevõtja järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu suuruse tarbitud võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul toetuste rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid, ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi ning toetuste haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Põhivõrguettevõtja avaldab toetuste rahastamise kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.

(5) Võrguettevõtja esitab tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest arve, millel on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuste rahastamise kulu eraldi välja toodud.

(6) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed põhivõrguettevõtjale iga kuu viiendaks kuupäevaks.

(7) Põhivõrguettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale või liinivaldajale toetuste rahastamise arve, milles ettenähtud summa tasutakse põhivõrguettevõtjale iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on toetuste rahastamise eest tasunud.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed jäetakse ettenähtud tähtajal esitamata, on põhivõrguettevõtjal õigus koostada arve jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja tarbijate tarbimise prognoosi alusel. Täpsete andmete selgumise korral esitab põhivõrguettevõtja tasaarvestuse järgmise kuu arvel.

(9) Põhivõrguettevõtja maksab tootjale käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse välja kalendrikuu 21. kuupäeval, kui §-s 591 nimetatud nõuded on täidetud.”;

62) paragrahvi 60 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) on otseliin.”;

63) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Otseliini rajamise ja kasutamise õigus on vabatarbijal, tootjal või müüjal enda või vabatarbija, samuti selle tootja või müüjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui:
1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule või sellega piirnevale kinnistule;
2) võrguettevõtjaga käesoleva seaduse § 83 kohaselt sõlmitud võrgulepingu muutmise vajaduse korral on otseliini rajaja võrguettevõtjaga kokku leppinud tarbimis- või tootmistingimustes või otseliini rajamisest ja tootmisseadme võrguga ühendamisest tingitud tarbimis- või tootmistingimuste muutmises;
3) otseliini rajaja on esitanud võrguettevõtjale andmed liini suurima lubatud talitluspinge, pikkuse, geograafiliste koordinaatide, paiknemise plaani ja muude põhiliste tehniliste näitajate kohta.”;

64) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Liinivaldaja paigaldab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme tema liini kaudu edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks ning tagab käesoleva seaduse ja võrgueeskirja kohaselt mõõteandmete kogumise ja töötlemise.

(12) Otseliini võib rajada mujale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alale üksnes juhul, kui:
1) võrguettevõtja on keeldunud selle vabatarbija, tootja või müüja elektripaigaldist võrguga ühendamast ja talle muid võrguteenuseid osutamast muul kui käesoleva seaduse § 65 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud alusel ja keeldumise § 99 korras vaidlustamine Konkurentsiametis ei ole kaasa toonud lahendust, mis tagaks vabatarbija, tootja või müüja elektrienergiaga varustamise;
2) võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonda otseliini ehitamist kavandatakse, annab otseliini ehitamiseks ja kasutamiseks oma kirjaliku nõusoleku.”;

65) paragrahvi 61 lõigetes 1 ja 12 asendatakse sõna „vabatarbija” sõnaga „tarbija” vastavas käändes;

66) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui turuosaline soovib otseliini kasutamise ajaks säilitada olemasoleva võrguühenduse läbilaskevõime, maksab ta võrguettevõtjale käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 3 nimetatud tasu võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest.”;

67) paragrahvi 64 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, peab jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet.”;

68) paragrahvi 65 lõikest 5 jäetakse välja teine lause;

69) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Võrgutasude vähendamise tingimuste kehtestamisel lähtutakse elektrikatkestuste kestusest.”;

70) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel teabe võrguteenuste ja võrguteenuste hindade kohta ning selle kohta, kuidas tarbija pääseb ligi oma tarbimisandmetele.

(8) Kui tarbija on selleks soovi avaldanud, esitab võrguettevõtja tarbijale tema tarbimisandmed võrgueeskirjas esitatud andmevahetuse vormi kohaselt. Andmete väljastamise eest võib tasu nõuda vastavalt isikuandmete kaitse seaduse §-le 19.”;

71) paragrahvi 67 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

72) paragrahvi 68 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused.

(3) Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

73) paragrahv 69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 69. Konfidentsiaalsusnõue

(1) Võrguettevõtja järgib sellise teabe konfidentsiaalsuse nõuet, mille ta on oma tegevuse käigus turuosalise elektrienergia tootmis- või tarbimiskoguste kohta saanud. Sätet ei kohaldata, kui:
1) teave on juba avalikustatud või saanud avalikuks muul viisil kui võrguettevõtja kohustuste rikkumise tõttu;
2) teave on vaja kolmandale isikule edastada käesolevast seadusest tulenevate võrguettevõtja kohustuste täitmiseks;
3) võrguettevõtja peab teabe edastama õigusakti kohaselt.

