Teksti suurus:

Maagaasiseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:08.07.2012
Avaldamismärge:RT I, 28.06.2012, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
20.06.2012 otsus nr 123

Maagaasiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 06.06.2012

§ 1. Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesolevas seaduses sätestatud nõuded gaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi kohta kehtivad ka biogaasile, biomassist saadavale gaasile ja muud liiki gaasile, kui need vastavad gaasi kvaliteedinõuetele ning neid saab tehniliselt ja ohutult sisestada gaasivõrku ja selle kaudu edastada.”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 12–16 järgmises sõnastuses:

„12) tarnehäire on selline gaasiga varustamise vähenemine või katkemine vähemalt ühe riigipiiri ületava ühenduse kaudu, mille tulemusena on seatud ohtu gaasi siseturu nõuetekohane toimimine ning gaasi tarnimine tarbijatele;
13) veeldatud gaasi terminal on gaasi veeldamiseks või impordiks, mahalaadimiseks ja veeldatud gaasi taasgaasistamiseks kasutatav rajatis koos selle juurde kuuluvate tugiteenustega. Veeldatud gaasi terminali hulka ei arvata gaasihoidlaid;
14) tugiteenused on võrkudele või veeldatud gaasi terminalile ja gaasihoidlale juurdepääsuks või nende toimimiseks vajalikud teenused, kaasa arvatud koormuse tasakaalustamine, segamine ja väärisgaaside lisamine. Tugiteenuste hulka ei arvata teenuseid, mis on vajalikud süsteemihalduri kohustuste täitmiseks;
15) gaasihoidla on gaasiettevõtja omandis või halduses olev rajatis, mida kasutatakse gaasi hoiustamiseks, kaasa arvatud veeldatud gaasi hoiustamiseks kasutatav veeldatud gaasi terminali osa. Gaasihoidla hulka ei arvata veeldatud gaasi tootmistegevuseks kasutatavat terminali osa ning süsteemihalduri ülesannete täitmiseks kasutatavat rajatise osa;
16) gaasi ülekandevõrk on üle 16-baarise töörõhuga gaasitorustike ja nendega kohtkindlalt seotud ehitiste ning ülekandesüsteemi toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemide talitluslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks ning ühenduste loomiseks teiste riikide võrkudega.”;

3) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Gaasiettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on gaasi tootmine, import, ülekanne, jaotamine, hoiustamine või müük, ning kes vastutab selle tegevusega seonduva kaubandusliku või hooldusküsimuse lahendamise eest.”;

4) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Gaasi ülekanne käesoleva seaduse tähenduses on gaasi transportimine kõrgsurvetorustiku kaudu tarbijapaigaldisteni või kokkulepitud liitumispunktini. Gaasi ülekandeks ei peeta tootmisetapi torustiku ega kõrgsurvetorustiku osa kasutamist gaasi kohalikuks jaotamiseks.

(3) Gaasi jaotamine käesoleva seaduse tähenduses on gaasi transportimine piirkondlike või jaotustorustike kaudu tarbijapaigaldisteni või kokkulepitud liitumispunktini, kaasa arvatud kõrgsurvetorustiku osa, mida kasutatakse gaasi kohalikuks jaotamiseks.”;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Gaasiettevõtja, kellel ei ole kohustust oma raamatupidamise aastaaruannet avaldada, hoiab aruande ühe eksemplari oma tegevuskohas avalikkusele kättesaadavana.

(42) Gaasiettevõtja säilitab teabe gaasitehingute kohta vähemalt viis aastat ning esitab selle vajaduse korral Konkurentsiametile ja Euroopa Komisjonile. Teave sisaldab järgmisi andmeid:
1) tehingu tähtaeg ning tarne- ja arveldustingimused;
2) tehingu maht;
3) tehingu täitmise kuupäev ja kellaaeg kauplemisperioodide kaupa;
4) tehingu hind;
5) müüja andmed;
6) lõpetamata tarnelepingute üksikasjad.”;

6) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Gaasiettevõtja avaldab kooskõlastatud hinnad, piirmäärad, metoodikad, tüüptingimused ja teabe tarbija õiguste ning vaidluste lahendamise võimaluste kohta oma veebilehel ja annab nende kohta teavet isikule, kes seda küsib.”;

