HALDUSÕIGUSEnergeetika

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Maagaasiseadus (lühend - MGS)

Maagaasiseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.07.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.10.2012
Avaldamismärge:RT I, 28.06.2012, 6

Maagaasiseadus1

Vastu võetud 29.01.2003
RT I 2003, 21, 128
jõustumine 01.07.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.03.2004RT I 2004, 18, 13115.04.2004
16.11.2005RT I 2005, 64, 48311.12.2005
07.12.2006RT I 2006, 58, 43901.01.2007
07.02.2007RT I 2007, 17, 8009.03.2007
22.11.2007RT I 2007, 66, 40801.01.2008
10.06.2009RT I 2009, 34, 22506.07.2009
15.06.2009RT I 2009, 39, 26224.07.2009
27.01.2010RT I 2010, 9, 4108.03.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011, jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
10.06.2010RT I 2010, 41, 24101.08.2010
23.02.2011RT I, 25.03.2011, 101.01.2014
06.06.2012RT I, 28.06.2012, 208.07.2012, jõustub osaliselt 01.11.2012, 01.01.2013, 01.01.2014, 01.01.2015

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib maagaasi (edaspidi gaas) impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi gaasivõrgu (edaspidi võrk) kaudu ning võrguga liitumist.

  (11) Käesolevas seaduses sätestatud nõuded gaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi kohta kehtivad ka biogaasile, biomassist saadavale gaasile ja muud liiki gaasile, kui need vastavad gaasi kvaliteedinõuetele ning neid saab tehniliselt ja ohutult sisestada gaasivõrku ja selle kaudu edastada.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused peavad olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav gaasivarustus.

  (3) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
[RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) võrk on gaasitorustike ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks ja jaotamiseks, kusjuures võrku kuuluvaiks ei loeta tarbijapaigaldisi ega seadmeid;
  2) [kehtetu - RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]
  3) tarbijapaigaldis on ühel või mitmel kinnistul, ehitistes või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal omavahel ühendatud gaasitorustike talituslik kogum tarbija varustamiseks gaasiga;
  4) võrgupiirkond on maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;
  5) tegevuspiirkond on tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus võrguettevõtja tegutseb;
  6) liitumispunkt on võrgu ja tarbijapaigaldise või võrgu ja teisele võrguettevõtjale kuuluva võrgu ühenduskoht;
  7) võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja võrku lepingu alusel haldab;
  8) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat gaasi oma tarbeks;
  9) võrguettevõtja on ettevõtja, kes osutab võrguteenust;
  10) müüja on ettevõtja, kes müüb gaasi;
  11) varustuskindlus on gaasisüsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane gaasiga varustamine, arvestades olemasolevat nõudlust ning eeldatavat tulevikunõudlust;
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]
  12) tarnehäire on selline gaasiga varustamise vähenemine või katkemine vähemalt ühe riigipiiri ületava ühenduse kaudu, mille tulemusena on seatud ohtu gaasi siseturu nõuetekohane toimimine ning gaasi tarnimine tarbijatele;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  13) veeldatud gaasi terminal on gaasi veeldamiseks või impordiks, mahalaadimiseks ja veeldatud gaasi taasgaasistamiseks kasutatav rajatis koos selle juurde kuuluvate tugiteenustega. Veeldatud gaasi terminali hulka ei arvata gaasihoidlaid;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  14) tugiteenused on võrkudele või veeldatud gaasi terminalile ja gaasihoidlale juurdepääsuks või nende toimimiseks vajalikud teenused, kaasa arvatud koormuse tasakaalustamine, segamine ja väärisgaaside lisamine. Tugiteenuste hulka ei arvata teenuseid, mis on vajalikud süsteemihalduri kohustuste täitmiseks;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  15) gaasihoidla on gaasiettevõtja omandis või halduses olev rajatis, mida kasutatakse gaasi hoiustamiseks, kaasa arvatud veeldatud gaasi hoiustamiseks kasutatav veeldatud gaasi terminali osa. Gaasihoidla hulka ei arvata veeldatud gaasi tootmistegevuseks kasutatavat terminali osa ning süsteemihalduri ülesannete täitmiseks kasutatavat rajatise osa;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  16) gaasi ülekandevõrk on üle 16-baarise töörõhuga gaasitorustike ja nendega kohtkindlalt seotud ehitiste ning ülekandesüsteemi toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemide talitluslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks ning ühenduste loomiseks teiste riikide võrkudega.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

2. peatükk GAASITURU KORRALDUS 

1. jagu Gaasituru osalised 

§ 3.   Turuosaline

  Turuosalised on gaasiettevõtja ja tarbija.

§ 4.   Gaasiettevõtja

  Gaasiettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on gaasi tootmine, import, ülekanne, jaotamine, hoiustamine või müük, ning kes vastutab selle tegevusega seonduva kaubandusliku või hooldusküsimuse lahendamise eest.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 5.   Gaasi vabatarbija

  (1) Gaasi vabatarbija on turuosaline, kes ei ole kodutarbija.

  (2) Gaasi vabatarbijal on õigus osta gaasi võrgu tehniliste võimaluste piires igalt müüjalt.
[RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]

§ 6.   Gaasi kodutarbija

  (1) Gaasi kodutarbija on tarbija, kes tarbib gaasi kodumajapidamises.

  (2) Kuni 2007. aasta 1. juulini ostab kodutarbija gaasi võrguettevõtjalt, kelle võrguga on tema tarbijapaigaldis ühendatud, või võrguettevõtja poolt nimetatud müüjalt.

  (3) Alates 2007. aasta 1. juulist on kodutarbijal õigus osta gaasi võrgu tehniliste võimaluste piires igalt müüjalt.
[RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]

2. jagu Gaasituru korraldus 

§ 7.   Gaasi import, ülekanne, jaotamine ja müük

  (1) Gaasi import on gaasile vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamine EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50), tähenduses.

  (2) Gaasi ülekanne käesoleva seaduse tähenduses on gaasi transportimine kõrgsurvetorustiku kaudu tarbijapaigaldisteni või kokkulepitud liitumispunktini. Gaasi ülekandeks ei peeta tootmisetapi torustiku ega kõrgsurvetorustiku osa kasutamist gaasi kohalikuks jaotamiseks.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (3) Gaasi jaotamine käesoleva seaduse tähenduses on gaasi transportimine piirkondlike või jaotustorustike kaudu tarbijapaigaldisteni või kokkulepitud liitumispunktini, kaasa arvatud kõrgsurvetorustiku osa, mida kasutatakse gaasi kohalikuks jaotamiseks.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (4) Gaasi müük käesoleva seaduse tähenduses on gaasi üleandmine isikule tasu eest.
[RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]

§ 8.   Gaasiettevõtja kohustused

  (1) Gaasiettevõtja peab tagama tarbija gaasiga varustamise vastavuses käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepinguga.

  (2) Gaasiettevõtja peab raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestama põhimõtted, mille kohaselt peetakse arvestust gaasi ülekande, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid kohustatud seda tegema nendel tegevusaladel eraldi tegutsevad ettevõtjad.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (21) Gaasiettevõtja peab oma raamatupidamises pidama gaasi müügi arvestust eraldi kodutarbijate ja vabatarbijate kohta.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (22) Gaasiettevõtja peab kehtestama oma raamatupidamiseeskirjad varade ja kohustuste ning tulude ja kulude jaotamise osas, mida järgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusalade arvestuses.

  (3) Gaasiettevõtja peab lubama Konkurentsiametil kontrollida oma raamatupidamist ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Gaasiettevõtja esitab Statistikaametile andmed gaasi ja võrguteenuse hinna kujunemise kohta riikliku statistika seaduses sätestatud korras.
[RT I 2010, 41, 241 - jõust. 01.08.2010]

  (41) Gaasiettevõtja, kellel ei ole kohustust oma raamatupidamise aastaaruannet avaldada, hoiab aruande ühe eksemplari oma tegevuskohas avalikkusele kättesaadavana.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (42) Gaasiettevõtja säilitab teabe gaasitehingute kohta vähemalt viis aastat ning esitab selle vajaduse korral Konkurentsiametile ja Euroopa Komisjonile. Teave sisaldab järgmisi andmeid:
  1) tehingu tähtaeg ning tarne- ja arveldustingimused;
  2) tehingu maht;
  3) tehingu täitmise kuupäev ja kellaaeg kauplemisperioodide kaupa;
  4) tehingu hind;
  5) müüja andmed;
  6) lõpetamata tarnelepingute üksikasjad.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Gaasiettevõtja avaldab kooskõlastatud hinnad, piirmäärad, metoodikad, tüüptingimused ja teabe tarbija õiguste ning vaidluste lahendamise võimaluste kohta oma veebilehel ja annab nende kohta teavet isikule, kes seda küsib.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (51) Gaasiettevõtja annab tarbijale teavet tema tarbimisandmete kohta, kui tarbija seda küsib. Andmete esitamise eest tasu ei võeta.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (6) Gaasiettevõtja korraldab oma majandusaasta aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Kui audiitorkontroll on kohustuslik, peab vandeaudiitori aruanne muu hulgas sisaldama hinnangut gaasiettevõtja majandusaasta aruande ja selle lisade vastavuse kohta käesolevale seadusele.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

  (7) Konkurentsiameti nõudmisel esitab gaasiettevõtja Konkurentsiametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid (ELT L 295, 12.11.2010, lk 1–21), sätestatud pädeva asutuse kohustuse täitmiseks vajaliku teabe.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 81.   Tegevuse eristamine

  (1) Võrguettevõtja, kes osutab ülekandeteenust, võib olla ka jaotamisteenuse osutaja, kuid ei või samal ajal olla müüja.

  (2) Võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 100 000 tarbija ja kes ei osuta ülekandeteenust, eristab oma tegevuses gaasi jaotuse ja müügi, luues jaotuseks ja müügiks eraldi äriühingud alates 2007. aasta 1. juulist. Kui pärast nimetatud tähtpäeva ületab tarbijate arv 100 000 piiri, peab võrguettevõtja viima oma tegevuse vastavusse käesolevas lõikes sätestatud nõuetega kuue kuu jooksul.

  (3) Võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud alla 100 000 tarbija ja kes ei osuta ülekandeteenust, võib samal ajal olla müüja.

  (4) [Kehtetu – RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 9.   Gaasi müük

  (1) Võrgupiirkonnas suurimat turuosa omav gaasi müüja on kohustatud müüma gaasi vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele kõigile selles võrgupiirkonnas võrguühendust omavatele kodutarbijatele, kui tarbija seda soovib.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (2) Gaasi müügihind ei sisalda võrguteenuse hinda.
[RT I 2009, 34, 225 - jõust. 06.07.2009]

  (3) Müüja peab Konkurentsiametiga kooskõlastama kodutarbijale gaasi müügilepingu tüüptingimused, milles sätestatakse muu hulgas:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) müüja nimi ja aadress;
  2) osutatav teenus;
  3) pakutava teenuse kvaliteedi taseme piirmäärad;
  4) kliendi teavitamine kohaldatavatest tariifidest ja hindadest;
  5) lepingu kestus, lepingu uuendamise ja lõpetamise tingimused;
  6) müüja tasuta vahetuse kohustus;
  7) teenuse eest tasumise võimalused;
  8) võimalikud kompensatsioonid ja tagasimakse kord;
  9) kaebuste lahendamine.