(2) Võrguettevõtja järgib oma tegevusega seotud teavet avaldades võrdse kohtlemise põhimõtet.”;

74) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Jaotusvõrguettevõtja esitab Kaitseressursside Ametile selle nõudel andmed Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse riiklikku registrisse kandmiseks. Võrguettevõtja ei võta andmete esitamise eest tasu.”;

75) paragrahvi 71 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest.”;

76) paragrahvi 71 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Võrgutasu hinda kujundades peab arvestama varustuskindluse ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust, samuti selles valdkonnas tehtavate uurimuste tulemusi.”;

77) paragrahvi 73 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „3–5” tekstiosaga „3–6”;

78) paragrahvi 75 pealkiri ja lõiked 1–7 tunnistatakse kehtetuks;

79) paragrahvi 75 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

80) seadust täiendatakse §-ga 751 järgmises sõnastuses:

§ 751. Koos arvega esitatavad andmed

Müüja esitab tarbijale koos arvega ning tarbijale pakutava teabega järgmised andmed:
1) müüja toodetud või tootjalt ostetud elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallikate jaotus müügiperioodile eelnenud aruandeaastal;
2) elektribörsilt ostetud elektrienergia osakaal müügiperioodile eelnenud aruandeaastal;
3) viide veebilehele, kus on esitatud andmed keskkonnamõju kohta, mis on põhjustatud müügiperioodile eelnenud aruandeaastal müüja tarnitud elektrienergia tootmisel tekkinud CO2 ja SO2 emissioonidest, ladestatavast põlevkivituhast ning radioaktiivsetest jäätmetest;
4) tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave.”;

81) paragrahv 76 tunnistatakse kehtetuks;

82) seadust täiendatakse §-dega 761–763 järgmises sõnastuses:

§ 761. Üldteenus

(1) Väiketarbijal on õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud (edaspidi üldteenus).

(2) Võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, nimetab ta teenust osutama tegevusloaga müüja.

(3) Kui võrguettevõtja ei osuta üldteenust ise, avaldab ta oma veebilehel tema teeninduspiirkonnas üldteenust osutava müüja nime ja sideandmed ning annab sama teavet isikule, kes seda nõuab.

(4) Üldteenust ei pea osutama tarbijale, kellega käesoleva seaduse § 83 kohaselt sõlmitud võrguleping on üles öeldud käesolevas seaduses sätestatud alusel.

(5) Kui väiketarbija ei ole sõlminud käesoleva seaduse § 83 kohaselt elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse talle üldteenust tema elektrilepingu lõppemise kuupäevale järgnevast kuupäevast alates.

§ 762. Üldteenuse tüüptingimused

(1) Võrguettevõtja või tema nimetatud müüja kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.

(2) Võrguettevõtja ja tema nimetatud müüja avaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimused oma veebilehel ning annavad nende kohta teavet isikule, kes seda nõuab.

§ 763. Üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind

(1) Üldteenuse osutaja arvutab üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selles kuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel. Arvutatavale hinnale lisatakse üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum.

(2) Üldteenuse osutaja arvestab üldteenuse tasu elektrienergia mõõdetud tarbimiskoguste alusel. Kui võrguettevõtjal puuduvad mõõdetud andmed väiketarbija eelmise kalendrikuu elektrienergia kasutamise kohta, prognoosib võrguettevõtja üldteenuse osutamiseks vajaliku elektrienergia koguse tarbimisgraafiku alusel. Kui täpsete andmete selgumise korral prognoositud kogus mõõdetud kogusest erineb, esitab võrguettevõtja tasaarvestuse järgmise kuu arvel.

(3) Üldteenuse osutaja avaldab kalendrikuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia hinna koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel järgmise kuu üheksandaks kuupäevaks.