7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Gaasiettevõtja annab tarbijale teavet tema tarbimisandmete kohta, kui tarbija seda küsib. Andmete esitamise eest tasu ei võeta.”;

8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Konkurentsiameti nõudmisel esitab gaasiettevõtja Konkurentsiametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid (ELT L 295, 12.11.2010, lk 1–21), sätestatud pädeva asutuse kohustuse täitmiseks vajaliku teabe.”;

9) paragrahvi 81 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Müüdava gaasi kogused väljendatakse kilovatt-tundides (kWh). Kuni 2014. aasta 1. jaanuarini esitab gaasiettevõtja arvel gaasikogused paralleelselt kuupmeetrites ja kilovatt-tundides.”;

11) paragrahvi 9 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(33) Gaasi müüja peab võimaldama gaasi müügilepingu lõpetamise seoses müüja vahetamisega kolme nädala jooksul alates tarbija taotluse esitamisest tingimusel, et lõpetatavast lepingust tulenevad kohustused on täidetud.”;

12) paragrahvi 10 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui kalendriaastal müüdud gaasi kaalutud keskmine hind ületab sama perioodi gaasi kaalutud keskmist sisseostuhinda, millele on lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud müügimarginaal, tasaarveldab turgu valitsev gaasiettevõtja hinna vahe tarbijaga kolme kuu jooksul ja esitab Konkurentsiametile sellekohase aruande hiljemalt iga aasta 1. maiks. Tasaarveldus peab kajastuma arvel eraldi reana.”;

13) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Süsteemihaldur on käesoleva seaduse tähenduses võrguettevõtja, kes omab ülekandevõrku, omab või haldab mõõtesüsteeme riigipiiril ning omab käesoleva seaduse § 301 lõikes 1 nimetatud tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks.”;

14) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Süsteemihaldur osutab gaasi ülekande teenust või samal ajal nii ülekande- kui ka jaotamisteenust.”;

15) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktidega 21–26 järgmises sõnastuses:

„21) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009, maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 36–54), ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõudeid võimsuse jaotamise põhimõtete, ülekoormuse juhtimise reeglite, tasakaalustuseeskirjade, võimsustega kauplemise, läbipaistvusnõuete ja andmete säilitamise kohta;
22) tagab ülekandevõrgule juurdepääsu kolmandatele isikutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõuete kohaselt;
23) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 994/2010 ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõudeid;
24) teeb koostööd Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku raames piirkondlikul ja Euroopa Liidu tasandil maagaasituru tõhusaks toimimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud nõuete kohaselt;
25) esitab Konkurentsiametile investeeringu kava, mis tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 994/2010 artiklis 6 sätestatud infrastruktuurinormi tagamiseks vajalikud meetmed alates 2014. aasta 3. detsembrist või tõendab infrastruktuurinormi täitmist asjakohaste turumeetmetega;
26) esitab nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 617/2010, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 736/96 (ELT L 180, 15.07.2010, lk 7–13), artiklis 3 nimetatud andmed Konkurentsiametile iga kahe aasta järel komisjoni määruses (EL, Euratom) nr 833/2010, millega rakendatakse nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010 (ELT L 248, 22.09.2010, lk 36–56), esitatud vormi kohaselt;”;

16) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Süsteemihaldur teavitab Konkurentsiametit igast kavandatavast tehingust, mille puhul võib tekkida vajadus üle vaadata ettevõtja vastavus käesoleva seaduse § 291 nõuetele, või mis tahes asjaoludest, mille puhul Euroopa Liidu välisest riigist (edaspidi kolmas riik) pärit isik võiks omandada kontrolli ülekandevõrgu või süsteemihalduri üle.”;

17) paragrahvi 16 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Gaasi ülekande teenuse osutamise ja gaasi ülekande teenuse eest võetava tasu määramisega seotud süsteemihalduri kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009.”;

18) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Süsteemihalduril on õigus anda turuosalistele täitmiseks kohustuslikke korraldusi tarbijate selliseks gaasitarbimise piiramiseks või katkestamiseks, mis on vajalik tarnehäire mõju leevendamiseks. Korralduste aluseks peab olema tarbijaga sõlmitud gaasitarbimise piiramist ja katkestamist lubav leping või käesoleva seaduse § 262 lõikes 22 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsus.”;