  (31) Gaasi müügilepingus tuleb muu hulgas määrata tarne liik.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (32) Kodutarbija gaasi müügileping võib sisaldada ka võrguteenuse osutamise lepingu sätteid, mis käsitlevad müüdava gaasi jaotamiseks vajalikku võrguteenuse osutamist.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (33) Gaasi müüja peab võimaldama gaasi müügilepingu lõpetamise seoses müüja vahetamisega kolme nädala jooksul alates tarbija taotluse esitamisest tingimusel, et lõpetatavast lepingust tulenevad kohustused on täidetud.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (4) Alates 2007. aasta 1. juulist peab gaasiettevõtja esitama eraldi arve gaasi müügi ja võrguteenuse kohta või eristama nimetatud tegevused ühel arvel.

§ 91.   Turgu valitsev gaasiettevõtja

  (1) Turgu valitsevat seisundit omav gaasiettevõtja (edaspidi turgu valitsev gaasiettevõtja) konkurentsiseaduse mõistes peab avalikustama gaasi müügitingimused ja müügihinna kujunemise põhimõtted.

  (2) Turgu valitsev gaasiettevõtja lähtub gaasi müügitingimusi välja töötades ja müügihinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest.

  (3) Gaasi müügihind peab tagama vajalike tegevuskulude katmise, vajalikud investeeringud ja põhjendatud tulukuse.

  (4) Turgu valitsev gaasiettevõtja peab Konkurentsiameti nõudel tõendama müügihinna vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui müügihind ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele, on Konkurentsiametil õigus nõuda selle kooskõlla viimist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Turgu valitseval ettevõtjal ei ole õigust keelduda gaasi müümisest võrguühendust omavale kodutarbijale, kui tarbija seda soovib.
[RT I 2009, 34, 225 - jõust. 06.07.2009]

§ 10.   Gaasi müügihind kodutarbijale

  (1) Turgu valitsev gaasiettevõtja lähtub kodutarbijale müüdava gaasi hinna kujundamisel põhimõttest, et müüdava gaasi kaalutud keskmine hind sisaldab riiki sisseostetava gaasi hinda ja sellele lisatud müügimarginaali.

  (2) Turgu valitsev gaasiettevõtja lähtub gaasi sisseostul headest äritavadest ning ostab gaasi võimalikult soodsa hinnaga.

  (3) Turgu valitsev gaasiettevõtja peab müügimarginaali piirmäära kooskõlastama Konkurentsiametiga.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud müügimarginaali piirmäära suurus peab katma gaasi müügiks tehtavad kulud ning tagama põhjendatud tulukuse. Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab müügimarginaali piirmäära arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest nimetatud müügimarginaali piirmäära kooskõlastamisel.

  (5) Konkurentsiamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud müügimarginaali piirmäära kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva jooksul, alates nõuetekohase taotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 60 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik taotluse kooskõlastamiseks.

  (7) Kui kalendriaastal müüdud gaasi kaalutud keskmine hind ületab sama perioodi gaasi kaalutud keskmist sisseostuhinda, millele on lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud müügimarginaal, tasaarveldab turgu valitsev gaasiettevõtja hinna vahe tarbijaga kolme kuu jooksul ja esitab Konkurentsiametile sellekohase aruande hiljemalt iga aasta 1. maiks. Tasaarveldus peab kajastuma arvel eraldi reana.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (8) Konkurentsiameti nõudel peab gaasi müüja selgitama ja põhjendama hindade moodustumist.

  (9) Gaasi müüja peab avalikustama gaasi müügihinnad ja teavitama sellest tarbijat vähemalt üks kuu enne nende kehtima hakkamist.
[RT I 2009, 34, 225 - jõust. 06.07.2009]

3. jagu Bilansivastutus 

§ 11.   Bilansivastutusega seonduvad mõisted

  (1) Bilanss käesoleva seaduse tähenduses on tasakaal turuosalise gaasi müügilepingus kokkulepitud gaasikoguse ning turuosalise tarbitud või edasi müüdud gaasikoguse vahel.

  (2) Bilansihaldur on turuosaline, kes on sõlminud bilansilepingu süsteemihalduriga bilansi tagamiseks.

  (3) Bilansileping on süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel bilansihaldur kohustub tagama bilansi.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (31) Avatud tarne on turuosalisele bilansiperioodil süsteemihalduri või bilansihalduri poolt lepingus sätestatud koguse piirides gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (32) Määratud tarne on turuosalisele temaga bilansiperioodiks kokkulepitud sellise gaasikoguse müümine, millest on bilansihaldurile ette teatatud.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (4) Bilansivastutus on turuosalise kohustus tagada bilanss igal bilansiperioodil.

  (5) Bilansiselgitus on bilansi kindlaksmääramine bilansiperioodil.

  (6) Bilansiperiood on ajavahemik, mille lõikes bilanss tagatakse.

  (7) Bilansigaas on gaas, mida bilansi tagamise eesmärgil ostab või müüb süsteemihaldur bilansilepingu alusel.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

§ 12.   Bilansivastutuse korraldamine

  (1) Bilansivastutus on igal turuosalisel.

  (2) Turuosaline on ise bilansihaldur, kui ta ei ole delegeerinud lepingus bilansivastutust müüjale või teisele bilansihaldurile. Kodutarbija bilansihaldur on müüja.

  (3) Bilansihaldur teeb iga bilansiperioodi lõpul bilansiselgituse ja edastab bilansiselgituseks vajalikud andmed süsteemihaldurile.

  (4) Bilansilepingus lepitakse kokku turuosalise tarbimisrežiim, varustuskindluse tagamiseks rakendatavad meetmed, bilansigaasi müügi tingimused, turuosalise ja gaasisüsteemi bilansi tagamiseks vajalike mõõtesüsteemide ja mõõtmiste teostus, süsteemihaldurile edastatavad andmed ja andmete esitamise sagedus ning süsteemi bilansi tagamise (bilansiselgituse) kulude katmine.

  (5) Süsteemihaldur töötab välja ja kooskõlastab Konkurentsiametiga bilansilepingu tüüptingimused.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Bilansiperiood on üks ööpäev, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (7) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss negatiivne, loetakse, et süsteemihaldur on sellel perioodil müünud bilansihaldurile bilansigaasi koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks.

  (8) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss positiivne, loetakse, et bilansihaldur on sellel perioodil müünud süsteemihaldurile bilansigaasi koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks.

  (9) Bilansigaasi hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast bilansiperioodi lõppemist.

  (10) Süsteemihaldur töötab välja ja kooskõlastab Konkurentsiametiga bilansigaasi hinna määramise metoodika.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (11) Süsteemihaldur kujundab bilansigaasi hinna selliselt, et see võimaldab süsteemihalduril:
  1) katta bilansigaasi ostuks tehtud põhjendatud kulutused;
  2) katta bilansigaasi ostu ja müügiga seotud muud põhjendatud kulutused;
  3) tagada põhjendatud tulukuse.

  (12) Süsteemihaldur lähtub bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansigaasi hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest.

  (13) Süsteemihaldur peab avalikustama bilansigaasi hinna määramise metoodika ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel.

  (14) Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (15) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib anda määrusi bilansivastutusega seotud teabevahetuse ulatuse ja sisu kohta.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

§ 121.   Bilansihalduri õigused ja kohustused

  (1) Bilansihalduril on õigus saada tema poolt süsteemihaldurile müüdud bilansigaasi eest tasu käesoleva seaduse ja bilansilepingu kohaselt.

  (2) Bilansihaldur tasub süsteemihalduri poolt temale müüdud bilansigaasi eest käesoleva seaduse ja bilansilepingu kohaselt.

  (3) Kui bilansihalduri bilanss ei ole tasakaalus, on ta kohustatud süsteemihalduri nõudmisel viivitamata näitama, kuidas bilanss tagatakse. Süsteemihalduri nõudmisel peab bilansihaldur alustama tegevust, mis tema bilansi tasakaalustab.

  (4) Bilansihaldur peab sõlmima gaasi tarnelepingud tingimustel, mis võimaldavad igal ajahetkel tema bilanssi tagada.

  (5) Bilansihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest turuosalisele, kelle bilanssi bilansihaldur käesoleva seaduse kohaselt hoiab.

  (6) Bilansihaldur avalikustab bilansivastutuse tagamise tingimused ja bilansist kõrvalekalde eest võetava tasu määramise metoodika oma veebilehel ning annab nende kohta teavet isikule, kes seda nõuab.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

4. jagu Gaasisüsteem ja süsteemivastutus 

§ 13.   Gaasisüsteem

  Gaasisüsteem käesoleva seaduse tähenduses on tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad võrgud koos asjakohaste juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemidega.
[RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]

§ 14.   Süsteemivastutus

  Süsteemivastutus on süsteemihalduri kohustus tagada sõlmitud lepingute kohaselt igal hetkel gaasisüsteemi varustuskindlus ja bilanss.

§ 15.   Süsteemihaldur

  (1) Süsteemihaldur käesoleva seaduse tähenduses on võrguettevõtja, kes osutab ülekandeteenust või üheaegselt nii ülekande- kui jaotamisteenust ja kes omab või haldab gaasi mõõtesüsteeme riigipiiril.

  (2) Süsteemihaldur peab käesolevast peatükist tulenevaid õigusi teostama ja kohustusi täitma viisil, mis on teiste gaasiettevõtjate ning võrgu kasutajate suhtes erapooletu ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiv.
[RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]

§ 151.   Süsteemihalduri sõltumatuse tagamine

  (1) Süsteemihalduri juhtimise eest vastutav isik ei või samal ajal olla teise gaasiettevõtja juhatuse liige või muul viisil vastutada teise gaasiettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.

  (2) Süsteemihalduril on õigus otsustada võrgu säilimiseks ja arendamiseks vajaliku vara kasutamise üle. See ei või takistada vajalike kooskõlastusmehhanismide toimimist, mis tagavad emaettevõtja õiguse teostada majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet tütarettevõtja üle.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (3) Süsteemihaldur töötab välja ja viib ellu kava, milles nähakse ette meetmed teiste gaasiettevõtjate ja tarbijate võrdseks kohtlemiseks ning selle eesmärgi saavutamiseks võrguettevõtja töötajatele pandavad kohustused. Süsteemihaldur esitab kava täitmise aastaaruande Konkurentsiametile.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kava koostab ja selle täitmist kontrollib ning kava täitmiseks rakendatud abinõusid käsitleva aastaaruande koostab võrguettevõtja juhatuse liikme määratud ja tema otsealluvuses olev töötaja.