(4) Üldteenuse korras tarbitud elektrienergia koguse tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise kord kehtestatakse võrgueeskirjas.”;

83) paragrahvid 77–81 tunnistatakse kehtetuks;

84) seadust täiendatakse §-ga 812 järgmises sõnastuses:

§ 812. Andmete säilitamine

Müüja säilitab tehingu tegemisest alates vähemalt viis aastat järgmisi Konkurentsiametile ja Euroopa Komisjonile vajaduse korral esitatavaid teise müüja ja põhivõrguettevõtjaga tehtud elektritehingute ning elektrienergiaga seotud tuletisinstrumentide, mille alusvaraks on elektrienergia, alusel tehtud kõikide tehingute andmeid:
1) tehingu tegemise kuupäev ning tarne- ja arveldustingimused;
2) tehingu maht;
3) tehingu täitmise kuupäev ja kellaaeg kauplemisperioodide kaupa;
4) tehingu hind;
5) ostja andmed;
6) tarnelepingute üksikasjad.”;

85) paragrahvi 84 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

86) paragrahvi 87 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) võrgulepingu ja liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;”;

87) paragrahvi 87 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) kui võrgulepingu või liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteet ei ole lepingutingimustega kooskõlas, siis andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine või hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine;”;

88) paragrahvi 87 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) teave kaebuste käsitlemise kohta;”;

89) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Elektrilepingu saab sõlmida turuosaline, kellel on sõlmitud tema tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes kehtiv võrguleping.”;

90) paragrahvi 89 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Võrguettevõtja võib ühepoolselt muuta võrgulepingu tüüptingimusi ning võrguettevõtja või tema nimetatud müüja võib ühepoolselt muuta üldteenuse tüüptingimusi juhul, kui muutmine on objektiivselt põhjendatud ja vajalik muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ning kui Konkurentsiamet on tüüptingimuste muudatusega nõustunud. Konkurentsiamet ei nõustu tüüptingimuste muudatusega, kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.

(2) Võrguettevõtja võib ühepoolselt muuta võrgutasu või muud võrgulepingus ettenähtud tasu, kui Konkurentsiamet on muudatuse kooskõlastanud.”;

91) paragrahvi 89 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade edastatakse tarbijale koos talle esitatava arvega vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist.”;

92) paragrahvi 89 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

93) paragrahv 90 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 90. Võrguühenduse katkestamine tarbijast tuleneval põhjusel

(1) Võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud muul viisil.

(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud põhjusel võrguühenduse katkestamist edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus, kavandatud katkestamise aeg ning tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave.

(3) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade tähtsaadetisena.

(4) Võrguühenduse võib katkestada, kui tarbija ei ole katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 15 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.

(5) Kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata raskest haigusest või töötuks jäämisest tingitud ajutise maksejõuetuse tõttu, võib füüsilisest isikust tarbija selle asjaolu kohta edastada võrguettevõtjale kirjaliku teate. Teatele tuleb lisada nimetatud asjaolu kinnitav tõend.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kirjaliku teate ja tõendi saanud võrguettevõtja võib füüsilisest isikust tarbija võrguühenduse katkestada, kui tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 30 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.

(7) Kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata, võib võrguühenduse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini katkestada hoones või selle osas, mis on eluruum ning mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil või täielikult või peamiselt kütmisel kasutatava muud kütuseliiki tarbiva küttesüsteemi toimimiseks on elektrienergia kasutamine vältimatu, kui tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 90 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikega 7 ei ole vastuolus, et tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks paigaldab võrguettevõtja asjakohase tehnilise kaitseseadme ja kasutab seda, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata või kui ta on võrgulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud muul viisil. Tarbijale tuleb võimsuse piiramisest käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras ette teatada vähemalt 15 päeva.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetega 1–7 ei ole vastuolus võrguettevõtja õigus viivitamata katkestada tarbija võrguühendus, kui tarbija:
1) omavoliliselt suurendab käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud korras piiratud võimsust;
2) kasutab elektrienergiat või võrguteenust ebaseaduslikult käesoleva seaduse § 68 tähenduses;
3) kasutab elektripaigaldisi, mis ei ole nõuetekohased, on ohtlikud, häirivad kogu võrgu toimimist või ohustavad varustuskindlust.

(10) Võrguühenduse katkestamine käesolevas paragrahvis nimetatud alustel ei vabasta tarbijat liitumislepingus, elektrilepingus ega võrgulepingus ettenähtud tasude maksmise kohustusest.