19) paragrahvi 17 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Gaasi ülekande teenuse osutamise ja gaasi ülekande teenuse eest võetava tasu määramisega seotud süsteemihalduri õigused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009.”;

20) seaduse 2. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

§ 171. Veeldatud gaasi terminali halduri ülesanded

(1) Veeldatud gaasi terminali haldur (edaspidi terminali haldur) on veeldatud gaasi terminali omav ettevõtja. Veeldatud gaasi terminali omav ettevõtja võib määrata enda asemel terminali halduriks teise ettevõtja. Veeldatud gaasi terminali omanik teavitab Konkurentsiametit terminali halduri määramisest.

(2) Terminali haldur täidab järgmisi ülesandeid:
1) hooldab ja arendab veeldatud gaasi terminali, et tagada teenuse osutamise kohustus;
2) tagab juurdepääsu kolmandatele isikutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud nõuete kohaselt;
3) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud veeldatud gaasi terminali halduri kohustusi võimsuse jaotamise põhimõtete, ülekoormuse juhtimise reeglite, võimsustega kauplemise, läbipaistvusnõuete ja andmete säilitamise kohta;
4) järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet;
5) annab süsteemihaldurile, teistele terminali halduritele ja teistele võrguettevõtjatele vajalikku teavet, et tagada gaasi ülekanne kooskõlas ühendatud võrkude töökindla ja tõhusa kasutamisega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud teabe andmisel ei või terminali haldur kuritarvitada ettevõtja äriteavet.

(4) Terminali haldur kooskõlastab terminali kasutamise lepingu tüüptingimused ja tariifide arvutamise metoodika Konkurentsiametiga.

(5) Veeldatud gaasi terminali kasutamise tariifid kujundatakse selliselt, et oleks tagatud:
1) vajalike tegevuskulude katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.”;

21) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Võrguga liitumine käesoleva seaduse tähenduses on tarbijapaigaldise, gaasi tootmisseadme, teisele võrguettevõtjale kuuluva võrgu või veeldatud gaasi terminali ühendamine võrguga.”;

22) paragrahvi 182 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konkurentsiamet võib anda riigipiiri ületavale uuele ühendusele, sealhulgas olemasoleva ühenduse võimsuse olulisele suurendamisele või veeldatud gaasi terminalile, taotluse alusel kolmanda osapoole juurdepääsu tähtajalise erandi, mille korral võib gaasiettevõtja või terminali halduri suhtes jätta kohaldamata käesoleva seaduse §-des 18, 23, 291 ning § 37 lõike 3 punktis 20 sätestatu.”;

23) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 212 järgmises sõnastuses:

§ 212. Võrgu arengukava

(1) Pärast konsulteerimist turuosalistega koostab süsteemihaldur võrgu kümneaastase arengukava (edaspidi võrgu arengukava) ja esitab selle Konkurentsiametile kooskõlastamiseks.

(2) Võrgu arengukava väljatöötamisel lähtub süsteemihaldur olemasolevast ja prognoositavast nõudlusest, arvestades piirkondlikesse ja Euroopa Liidu ülestesse võrkudesse ning veeldatud gaasi terminalidesse tehtavaid investeerimiskavasid.

(3) Võrgu arengukava hõlmab meetmeid, et tagada gaasisüsteemi piisav võimsus ja varustuskindlus järgmise kümne aasta jooksul. Võrgu arengukava sisaldab eelkõige:
1) peamise ülekandeinfrastruktuuri ehitamise või uuendamise kava;
2) kavandatavate investeerimisprojektide tehnilisi parameetreid;
3) investeerimisprojektide ajakava.

(4) Süsteemihaldur esitab Konkurentsiametile aruande võrgu arengukava täitmise ja võimalike muudatuste kohta iga aasta 3. märtsiks, täiendades võrgu arengukava kolme järgmise aasta investeeringute osas.

(5) Süsteemihaldur avaldab võrgu arengukava oma veebilehel.

(6) Konkurentsiamet jälgib ja hindab võrgu arengukava rakendamiseks tehtavaid investeeringuid, lähtudes nende vastavusest üleeuroopalisele võrgukavale, ning esitab oma aastaaruandes hinnangu süsteemihalduri investeerimiskavade kohta. Hinnang võib sisaldada soovitusi investeerimiskavade muutmiseks.”;

24) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui võrguettevõtja ei ole ise müüja, nimetab ta oma võrgupiirkonnas müüja juhul, kui seal puuduvad teised gaasi müüjad, kellelt tarbija võiks gaasi osta.”;

25) paragrahvi 22 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Võrguettevõtja avaldab gaasi kvaliteedi näitajad, sealhulgas alumise ja ülemise kütteväärtuse, oma veebilehel.”;

27) paragrahvi 23 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt.”;

28) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind.”;

29) paragrahvi 23 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Konkurentsiamet töötab välja võrguteenuste hindade arvutamise ühtse metoodika, lähtudes käesoleva seaduse §-des 23 ja 232 sätestatud nõuetest.”;

30) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Konkurentsiamet avalikustab võrguteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest võrguteenuste hinna kooskõlastamisel.”;

31) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 232 järgmises sõnastuses:

§ 232. Võrguteenuse hinna arvutamise põhimõtted

(1) Võrguteenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral teostatakse müügikoguse leidmiseks täiendav analüüs.

(2) Hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid:
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi;
3) põhitegevusega mitteseotud kulusid;
4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;
5) finantskulusid;
6) dividendide tulumaksukulu;
7) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

(3) Hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse alljärgnevatest printsiipidest:
1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;
2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud);
3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste ettevõtjate kuludega.

(4) Hinda lülitatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajalikust põhivarast.

(5) Põhivara hulka ei arvestata:
1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;
2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsentsid;
3) tagastamatu abi raames (sealhulgas sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;
4) liitumistasudest soetatud põhivara;
5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.

(6) Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ning jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel.

(7) Põhjendatud tulukuse arvutamine toimub põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali suurus, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral teostatakse käibekapitali suuruse leidmiseks täiendav analüüs.

(9) Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale.”;

32) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust.”;

33) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Võrguettevõtja teisendab mõõdetud gaasikogused energiaühikutesse. Energiaühikuna kasutatakse kilovatt-tundi (kWh).

(12) Gaasikoguste energiaühikutesse teisendamise metoodika kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

34) paragrahvi 261 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Varustuskindluse tagamisel tarnehäire korral tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 994/2010 sätestatud nõuetest.

(2) Kaitstud tarbija, kelle suhtes rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 994/2010 artiklis 8 sätestatud varustuskindluse normi, on:
1) kodutarbija, kelle tarbijapaigaldis on ühendatud jaotusvõrguga;
2) eluruumide kütteks soojust tootev ettevõtja, kellel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas.”;

35) paragrahvi 261 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 262 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui süsteemihalduril on usaldusväärne teave, et võib toimuda sündmus, mille tagajärjel võib tarneolukord märkimisväärselt halveneda või on tarnehäire juba tekkinud, teavitab süsteemihaldur sellest ning tema rakendatavatest turumeetmetest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Konkurentsiametit.

(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib koos Konkurentsiametiga saadud teavet ning süsteemihalduri rakendatud turumeetmeid. Kui analüüsi tulemusel ilmneb, et varustuskindluse tagamiseks on vaja kasutusele võtta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmed, teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sellest Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ning teeb seejärel Vabariigi Valitsusele ettepaneku lubada käesoleva seaduse § 262 lõikes 1 nimetatud tarnehäire kõrvaldamiseks või selle mõju leevendamiseks vajalike meetmete kavas nimetatud gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmete kasutamist.”;

37) paragrahvi 262 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui Euroopa Komisjon on teinud otsuse meetmete rakendamiseks kogu Euroopa Liidu või selle teatud piirkonna varustuskindluse tagamiseks, teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjoni otsusest ja kavandatavatest meetmetest Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ning teeb vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku lubada gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmete kasutamist.

(22) Vabariigi Valitsuse otsuses peab sisalduma:
1) meetmete kasutusele võtmise põhjus;
2) meetmete kasutamise eeldatav kestus päevades;
3) kasutusele võetavate meetmete loetelu.”;

38) paragrahvi 262 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Konkurentsiamet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 tekkinud olukorrast ja selle lahendamise meetmetest viivitamata Euroopa Komisjoni.”;

39) paragrahvi 262 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui varustuskindlus on taastunud, teavitab süsteemihaldur sellest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Konkurentsiametit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab olukorrast Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ja Vabariigi Valitsust.”;

40) paragrahvi 262 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

41) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 263 järgmises sõnastuses:

§ 263. Varustuskindluse tagamise kavad

(1) Konkurentsiamet esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 994/2010 kohase ennetava tegevuskava gaasi varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks ning tarnehäirega toimetuleku kava Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

(2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitab käskkirjaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavad, kooskõlastades need enne Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoniga.

(3) Konkurentsiamet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavad oma veebilehel ulatuses, mis tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.”;

42) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Võrguettevõtja, välja arvatud gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja, aktsia- ja osakapital peab olema vähemalt 31 950 eurot.”;

43) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 128 000 eurot.”;

44) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 291–294 järgmises sõnastuses:

§ 291. Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja juhtimine

(1) Gaasi ülekande teenust osutavat ettevõtjat otseselt või kaudselt kontrolliv isik ei või otseselt ega kaudselt kontrollida gaasi ega elektrienergiat tootvat või müüvat ettevõtjat ega teostada tema suhtes muid õigusi. Gaasi tootvat või müüvat ettevõtjat otseselt või kaudselt kontrolliv isik ei või otseselt ega kaudselt kontrollida gaasi ülekande teenust osutavat ettevõtjat, elektrisüsteemi põhivõrguettevõtjat ega teostada tema suhtes muid õigusi.

(2) Käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 16 ja 294 tähendab kontroll õigust või lepingut, mis annab võimaluse ettevõtjat oluliselt mõjutada omandiõiguse või õiguse tõttu osaliselt või täielikult kasutada ettevõtja vara või mis võimaldab mõjutada ettevõtja organite koosseisu või nendes hääletamist või nende otsuseid.

(3) Isik, kes määrab gaasi tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse liikmeid, ei või määrata gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid. Isik, kes määrab gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõukogu või juhatuse liikmeid, ei või määrata gaasi tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid.

(4) Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõukogu või juhatuse liige ei või olla gaasi tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liige.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isik on riik, ei või gaasi ülekande teenust osutavat ettevõtjat kontrollida sama valitsusasutus, kes kontrollib gaasi tootvat või müüvat ettevõtjat.

§ 292. Eelkontroll gaasi ülekandevõrgu omandamisel

(1) Ettevõtja, kes soovib omandada gaasi ülekandevõrku, taotleb enne gaasi ülekandevõrgu omandamist oma vastavuse hindamist riigi sisejulgeolekule. Taotlus esitatakse Siseministeeriumile.

(2) Siseministeerium hindab võimalikke ohte riigi sisejulgeolekule gaasi ülekandevõrgu omandamisel, lähtudes Eesti julgeolekupoliitika alustest.

(3) Siseministeerium võib nõuda muudelt riigiasutustelt, isikutelt ja taotlevalt ettevõtjalt hinnangu andmiseks vajalikke dokumente ja teavet. Siseministeerium teostab eelkontrolli ja teeb põhjendatud otsuse 90 päeva jooksul ettevõtja taotluse esitamisest või täiendavate dokumentide või teabe saamisest arvates.

(4) Otsuses esitatakse positiivne või negatiivne seisukoht taotleja vastavusest riigi sisejulgeolekule gaasi ülekandevõrgu omandamise korral. Otsus on gaasi ülekandevõrgu omanikule, gaasi ülekandevõrgu müügi otsustajale või kinnitajale ja gaasi ülekandevõrku osta soovivale ettevõtjale siduv.

(5) Otsuses esitatakse negatiivne seisukoht, kui:
1) gaasi ülekandevõrgu omandamine eelkontrolli taotleva ettevõtja poolt võib kahjustada riigi sisejulgeolekut;
2) taotleja ei ole esitanud Siseministeeriumi poolt nõutud tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel nõutud andmeid või dokumente;
3) taotleja esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või võltsitud.

(6) Ülekandevõrgu omandamise tehing, mis on sõlmitud isikuga, kes ei ole käesolevas paragrahvis sätestatud eelkontrolli raames vastavaks tunnistatud, on tühine.

(7) Otsus esitatakse kolme tööpäeva jooksul arvates selle tegemisest taotlejale ja ülekandevõrgu omanikule.

§ 293. Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõuetekohasuse hindamine

(1) Konkurentsiamet algatab gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõuetekohasuse hindamise isiku suhtes, kes taotleb tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks.

(2) Konkurentsiamet hindab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku vastavust käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuetele, järgides käesolevat paragrahvi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklit 3.

(3) Isik, kes taotleb tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks, teavitab Konkurentsiametit igast kavandatavast tehingust, mille puhul võib tekkida vajadus uuesti hinnata ettevõtja vastavust käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuetele.

(4) Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõuetekohasuse hindamise käigus võib Konkurentsiamet taotleda ettevõtjalt teavet, mis on vajalik käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmiseks.

(5) Konkurentsiamet valmistab ette nõuetekohasuse hindamise otsuse eelnõu nelja kuu jooksul tegevusloa taotluse või teabe saamisest arvates ning edastab otsuse eelnõu koos asjakohase teabega viivitamata Euroopa Komisjonile arvamuse saamiseks.

(6) Konkurentsiamet teeb nõuetekohasuse hindamise kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast Euroopa Komisjoni arvamuse saamist või pärast nelja kuu möödumist arvamuse taotlemisest. Otsuse tegemisel arvestab Konkurentsiamet võimalikult suurel määral Euroopa Komisjoni arvamusega.

(7) Konkurentsiamet avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas. Kui Konkurentsiameti otsus erineb Euroopa Komisjoni arvamusest, avaldab Konkurentsiamet oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas koos põhjenduste ning Euroopa Komisjoni arvamusega.

§ 294. Kolmandast riigist pärit isikuga seotud gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõuetekohasuse hindamine

(1) Kui kolmandast riigist pärit isiku või isikute poolt kontrollitav ülekandevõrgu omanik või süsteemihaldur taotleb tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks, teavitab Konkurentsiamet sellest viivitamata Euroopa Komisjoni. Konkurentsiamet teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni ka asjaolust, mis võimaldab kolmandast riigist pärit isikul omandada kontrolli ülekandevõrgu või gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja üle.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik peab tõendama, et tema või teda kontrolliva isiku tegevus ei sea ohtu Eesti ega Euroopa Liidu varustuskindlust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud varustuskindluse hindamisel võtab Konkurentsiamet arvesse:
1) õigusi ja kohustusi, mis on Euroopa Liidul asjaomase kolmanda riigi suhtes ja mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ühe või enama kolmanda riigiga sõlmitud varustuskindluse kokkuleppest, mille osaline on Euroopa Liit;
2) õigusi ja kohustusi, mis on riigil asjaomase kolmanda riigi suhtes ja mis tulenevad selle kolmanda riigiga sõlmitud kokkulepetest niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega;
3) muid nõuetekohasuse hindamise või asjaomase kolmanda riigiga seotud asjaolusid.

(4) Konkurentsiametil on õigus teha gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõuetekohasuse suhtes eitav otsus, kui see võib seada ohtu Eesti või teise Euroopa Liidu liikmesriigi varustuskindluse.”;

45) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

§ 301. Tegevusloa andmine gaasi ülekande teenuse osutamiseks

(1) Gaasi ülekande teenuse osutamiseks antakse tegevusluba isikule, kes omab ülekandevõrku, omab või haldab mõõtesüsteeme riigipiiril, vastab käesoleva seaduse §-des 291 ja 294 sätestatud nõuetele ning täidab §-s 29 nimetatud tingimusi.

(2) Gaasi ülekande teenuse osutamiseks antakse tegevusluba ainult ühele võrguettevõtjale.

(3) Gaasi ülekande teenuse osutamiseks tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse kümne kuu jooksul käesoleva seaduse § 293 lõikes 1 nimetatud taotluse ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust tõendavate andmete saamisest arvates. Otsust tuleb põhjendada.

(4) Konkurentsiamet teatab Euroopa Komisjonile gaasi ülekande teenuse osutamise tegevusloa andmise otsusest ja tegevusloa omaniku süsteemihalduriks määramisest ning avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas.”;

46) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Konkurentsiamet. Konkurentsiamet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja teostab oma volitusi erapooletult.”;

47) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Konkurentsiamet tagab ettevõtja äriteabe hoidmise ja kasutab enda käsutuses olevat teavet üksnes käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.”;

48) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 37 lõike 3 punktid 14 ja 15 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„14) teostab järelevalvet Euroopa Parlamendi ning nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 süsteemihalduri ja veeldatud gaasi terminali halduri nõuete ja sama määruse artikli 23 kohaselt vastuvõetud suuniste täitmise üle;
15) täidab muid temale käesoleva seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 pandud kohustusi;”;

50) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktidega 16–23 järgmises sõnastuses:

„16) hindab gaasi ülekandevõrgu tegevusluba taotleva isiku vastavust käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuetele, järgides käesoleva seaduse §-des 293 ja 294 sätestatut;
17) metoodikate väljatöötamisel konsulteerib gaasiettevõtjaid esindavate organisatsioonide ja Tarbijakaitseametiga;
18) kontrollib, et ülekande-, jaotus- ja tarnetegevuste ning veeldatud maagaasi käitlemise puhul ei esine ristsubsideerimist;
19) hindab ja jälgib võrgu arengukava rakendamiseks tehtavaid investeeringuid ning annab vajaduse korral soovitusi investeerimiskava muutmiseks;
20) avaldab oma veebilehel veeldatud gaasi terminali kasutamise tüüptingimused ja tariifid ning lähtub sellest terminali kasutamise tingimuste ja tariifide kooskõlastamisel;
21) avaldab oma veebilehel teabe tarbija õiguste, kehtivate õigusaktide ja vaidluse lahendamise võimaluste kohta;
22) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 994/2010 artiklis 3 pädevale asutusele pandud kohustusi;
23) edastab nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 617/2010 artiklis 3 nimetatud andmed Euroopa Komisjonile.”;

51) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 713/2009 alusel loodud energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti, Euroopa Komisjoni ning teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega, et:
1) edendada turvalist ja keskkonnasäästlikku gaasiturgu ning turu tõhusat avamist kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide tarbijatele ja müüjatele ning tagada asjakohased tingimused gaasivõrkude töökindlaks toimimiseks, võttes arvesse pikaajalisi eesmärke;
2) arendada konkurentsivõimelisi ja nõuetekohaselt toimivaid piirkondlikke gaasiturge käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks;
3) kaotada liikmesriikidevahelised gaasiga kauplemise piirangud, sealhulgas arendada nõudluse rahuldamiseks ja riigisiseste turgude integratsiooni tugevdamiseks vajalikke piiriüleseid ühendusi;
4) arendada kulutõhusal viisil turvalisi, usaldusväärseid, tõhusaid ja mittediskrimineerivaid tarbijale orienteeritud süsteeme ning edendada neid energiapoliitika üldeesmärkide kohaselt;
5) soodustada uute varustusallikate juurdepääsu võrgule;
6) tagada turuosalistele asjakohaste stiimulite pakkumine süsteemi tõhustamiseks ja turgude integreerimiseks;
7) tagada tarbijate kasu turu tõhusast toimimisest, edendada konkurentsi ja tarbijakaitset.

(5) Piiriüleste küsimuste reguleerimiseks teeb Konkurentsiamet koostööd ja vahetab käesolevas seaduses ning teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustega ja energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga, et:
1) võimaldada võrgu optimaalset haldamist;
2) edendada Euroopa gaasibörsi loomist;
3) optimeerida piiriüleste võimsuste jaotamist;
4) saavutada võrkude vastastikuse ühendamise võimsuse piisav tase, et võimaldada konkurentsi arengut ja varustuskindluse paranemist, vältides diskrimineerimist erinevate turuosaliste vahel;
5) koordineerida võrgueeskirjade väljatöötamist;
6) koordineerida ülekoormuse juhtimise reeglite väljatöötamist.

(6) Konkurentsiamet teeb oma ülesannete täitmiseks koostööd süsteemihalduri, turuosaliste ja vajaduse korral teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega.”;

52) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

§ 371. Konkurentsiameti ülesanded süsteemihalduri nõuetekohasuse hindamisel

Konkurentsiamet jälgib süsteemihalduri vastavust käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuetele ning algatab gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõuetekohasuse hindamise, järgides §-des 293 ja 294 sätestatut, kui:
1) ta on saanud käesoleva seaduse § 16 lõikes 31 nimetatud teate;
2) talle on saanud teatavaks, et süsteemihaldurit otseselt või kaudselt kontrolliva isiku õiguste või mõju kavandatav muudatus võib kaasa tuua käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuete rikkumise või kui tal on alust arvata, et selline rikkumine on juba toimunud;
3) talle on saanud teatavaks asjaolu, mis võimaldab Euroopa Liidu välisest riigist pärit isikul omandada kontrolli süsteemihalduri üle;
4) Euroopa Komisjon on esitanud põhjendatud taotluse.”;

53) paragrahvi 38 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„10) küsida energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti arvamust vastuvõetud otsuse vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 94–136), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 osutatud suunistega;
11) sõlmida koostöölepinguid järelevalvealase koostöö tugevdamiseks piiriülestes küsimustes.”;

54) paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 39. Konkurentsiameti ettekirjutus ja rakendatava sunniraha ülemmäär

(1) Käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuete 2015. aasta 1. jaanuarist täitmata jätmise korral teeb Konkurentsiamet süsteemihaldurile või teda kontrollivale isikule ettekirjutuse nõuete rikkumise lõpetamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada süsteemihalduri või teda kontrolliva isiku suhtes sunniraha, mille ülemmäär ühes kalendriaastas on 1,2 miljonit eurot, kuid mitte kõrgem kui 10% viimase auditeeritud majandusaasta aastakäibest.”;

55) paragrahvi 47 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Turuloa ja tegevusloa kehtivus”;

56) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud gaasi ülekande teenuse osutamise tegevusluba kehtib kuni käesoleva seaduse § 301 lõikes 1 nimetatud tegevusloa andmiseni või 2015. aasta 1. jaanuarini.”;

57) seadust täiendatakse §-dega 483 ja 484 järgmises sõnastuses:

§ 483. Süsteemihalduri esitatav teave

(1) Süsteemihaldur esitab Konkurentsiametile käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 25 nimetatud investeeringu kava hiljemalt 2012. aasta 1. detsembriks.

(2) Süsteemihaldur esitab Konkurentsiametile käesoleva seaduse § 212 lõikes 1 nimetatud arengukava 2013. aasta 1. jaanuariks.

(3) Süsteemihaldur esitab Konkurentsiametile käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 26 nimetatud andmed 2013. aasta 1. jaanuariks.

§ 484. Süsteemihalduri tegevuse ümberkorraldamine

(1) Hiljemalt 2015. aasta 1. jaanuariks viib süsteemihaldur oma tegevuse vastavusse 2015. aasta 1. jaanuarist jõustuvate süsteemihaldurile esitatavate nõuetega, mille kohaselt on süsteemihaldur võrguettevõtja, kes omab ülekandevõrku, omab või haldab mõõtesüsteeme riigipiiril ning omab käesoleva seaduse § 301 lõikes 1 nimetatud tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks.

(2) Süsteemihaldur esitab 2013. aasta 1. jaanuariks Konkurentsiametile teabe alates 2015. aasta 1. jaanuarist süsteemihaldurile kehtivate nõuetega vastavusse viimiseks teostatud ja kavandatavate tegevuste ajakava kohta. Ajakava täitmist kontrollib Konkurentsiamet.

(3) Gaasi ülekandevõrgu võib võõrandada tervikliku varana käesoleva seaduse §-s 292 sätestatud eelkontrolli raames vastavaks tunnistatud ettevõtjale.”;

58) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 94–136).”

§ 2. Seaduse jõustumine

 (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 29 jõustub 2012. aasta 1. novembril.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 10, 33, 42 ja 43 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 54 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

 (4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 13 ja 14 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json