§ 16.   Süsteemihalduri kohustused

  (1) Käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud kohustuse täitmiseks süsteemihaldur:
  1) tagab gaasisüsteemi varustuskindluse;
  2) planeerib ja juhib gaasivarustust gaasisüsteemis, gaasi jaotamist võrgus ning gaasi tarbimist, arvestades seejuures gaasisüsteemi tehnilisi piiranguid;
  21) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009, maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 36–54), ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõudeid võimsuse jaotamise põhimõtete, ülekoormuse juhtimise reeglite, tasakaalustuseeskirjade, võimsustega kauplemise, läbipaistvusnõuete ja andmete säilitamise kohta;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  22) tagab ülekandevõrgule juurdepääsu kolmandatele isikutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõuete kohaselt;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  23) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 994/2010 ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõudeid;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  24) teeb koostööd Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku raames piirkondlikul ja Euroopa Liidu tasandil maagaasituru tõhusaks toimimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud nõuete kohaselt;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  25) esitab Konkurentsiametile investeeringu kava, mis tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 994/2010 artiklis 6 sätestatud infrastruktuurinormi tagamiseks vajalikud meetmed alates 2014. aasta 3. detsembrist või tõendab infrastruktuurinormi täitmist asjakohaste turumeetmetega;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  26) esitab nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 617/2010, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 736/96 (ELT L 180, 15.07.2010, lk 7–13), artiklis 3 nimetatud andmed Konkurentsiametile iga kahe aasta järel komisjoni määruses (EL, Euratom) nr 833/2010, millega rakendatakse nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010 (ELT L 248, 22.09.2010, lk 36–56), esitatud vormi kohaselt;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  3) tagab koostöö naaberriikide gaasisüsteemidega, arvestades nende süsteemide tehnilisi piiranguid reaalajas;
  4) selgitab temale edastatud andmete alusel gaasisüsteemi bilanssi ja bilansihaldurite bilanssi ning ostab ja müüb bilansigaasi eesmärgiga tagada gaasituru efektiivne toimimine, gaasisüsteemi bilansi tagamiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide ning süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud lepingute kohaselt;
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]
  41) esitab bilansihaldurile bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel iga arvestusperioodi kohta arved bilansihalduri ostetud bilansigaasi eest makstava tasu ja õigusaktist või lepingust tulenevate muude süsteemihaldurile makstavate tasude kohta ning nõuab arvete alusel maksmisele kuuluvad summad bilansihaldurilt sisse;
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]
  42) arvutab bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel selle bilansigaasi koguse, mille bilansihaldur on talle arvestusperioodil müünud, ning tasub bilansihaldurile selle koguse eest;
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]
  5) sõlmib bilansilepinguid;
  6) täidab muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

  (2) Süsteemihaldur peab läbipaistvaid protseduure kasutades ostma oma kohustuste täitmiseks teenuseid tingimustel, mis ei tee vahet eri gaasiettevõtjate vahel ega sisalda põhjendamatuid piiranguid.

  (3) Süsteemihaldur ei või avaldada seoses oma ülesannete täitmisega saadud konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (31) Süsteemihaldur teavitab Konkurentsiametit igast kavandatavast tehingust, mille puhul võib tekkida vajadus üle vaadata ettevõtja vastavus käesoleva seaduse § 291 nõuetele, või mis tahes asjaoludest, mille puhul Euroopa Liidu välisest riigist (edaspidi kolmas riik) pärit isik võiks omandada kontrolli ülekandevõrgu või süsteemihalduri üle.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (4) Süsteemihaldur peab esitama Konkurentsiametile andmed varustuskindluse aruande koostamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Gaasi ülekande teenuse osutamise ja gaasi ülekande teenuse eest võetava tasu määramisega seotud süsteemihalduri kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (6) Süsteemihaldur peab tagama oma tegevuse kohta käiva äriliselt kasuliku teabe kasutamise võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

§ 17.   Süsteemihalduri õigused

  (1) Süsteemihalduril on õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks bilansihaldurilt gaasitarnete suurendamist või vähendamist vastavalt sõlmitud bilansilepingule.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (2) Süsteemihalduril on õigus anda turuosalistele täitmiseks kohustuslikke korraldusi tarbijate selliseks gaasitarbimise piiramiseks või katkestamiseks, mis on vajalik tarnehäire mõju leevendamiseks. Korralduste aluseks peab olema tarbijaga sõlmitud gaasitarbimise piiramist ja katkestamist lubav leping või käesoleva seaduse § 262 lõikes 22 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsus.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (3) Süsteemihalduril on õigus kehtestada süsteemivastutuse täitmiseks gaasisüsteemi kasutamise tehnilisi piiranguid.

  (4) Süsteemihalduril on õigus nõuda kõigilt turuosalistelt ja kohalikult omavalitsuselt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet.

  (5) Süsteemihalduril on õigus nõuda bilansihaldurilt õigusaktis ja sõlmitud lepingutes sätestatud nõuete ja kohustuste täitmist ning nende nõuete täitmata jätmise või kohustuste rikkumise korral keelduda bilansihalduriga lepingu sõlmimisest, leping lõpetada või kasutada muid lepingu või õigusaktiga ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

  (6) Süsteemihalduril on õigus nõuda bilansihaldurilt bilansiselgitusega seotud kulude katmist.

  (61) Süsteemihalduril on õigus osta ja müüa bilansigaasi. Bilansigaasi impordiks ja müügiks ei ole tegevusluba nõutav.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (7) Süsteemihaldur ei hüvita käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja 5 nimetatud tegevuste ja korralduste täitmisest tulenevat kahju ega kulutusi, välja arvatud juhul, kui süsteemihalduri tegevus või korraldused on olnud õigusvastased.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (8) Gaasi ülekande teenuse osutamise ja gaasi ülekande teenuse eest võetava tasu määramisega seotud süsteemihalduri õigused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 171.   Veeldatud gaasi terminali halduri ülesanded

  (1) Veeldatud gaasi terminali haldur (edaspidi terminali haldur) on veeldatud gaasi terminali omav ettevõtja. Veeldatud gaasi terminali omav ettevõtja võib määrata enda asemel terminali halduriks teise ettevõtja. Veeldatud gaasi terminali omanik teavitab Konkurentsiametit terminali halduri määramisest.

  (2) Terminali haldur täidab järgmisi ülesandeid:
  1) hooldab ja arendab veeldatud gaasi terminali, et tagada teenuse osutamise kohustus;
  2) tagab juurdepääsu kolmandatele isikutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud nõuete kohaselt;
  3) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud veeldatud gaasi terminali halduri kohustusi võimsuse jaotamise põhimõtete, ülekoormuse juhtimise reeglite, võimsustega kauplemise, läbipaistvusnõuete ja andmete säilitamise kohta;
  4) järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet;
  5) annab süsteemihaldurile, teistele terminali halduritele ja teistele võrguettevõtjatele vajalikku teavet, et tagada gaasi ülekanne kooskõlas ühendatud võrkude töökindla ja tõhusa kasutamisega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud teabe andmisel ei või terminali haldur kuritarvitada ettevõtja äriteavet.

  (4) Terminali haldur kooskõlastab terminali kasutamise lepingu tüüptingimused ja tariifide arvutamise metoodika Konkurentsiametiga.

  (5) Veeldatud gaasi terminali kasutamise tariifid kujundatakse selliselt, et oleks tagatud:
  1) vajalike tegevuskulude katmine;
  2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
  3) keskkonnanõuete täitmine;
  4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
  5) põhjendatud tulukus.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

3. peatükk VÕRGU TOIMIMINE 

§ 18.   Võrguga liitumine

  (1) Võrguga liitumine käesoleva seaduse tähenduses on tarbijapaigaldise, gaasi tootmisseadme, teisele võrguettevõtjale kuuluva võrgu või veeldatud gaasi terminali ühendamine võrguga.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Võrguettevõtjal on kohustus võrgu tehniliste võimaluste piires liita võrguga kõik võrguettevõtja võrgupiirkonnas asuvad vastava taotluse esitanud isikud (edaspidi liituja), kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

  (3) Liituja taotluse rahuldamata jätmist peab võrguettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul, alates taotluse saamisest.

  (4) Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).

  (5) Liitumistingimused peavad olema:
  1) läbipaistvad ja üheselt mõistetavad;
  2) sarnaste liitujate võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad;
  3) konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi arvestavad;
  4) võrgu arendamise ja stabiilsuse huve arvestavad;
  5) võrgu tehnilisi võimalusi arvestavad.

  (6) Liitumistingimustes määratakse kindlaks:
  1) liitumispunkt;
  11) gaasi tarbimisrežiim liitumispunktis;
  2) mõõtesüsteemi asukoht ja mõõtevahendite tüüp;
  3) võrgu teeninduspiir;
  4) liituja ja võrguettevõtja kohustused;
  5) liitumistasu kalkulatsioon;
  6) liitumistingimuste kehtivusaeg;
  7) muud eritingimused.

  (7) Võrguga ühendatud tarbijapaigaldise või selle omaniku vahetumisel ei võeta liitumistasu, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused:
  1) ühendamine olemasoleva tarbijapaigaldisega toimub nii, et liitumispunkti asukoht ei muutu;
  2) ei taotleta endise tarbija sõlmitud lepingus määratud summaarse tarbimisvõimsuse või tarbimisrežiimi muutmist;
  3) on säilinud tehnilised tingimused liituja tarbijapaigaldise ühendamiseks.
[RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]

§ 181.   Riigipiiri ületav gaasitorustik

  (1) Riigipiiri ületava gaasitorustiku (edaspidi ühendus) ehitamine on lubatud ainult Vabariigi Valitsuse loal.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) taotleja nimi ja aadress;
  2) andmed ühenduse asukoha kohta;
  3) ühenduse tehnilised andmed (rõhk, võimsus, läbimõõt, pikkus jne);
  4) planeeritud ehitusaeg;
  5) ehituse eeldatav maksumus;
  6) põhjendus ühenduse vajalikkuse kohta;
  7) keskkonnamõjude hindamise tulemused.
[RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]

§ 182.   Kolmanda osapoole juurdepääs võrgule

  (1) Konkurentsiamet võib anda riigipiiri ületavale uuele ühendusele, sealhulgas olemasoleva ühenduse võimsuse olulisele suurendamisele või veeldatud gaasi terminalile, taotluse alusel kolmanda osapoole juurdepääsu tähtajalise erandi, mille korral võib gaasiettevõtja või terminali halduri suhtes jätta kohaldamata käesoleva seaduse §-des 18, 23, 291 ning § 37 lõike 3 punktis 20 sätestatu.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Kolmanda osapoole juurdepääs võrgule käesoleva seaduse tähenduses on turuosalise õigus liituda võrguga või kasutada võrguteenust.

  (3) Uus ühendus käesoleva seaduse tähenduses on ühendus, mille ehitamiseks on antud käesoleva seaduse §-s 181 nimetatud luba pärast 2003. aasta 15. juulit.