(11) Võrguettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt käesolevas paragrahvis nimetatud abinõude rakendamiseks tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 2 ja 8–11 kohaldatakse ka tootja ja liinivaldaja ning teise võrguettevõtja võrguühenduse katkestamisele ja võrguühenduse võimsuse piiramisele.”;

94) paragrahvi 90 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka sel juhul, kui elektrienergiat müüakse ja edastatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt.”;

95) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda enne kokkulepitud tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud etteteatamistähtaja lõppu, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus.”;

96) paragrahvi 91 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tarbija võib tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu üles öelda, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.”;

97) paragrahvi 92 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Müüjal on õigus elektrileping üles öelda juhul, kui:
1) tarbija on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud ega ole rikkumist müüja antud mõistliku aja jooksul heastanud;”;

98) paragrahvi 92 lõike 1 punktid 2 ja 4 ning lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

99) paragrahvi 92 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tarbija on kasutanud elektrienergiat ebaseaduslikult või on tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahjustanud mõõteseadme plomme või taatlusmärgiseid;”;

100) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Müüja võib elektrilepingu üles öelda enne kokkulepitud tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud etteteatamistähtaja lõppu, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus.”;

101) paragrahvi 92 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

102) paragrahvi 93 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Konkurentsiamet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu.

(4) Võrguteenuse osutamise, elektrienergia pakkumise või müümise või muul viisil turul kättesaadavaks tegemise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse piires.

(5) Liitumislepingust, võrgulepingust või elektrilepingust tuleneva vaidluse korral, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, on tarbijal õigus esitada kaebus tarbijavaidluste komisjonile või mõnele teisele sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile või kohtule.”;

103) paragrahvi 94 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kontrollib käesoleva seaduse §-s 581 nimetatud päritolutunnistuste väljaandmist, üleandmist ja kehtivust;”;

104) paragrahvi 94 lõiget 1 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„12) kontrollib põhivõrguettevõtja vastavust käesoleva seaduse § 181 nõuetele, järgides §-s 261 sätestatut;
13) kontrollib jaotusvõrguettevõtja vastavust § 18 nõuetele;”;

105) paragrahvi 94 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

106) paragrahvi 94 lõike 1 punkt 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„21) kontrollib, kas käesoleva seaduse § 44 lõikes 42 nimetatud avatud tarne raames müüdava elektrienergia hind on põhjendatud;”;

107) paragrahvi 94 lõiget 1 täiendatakse punktidega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

„22) kontrollib käesoleva seaduse § 592 lõikes 4 nimetatud toetuste haldamiseks põhivõrguettevõtja tehtavate kulutuste põhjendatust;
23) kontrollib müüja poolt tarbijale esitatud käesoleva seaduse §-s 751 nimetatud andmeid;”;

108) paragrahvi 94 lõiget 1 täiendatakse punktiga 24 järgmises sõnastuses:

„24) kontrollib, kas üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind on kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 763;”;

109) paragrahvi 94 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused, lähtudes käesoleva seaduse §-st 762 või 89;”;

110) paragrahvi 94 lõike 1 punktid 4–5 tunnistatakse kehtetuks;

111) paragrahvi 94 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) kooskõlastab käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 31 nimetatud süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 714/2009;”;

112) paragrahvi 94 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

113) paragrahvi 94 lõike 1 punkt 101 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„101) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud tingimuste täitmist;”;

114) paragrahvi 94 lõiget 1 täiendatakse punktidega 103–109 järgmises sõnastuses:

„103) jälgib tootmisvõimsustesse investeerimist ning varustuskindlust arvestades teeb süsteemihaldurile vajaduse järgi kohustuseks korraldada käesoleva seaduse § 4 lõikes 41 nimetatud konkurss;
104) annab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud süsteemihalduri koostatud aruandele hinnangu oma aastaaruandes, arvestades seda, kas süsteemihalduri aruanne on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõike 3 punktis b nimetatud ühenduseülese võrgu arengukavaga, ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemihalduri investeerimiskava muutmiseks;
105) jälgib Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahelist tehnilist koostööd;
106) teeb koostööd teiste liikmesriikide asjaomaste asutustega piirkonna elektrituru andmevahetusplatvormide ühitamiseks;
107) jälgib turu avamise ja konkurentsi taset, sealhulgas elektribörsi ja kodutarbijatele määratud hindu;
108) jälgib aega, mis põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatel kulub ühenduste rajamiseks ning remonditöödeks;
109) avaldab vähemalt kord aastas soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta;”;

115) paragrahvi 94 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) lahendab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuse rikkumisest tulenevaid turuosaliste vahelisi vaidlusi;”;

