Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Haridus ja teadus

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Rahandus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Õppetoetuste ja õppelaenu seadus¹

Vastu võetud 07.08.2003
RT I 2003, 58, 387
jõustumisaeg vastavalt §-le 40.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab õppetoetuste ja õppelaenu saamise alused, tingimused ja korra, et tagada ligipääs kutseõppele, kutsekeskharidusõppele ja kõrgharidusele ning motiveerida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet läbivat õpilast (edaspidi õpilane) ja kõrgharidust omandavat üliõpilast (edaspidi üliõpilane) täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima.
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]

  (2) Kui Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping sisaldab õppetoetuste ja õppelaenu saamise aluste, tingimuste ja korra kohta käesolevast seadusest erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut.

  (3) Käesolevat seadust ei kohaldata õpilastele ja üliõpilastele, kellele on õppetoetuste või õppelaenu saamise alused, tingimused ja kord ette nähtud teiste õigusaktidega. Nimetatud piirang ei laiene puuetega õpilastele ja üliõpilastele, kellele on õppetoetuste saamine ette nähtud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega.

  (3¹) Käesolevas seaduses õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kohta sätestatut kohaldatakse ka ühisõppekava suhtes, kusjuures õppeasutuse ülesandeid täidab vastavalt oma pädevusele ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.   Õppetoetuste liigid

  Õppetoetused käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) põhitoetus – õpilasele ja üliõpilasele, välja arvatud doktoriõppes õppivale isikule, käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav rahaline toetus hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks;
  2) täiendav toetus – käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud põhitoetuse saamise nõuetele vastavale, keskhariduse baasil kutseõppe õppekaval õppivale õpilasele ja üliõpilasele, kelle elukoht asub väljaspool omavalitsusüksust, kus asub õppeasutus, ja sellega piirnevaid omavalitsusi, käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav täiendav rahaline toetus eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks. Täiendav toetus ei laiene doktoriõppes õppivale isikule;
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]
  3) doktoranditoetus – doktoriõppes õppivale isikule (edaspidi doktorant) käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav rahaline toetus doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

§ 3.   Õppelaen

  Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

§ 4.   Õppeaasta ja õppekava nominaalkestus

  (1) Õppeaasta käesoleva seaduse tähenduses koosneb kümnest õppekuust ja kestab 1. septembrist 30. juunini.

  (2) Õppekava nominaalkestus on ajavahemik õpilase või üliõpilase õppeasutusse vastuvõtmisest (immatrikuleerimisest) kuni vastava kutse-, eri- ja ametiala riikliku õppekavaga või vastava kõrgharidusastme õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni. Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase ja üliõpilase akadeemilist puhkust.

2. peatükk ÕPPETOETUSED 

§ 5.   Õppetoetuse taotlemine

  (1) Õpilasel ja üliõpilasel (välja arvatud doktorandil) on õigus taotleda põhitoetust, kui ta:
  1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
  2) õpib keskhariduse baasil, põhihariduse baasil, põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekaval, kutsekeskharidusõppe või kõrghariduse õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti või koolituskohti;
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]
  3) õpib keskhariduse baasil, põhihariduse baasil, põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekaval, kutsekeskharidusõppe või kõrghariduse õppekaval täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust.
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]

  (2) Keskhariduse baasil kutseõppe õppekaval õppival õpilasel ja üliõpilasel (välja arvatud doktorandil) on õigus taotleda täiendavat toetust, kui ta:
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]
  1) vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhitoetuse saamise nõuetele;
  2) elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus.

  (3) Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust, kui ta:
  1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
  2) õpib avalik-õiguslikus ülikoolis või eraülikoolis (edaspidi ülikool) doktoriõppes täiskoormusega või juhul, kui see on kokku lepitud riikliku koolitustellimuse lepingus, osakoormusega;
  3) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
  4) on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant ja õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

  (4) Õppetoetust ei ole õigust saada akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel ja üliõpilasel.