  (4) Eranditaotluses ja Konkurentsiameti otsuses sisalduvate andmete loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 183.   Tähtajalise erandi andmise tingimused

  (1) Tähtajalist erandit võib taotleda, kui uus ühendus vastab järgmistele tingimustele:
  1) investeering peab suurendama gaasitarnete konkurentsi ning parandama varustuskindlust;
  2) vastavalt investeeringuga seotud riskiastmele jääks investeering tegemata, kui erandit ei anta;
  3) ühenduse omanik peab olema füüsiline või juriidiline isik, kes toimib vähemalt õigusliku vormi poolest eraldi võrguettevõtjatest, kelle võrkudesse kõnealune ühendus tehakse;
  4) ühenduse kasutajatelt võetakse tasu;
  5) tähtajaline erand ei kahjusta konkurentsi, gaasi siseturu tõhusat toimimist ega reguleeritud võrgu toimimist, millega ühendus on liidetud.

  (2) Tähtajalise erandi taotlemisel olemasoleva võimsuse olulise suurendamise korral kehtivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ning võimsuse suurendamine peab võimaldama uute tarneallikate kasutamist.
[RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]

§ 19.   Võrguga liitumise lepingu sõlmimine

  (1) Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga liidetava tarbijapaigaldise omanik või tema volitatud esindaja kirjaliku lepingu.

  (2) Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks:
  1) liitumispunkt;
  11) gaasi tarbimisrežiim liitumispunktis;
  2) mõõtesüsteemi asukoht ja mõõtevahendite tüüp;
  3) võrgu teeninduspiir;
  4) liitumistasu suurus;
  5) [kehtetu - RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]
  6) lepingu täitmise tähtaeg.

  (21) Liitumise tehnilisteks tingimusteks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed.

  (3) Konkurentsiametil on õigus kontrollida liitumisest keeldumise, liitumistasu ja lepingutingimuste põhjendatust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 20.   Liitumistasu arvutamine

  (1) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.

  (2) Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et oleks tagatud konkreetseks liitumiseks vajalike põhjendatud kulutuste katmine, muu hulgas:
  1) investeeringud, sealhulgas mõõtesüsteemi väljaehitamine;
  2) keskkonnanõuete täitmine;
  3) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine.

  (3) Liitumistasu suuruse arvutab võrguettevõtja, lähtudes liitumistasu arvestamise metoodikast.

  (31) Võrguettevõtja peab kooskõlastama liitumistasu arvestamise metoodika Konkurentsiametiga.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Kui liitumise tehniliste tingimuste muutmine liitumispunktis toimub võrguettevõtja algatusel, tasub kulud võrguettevõtja.

  (5) Võrguettevõtja võib võtta põhjendatud tasu gaasitarbimise tehniliste tingimuste muutmise eest, mis toimub tarbija või teise gaasiettevõtja algatusel.
[RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]

§ 21.   Võrguettevõtja tegevuspiirkond

  (1) Võrguettevõtja piiritleb oma võrgupiirkonna.

  (2) Võrguettevõtjal võib olla mitu võrgupiirkonda, mis koos moodustavad võrguettevõtja tegevusloas märgitud tegevuspiirkonna.

  (3) Eri võrguettevõtjate tegevuspiirkonnad võivad kattuda.

  (4) Kui võrguettevõtjad lepivad omavahel kokku tegevuspiirkondade vastastikuses muutmises, peab kogu territoorium, kus võrguettevõtjad tegutsevad, olema tegevuspiirkondadega kaetud ka pärast piirkondade muutmist.

  (5) Võrguettevõtjad peavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevuspiirkondade vastastikusest muutmisest teavitama Konkurentsiametit ning lisama teatele omavahel tegevuse ja kohustuste jaotuse kohta sõlmitud kokkuleppe.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 211.   Võrgu planeerimine ja ehitamine

  Võrgu planeerimisele ja ehitamisele kohaldatakse ehitiste planeerimiseks ja ehitamiseks kehtestatud nõudeid.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

§ 212.   Võrgu arengukava

  (1) Pärast konsulteerimist turuosalistega koostab süsteemihaldur võrgu kümneaastase arengukava (edaspidi võrgu arengukava) ja esitab selle Konkurentsiametile kooskõlastamiseks.

  (2) Võrgu arengukava väljatöötamisel lähtub süsteemihaldur olemasolevast ja prognoositavast nõudlusest, arvestades piirkondlikesse ja Euroopa Liidu ülestesse võrkudesse ning veeldatud gaasi terminalidesse tehtavaid investeerimiskavasid.

  (3) Võrgu arengukava hõlmab meetmeid, et tagada gaasisüsteemi piisav võimsus ja varustuskindlus järgmise kümne aasta jooksul. Võrgu arengukava sisaldab eelkõige:
  1) peamise ülekandeinfrastruktuuri ehitamise või uuendamise kava;
  2) kavandatavate investeerimisprojektide tehnilisi parameetreid;
  3) investeerimisprojektide ajakava.

  (4) Süsteemihaldur esitab Konkurentsiametile aruande võrgu arengukava täitmise ja võimalike muudatuste kohta iga aasta 3. märtsiks, täiendades võrgu arengukava kolme järgmise aasta investeeringute osas.

  (5) Süsteemihaldur avaldab võrgu arengukava oma veebilehel.

  (6) Konkurentsiamet jälgib ja hindab võrgu arengukava rakendamiseks tehtavaid investeeringuid, lähtudes nende vastavusest üleeuroopalisele võrgukavale, ning esitab oma aastaaruandes hinnangu süsteemihalduri investeerimiskavade kohta. Hinnang võib sisaldada soovitusi investeerimiskavade muutmiseks.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 22.   Võrguettevõtja õigused ja kohustused
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (1) Võrguettevõtja on kohustatud tagama võrguühendust omavate isikute varustamise gaasiga käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepingu kohaselt.

  (11) Kui võrguettevõtja ei ole ise müüja, nimetab ta oma võrgupiirkonnas müüja juhul, kui seal puuduvad teised gaasi müüjad, kellelt tarbija võiks gaasi osta.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest.

  (3) Võrguettevõtja on kohustatud arendama võrku selliselt, et oleks tagatud tema võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine.

  (4) [Kehtetu – RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (41) Võrguettevõtja avaldab gaasi kvaliteedi näitajad, sealhulgas alumise ja ülemise kütteväärtuse, oma veebilehel.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Võrguettevõtja on kohustatud andma kõigile teistele võrguettevõtjatele vajalikku informatsiooni, et tagada gaasi jaotamine ja müük viisil, mis on kooskõlas omavahel ühendatud võrkude kindla ja tõhusa kasutamisega.

  (51) Võrguettevõtja ei või avaldada seoses oma ülesannete täitmisega saadud konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teave tuleb edastada käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (6) Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele võrguettevõtjale.

  (7) Võrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist kirjalikult informeerima Konkurentsiametit lõpetamisajast ja -kavast ning esitama piisava ülevaate asjaoludest, mis tagavad käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete täitmise.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 nimetatud võrguettevõtja on kohustatud täitma §-s 151 sätestatud nõudeid.

  (9) Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet.

  (10) Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui:
  1) võrguteenuse kasutaja gaasipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega;
  2) võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik võimsus.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (11) Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumise põhjenduses tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktis 2 sätestatud alusel keeldumisest teavitab võrguettevõtja Konkurentsiametit.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (12) Võrguettevõtja peab avalikustama tema pakutavad teenused koos nende osutamise tingimuste ja nende eest võetava tasu või selle arvutamise metoodikaga oma veebilehel.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (13) Võrguettevõtja on kohustatud esitama bilansihaldurile ja süsteemihaldurile mõõteandmed, mis on vajalikud bilansi selgitamiseks.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (14) Võrguettevõtja peab tagama oma tegevuse kohta käiva äriliselt kasuliku teabe kasutamise võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (15) Võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija ja kes osutab ülekandeteenust, on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

§ 23.   Võrguteenus ja selle hind

  (1) Võrguteenus käesoleva seaduse tähenduses on võrgu kaudu gaasi ülekande või jaotamise teenuse osutamine.

  (2) Võrguteenuste hinnad peavad olema põhjendatud, lähtudes võrgu toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu kaudu jaotatava gaasi mõõtmise ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest kulutustest ning põhjendatud tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine gaasiga.

  (3) Võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:
  1) vajalike tegevuskulude katmine;
  2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
  3) keskkonnanõuete täitmine;
  4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
  5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (4) Võrguettevõtja peab võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise alused, välja arvatud gaasi transiidi korral, esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja Konkurentsiameti nõudel põhjendama hindade moodustumist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (41) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab võrguteenuste hindade arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest võrguteenuste hindade kooskõlastamisel. Konkurentsiamet järgib metoodikat välja töötades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid ning muid asjakohaseid sätteid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (42) Konkurentsiamet avalikustab võrguteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest võrguteenuste hinna kooskõlastamisel.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Konkurentsiamet menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hinnataotlust käesoleva seaduse § 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras.
[RT I 2009, 34, 225 - jõust. 06.07.2009]

  (6) Võrguettevõtja peab avalikustama oma tegevuspiirkonna võrguteenuste kooskõlastatud hinnad ja teavitama oma tegevuspiirkonna tarbijaid vähemalt kolm kuud enne nende kehtima hakkamist.
[RT I 2009, 34, 225 - jõust. 06.07.2009]

§ 231.   Võrguteenuse osutamise leping

  (1) Võrguteenuse osutamiseks sõlmib võrguettevõtja võrgu kasutamist taotleva turuosalisega võrguteenuse osutamise lepingu (edaspidi võrguleping).

  (2) Võrguettevõtja võib erinevate võrguteenuste osutamiseks sõlmida turuosalisega eraldi võrgulepingud.

  (3) Võrguettevõtja kooskõlastab võrgulepingu tüüptingimused Konkurentsiametiga.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Konkurentsiamet ei kooskõlasta võrgulepingu tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrguteenuse hinna kooskõlastamise aluseks olnud võrguteenuse kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Võrgulepingu tüüptingimustest võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

§ 232.   Võrguteenuse hinna arvutamise põhimõtted

  (1) Võrguteenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral teostatakse müügikoguse leidmiseks täiendav analüüs.

  (2) Hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid:
  1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
  2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi;
  3) põhitegevusega mitteseotud kulusid;
  4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;
  5) finantskulusid;
  6) dividendide tulumaksukulu;
  7) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

  (3) Hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse alljärgnevatest printsiipidest:
  1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;
  2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud);
  3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste ettevõtjate kuludega.

  (4) Hinda lülitatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajalikust põhivarast.

  (5) Põhivara hulka ei arvestata:
  1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;
  2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsentsid;
  3) tagastamatu abi raames (sealhulgas sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;
  4) liitumistasudest soetatud põhivara;
  5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.

  (6) Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ning jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel.

  (7) Põhjendatud tulukuse arvutamine toimub põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali suurus, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral teostatakse käibekapitali suuruse leidmiseks täiendav analüüs.

  (9) Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 24.   Mõõtmine ja mõõtesüsteemide paigaldamine

  (1) Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (2) [Kehtetu - RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]

  (3) Võrguettevõtja paigaldab oma valduses olevas võrgus projektikohase mõõtesüsteemi koos vajalike lisaseadmetega võimalikult tarbimiskoha lähedale omal kulul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Kui tarbija olemasolev mõõtesüsteem ei vasta kehtivatele tehnilistele nõuetele, asendab võrguettevõtja selle omal kulul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Kui tarbija soovib tarbijapaigaldise võimsust muuta, vahetab või seadistab võrguettevõtja mõõtesüsteemi ja tarbimisvõimsust piiravad seadmed. Ümberseadistamisega seotud kulud katab tarbija.

§ 25.   Ebaseaduslik kasutamine

  (1) Gaasi ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui:
  1) tegelikult tarbitud kogust varjatakse või vähendatakse arvestusseadmete rikkumise, näidu moonutamise, mõõtesüsteemi või selle osade või sulgearmatuuri rikkumise teel;
  2) tarbitakse mõõtjata võrguühenduselt gaasiettevõtja loata;
  3) tarbitakse kehtiva kirjaliku lepinguta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ebaseadusliku tarbimise juhtumiks ei saa lugeda kirjaliku lepingu puudumist gaasiettevõtja ja tarbija vahel, kui gaasiettevõtja esitab regulaarselt tarbitud gaasi eest tarbijale arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud.

  (3) Turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud gaasi ja võrguteenuse maksumuse ning gaasi ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused.

  (4) Ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

§ 26.   Gaasivarustuse katkestamine ja taastamine

  (1) Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguühendus tarbijale ette teatamata, kui on ohustatud inimeste elu, tervis, vara või keskkond.

  (2) Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguühendus gaasi ebaseadusliku kasutamise tuvastamise hetkest viivitamata.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (3) Võrguettevõtjal on õigus katkestada gaasivarustus, teatades sellest vähemalt seitse päeva ette, kui:
  1) tarbijapaigaldis halvendab teise tarbija gaasiga varustamist või võrgu tehnilisi parameetreid;
  2) on takistatud võrguettevõtja ligipääs tarbija omandis või valduses oleval territooriumil asuvale mõõtesüsteemile selle kontrollimiseks või asendamiseks või tarbijapaigaldise käitamiseks vajalike tööde tegemiseks;
  3) on rikutud käesoleva seaduse alusel sõlmitud lepinguid või käesolevas seaduses sätestatud tingimusi.

  (31) Kui kodutarbija on jätnud müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu tasumata ning kodutarbija kasutab gaasi alalise elukohana kasutatava eluruumi kütmiseks, võib gaasivarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini katkestada alles pärast seda, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatise saamisest on möödunud 45 päeva.
[RT I 2009, 34, 225 - jõust. 06.07.2009]

  (4) Enne gaasivarustuse katkestamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel on võrguettevõtja kohustatud andma tarbijale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning võrguühenduse katkestamisest kirjalikult teavitama. Teatises peavad sisalduma:
  1) gaasivarustuse katkestamise põhjus;
  2) puuduse kõrvaldamise tähtaeg.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud põhjustel katkestatud võrguühendus ja gaasivarustus taastatakse pärast seda, kui tarbija on tasunud põhjendatud katkestamis- ning taasühendamiskulud tingimusel, et leping ei ole lõpetatud.

§ 261.   Varustuskindluse miinimumnõuded

  (1) Varustuskindluse tagamisel tarnehäire korral tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 994/2010 sätestatud nõuetest.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Kaitstud tarbija, kelle suhtes rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 994/2010 artiklis 8 sätestatud varustuskindluse normi, on:
  1) kodutarbija, kelle tarbijapaigaldis on ühendatud jaotusvõrguga;
  2) eluruumide kütteks soojust tootev ettevõtja, kellel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (3) [Kehtetu – RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (4) [Kehtetu – RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Riketest põhjustatud gaasivarustuse katkestuse järjestikune kestus ei või olla pikem kui 72 tundi ja aastane summaarne katkestuse kestus pikem kui 130 tundi. Katkestuste kestuse üle peab arvestust võrguettevõtja.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

§ 262.   Varustuskindluse tagamine

  (1) Kui süsteemihalduril on usaldusväärne teave, et võib toimuda sündmus, mille tagajärjel võib tarneolukord märkimisväärselt halveneda või on tarnehäire juba tekkinud, teavitab süsteemihaldur sellest ning tema rakendatavatest turumeetmetest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Konkurentsiametit.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib koos Konkurentsiametiga saadud teavet ning süsteemihalduri rakendatud turumeetmeid. Kui analüüsi tulemusel ilmneb, et varustuskindluse tagamiseks on vaja kasutusele võtta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmed, teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sellest Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ning teeb seejärel Vabariigi Valitsusele ettepaneku lubada käesoleva seaduse § 262 lõikes 1 nimetatud tarnehäire kõrvaldamiseks või selle mõju leevendamiseks vajalike meetmete kavas nimetatud gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmete kasutamist.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (21) Kui Euroopa Komisjon on teinud otsuse meetmete rakendamiseks kogu Euroopa Liidu või selle teatud piirkonna varustuskindluse tagamiseks, teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjoni otsusest ja kavandatavatest meetmetest Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ning teeb vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku lubada gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmete kasutamist.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (22) Vabariigi Valitsuse otsuses peab sisalduma:
  1) meetmete kasutusele võtmise põhjus;
  2) meetmete kasutamise eeldatav kestus päevades;
  3) kasutusele võetavate meetmete loetelu.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul võib rakendada muu hulgas järgmisi meetmeid:
  1) piirata gaasiga varustatust isikutel, kes kasutavad gaasi muul otstarbel kui soojuse tootmine;
  2) lubada piirata soojust tootvate ettevõtjate gaasiga varustamist;
  3) lubada alandada elamute kütteks väljastatava vee temperatuuri;
  4) kohustada soojust tootvaid ettevõtjaid kasutama kütusena reservkütust.

  (4) Konkurentsiamet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 tekkinud olukorrast ja selle lahendamise meetmetest viivitamata Euroopa Komisjoni.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (41) Kui varustuskindlus on taastunud, teavitab süsteemihaldur sellest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Konkurentsiametit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab olukorrast Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ja Vabariigi Valitsust.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (5) [Kehtetu – RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

  (6) [Kehtetu – RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (7) Varustuskindluse tagamise üle teeb järelevalvet Konkurentsiamet, kes koostab ja avaldab igal aastal aruande varustuskindluse olukorra kohta.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 263.   Varustuskindluse tagamise kavad

  (1) Konkurentsiamet esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 994/2010 kohase ennetava tegevuskava gaasi varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks ning tarnehäirega toimetuleku kava Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

  (2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitab käskkirjaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavad, kooskõlastades need enne Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoniga.

  (3) Konkurentsiamet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavad oma veebilehel ulatuses, mis tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

4. peatükk TEGUTSEMINE TEGEVUSLOA ALUSEL 

§ 27.   Tegutsemisõiguse andmine

  (1) Tegevusluba on Konkurentsiameti otsusega ettevõtjale antav õigus tegutseda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusalal.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Tegevusluba on nõutav järgmistel tegevusaladel:
  1) gaasi import;
  2) gaasi müük;
  3) gaasi ülekande teenuse osutamine;
  31) gaasi jaotamise teenuse osutamine.
  4) [kehtetu - RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tegevusluba ei pea taotlema isik, kes müüb gaasi ainult oma liikmetele, rentnikele või üürnikele, kui selline müük ei ole tema põhitegevus ja müük toimub ühe kinnistu või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires.

  (4) Ühel ettevõtjal võib olla mitu tegevusluba tegutsemiseks mitmel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–31 nimetatud tegevusalal, kui samaaegne mitmel tegevusalal tegutsemine ei ole käesoleva seadusega keelatud.

  (5) Tegevusluba annab õiguse asjakohaseks tegevuseks ainult tegevusloa omajale. Tegevusluba ei saa üle anda teisele ettevõtjale.

  (6) Tegevusloa eest ja tegevusloa omaja algatusel tegevusloa tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud korras ning määra järgi.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

§ 28.   Nõuded tegutsemisvormile ja kapitalile

  (1) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel tegutsemiseks võib tegevusluba taotleda äriregistrisse kantud või asutamisel olev aktsiaselts või osaühing, kellel on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal ning kelle tegevus vastab keskkonnakaitse, tööohutuse ja muudele õigusaktidega ettenähtud nõuetele.

  (2) Võrguettevõtja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 31 950 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 29.   Tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa saamiseks esitab tegevusluba taotlev ettevõtja (edaspidi taotleja) Konkurentsiametile taotluse, milles on järgmised andmed:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) ettevõtja nimi;
  2) ettevõtja asukoha aadress ja sidevahendi number;
  3) äriregistri kood, välja arvatud asutamisel oleva äriühingu puhul;
  4) taotletav tegevuspiirkond, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusaladel;
  5) käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud tegevus, milleks tegevusluba taotletakse, ja kavandatava tegevuse kirjeldus;
  6) tegevusloa taotluse esitamise kuupäev, taotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja sidevahendi number.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisab taotleja:
  1) süsteemihalduri kinnituse selle kohta, et gaasi ülekanne ja jaotamine on gaasisüsteemi tehniliste võimaluste seisukohalt lubatav ega ohusta varustuskindlust, kui taotletakse luba gaasi impordiks võrgu kaudu;
  2) tegevuspiirkonnas asuvate võrkude asendiplaani ja kirjelduse, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusaladel;
  3) andmed, mis kinnitavad taotleja ja taotletava tegevuse kohta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste ja nõuete täitmist.

  (3) Konkurentsiameti nõudel peab taotleja tõendama kõigi taotleja ja taotletava tegevuse kohta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste ja nõuete täitmist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 291.   Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja juhtimine

  (1) Gaasi ülekande teenust osutavat ettevõtjat otseselt või kaudselt kontrolliv isik ei või otseselt ega kaudselt kontrollida gaasi ega elektrienergiat tootvat või müüvat ettevõtjat ega teostada tema suhtes muid õigusi. Gaasi tootvat või müüvat ettevõtjat otseselt või kaudselt kontrolliv isik ei või otseselt ega kaudselt kontrollida gaasi ülekande teenust osutavat ettevõtjat, elektrisüsteemi põhivõrguettevõtjat ega teostada tema suhtes muid õigusi.

  (2) Käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 16 ja 294 tähendab kontroll õigust või lepingut, mis annab võimaluse ettevõtjat oluliselt mõjutada omandiõiguse või õiguse tõttu osaliselt või täielikult kasutada ettevõtja vara või mis võimaldab mõjutada ettevõtja organite koosseisu või nendes hääletamist või nende otsuseid.

  (3) Isik, kes määrab gaasi tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse liikmeid, ei või määrata gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid. Isik, kes määrab gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõukogu või juhatuse liikmeid, ei või määrata gaasi tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid.

  (4) Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõukogu või juhatuse liige ei või olla gaasi tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liige.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isik on riik, ei või gaasi ülekande teenust osutavat ettevõtjat kontrollida sama valitsusasutus, kes kontrollib gaasi tootvat või müüvat ettevõtjat.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 292.   Eelkontroll gaasi ülekandevõrgu omandamisel

  (1) Ettevõtja, kes soovib omandada gaasi ülekandevõrku, taotleb enne gaasi ülekandevõrgu omandamist oma vastavuse hindamist riigi sisejulgeolekule. Taotlus esitatakse Siseministeeriumile.

  (2) Siseministeerium hindab võimalikke ohte riigi sisejulgeolekule gaasi ülekandevõrgu omandamisel, lähtudes Eesti julgeolekupoliitika alustest.

  (3) Siseministeerium võib nõuda muudelt riigiasutustelt, isikutelt ja taotlevalt ettevõtjalt hinnangu andmiseks vajalikke dokumente ja teavet. Siseministeerium teostab eelkontrolli ja teeb põhjendatud otsuse 90 päeva jooksul ettevõtja taotluse esitamisest või täiendavate dokumentide või teabe saamisest arvates.

  (4) Otsuses esitatakse positiivne või negatiivne seisukoht taotleja vastavusest riigi sisejulgeolekule gaasi ülekandevõrgu omandamise korral. Otsus on gaasi ülekandevõrgu omanikule, gaasi ülekandevõrgu müügi otsustajale või kinnitajale ja gaasi ülekandevõrku osta soovivale ettevõtjale siduv.

  (5) Otsuses esitatakse negatiivne seisukoht, kui:
  1) gaasi ülekandevõrgu omandamine eelkontrolli taotleva ettevõtja poolt võib kahjustada riigi sisejulgeolekut;
  2) taotleja ei ole esitanud Siseministeeriumi poolt nõutud tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel nõutud andmeid või dokumente;
  3) taotleja esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või võltsitud.
22.08.2017 09:56
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus lause lõpu kirjavahemärgis Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

  (6) Ülekandevõrgu omandamise tehing, mis on sõlmitud isikuga, kes ei ole käesolevas paragrahvis sätestatud eelkontrolli raames vastavaks tunnistatud, on tühine.

  (7) Otsus esitatakse kolme tööpäeva jooksul arvates selle tegemisest taotlejale ja ülekandevõrgu omanikule.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 293.   Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõuetekohasuse hindamine

  (1) Konkurentsiamet algatab gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõuetekohasuse hindamise isiku suhtes, kes taotleb tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks.

  (2) Konkurentsiamet hindab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku vastavust käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuetele, järgides käesolevat paragrahvi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklit 3.

  (3) Isik, kes taotleb tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks, teavitab Konkurentsiametit igast kavandatavast tehingust, mille puhul võib tekkida vajadus uuesti hinnata ettevõtja vastavust käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuetele.

  (4) Gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõuetekohasuse hindamise käigus võib Konkurentsiamet taotleda ettevõtjalt teavet, mis on vajalik käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmiseks.

  (5) Konkurentsiamet valmistab ette nõuetekohasuse hindamise otsuse eelnõu nelja kuu jooksul tegevusloa taotluse või teabe saamisest arvates ning edastab otsuse eelnõu koos asjakohase teabega viivitamata Euroopa Komisjonile arvamuse saamiseks.

  (6) Konkurentsiamet teeb nõuetekohasuse hindamise kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast Euroopa Komisjoni arvamuse saamist või pärast nelja kuu möödumist arvamuse taotlemisest. Otsuse tegemisel arvestab Konkurentsiamet võimalikult suurel määral Euroopa Komisjoni arvamusega.

  (7) Konkurentsiamet avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas. Kui Konkurentsiameti otsus erineb Euroopa Komisjoni arvamusest, avaldab Konkurentsiamet oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas koos põhjenduste ning Euroopa Komisjoni arvamusega.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 294.   Kolmandast riigist pärit isikuga seotud gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõuetekohasuse hindamine

  (1) Kui kolmandast riigist pärit isiku või isikute poolt kontrollitav ülekandevõrgu omanik või süsteemihaldur taotleb tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks, teavitab Konkurentsiamet sellest viivitamata Euroopa Komisjoni. Konkurentsiamet teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni ka asjaolust, mis võimaldab kolmandast riigist pärit isikul omandada kontrolli ülekandevõrgu või gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja üle.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik peab tõendama, et tema või teda kontrolliva isiku tegevus ei sea ohtu Eesti ega Euroopa Liidu varustuskindlust.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud varustuskindluse hindamisel võtab Konkurentsiamet arvesse:
  1) õigusi ja kohustusi, mis on Euroopa Liidul asjaomase kolmanda riigi suhtes ja mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ühe või enama kolmanda riigiga sõlmitud varustuskindluse kokkuleppest, mille osaline on Euroopa Liit;
  2) õigusi ja kohustusi, mis on riigil asjaomase kolmanda riigi suhtes ja mis tulenevad selle kolmanda riigiga sõlmitud kokkulepetest niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega;
  3) muid nõuetekohasuse hindamise või asjaomase kolmanda riigiga seotud asjaolusid.

  (4) Konkurentsiametil on õigus teha gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõuetekohasuse suhtes eitav otsus, kui see võib seada ohtu Eesti või teise Euroopa Liidu liikmesriigi varustuskindluse.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 30.   Tegevusloa andmise otsustamine

  (1) Tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustab Konkurentsiamet taotleja esitatud taotluse ning sellele lisatud ja Konkurentsiameti nõudel täiendavalt esitatud andmete alusel, lähtudes seejuures käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatust ning objektiivsuse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Konkurentsiamet teeb motiveeritud otsuse tegevusloa andmise või andmisest keeldumise kohta 60 päeva jooksul, arvates käesoleva seaduse nõuetele vastava taotluse ja kõigi sellele lisatavate dokumentide ning Konkurentsiameti poolt taotlejalt käesoleva seaduse alusel täiendavalt nõutud andmete esitamisest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tegevusloa andmise otsusest teavitatakse tegevusloa taotlejat kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.

  (4) Konkurentsiamet kannab käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud andmed majandustegevuse registrisse (edaspidi register) kolme tööpäeva jooksul asjakohase otsuse tegemisest arvates. Andmete avaldamisele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 301.   Tegevusloa andmine gaasi ülekande teenuse osutamiseks

  (1) Gaasi ülekande teenuse osutamiseks antakse tegevusluba isikule, kes omab ülekandevõrku, omab või haldab mõõtesüsteeme riigipiiril, vastab käesoleva seaduse §-des 291 ja 294 sätestatud nõuetele ning täidab §-s 29 nimetatud tingimusi.

  (2) Gaasi ülekande teenuse osutamiseks antakse tegevusluba ainult ühele võrguettevõtjale.

  (3) Gaasi ülekande teenuse osutamiseks tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse kümne kuu jooksul käesoleva seaduse § 293 lõikes 1 nimetatud taotluse ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust tõendavate andmete saamisest arvates. Otsust tuleb põhjendada.

  (4) Konkurentsiamet teatab Euroopa Komisjonile gaasi ülekande teenuse osutamise tegevusloa andmise otsusest ja tegevusloa omaniku süsteemihalduriks määramisest ning avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 31.   Tegevusloa andmisest keeldumine

  (1) Konkurentsiamet võib keelduda tegevusloa andmisest, kui:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) taotleja ei esita käesoleva seaduse alusel nõutavaid andmeid või esitab eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;
  2) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ettevõtjale esitatavatele nõuetele või tal puuduvad nõutavad majanduslikud ja organisatsioonilised eeldused ja tingimused tegevuseks, milleks ta tegevusluba taotleb;
  3) taotluses nimetatud tegevus ei ole kooskõlas käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetega;
  4) on põhjendatud kahtlus, et taotleja ei ole suuteline täitma õigusaktis sätestatud kohustusi või tegevusloaga kehtestatavaid tingimusi;
  5) tegevusloa andmine oleks vastuolus käesolevas seaduses seatud eesmärkidega;
  6) taotlejale varem käesoleva seaduse alusel antud mis tahes tegevusluba on tunnistatud kehtetuks kolme aasta jooksul enne tegevusloa saamiseks taotluse esitamist muul kui käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud alusel;
  7) taotlejat on karistatud tegevusloata tegutsemise eest tegevusalal, milleks käesoleva seaduse kohaselt on nõutav tegevusluba, ja möödunud ei ole karistusregistri seaduse §-s 25 nimetatud tähtajad;
  8) taotleja on mõistetud mis tahes süüteo eest sundlõpetamisele ning sellekohane kohtuotsus on jõustunud;
  9) tasumata on tegevusloa taotlejalt võetav riigilõiv.

  (2) Tegevusloa andmisest keeldumise otsuse kohta edastatakse kirjalik motiveeritud teade taotlejale kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.

  (3) Enne tegevusloa andmisest keeldumise otsustamist peab Konkurentsiamet andma taotlejale mõistliku tähtaja tegevusloa andmist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Tähtaja andmisest teavitab Konkurentsiamet taotlejat, näidates ära tegevusloa andmist takistavad asjaolud ning aja, mille jooksul need tuleb kõrvaldada.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 32.   Tegevusloa andmed ja tegevusloa tingimused

  (1) Tegevusloa andmise otsuses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
  1) tegevusloa andmise aeg;
  2) tegevusloa saaja ärinimi, äriregistri kood, asukoha aadress ning sidevahendi number;
  3) käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud tegevusala, millel tegutsemiseks tegevusluba on antud;
  4) tegevuspiirkond, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusalade korral;
  5) tegevusloa tingimused.

  (2) Tegevusloa osaks on tegevusloa tingimused, mille kehtestab Konkurentsiamet tegevusloa andmise otsusega ja mida tegevusluba omav ettevõtja on kohustatud täitma.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tegevusloa andmise otsuses märgitakse tingimustena:
  1) süsteemihalduri poolt esitatavad gaasisüsteemi tehnilisi võimalusi ja varustuskindlust arvestavad gaasi impordile kohaldatavad nõuded vastavalt käesoleva seaduse § 29 lõike 2 punktis 1 sätestatule;
  2) käesoleva seaduse § 22 kohane arenduskohustus;
  3) muud tingimused, kui see on vajalik varustuskindluse või käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise või eesmärkide saavutamise tagamiseks või konkreetse tegevuse eripära arvestamiseks.

  (4) Tegevusloa tingimused jõustuvad koos tegevusloa jõustumisega või muul Konkurentsiameti määratud tähtajal.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Ettevõtja, kes mis tahes põhjusel ei saa täita tegevusloa tingimusi või käesolevas seaduses sätestatud kohustusi, peab sellest viivitamata kirjalikult teavitama Konkurentsiametit, märkides ära, mis põhjusel ja milliseid tingimusi, ülesandeid või kohustusi ta ei suuda täita, ning võimaluse korral taotlema tegevusloa tingimuste muutmist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 33.   Tegevusloa andmete ja tingimuste muutmine

  (1) Ettevõtja on kohustatud viivitamata teavitama Konkurentsiametit käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 2 sätestatud andmete muutumisest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Konkurentsiamet võib pärast tegevusloa andmist gaasiettevõtja põhjendatud kirjaliku taotluse alusel muuta tegevuspiirkonda ja tegevusloa tingimusi, oma algatusel muuta tegevusloa tingimusi või lisada uusi tingimusi, järgides seejuures käesolevas seaduses sätestatut ning võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Konkurentsiamet kannab muutunud andmed registrisse kolme tööpäeva jooksul nende saamisest või vastava otsuse tegemisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 34.   Tegevusloa kehtivus

  (1) Tegevusluba hakkab kehtima tegevusloa andmise otsuse tegemise päevale järgnevast päevast või otsuses sätestatud tähtpäevast. Asutamisel olevale äriühingule antav tegevusluba hakkab kehtima taotleja äriregistrisse kandmise päevast või tegevusloa andmise otsuse tegemise päevale järgnevast päevast sõltuvalt sellest, kumb neist on hilisem.

  (2) Tegevusloa kehtivus lõpeb:
  1) tegevusloa kehtetuks tunnistamisega;
  2) tegevusloa omaja lõpetamisega.

  (3) Tegevusloa kehtivus ei lõpe gaasiettevõtja ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel.

  (4) Ühinemise korral kehtib ühendatavale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel edasi ühendava ühingu tegevusloana. Ühinemisel uue ärihingu asutamisega kehtib ühinevale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel edasi asutatava äriühingu tegevusloana.

  (5) Jagunemise korral jääb jagunevale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima omandava ühingu tegevusloana niivõrd, kuivõrd omandavale ühingule üleantavat või haldamiseks antavat vara kasutatakse tegevusloa alusel toimuvas tegevuses. Vajaduse korral peavad jagunev ja omandav ühing taotlema tegevusloa tingimuste muutmist.

  (6) Ümberkujundamise korral kehtib ümberkujundatavale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel edasi uue ühingu tegevusloana.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 nimetatud juhtudel teeb Konkurentsiamet tegevusloa eelmise või uue omaja taotlusel otsuse, millega muudetakse tegevusloa andmeid ja tegevusloa tingimusi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatu ei mõjuta Konkurentsiameti õigust tunnistada tegevusluba kehtetuks käesolevas seaduses sätestatud alustel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 35.   Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Konkurentsiamet võib tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) selgub, et tegevusloa omaja on esitanud tegevusloa taotlemisel teadlikult eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;
  2) selgub, et tegevusloa omaja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides gaasiettevõtja kohta kehtestatud nõuetele või tal puuduvad nõutavad majanduslikud ja organisatsioonilised eeldused ja tingimused tegevuseks, milleks talle tegevusluba anti;
  3) tegevusloa omaja tegevus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
  4) tegevusloa omaja ei täida käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi või tegevusloa tingimusi;
  5) tegevusloa omaja annab tegevusloast tulenevaid õigusi õigusvastaselt edasi kolmandale isikule;
  6) tegevusloa omaja on mõistetud mis tahes süüteo eest sundlõpetamisele ning sellekohane kohtuotsus on jõustunud;
  7) tegevusloa omaja on korduvalt rikkunud maksuseadusi;
  8) selgub, et esineb mõni asjaolu, mis käesoleva seaduse kohaselt oleks tegevusloa andmisest keeldumise aluseks;
  9) tegevusloa omaja ei ole tegevusloas märgitud tegevust alustanud tegevusloa andmisest arvates 12 kuu jooksul või lõpetab selle tegevuse tegevusloa kehtivusajal.

  (2) Konkurentsiamet võib tunnistada tegevusloa kehtetuks tegevusloa omaja taotluse alusel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu on võimalik kõrvaldada, annab Konkurentsiamet selleks tegevusloa omajale mõistliku pikkusega tähtaja.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Konkurentsiamet edastab tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegevusloa omajale ja kustutab ettevõtja andmed registrist kolme tööpäeva jooksul tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 36.   Tegevuse jätkamise kohustus

  (1) Kui tegevusloa kehtivusaeg lõpeb või kui Konkurentsiamet tunnistab tegevusloa kehtetuks, peab ta vajaduse korral otsustama, milliseid abinõusid on vaja rakendada tegevusloa alusel toimunud tegevuse jätkamiseks ning tegevuse jätkamiseks vajaliku vara säilimiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Tegevusloa kehtivusaja lõppemisel või tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral peab tegevusloa omaja Konkurentsiameti nõudel jätkama õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmist Konkurentsiameti määratud aja jooksul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 37.   Riikliku järelevalve teostaja

  (1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Konkurentsiamet. Konkurentsiamet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja teostab oma volitusi erapooletult.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Konkurentsiamet tagab ettevõtja äriteabe hoidmise ja kasutab enda käsutuses olevat teavet üksnes käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (3) Konkurentsiamet täidab järgmisi ülesandeid:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) kooskõlastab käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud müügimarginaali piirmäära;
[RT I 2009, 34, 225 - jõust. 06.07.2009]
  11) kontrollib kodutarbijatele müüdava gaasi hinda ja hinnavahe kompenseerimist kodutarbijatele;
[RT I 2009, 34, 225 - jõust. 06.07.2009]
  2) kontrollib käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud bilansilepingu tingimusi ja bilansivastutuse teenuse osutamise hindu;
  3) kooskõlastab käesoleva seaduse § 20 lõikes 31 nimetatud liitumistasu arvestamise metoodika;
  4) kooskõlastab käesoleva seaduse § 23 lõikes 4 nimetatud võrguteenuse hinnad;
  5) annab ja tunnistab kehtetuks tegevuslubasid, kehtestab ja muudab tegevuslubade tingimusi ning kontrollib nende täitmist;
  6) menetleb taotlusi käesoleva seaduse § 182 lõikes 1 nimetatud tähtajalise erandi saamiseks, teeb vastava otsuse ja edastab selle Euroopa Komisjonile;
  7) koostab, avaldab ja esitab Euroopa Komisjonile igal aastal 31. juuliks aruande varustuskindluse olukorra kohta;
  8) kontrollib riikidevahelise ühenduse võimsuse kasutamise ja juhtimise vastavust konkurentsi ja turu efektiivse toimimise nõuetele;
  9) kontrollib, kas turuosalised järgivad käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ettenähtud nõudeid ja täidavad asjakohaseid kohustusi (raamatupidamise eristatus, võrguhalduri sõltumatus, informatsiooni avaldamine jne);
  91) jälgib võrguettevõtja poolt võrguga liitumiseks ning võrgu remondiks kuluvat aega;
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]
  92) jälgib gaasituru konkurentsi taset ja turu vastavust läbipaistvuse põhimõtetele;
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]
  93) analüüsib gaasi pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning eeldatavat tulevikunõudlust, olemasolevaid tarnevõimalusi, kavandatavaid ja ehitusjärgus ühendusi, võrkude hooldamistaset ning prognoositava tippnõudluse rahuldamise meetmeid ja varustuskindluse tagamiseks rakendatavaid abinõusid;
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]
  10) koostab ja avaldab igal aastal aruande järelevalve tulemuste kohta käesolevas lõikes sätestatud kohustuste osas;
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]
  11) avalikustab oma veebilehel käesoleva seaduse alusel kooskõlastatud hinnad ja tasud;
  12) lahendab turuosaliste vahelisi vaidlusi käesolevas seaduses sätestatud korras;
  13) [kehtetu – RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  14) teostab järelevalvet Euroopa Parlamendi ning nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 süsteemihalduri ja veeldatud gaasi terminali halduri nõuete ja sama määruse artikli 23 kohaselt vastuvõetud suuniste täitmise üle;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  15) täidab muid temale käesoleva seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 pandud kohustusi;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  16) hindab gaasi ülekandevõrgu tegevusluba taotleva isiku vastavust käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuetele, järgides käesoleva seaduse §-des 293 ja 294 sätestatut;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  17) metoodikate väljatöötamisel konsulteerib gaasiettevõtjaid esindavate organisatsioonide ja Tarbijakaitseametiga;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  18) kontrollib, et ülekande-, jaotus- ja tarnetegevuste ning veeldatud maagaasi käitlemise puhul ei esine ristsubsideerimist;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  19) hindab ja jälgib võrgu arengukava rakendamiseks tehtavaid investeeringuid ning annab vajaduse korral soovitusi investeerimiskava muutmiseks;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  20) avaldab oma veebilehel veeldatud gaasi terminali kasutamise tüüptingimused ja tariifid ning lähtub sellest terminali kasutamise tingimuste ja tariifide kooskõlastamisel;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  21) avaldab oma veebilehel teabe tarbija õiguste, kehtivate õigusaktide ja vaidluse lahendamise võimaluste kohta;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  22) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 994/2010 artiklis 3 pädevale asutusele pandud kohustusi;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  23) edastab nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 617/2010 artiklis 3 nimetatud andmed Euroopa Komisjonile.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (4) Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 713/2009 alusel loodud energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti, Euroopa Komisjoni ning teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega, et:
  1) edendada turvalist ja keskkonnasäästlikku gaasiturgu ning turu tõhusat avamist kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide tarbijatele ja müüjatele ning tagada asjakohased tingimused gaasivõrkude töökindlaks toimimiseks, võttes arvesse pikaajalisi eesmärke;
  2) arendada konkurentsivõimelisi ja nõuetekohaselt toimivaid piirkondlikke gaasiturge käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks;
  3) kaotada liikmesriikidevahelised gaasiga kauplemise piirangud, sealhulgas arendada nõudluse rahuldamiseks ja riigisiseste turgude integratsiooni tugevdamiseks vajalikke piiriüleseid ühendusi;
  4) arendada kulutõhusal viisil turvalisi, usaldusväärseid, tõhusaid ja mittediskrimineerivaid tarbijale orienteeritud süsteeme ning edendada neid energiapoliitika üldeesmärkide kohaselt;
  5) soodustada uute varustusallikate juurdepääsu võrgule;
  6) tagada turuosalistele asjakohaste stiimulite pakkumine süsteemi tõhustamiseks ja turgude integreerimiseks;
  7) tagada tarbijate kasu turu tõhusast toimimisest, edendada konkurentsi ja tarbijakaitset.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Piiriüleste küsimuste reguleerimiseks teeb Konkurentsiamet koostööd ja vahetab käesolevas seaduses ning teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustega ja energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga, et:
  1) võimaldada võrgu optimaalset haldamist;
  2) edendada Euroopa gaasibörsi loomist;
  3) optimeerida piiriüleste võimsuste jaotamist;
  4) saavutada võrkude vastastikuse ühendamise võimsuse piisav tase, et võimaldada konkurentsi arengut ja varustuskindluse paranemist, vältides diskrimineerimist erinevate turuosaliste vahel;
  5) koordineerida võrgueeskirjade väljatöötamist;
  6) koordineerida ülekoormuse juhtimise reeglite väljatöötamist.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (6) Konkurentsiamet teeb oma ülesannete täitmiseks koostööd süsteemihalduri, turuosaliste ja vajaduse korral teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 371.   Konkurentsiameti ülesanded süsteemihalduri nõuetekohasuse hindamisel

  Konkurentsiamet jälgib süsteemihalduri vastavust käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuetele ning algatab gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja nõuetekohasuse hindamise, järgides §-des 293 ja 294 sätestatut, kui:
  1) ta on saanud käesoleva seaduse § 16 lõikes 31 nimetatud teate;
  2) talle on saanud teatavaks, et süsteemihaldurit otseselt või kaudselt kontrolliva isiku õiguste või mõju kavandatav muudatus võib kaasa tuua käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuete rikkumise või kui tal on alust arvata, et selline rikkumine on juba toimunud;
  3) talle on saanud teatavaks asjaolu, mis võimaldab Euroopa Liidu välisest riigist pärit isikul omandada kontrolli süsteemihalduri üle;
  4) Euroopa Komisjon on esitanud põhjendatud taotluse.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 38.   Riikliku järelevalve teostaja õigused

  Oma ülesannete täitmiseks on Konkurentsiametil õigus:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) saada turuosalistelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks;
  2) siseneda kohapealseks kontrollimiseks turuosalise territooriumile, ruumidesse ja rajatistesse, tutvuda seal järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide, muu teabe ja asjaoludega ning teha väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid;
  3) kontrollida gaasiettevõtja raamatupidamist ja saada vajalikku teavet tema majandustegevuse kohta;
  4) kontrollida käesolevas seaduses sätestatud juhtudel gaasiettevõtja rakendatavat hinnakujundust;
  41) saada andmeid varustuskindluse aruande koostamiseks;
  5) [kehtetu - RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]
  6) kontrollida tegevusloa eest riigilõivu tasumist;
  7) teha oma pädevuse piires ettekirjutusi ja otsuseid;
  8) kehtestada gaasi ajutine ülekande- või jaotamishind mitte kauemaks kui kaheks kuuks olukorras, kus ülekande- või jaotamishind ei ole põhjendatud ning gaasiettevõtja ei järgi Konkurentsiameti tehtud ettekirjutust;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  9) esindada Eestit õigusaktidega ettenähtud korras rahvusvahelistes organisatsioonides ning teha koostööd teiste riikide energiaturgu reguleerivate asutustega;
[RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]
  10) küsida energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti arvamust vastuvõetud otsuse vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 94–136), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 osutatud suunistega;
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]
  11) sõlmida koostöölepinguid järelevalvealase koostöö tugevdamiseks piiriülestes küsimustes.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 39.   Konkurentsiameti ettekirjutus ja otsus
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks teeb Konkurentsiamet ettekirjutuse, mis sisaldab järgmisi andmeid:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) isik, kellele ettekirjutus on tehtud;
  2) andmed ettekirjutuse objektiks oleva asjaolu kohta, õigusrikkumise lõpetamise nõue ning vajaduse korral õigusrikkumisega seotud tegevuse osalise või täieliku peatamise nõue;
  3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
  4) viide ettekirjutuse vaidlustamise võimalusele, kohale, korrale ja tähtajale;
  5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja allkiri.

  (2) Teave ettekirjutuse kohta kantakse registrisse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.

  (3) Ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral on Konkurentsiametil õigus teha otsus, milles fikseeritakse ettekirjutuse korduv täitmata jätmine ning mis on ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegemise aeg ja koht;
  2) otsuse sisu;
  3) otsuse alus;
  4) otsuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
  5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse andmed kantakse registrisse viivitamata selle vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustatud, või kui otsus vaidlustati, siis selle jõusse jätnud kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik rakendada enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras sunnivahendit. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 391.   Kaebuste lahendamine

  (1) Turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Konkurentsiamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse kaebuse saamisest alates 30 päeva jooksul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui Konkurentsiamet taotleb kaebuse lahendamiseks vajalikku teavet, peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine kuni teabe saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Piiriüleste vaidluste puhul lahendab kaebuse see järelevalve teostaja, kelle jurisdiktsioonis asuva ettevõtja suhtes on kaebus esitatud.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

§ 40.   Sundvõõrandamine

  (1) Lisaks kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud aluste kohaldamisele võib Konkurentsiamet taotleda:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud kohustust;
  2) tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa kehtivusaeg on lõppenud või tegevusluba on tunnistatud kehtetuks ja sellel varal põhineva tegevuse jätkamine kooskõlas käesoleva seadusega ei ole tagatud, mis võib seada ohtu gaasisüsteemi varustuskindluse;
  3) võrgu ja selle kasutamist võimaldava piiratud asjaõiguse sundvõõrandamist, kui võrgu omanik ei täida käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud kohustusi või kui võrgu omanikust või kasutajast võrguettevõtjal ei ole käesoleva seaduse kohast tegevusluba.

  (2) Konkurentsiamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel taotleda sundvõõrandamist üksnes juhul, kui ta on sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest teavitanud sundvõõrandamise esemeks oleva vara omanikku ning vara omanik ei ole sundvõõrandamise aluseks olevat asjaolu Konkurentsiameti antud mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Konkurentsiametil ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud kohustust juhul, kui selle kohustuse täitmine võib seada ohtu varustuskindluse.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Sundvõõrandamine toimub kinnisasja sundvõõrandamise seaduse kohaselt.

6. peatükk VASTUTUS 

§ 41.   Andmete muutumisest teatamata jätmine

  Juriidilise isiku poolt käesolevas seaduses nõutud andmete muutumisest Konkurentsiametile teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 42.   Tegevusloa tingimuste täitmata jätmine

  Juriidilise isiku poolt tegevusloa tingimuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 43.   Gaasi müük kooskõlastamata müügimarginaali piirmääraga ja tarbijatele hinnavahe kompenseerimata jätmine

  Juriidilise isiku poolt gaasi müümise eest kooskõlastamata müügimarginaali piirmääraga või tarbijatele hinnavahe kompenseerimata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 431.   Võrguteenuse osutamine kooskõlastamata hinna ja kooskõlastatud hinda ületava hinnaga

  Juriidilise isiku poolt võrguteenuse osutamise eest kooskõlastamata hinna või kooskõlastatud hinda ületava hinnaga –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 44.   Võrku ühendamise kohustuse rikkumine ja põhjendamatu liitumistasu võtmine

  Võrguettevõtja tegevuspiirkonnas asuva käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastava tarbijapaigaldise võrku ühendamise kohustuse rikkumise või põhjendamatu liitumistasu võtmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 441.   Ülekandevõrgule kolmanda osapoole juurdepääsu tingimuste täitmata jätmine

  Juriidilise isiku poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1775/2005 sätestatud ülekandevõrgule kolmanda osapoole juurdepääsu tingimuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 45.   Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 41–441 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
[RT I 2007, 17, 80 - jõust. 09.03.2007]

  (2) Käesoleva seaduse §-des 41–441 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 46.   Energiaseaduse alusel riigiga sõlmitud lepingu tähtpäev

  Energiaseaduse alusel sõlmitud ettevõtja ja riigi leping kehtib turuloas märgitud tähtpäevani.

§ 47.   Turuloa ja tegevusloa kehtivus
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

  (1) Energiaseaduse alusel antud turuluba kehtib turuloas märgitud tähtpäevani.

  (2) Konkurentsiamet registreerib enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud kehtivad turuload majandustegevuse registris 2005. aasta 15. aprilliks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud gaasi ülekande teenuse osutamise tegevusluba kehtib kuni käesoleva seaduse § 301 lõikes 1 nimetatud tegevusloa andmiseni või 2015. aasta 1. jaanuarini.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 48.   Ettevõtja tegevuse vastavusse viimine seaduses sätestatud nõuetega

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist energiaseaduse alusel tegutsenud gaasiettevõtja peab oma tegevuse viima vastavusse käesolevas seaduses sätestatud nõuetega ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Käesoleva seaduse § 81 lõike 1 alusel tegutsev võrguettevõtja peab oma tegevuse käesolevas seaduses sätestatud nõuetega vastavusse viima 2006. aasta 1. jaanuariks.
[RT I 2005, 64, 483 - jõust. 11.12.2005]

§ 481.   [Kehtetu - RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

§ 482.   Müügimarginaali piirmäära kooskõlastamise tähtaeg

  Turgu valitsev gaasiettevõtja esitab Konkurentsiametile taotluse müügimarginaali piirmäära kooskõlastamiseks 2009. aasta 1. oktoobriks. Kuni käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud müügimarginaali piirmäära kooskõlastamiseni kasutab turgu valitsev gaasiettevõtja Konkurentsiameti poolt eelnevalt kooskõlastatud gaasi piirhindade arvutamise aluseks olevat müügimarginaali, mille suuruse esitab Konkurentsiamet turgu valitsevale gaasiettevõtjale 2009. aasta 1. augustiks.
[RT I 2009, 34, 225 - jõust. 06.07.2009]

§ 483.   Süsteemihalduri esitatav teave

  (1) Süsteemihaldur esitab Konkurentsiametile käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 25 nimetatud investeeringu kava hiljemalt 2012. aasta 1. detsembriks.

  (2) Süsteemihaldur esitab Konkurentsiametile käesoleva seaduse § 212 lõikes 1 nimetatud arengukava 2013. aasta 1. jaanuariks.

  (3) Süsteemihaldur esitab Konkurentsiametile käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 26 nimetatud andmed 2013. aasta 1. jaanuariks.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 484.   Süsteemihalduri tegevuse ümberkorraldamine

  (1) Hiljemalt 2015. aasta 1. jaanuariks viib süsteemihaldur oma tegevuse vastavusse 2015. aasta 1. jaanuarist jõustuvate süsteemihaldurile esitatavate nõuetega, mille kohaselt on süsteemihaldur võrguettevõtja, kes omab ülekandevõrku, omab või haldab mõõtesüsteeme riigipiiril ning omab käesoleva seaduse § 301 lõikes 1 nimetatud tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks.

  (2) Süsteemihaldur esitab 2013. aasta 1. jaanuariks Konkurentsiametile teabe alates 2015. aasta 1. jaanuarist süsteemihaldurile kehtivate nõuetega vastavusse viimiseks teostatud ja kavandatavate tegevuste ajakava kohta. Ajakava täitmist kontrollib Konkurentsiamet.

  (3) Gaasi ülekandevõrgu võib võõrandada tervikliku varana käesoleva seaduse §-s 292 sätestatud eelkontrolli raames vastavaks tunnistatud ettevõtjale.
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

§ 49.   Riigilõivuseaduse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 50.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. juulil.


1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 94–136).
[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json