116) paragrahvi 94 lõiget 1 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses:

„161) teeb, ilma et see piiraks tema iseseisvust ja eripädevust, oma ülesannete täitmiseks koostööd põhivõrguettevõtjaga ning vajaduse korral teiste asjaomaste ametiasutustega. Mis tahes heakskiit, mille Konkurentsiamet annab käesoleva seaduse kohaselt, ei piira tema volituste kasutamist tulevikus;”;

117) paragrahvi 94 lõike 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„17) täidab muid temale käesoleva seadusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 714/2009 ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.”;

118) paragrahvi 94 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Konkurentsiamet teavitab Euroopa Komisjoni põhivõrguettevõtjale tegevusloa andmise otsusest ning avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas.”;

119) paragrahvi 94 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Liidu energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga (edaspidi koostööamet) ning teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega.”;

120) paragrahvi 94 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Konkurentsiamet esitab Euroopa Komisjonile aruande, mis käsitleb turgu valitsevaid elektriettevõtjaid ning turu hõivamist ja konkurentsi muul viisil kahjustavat käitumist. Aruandes vaadeldakse ka omandisuhete muudatusi, konkurentsi edendamise abinõusid ning üldteenuse osutamise kohustuse täitmiseks võetud meetmete võimalikku mõju riigisisesele ja rahvusvahelisele konkurentsile.”;

121) paragrahvi 94 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „maiks” sõnaga „juuliks”;

122) paragrahvi 94 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Konkurentsiamet avaldab oma veebilehel teabe, mis käsitleb tarbija õigusi, asjaomaseid õigusakte ja vaidluse lahendamise võimalusi.”;

123) seadust täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses:

§ 941. Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

(1) Konkurentsiamet jälgib, et põhivõrguettevõtja vastaks käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele ning algatab § 261 kohaselt põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise, kui:
1) ta on saanud käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 nimetatud teate;
2) talle on saanud teatavaks, et põhivõrguettevõtjat otseselt või kaudselt kontrolliva isiku õiguste või mõju kavandatav muudatus võib kaasa tuua käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuete rikkumise või kui tal on alust arvata, et selline rikkumine on juba toimunud;
3) talle on saanud teatavaks asjaolud, mis võimaldavad kolmanda riigi kodanikul või seal asutatud ja registreeritud juriidilisel isikul omandada kontrolli põhivõrguettevõtja üle;
4) Euroopa Komisjon on esitanud põhjendatud taotluse.

(2) Konkurentsiamet teatab viivitamata Euroopa Komisjonile need asjaolud, mis võimaldavad kolmandast riigist pärit isikul omandada kontrolli põhivõrguettevõtja üle.

(3) Kui põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamine on algatatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludel, nõuab Konkurentsiamet põhivõrguettevõtjalt tõendeid selle kohta, et põhivõrguettevõtja või teda kontrolliva isiku tegevus ei sea ohtu Eesti ega Euroopa Liidu varustuskindlust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud varustuskindlust hinnates võtab Konkurentsiamet arvesse:
1) neid õigusi ja kohustusi, mis Euroopa Liidul on asjaomase kolmanda riigi suhtes ning mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud varustuskindluse kokkuleppest, mille osaline on Euroopa Liit;
2) neid õigusi ja kohustusi, mis Eestil on asjaomase kolmanda riigi suhtes ning mis tulenevad selle välisriigiga sõlmitud kokkulepetest niivõrd, kuivõrd need on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas;
3) muid nõuetekohasuse hindamise või asjaomase kolmanda riigiga seotud asjaolusid.

(5) Kui Konkurentsiamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludel algatatud nõuetekohasuse hindamise kohta eitava otsuse ja see erineb Euroopa Komisjoni arvamusest, avaldab Konkurentsiamet oma otsuse koos põhjendustega ning koos Euroopa Komisjoni arvamusega Euroopa Liidu Teatajas.”;

124) paragrahvi 95 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise korral võib kohaldada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot. Käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuete täitmata jätmise korral on põhivõrguettevõtja suhtes rakendatava sunniraha ülemmäär üheksa miljonit eurot, kusjuures ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseks rakendatav sunniraha ei või kokku ületada üheksat miljonit eurot.”;

125) paragrahvi 99 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Konkurentsiamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse 30 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates. Kui kaebus esitatakse võrguettevõtja kohta, teeb Konkurentsiamet otsuse 60 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates.