  (4¹) Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel ajal, mil ta saab õppetoetust välisriigi valitsuselt, rahvusvaheliselt või valitsustevaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

  (5) Õppeasutus moodustab eritoetuse fondi, mille vahenditest kuni 20 protsenti tuleb põhitoetuse ja täiendava toetuse fondide vahenditest. Lisaks suunatakse eritoetuse fondi põhi- ja täiendava toetuse fondidest ülejäänud vahendid. Kui ka eritoetuse fondis tekib ülejääk, on õppeasutusel õigus tekkinud jääki fondide vahel jagada. Eritoetuse fondist võib anda toetusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud nõudeid arvestamata jättes ja võttes arvesse muid õpilase või üliõpilase õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid. Eritoetuse fondi kasutamise korra kinnitab õppeasutuse nõukogu.
[RT I 2009, 48, 325 - jõust. 23.10.2009]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikutel on õigus taotleda õppetoetust õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastaval arvul aastatel.

  (7) Õpilasel ja üliõpilasel on õigus taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks), esimese aasta õpilasel ja üliõpilasel üks kord aastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust septembrist alates 12 kalendrikuul, või juhul, kui tema õppekava nominaalkestus lõpeb kalendriaasta kestel, vastaval arvul õppekuudel.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

  (8) Õppeasutus kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks ja teeb selle õpilastele, üliõpilastele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile teatavaks.

§ 6.   Õppetoetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid

  (1) Õppetoetuse taotlemisel esitab õpilane või üliõpilane õppeasutusele viimase määratud vormi kohase taotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) dokumendid, mis tõendavad õpilase või üliõpilase silmapaistvaid tulemusi õppevaldkonnas, ühiskondlikku aktiivsust või edukat osalemist erialastel võistlustel või konkurssidel;
  2) käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud juhul dokumendid, mis tõendavad asjaolusid, millest tingituna ei ole õpilane või üliõpilane ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama;
  3) muud õppeasutuse nõutud dokumendid.

  (2) Õppeasutusel on õigus kontrollida õppetoetuse saamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.

§ 7.   Põhitoetuse määramine

  (1) Õppeasutus otsustab taotluse esitanud õpilasele või üliõpilasele põhitoetuse määramise septembris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. oktoobriks vastaval aastal ning veebruaris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. märtsiks vastaval aastal, kaasates otsustamisse õpilaskonna ja üliõpilaskonna esindajaid.

  (2) Põhitoetuse saamiseks taotluse esitanud ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate õpilaste ja üliõpilaste kohta koostatakse paremusjärjestused õppekavati, lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist. Ühisõppekava korral koostatakse paremusjärjestused kõikide käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate ja ühisõppekaval õppivate üliõpilaste kohta ühiselt.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse paremate õpitulemustega taotlejat. Kui tulemused on ka siis võrdsed, eelistatakse taotlejat, kes on saavutanud õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi, on ühiskondlikult aktiivne või edukalt osalenud erialastel võistlustel või konkurssidel.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse taotlejat, kelle tulud taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad. Õppeasutusel on õigus nõuda taotlejalt dokumente ja andmeid, mis võimaldavad hinnata taotleja tulusid taotlemisele eelnenud aastal, ning kontrollida esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.

  (5) Põhitoetus määratakse riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja õppeasutusele eraldatud vahendite piires vastavalt paremusjärjestusele.

§ 8.   Täiendava toetuse määramine

  (1) Õppeasutus otsustab taotluse esitanud õpilasele või üliõpilasele täiendava toetuse määramise septembris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. oktoobriks vastaval aastal ning veebruaris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. märtsiks vastaval aastal, kaasates otsustamisse õpilaskonna ja üliõpilaskonna esindajaid.

  (2) Täiendav toetus määratakse käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 toodud tingimustele vastavale taotlejale riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja õppeasutusele eraldatud vahendite piires vastavalt § 7 lõigete 2–4 alusel koostatud paremusjärjestusele.

§ 9.   Doktoranditoetuse määramine

  Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavale doktorandile määrab õppeasutus doktoranditoetuse hiljemalt 10. oktoobriks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 10.   Õppetoetuse maksmine

  (1) Õppetoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest.

  (1¹) Doktoranditoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal kalendrikuul vastava kalendrikuu eest.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

  (1²) Käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastavale osakoormusega õppivale doktorandile makstakse doktoranditoetust tema õppekoormusele vastavas proportsionaalses summas riigieelarvega kehtestatud doktoranditoetuse suurusest.
[RT I, 28.06.2012, 4 - jõust. 01.07.2012]

  (2) Õppeasutus võib maksta õppetoetuse septembrikuu eest sama õppeaasta oktoobris ning veebruarikuu eest sama õppeaasta märtsis.

  (3) Õppeasutusel on õigus kasutada kuni kolm protsenti põhitoetuse fondist õppetoetuste määramise ja maksmisega seotud kulude katmiseks.

§ 11.   Õppetoetuse maksmise lõpetamine ja tagasinõudmine

  (1) Kui tuvastatakse, et õpilane või üliõpilane ei vastanud õppetoetuse taotlemisel vastava õppetoetuse saamise tingimustele ning ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele mittevastavusest teadlik, lõpetab õppeasutus viivitamatult õpilasele või üliõpilasele õppetoetuse maksmise ja õpilane või üliõpilane kaotab õiguse taotleda ja saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal.

  (2) Õppeasutusel on õigus nõuda õpilaselt või üliõpilaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul õppetoetus tagasi ning määrata see uuele õpilasele või üliõpilasele vastavalt nende paremusjärjestusele.

  (3) Õppeasutusel on õigus nõuda doktorandilt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul doktoranditoetus tagasi ning määrata see põhitoetusena käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 toodud alustel.
[RT I 2004, 89, 615 - jõust. 01.01.2005]

§ 12.   Õppetoetuse suurus

  Õpilasele või üliõpilasele igal õppekuul makstava põhitoetuse, täiendava toetuse ja doktoranditoetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 06.07.2009]

§ 13.   Õppetoetuse fondide koefitsiendid

  (1) Põhitoetuse fondi koefitsient ja täiendava toetuse fondi koefitsient kehtestatakse igaks aastaks haridus- ja teadusministri määrusega.

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 06.07.2009]

  (3) Haridus- ja teadusminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koefitsiendid ühe kuu jooksul pärast vastava aasta riigieelarve vastuvõtmist. Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse jõustumiseni kohaldatakse eelmiseks aastaks kehtestatud koefitsiente.
[RT I 2004, 89, 615 - jõust. 01.01.2005]

§ 14.   Õppetoetuse fondid

  (1) Õppeasutusele eraldatava põhitoetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse põhitoetuse suuruse korrutamisel vastaval õppeaastal esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate õppekohtade (välja arvatud doktoriõppe õppekohtade) arvuga või riigi finantseeritavate koolituskohtade arvuga ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga.

  (2) Õppeasutusele eraldatava täiendava toetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse täiendava toetuse suuruse korrutamisel õppeasutusele vastavaks õppeaastaks esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate keskhariduse baasil kutseõppe koolituskohtade või õppekohtade (välja arvatud doktoriõppe õppekohtade) arvuga ja täiendava toetuse fondi koefitsiendiga.
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]

  (2¹) Ühisõppekava korral saadakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud õppetoetuse fondide suurus ühe õppekuu kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, võttes aluseks ühisõppekavas osalevatele õppeasutustele vastavaks õppeaastaks esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate õppekohtade arvu.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

  (3) Doktoranditoetuse fond eraldatakse ülikoolile riikliku koolitustellimuse alusel eraldatavate vahendite hulgas.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

  (4) Õppeasutus jagab õppetoetuse fondid, välja arvatud doktoranditoetuse fondi, õppevaldkondade vahel proportsionaalselt riigi finantseeritavate koolituskohtade või riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadega asjaomases õppevaldkonnas. Fondide jagamise tingimused ja korra õppevaldkonnas õppekavade vahel kinnitab õppeasutuse nõukogu.
[RT I 2009, 48, 325 - jõust. 23.10.2009]

  (5) Õppetoetuse fondid eraldatakse õppeasutusele, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutusele riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

3. peatükk ÕPPELAEN 

§ 15.   Õppelaenu taotlemine

  (1) Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud või enam ning kes:
  1) on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis või riigi rakenduskõrgkoolis või erakooliseaduse alusel tegutsevas eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis või
  2) õpib täiskoormusega õppes keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses või
  3) õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1 või 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.

  (2) Õppelaenu on õigus taotleda ka isikul, kes:
  1) vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tingimustele ja
  2) omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis ja
  3) töötab vähemalt 18-tunnise nädalakoormusega õpetaja, kasvataja või muu õppe- ja kasvatustööl töötava isikuna.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikul on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi. Välisriigi õppeasutuses õppival isikul on õigus saada õppelaenu Eesti õppeasutuse vastava või lähima õppesuuna õppekava nominaalkestuse ulatuses.

  (3¹) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik on varasemate õpingute kestel samal haridustasemel ja haridusastmel saanud õppelaenu, vähendatakse kordade arvu, mil tal on õigus saada õppelaenu varasematel kordadel saadud õppelaenude arvu võrra.

  (4) Akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel ja üliõpilasel ei ole õigust saada õppelaenu.

  (5) Õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses antakse üks kord õppeaastas.

  (6) Õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 15. septembrist järgmise aasta 1. juunini. Esimese aasta õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 1. oktoobrist järgmise aasta 1. juunini.
[RT I 2006, 48, 359 - jõust. 09.11.2006]

§ 16.   Õppelaenu andjad

  (1) Õppelaenu andjad on krediidiasutused, kes annavad õppelaenu oma krediidiressursi arvel.

  (2) Õppelaenu andjad valitakse avaliku konkursi korras. Konkursi kuulutab välja, konkursitulemuste üle otsustab ning konkursi teel valituks osutunud krediidiasutustega sõlmib riigi nimel õppelaenu andmise korraldamise lepingu rahandusminister.

  (3) Õppelaenu andmise korraldamise lepingu kohustuslikud tingimused on:
  1) õppelaenu andmise tingimused ja kord;
  2) riigitagatise rakendamise tingimused ja kord;
  3) kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt krediidiasutusele tasutava intressimäära vahe tasumise tingimused ja kord;
  4) õppelaenulepingu tüüpvorm;
  5) õppelaenu käenduslepingu tüüpvorm;
  6) krediidiasutuse ja riigi vastastikune informeerimiskohustus;
  7) poolte vastutus.

  (4) Riik tagab laenusaaja õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi (edaspidi riigitagatis).
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on 12 kuu Euribor + kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Intressimäär fikseeritakse igaks järgmiseks intressiperioodiks kaks pangapäeva enne 1. septembrit. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. Intressiperioodiks loetakse 1. september kuni 31. august.

  (6) Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi kommertsintressimäära alusel, kuid mitte rohkem kui viis protsenti aastas. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui viis protsenti aastas, tasub riik krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressimäära vahe summa käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingus sätestatud tingimustel.

§ 17.   Andmete esitamine õppelaenu taotlemiseks

  (1) Õppelaenu taotlemiseks esitab õpilane või üliõpilane krediidiasutusele viimase poolt määratud vormi kohase laenutaotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) isikut tõendav dokument või ametlikult kinnitatud väljavõte selle dokumendi isikuandmetega lehest;
  2) välismaalase puhul dokument, milles on märge pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse kohta, või ametlikult kinnitatud ärakiri või selle puudumisel pädeva asutuse tõend välismaalase Eestis viibimise muu seadusliku aluse kohta;
  3) välisriigis õppiva õpilase või üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal täiskoormusega õppimise ja õppekava nominaalkestuse kohta;
  4) andmed käendajate või hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta või pandiga koormatava Eestis asuva ehitise või selle mõttelise osa kohta;
  5) andmed õppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste või pandieset koormavate õiguste kohta;
  6) muud krediidiasutuse nõutud andmed.

  (2) Krediidiasutus keeldub õppelaenu andmisest, kui õpilane või üliõpilane ei vasta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele, õppelaenul puudub käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud tagatis või kui õpilane või üliõpilane on õppelaenuvõlglane.
[RT I 2006, 48, 359 - jõust. 09.11.2006]

§ 18.   Õppelaenu tagasimaksmine

  (1) Laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis. Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu olemasoleva õppelaenulepingu alusel ning käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 sätestatud ulatuses.

  (2) Laenusaaja kohustub kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma:
  1) kui laenusaaja lõpetas õppe seoses õppekava täitmisega täies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul;
  2) kui laenusaaja lõpetas õpingud muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjusel laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates pooleteisekordse õppeasutuses õpitud aja, kuid mitte lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul.

  (3) Kui laenusaaja on 12 kuu jooksul pärast õppe lõpetamist jätkanud õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, kohustub ta kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul, mis saadakse, kui liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides arvestatud perioodid, kuid mitte pikema kui 20-aastase perioodi jooksul.

  (4) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks või ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni või arst-residendil residentuuri lõpetamiseni vastava tõendatud taotluse saamise hetkest. Riik tasub käesolevas lõikes nimetatud perioodil krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel.

  (5) Isikul, kes enne 2009. aasta 1. juulit on lõpetanud õppe käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus, olnud teenistuses või tööl riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või tööl avalik-õigusliku juriidilise isiku juures vähemalt 12 kuud ning esitanud taotluse õppelaenu põhiosa kustutamiseks, kehtiva õppelaenulepingu koos selle kõikide lisadega ja dokumendi, mis tõendab laenusaaja eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus, on õigus riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele nimetatud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt. Õppelaenu kustutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5¹) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5²) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5³) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5⁴) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5⁵) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5⁶) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5⁷) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (5⁸) Riik ei kustuta õppelaenu või lõpetab õppelaenu kustutamise käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel isikul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 või § 28 lõigetes 9 või 10 sätestatut.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (6) Õppelaenu tagasimaksmise ja kustutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2006, 48, 359 - jõust. 09.11.2006]

§ 19.   Õppelaenu tagamine

  (1) Õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagab vähemalt kahe Eesti kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale.

  (2) Riik tagab õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
[RT I 2006, 48, 359 - jõust. 09.11.2006]

§ 20.   Riigitagatise ulatus

  (1) Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.

  (2) Riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1. juuliks.

  (3) Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.

§ 21.   Riigitagatise rakendumine krediidiasutuse taotlusel

  (1) Kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa omanik (edaspidi pantija) ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses.

  (2) Kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.

  (3) Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja või pantija riigile käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 toodud intressi riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt.

  (4) Laenusaaja või tema käendaja või pantija põhjendatud taotlusel võib riik krediidiasutusele tasutud summa ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud intressi sissenõudmisel leppida laenusaaja, tema käendaja või pantijaga kokku ositi maksmises.

  (5) Kui riigi tagatud õppelaenu väljastamisel või sissenõudmisel ei ole krediidiasutus järginud õppelaenu väljastamisele või sissenõudmisele käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või riigi ja krediidiasutuste vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimusi, on riigil õigus keelduda riigitagatise rakendamisest.

§ 22.   Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumine laenusaaja surma või töövõimetuse korral

  (1) Laenusaaja surma korral lõpevad krediidiasutuse õppelaenulepingust tulenevad nõuded riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuse täitmist nimetatud ulatuses.

  (2) Laenusaaja 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt või tema käendajatelt või pantijatelt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses.

  (3) Laenusaaja surma või 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.

§ 23.   Riigitagatise rakendumine

  (1) Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks esitab krediidiasutus rahandusministrile vastavasisulise kirjaliku taotluse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil krediidiasutus sai teada käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 või § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaoludest.

  (2) Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul lisab krediidiasutus taotlusele järgmised dokumendid:
  1) õppelaenulepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad;
  2) käenduslepingu või pandilepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad;
  3) laenusaajale õppelaenu laekumist kinnitava dokumendi;
  4) krediidiasutuse poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise nõudmist kinnitavate dokumentide ärakirjad;
  5) muud riigitagatise rakendumiseks vajalikud andmed.

  (3) Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul lisab krediidiasutus taotlusele järgmised dokumendid:
  1) õppelaenulepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad;
  2) riigitagatise rakendumise aluseks olevaid asjaolusid tõendavate dokumentide (surmatunnistus, kohtumäärus surnuks tunnistamise kohta, arstliku ekspertiisi otsus jms) ärakirjad;
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
  3) muud riigitagatise rakendumiseks vajalikud andmed.

  (4) Rahandusministril on õigus krediidiasutuselt nõuda ka käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata dokumentide esitamist, kui need võivad tõendada krediidiasutuse nõude aluseks olevaid asjaolusid.

  (5) Kui krediidiasutus on täitnud käesolevas seaduses riigitagatise rakendumiseks esitatud nõuded, makstakse laenusaaja poolt võlgnetav laenusumma krediidiasutusele välja ühe kuu jooksul krediidiasutuse poolt käesolevas paragrahvis sätestatud taotluse ja kõikide nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast arvates.

§ 24.   Riigitagatise korraldamine

  (1) Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 ning § 22 lõikest 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Haridus- ja Teadusministeerium.

  (2) Õppelaenu saamiseks õigustatud ja õppelaenu saanud isikute arvestust peab Haridus- ja Teadusministeerium. Ülikoolid, rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus, edastavad andmed oma õpilaste, üliõpilaste, magistrandide ja doktorantide kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile kaks korda aastas – 1. veebruariks ja 1. oktoobriks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

4. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 25.   Riikliku järelevalve teostaja

  Riiklikku järelevalvet õppetoetusteks eraldatud vahendite sihtotstarbelise ja õiguspärase kasutamise üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi riiklik järelevalveorgan). Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisse eksperte.

§ 26.   Riikliku järelevalveorgani pädevus

  (1) Oma eesmärgi elluviimiseks on riiklikul järelevalveorganil õigus:
  1) tutvuda õppeasutuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha riiklikuks järelevalveks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;
  2) teha ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.

  (2) Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib riiklik järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 27.   Ettekirjutus

  (1) Ettekirjutuses peavad sisalduma:
  1) ettekirjutuse tegemise alused koos viitega vastavatele õigusakti sätetele;
  2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
  3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
  4) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisikute nimed, ametikohad ja allkirjad;
  5) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

  (2) Riiklik järelevalveorgan teeb ettekirjutuse õppeasutuse juhile teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne päeva jooksul selle tegemise päevast arvates.

  (3) Ettekirjutusega mittenõustumisel on õppeasutuse juhil õigus esitada vaie riiklikule järelevalveorganile ühe kuu jooksul ettekirjutuse kättesaamisest arvates.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 28.   Seaduse kohaldamine

  (1) Seaduses õppelaenu kohta sätestatut kohaldatakse õpilastele ja üliõpilastele, kes seaduse jõustumisel ei ole sõlminud õppelaenulepingut riigi tagatud õppelaenu saamiseks või kellel ei ole enam õigust saada riigi tagatud õppelaenu enne seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingu alusel.

  (2) Enne 2003/04. õppeaastat kõrgharidustaseme õppesse vastuvõetud üliõpilaselt nõutakse täiskoormuse nõude asemel statsionaarses õppevormis õppimist.

  (3) Enne 2004/05. õppeaastat kutsekeskhariduse omandamist alustanud õpilaselt nõutakse täiskoormuse nõude asemel päevases õppevormis õppimist.

  (4) 2003. aastal eraldatakse õppeasutustele raha ja õppetoetused makstakse välja üksnes juhul, kui riigieelarvega eraldatakse selleks vahendeid.

  (5) 2003. aasta detsembri eest määratud toetused makstakse välja 2004. aasta jaanuaris.

  (6) Haridus- ja teadusminister kehtestab käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud määruse 2003. aastaks käesoleva seaduse jõustumise hetkeks.

  (7) [Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (8) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud täiendava toetuse fondi suuruse arvutamisel võetakse arvesse ka õppeasutusele vastavaks õppeaastaks esitatud riikliku koolitustellimuse alusel enne 2006. aasta 1. jaanuari moodustatud keskhariduse baasil kutsekeskhariduse koolituskohad.
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]

  (9) Kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud § 18 lõikes 5¹ nimetatud isikule, kellele Sotsiaalkindlustusameti poolt on tehtud õppelaenu osalise kustutamise otsus enne 2009. aasta 1. juulit, jätkatakse õppelaenu kustutamist otsuses sätestatud tingimustel.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (10) Kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud § 18 lõikes 5¹ nimetatud isiku õppelaenu osalise kustutamise taotlust, mis on krediidiasutusele esitatud enne 2009. aasta 1. juulit, menetletakse ja tema õppelaenu kustutatakse taotluse esitamise hetkel kehtinud korras.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

§ 29.   Õppelaenu andmise korraldamise lepingute kehtivus

  (1) Käesoleva seaduse jõustumisel jäävad riigi ja krediidiasutuste vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingud kehtima ja neid kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingute alusel antud riigi tagatud õppelaenude korraldamisele.

  (2) Riigi tagatud õppelaenude andmise korraldamiseks alates käesoleva seaduse jõustumisest viib rahandusminister läbi õppelaenu andjate konkursi arvestusega, et uued õppelaenu andmise korraldamise lepingud käesoleva seaduse alusel riigi tagatud õppelaenude andmiseks oleks võimalik sõlmida hiljemalt 2004. aasta 1. septembril.

§ 30.   Õppelaenulepingute kehtivus

  (1) Isikud, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele, saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute riigi tagatud õppelaenu tagasimaksmata osa kustutatakse kuni 2004. aasta 1. septembrini kehtinud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36¹ lõike 6 alusel, tingimusel et isik vastab õppelaenu kustutamise eeldustele ja esitab taotluse õppelaenu põhiosa kustutamiseks, kehtiva õppelaenulepingu koos selle kõikide lisadega ja dokumendi, mis tõendab laenusaaja eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus, enne 2009. aasta 1. juulit.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

§ 31.   Riigitagatise rakendumine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingute alusel antud õppelaenudele rakendub riigitagatis enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras.

§ 32. – § 39. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 39¹.   Doktoranditoetuse taotlemine, määramine ja maksmine 2005. aastal

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 3 tingimustele vastaval doktorandil on õigus 2005. aastal taotleda doktoranditoetust lisaks septembrile ka veebruaris.

  (2) Doktorandile, kes taotleb doktoranditoetust 2005. aasta veebruaris, määratakse doktoranditoetus viieks õppekuuks (veebruar, märts, aprill, mai ja juuni).

  (3) Õppeasutus otsustab 2005. aasta veebruaris taotluse esitanud doktorandile doktoranditoetuse määramise hiljemalt 2005. aasta 10. märtsiks riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja õppeasutusele eraldatud vahendite piires.

  (4) 2005. aasta veebruaris doktoranditoetust taotlenud isikule makstakse doktoranditoetust käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud korras.

  (5) Doktorandile, kellele on doktoranditoetus määratud enne 2005. aasta 1. jaanuari, makstakse doktoranditoetust doktoranditoetuse määramise hetkel kehtinud tingimustel (sealhulgas suuruses) ja korras kuni määratud doktoranditoetuse makseperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui doktorandile määratakse doktoranditoetus 2005. aasta veebruaris toimunud taotlusvooru tulemusena.

  (6) 2005. aasta septembris doktoranditoetust taotleva doktorandi doktoranditoetuse taotlemine, määramine ja maksmine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras.
[RT I 2004, 89, 615 - jõust. 01.01.2005]

§ 40.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. septembril.

  (2) Käesoleva seaduse §-d 15–24, § 28 lõige 1 ja §-d 29–32 jõustuvad 1. septembril 2004. a.

§ 41.   Enne 2012. aasta 1. jaanuari ülikooli immatrikuleeritud doktorandile doktoranditoetuse taotlemine, määramine ja maksmine

  (1) Enne 2012. aasta 1. jaanuari ülikooli immatrikuleeritud doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust, kui ta:
  1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
  2) õpib avalik-õiguslikus ülikoolis või eraülikoolis (edaspidi ülikool) doktoriõppes täiskoormusega või juhul, kui see on kokku lepitud riikliku koolitustellimuse lepingus, osakoormusega;
  3) õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, kui riikliku koolitustellimuse lepingus ei ole kokku lepitud teisiti;
  4) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
  5) on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant ja õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal.

  (2) Doktoranditoetuse saamiseks taotluse esitanud ja käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimustele vastavate doktorantide kohta koostatakse õppekavati paremusjärjestus atesteerimise tulemustest või esimese aasta doktorantidel sisseastumisnõuete täitmisest lähtudes.

  (3) Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust septembrist alates 12 kalendrikuuks või juhul, kui tema õppekava nominaalkestus lõpeb kalendriaasta kestel, vastavaks arvuks õppekuudeks.

  (4) Õppeasutus otsustab paremusjärjestusest lähtudes taotluse esitanud doktorandile doktoranditoetuse määramise hiljemalt 10. oktoobriks.

  (5) Doktoranditoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal kalendrikuul vastava kalendrikuu eest.

  (6) Doktoranditoetuse maksmise lõpetamise ja tagasinõudmise, doktoranditoetuse suuruse kehtestamise ja doktoranditoetuse fondi ülikoolile eraldamise suhtes kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõiget 1, § 12 ja § 14 lõiget 3.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

¹ Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.04.2004, lk 0077–0123).