(3) Kui Konkurentsiamet taotleb kaebuse lahendamiseks vajalikku teavet, peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine kuni teabe saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks. Kui kaebus on esitatud võrguettevõtja kohta, võib tähtaja kulgemise peatada kuni 60 päevaks, kui kaebuse esitaja sellega nõustub.”;

126) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga 1001 järgmises sõnastuses:

§ 1001. Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

(1) Konkurentsiamet teeb koostööd ning vahetab käesoleva seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet Euroopa Liidu liikmesriikide reguleerivate asutustega ja koostööametiga, et:
1) võimaldada võrgu optimaalset haldamist;
2) edendada ühise elektribörsi loomist;
3) optimeerida piiriüleste võimsuste jaotamist;
4) saavutada võrkude vastastikusel ühendamisel võimsuse selline tase, mis võimaldab arendada konkurentsi ja parandada varustuskindlust, vältides turuosaliste ebavõrdset kohtlemist;
5) koordineerida võrgueeskirjade väljatöötamist;
6) koordineerida ülekoormuse juhtimise nõuete väljatöötamist.

(2) Vahetatavat teavet kasutab Konkurentsiamet samal konfidentsiaalsustasemel kui asutus, kust teave pärit on.

(3) Konkurentsiamet võib koostööametilt küsida arvamust selle kohta, kas teise Euroopa Liidu liikmesriigi reguleeriva asutuse vastuvõetud otsus piiriülese elektrikaubanduse kohta on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/72/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 714/2009.

(4) Kui teise liikmesriigi reguleerivas asutuses piiriülese elektrikaubanduse kohta tehtud otsus ei ole direktiivi 2009/72/EÜ ega määruse (EÜ) nr 714/2009 nõuetega kooskõlas, on Konkurentsiametil õigus teatada sellest Euroopa Komisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.

(5) Kui Euroopa Komisjon nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/72/EÜ või määrusega (EÜ) nr 714/2009 mitte kooskõlas oleva piiriülese elektrikaubanduse kohta tehtud Konkurentsiameti otsuse kehtetuks tunnistamist, täidab Konkurentsiamet nõude kahe kuu jooksul selle esitamisest arvates ja teatab sellest komisjonile.”;

127) paragrahv 1012 tunnistatakse kehtetuks;

128) paragrahv 1013 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1013. Piiriülese elektrikaubanduse tingimuste rikkumine

Juriidilise isiku poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud piiriülese elektrikaubanduse tingimuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

129) paragrahvi 107 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Tootjaliini kaudu elektrienergia edastamiseks antud tegevusluba käsitatakse otseliini kaudu elektrienergia edastamise tegevusloana.”;

130) paragrahvi 107 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Põhivõrguettevõtja viib oma tegevuse käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2013. aasta 1. maiks. Põhivõrguettevõtjale enne 2013. aasta 1. märtsi antud tegevusluba kehtib tegevusloas nimetatud tingimustel kuni 2014. aasta 1. märtsini.”;

131) seadust täiendatakse §-ga 1071 järgmises sõnastuses:

§ 1071. Müügikohustuse alusel sõlmitud elektrileping

Käesoleva seaduse 2011. aasta 31. detsembrini kehtiva redaktsiooni § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse alusel sõlmitud elektrileping lõpeb 2012. aasta 31. detsembril.”;

132) paragrahvi 108 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud tootmise alustamise ajana käsitatakse päeva, millal nõuetekohane tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat võrku või otseliini.”;

133) seadust täiendatakse §-ga 1101 järgmises sõnastuses:

§ 1101. Üldteenuse kohaldamine

(1) Kui väiketarbija ei ole sõlminud 2013. aasta 1. jaanuariks elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse sellest kuupäevast alates talle üldteenust.

(2) Üldteenuse tüüptingimused kehtivad kõigi pärast 2013. aasta 1. jaanuari jõus olevate võrgulepingute kohta.

(3) Käesoleva seaduse § 761, § 762 lõiget 2 ja § 763 kohaldatakse alates 2013. aasta 1. jaanuarist.

(4) Võrguettevõtja esitab enne 2013. aasta 1. jaanuari tarbijale koos arvega teabe käesoleva seaduse § 762 lõikes 1 nimetatud üldteenuse tüüptingimuste kohta.”;

134) paragrahvi 1111 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Konkurentsiamet esitab käesoleva seaduse § 94 lõikes 4 nimetatud aruande iga aasta 1. septembriks. Alates 2010. aastast esitatakse kõnealune aruanne iga kahe aasta järel.”;

135) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 55–93); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33–40); osaliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 90/377/EMÜ ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks (EÜT L 185, 17.07.1990, lk 16–24); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ (ELT L 052, 21.02.2004, lk 50–60); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta (ELT L 033, 04.02.2006, lk 22–27).”

§ 2. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (RT I, 25.03.2011, 1) §-s 84 tehakse järgmised muudatused:

1) punktiga 3 muudetava elektrituruseaduse § 22 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) elektrienergia tootmine, välja arvatud juhul, kui tootja toodab kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil ja kui põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas;”;

2) punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 26. Tegevusloa kontrolliese

(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele.

(2) Jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba ettevõtjale, kui ta lisaks käesoleva seaduse §-s 15 sätestatule vastab järgmistele nõuetele:
1) ettevõtja organisatsioon on taotletava tegevuse ulatuse ja laadiga kooskõlas;
2) ettevõtjal on piisav arv vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid;
3) ettevõtja töötajate hulgas on elektriohutusseaduses nimetatud elektritööde juhtimiseks pädevustunnistuse saanud isik ja käidukorraldaja;
4) ettevõtjal on sellel tegevusalal tegutsemiseks majanduslikud eeldused;
5) ettevõtjal on muud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega;
6) ettevõtja tegevus ei ohusta varustuskindlust.

(3) Jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui see ei ole lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastuolus käesoleva seaduse §-ga 60 ning taotluses nimetatud piirkond sobib elektrienergia jaotamiseks.

(4) Tegevusluba võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse isikule, kes omab põhivõrku, vastab käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele ning täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusi.

(5) Tegevusluba võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse ainult ühele võrguettevõtjale.

(6) Riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks ja otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba juhul, kui ettevõtja vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule ja tegevusloa andmine ei ole vastuolus käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatuga.”

§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 punktid 111 ja 13 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduse § 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui osaluse valitsejal on õigus valida või teha ettepanek valida üle ühe nõukogu liikme, valib ta pooled nõukogu liikmed või teeb ettepaneku need valida rahandusministri ettepanekul ja pooled oma äranägemisel. See ei kehti elektrituruseaduses nimetatud põhivõrguettevõtja kohta, kelle nõukogu liikmed valib või teeb ettepaneku need valida osaluse valitseja. Samuti ei või põhivõrguettevõtja osaluse valitseja valida või teha ettepanekut valida elektrienergia tootmise või müügiga tegeleva ettevõtja nõukogu liikmeid.”

§ 5. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) Konkurentsiameti peadirektor – viieks aastaks.”;

2) paragrahvi 113 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Määratud ajaks ametisse nimetatud või valitud isikut ei vabastata, kui ta nimetatakse või valitakse samale ametikohale uueks tähtajaks. Käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktides 9 ja 10 nimetatud ametikohale teenistusse võetud isikut ei tohi nimetada samale ametikohale rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.”;

3) paragrahv 1792 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1792. Käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktide 9 ja 10 rakendamine

(1) Käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punkti 9 jõustumisel ametis olev riigi julgeoleku volitatud esindaja juht loetakse eelnimetatud sätte jõustumise hetkest arvates viieks aastaks ametisse nimetatuks.

(2) Käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punkti 10 jõustumisel ametis olev Konkurentsiameti peadirektor loetakse eelnimetatud sätte jõustumise hetkest arvates viieks aastaks ametisse nimetatuks.”

§ 6. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamise raamistiku kehtestamise kohta (uuesti sõnastatud) (EÜT L 285, 31.10.2009, lk 10–35);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/30/EÜ energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastatud) (EÜT L 153, 18.06.2010, lk 1–12).”

§ 7. Seaduse jõustumine

 (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 72 jõustub 2012. aasta 1. juulil.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 16, 19, 25, 27, 44, 45, 48, 65, 71, 78, 81, 83, 85, 90, 93, 97–99, 101, 105, 108–110, 112 ja 127 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 28, 30, 31, 34–36, 38, 104, 123, 124, 130 ja § 4 jõustuvad 2013. aasta 1. märtsil.

 (4) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees