HALDUSÕIGUSEnergeetika

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Elektrituruseadus (lühend - ELTS)

Elektrituruseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.03.2014
Avaldamismärge:RT I, 28.06.2012, 25

Elektrituruseadus1

Vastu võetud 11.02.2003
RT I 2003, 25, 153
jõustumine vastavalt §-le 119.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.03.2004RT I 2004, 18, 13115.04.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
08.12.2004RT I 2004, 86, 58301.01.2005, osaliselt 01.05.2005
07.12.2006RT I 2006, 58, 43901.01.2007
15.02.2007RT I 2007, 23, 12001.05.2007, osaliselt 01.01.2009 ja 01.01.2010
22.11.2007RT I 2007, 66, 40801.01.2008
12.11.2008RT I 2008, 51, 28219.12.2008
17.12.2008RT I 2009, 5, 3422.01.2009
18.06.2009RT I 2009, 35, 23206.07.2009, osaliselt 01.07.2014
15.06.2009RT I 2009, 39, 26224.07.2009
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
27.01.2010RT I 2010, 8, 3727.02.2010
28.01.2010RT I 2010, 8, 4027.02.2010, osaliselt 01.04.2010, 01.07.2010 ja 03.03.2011
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
10.06.2010RT I 2010, 41, 24101.08.2010
03.08.2010RT I 2010, 56, 36301.11.2010
23.11.2011RT I, 12.12.2011, 201.01.2012
06.06.2012RT I, 28.06.2012, 108.07.2012, osaliselt 01.07.2012, 01.01.2013, 01.03.2013 ja 01.01.2014

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuses järgitakse koostöö, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet.

  (3) Elektriettevõtja soodustab tarbija tegevust, mille eesmärk on elektrienergiat säästa.

  (4) Käesolevas seaduses käsitletud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2.  Elektrimajanduse arengu kavandamine

  (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab iga viie aasta järel ning esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks elektrimajanduse arengukava, milles sisaldub järgmine teave:
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  1) järgmise kümne aasta elektritarbimise eeldatav maht;
  2) järgmise kümne aasta eeldatav tootmis- ja edastamisvõimsus, mis on vajalik varustuskindluse ning energiaallikate mitmekesisuse ja tõhususe tagamiseks, eeldatava tarbimismahu rahuldamiseks ja keskkonnanõuete täitmiseks;
  3) analüüs, milles käsitletakse rahvusvahelise elektrituru senist arengut ja prognoosi järgmise viie aasta kohta;
  4) järgmise viie aasta kohta analüüs, milles käsitletakse keskkonnanõuete eeldatavat mõju elektrituru arengule;
  5) järgmise kümne aasta kohta andmed ja analüüs, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kavandatavat osakaalu kogutarbimises ning kavandatu saavutamiseks rakendatud abinõusid;
  51) järgmise viie aasta kohta analüüs, milles käsitletakse elektri ja soojuse tõhusa koostootmise riiklikku potentsiaali, võimalikke takistusi ning kavandatu saavutamiseks rakendatavaid abinõusid;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  6) järgmise viie aasta kohta energiaallikate kaupa analüüs, milles käsitletakse energiaallika osakaalu kogutarbimises ja osakaalu eeldatavat muutumist ning selle mõju elektriturule, varustuskindlusele ja keskkonnale;
  7) andmed selle kohta, mis on eelmise arengukava andmetega võrreldes muutunud;
  8) eelmise perioodi arengukava prognooside ja kujunenud olukorra võrdlus;
  9) käesoleva seaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktide kohaldamise analüüs;
  10) elektrivarustuse seisukohalt muude oluliste küsimuste analüüs.

  (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõudel esitavad süsteemihaldur ja elektriettevõtjad ministeeriumile elektrimajanduse arengukava koostamiseks vajalikku teavet, mis ei sisalda ettevõtja ärisaladust, kui teabe esitamine on kooskõlas käesolevas seaduses ettenähtud kohustusega hoida teabesaladust.

  (3) Vabariigi Valitsus kinnitab elektrimajanduse arengukava ning selle põhimõtteid arvestades otsustab uute õigusaktide eelnõude või kehtivate õigusaktide muutmise eelnõude väljatöötamise või käesolevas seaduses ettenähtud eesmärkide täitmiseks muude abinõude rakendamise.

§ 3.  Terminid
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  1) avariireservelektrijaam – elektrijaam, milles toodetakse elektrienergiat süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  11) avatud tarne – turuosalisele kogu temale vajaliku elektrienergia müümine või turuosalisele tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse müümine või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmine;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  2) bilansienergia – elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel;
  3) bilanss – turuosalise poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia koguse ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia koguse tasakaal;
  4) bilansi selgitamine – bilansi kindlaksmääramine viisil, mis võimaldab igal kauplemisperioodil koostada turuosalise bilansi ja selgitada avatud tarne suuruse ning bilansist kõrvalekaldumise korral koostada selle kohta aruande;
  5) bilansivastutus – turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus;
  6) bilansileping – süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt igal kauplemisperioodil bilansi tagamiseks vajaliku koguse bilansienergiat;
  7) edastamine – elektrienergia transport võrgus;
  71) elektribörs – organiseeritud turg elektrienergiaga kauplemiseks sama või järgmise päeva või tunnisiseste tarnetega;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  8) elektrijaam – elektrienergia tootmise ühest või mitmest tootmisseadmest koosnev talitluskogum koos selle juurde kuuluvate abiseadmete ja rajatistega;
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]
  81) elektrijaama omatarve – elektrienergia, mis on tarvilik elektrijaama ja tema juurde kuuluvate vajalike seadmete kogumi, sealhulgas elektri- ja valgustusvõrgu, juhtimis-, kaitse- ja seiresüsteemide, akumulaatorseadmete, avariitoiteallikate, pumpade, ventilaatorite, transportööride, kütuse laadimise ja ettevalmistamise seadmete elektrimootorite ning elektrikütte tõrgeteta talitluseks;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  9) elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum;
  91) import – elektrienergia sissevedu väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda või Šveitsi Konföderatsiooni eesmärgiga müüa või tarbida elektrienergiat Eestis;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  10) jaotamine – elektrienergia edastamine jaotusvõrgu kaudu;
  11) jaotusvõrk – võrk, mis ei ole põhivõrk;
  12) kauglugemisseade – mõõteseade, mis kauplemisperioodide kaupa salvestab elektrienergia koguste andmed ning võimaldab neid automaatselt edastada mõõteseadme juurde minemata;
  13) kauplemisperiood – võrgueeskirjas ettenähtud ajavahemik, mille lõikes on turuosaline kohustatud tagama oma bilansi;
  14) liin – võrgu kindlaid punkte ühendav võrguosa;
  15) liitumispunkt – turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga;
  151) mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse elektripaigaldist läbivat elektrienergiat;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  16) mõõteseade – elektrienergia arvesti ning selle juurde kuuluvad mõõtetrafod ja tariifilülitusseadmed;
  17) määratud tarne – turuosalisele temaga kauplemisperioodiks kokkulepitud sellise elektrienergiakoguse müümine, millest on bilansihaldurile ette teatatud käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas sätestatud korras;
  18) müük – elektrienergia tasu eest või tasuta üleandmine teisele isikule;
  19) netovõimsus – tootmisseadme poolt võrku antava võimsuse ülemmäär;
  191) netovõimsuse kasutatavus – valmisolek anda elektriline netovõimsus võrku 24 tunni jooksul süsteemihalduri asjakohase korralduse tegemisest alates;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  20) otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses tootja või tarbija elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või ühele tarbijale;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  21) põhivõrk – vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse majandusüksuse;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  22) reguleerimisvõimsus – süsteemihalduri sõlmitud lepingu alusel ostetav võimsus, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega;
  23) süsteem – elektrienergia tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega;
  231) tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  24) tootmine – elektrienergia tootmine. Tootmiseks käesoleva seaduse tähenduses ei ole elektrienergia tootmine süsteemiga ühendamata tootmisseadmetega, mille netovõimsus kokku ei ületa 100 kW;
  241) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  25) tootmisseade – elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis;
  26) transiit – elektrienergia edastamine sellise lepingu alusel, mille pooled ei tarbi ega tooda edastatavat elektrienergiat Eestis;
  261) tõhus koostootmine – elektrienergia tootmine elektri- ja soojusenergia koostootmise režiimil, lähtuvalt soojusenergia nõudlusest ja tagades energiasäästu vastavalt tõhusa koostootmise nõuetele;
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]
  27) valitsev mõju – valitsev mõju ettevõtja üle konkurentsiseaduse tähenduses;
  28) varustuskindlus – süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus;
  281) vedel biokütus – elektrienergia tootmiseks kasutatav biomassist saadud vedelkütus;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  29) võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini;
  30) võrgueeskiri – käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud õigusakt;
  31) võrguteenus – käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud teenus;
  32) võrguühendus – elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel;
  33) võrguga ühendamine – uue võrguühenduse loomine või olemasoleva võrguühenduse tarbimistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmine või varustuskindluse suurendamine;
  34) võrguühenduse kasutamine – võrguteenuste kasutamine võrguühenduse kaudu;
  35) ülekandmine – elektrienergia edastamine põhivõrgu kaudu.

§ 4.  Varustuskindluse tagamine

  (1) Vabariigi Valitsus võib kindla tähtaja jooksul rakendada kõigi turuosaliste suhtes varustuskindluse tagamise abinõusid, kui ilmneb:
  1) varustuskindlust ohustav tegur;
  2) primaarenergiaallikate vähesus;
  3) oht inimeste elule või tervisele või võrgu või muu elektripaigaldise säilimisele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõusid võib rakendada käesoleva seaduse 3.–7. peatüki sätteid järgimata, kui see on varustuskindluse tagamiseks hädavajalik.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kehtestab Vabariigi Valitsus abinõude rakendamisest tingitud kulutuste arvutamise alused, kulutusi hüvitama kohustatud isikute ja hüvitist saama õigustatud isikute nimekirjad ning kulutuste hüvitamise ulatuse ja korra.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib rakendada muu hulgas järgmisi abinõusid:
  1) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  2) kohustada soetama ja hoidma tootmiseks vajalike primaarenergiaallikate varusid;
  3) peatada tootjale või muule turuosalisele käesoleva seadusega antud õigused või piirata neid;
  4) piirata teatavate turuosaliste elektrivarustust või katkestada see;
  5) piirata või muuta võrguteenuste osutamise kohustust.

  (41) Konkurentsiamet võib kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste, energiasalvestusseadmete või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete loomiseks, kui käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruande põhjal on süsteemi tootmisseadmete võimsuse varu väiksem tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalikust võrgueeskirjas sätestatud varust või kui see on vajalik keskkonnakaitse huvides uute tehnoloogiate edendamiseks.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud konkursi korraldamisel järgib süsteemihaldur järgmisi nõudeid:
  1) konkursi tingimustes esitatakse tootmisseadme ehituse rahastamise üksikasjalik ja mittediskrimineeriv kava;
  2) konkursi tingimused avaldatakse süsteemihalduri veebilehel eesti ja inglise keeles;
  3) konkursi tingimused peavad sisaldama lepingutingimuste ning kõikide pakkujate suhtes kohustusliku protseduuri üksikasjalikku kirjeldust ning ammendavat loendit kriteeriumidest, mida pakkumiste valimisel ja lepingu sõlmimisel arvesse võetakse, sealhulgas andmeid pakkumisega seotud soodustuste kohta;
  4) konkursil võivad osaleda ka olemasolevad tootjad pikaajalise garantiiga elektritarnepakkumistega;
  5) konkursi üksikasjalikud andmed avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas vähemalt kuus kuud enne pakkumiste esitamise tähtpäeva;
  6) pakkumistes sisalduva teabe konfidentsiaalsus peab olema tagatud.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (5) Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi alusel rakendatud abinõud viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

2. peatükk TURUOSALISED 

1. jagu Turuosaliste liigid 

§ 5.  Turuosalised

  Turuosalised on elektriettevõtja, tarbija, bilansihaldur ja elektribörsi korraldaja.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

§ 6.  Elektriettevõtjad

  Elektriettevõtjad on tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja.

§ 7.  Tootja

  (1) Tootja on elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil.

  (2) Väiketootja on tootja, kelle Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsus koos temaga ühte kontserni kuuluvate teiste tootjate Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsusega kokku ei ületa 10 MW.

  (3) Koostootja on isik, kes toodab elektrienergiat tõhusa koostootmise režiimil. Tõhusa koostootmise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ (ELT L 052, 21.02.2004, lk 50–60) lisas 3 esitatud metoodikast.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

§ 8.  Võrguettevõtja

  (1) Võrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu.

  (2) Põhivõrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu.

  (3) Jaotusvõrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu.

§ 9.  Liinivaldaja

  Liinivaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 10.  Müüja

  Müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja.

§ 11.  Bilansihaldur

  Bilansihaldur on isik, kes on oma bilansi tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

§ 111.  Elektribörsi korraldaja

  (1) Elektribörsi korraldaja on isik, kes tagab süsteemihalduriga sõlmitud lepingu alusel elektribörsi toimimise ja seal elektrienergiaga kauplemise võimaluse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmib süsteemihaldur isikuga, kellel on rahvusvahelise elektribörsi korraldamise kogemus ning kelle korraldatud elektribörsi aastane käive on vähemalt 50 TWh järgmise päeva ja vähemalt 0,5 TWh sama päeva tarnetega kaupleval elektribörsil.

  (3) Elektribörsi korraldaja kehtestab elektribörsi korra- ja õiguspärase tegevuse tagamiseks elektribörsi reglemendi ning avaldab selle oma veebilehel hiljemalt kaks kuud enne elektribörsi tegevuse alustamise kuupäeva.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

§ 112.  Elektribörsil kaupleja

  (1) Elektribörsil kaupleja on turuosaline, kellele elektribörsi korraldaja on andnud õiguse elektribörsil kaubelda, sõlmides temaga asjakohase lepingu.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (2) Elektribörsil kauplejaks võib olla Eesti turuosaline ja välisriigi turuosaline, kelle süsteemihalduril on Eesti süsteemihalduriga sõlmitud kokkulepe, mis tagab turuosalise elektrienergia tarned.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 12.  Tarbija

  (1) Tarbija on elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik.

  (11) Kodutarbija on tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (12) Äritarbija on tarbija, kes ei ole kodutarbija.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (13) Väiketarbija on kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Elektrienergiat ostev isik on käesoleva seaduse tähenduses tarbija üksnes oma tarbeks kasutatava elektrienergia osas.

  (3) Tarbijaks ei peeta isikut, kes kasutab elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergiat.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 13.  Vabatarbija
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 14.  Vabatarbija õiguste kasutamine
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

2. jagu Elektriettevõtjatele esitatavad nõuded 

§ 15.  Nõuded tegutsemisvormile ja kapitalile

  (1) Elektriettevõtja on äriregistrisse kantud või asutamisel olev aktsiaselts või osaühing.

  (2) Võrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja aktsia- või osakapital on vähemalt 127 800 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Tootja ja müüja aktsia- või osakapital on vähemalt 31 950 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata otseliini kasutavale liinivaldajale.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata tootjale ja müüjale, kes toodab ja müüb temale kuuluvate kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata:
  1) isikule, kes väljaspool põhitegevust müüb ja edastab elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad;
  2) mittetulundusühingule, kes müüb ja edastab elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 16.  Tegevusalade eristamine

  (1) Kui elektriettevõtjal ei ole käesoleva seadusega keelatud samal ajal tegutseda mitmel elektrienergiaga seotud või muul tegevusalal, peab ta raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta ning samuti erinevate käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud elektrienergiaga seotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad.

  (2) Põhivõrguettevõtja ja see jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem kui 100 000, ei või elektrienergiat toota ega müüa.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 ei ole vastuolus, et:
  1) põhivõrguettevõtja täidab käesoleva seaduse 3. ja 4. peatükis käsitletud kohustusi;
  11) põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus või kui see on vajalik avariireservelektrijaama perioodiliseks katsetamiseks;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  2) võrguettevõtja toodab elektrienergiat ainult võrgukadude korvamiseks;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  3) võrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluvad teised ettevõtjad tegutsevad ka muudel tegevusaladel.
  4) [kehtetu - RT I 2004, 86, 583 - jõust. 01.01.2005]
  5) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Põhivõrguettevõtja ei või samal ajal olla jaotusvõrguettevõtja ega kuuluda ühte kontserni ettevõtjaga, kes tegutseb elektrienergia tootmise või müügiga seotud tegevusaladel.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 01.07.2010]

  (5) Jaotusvõrguettevõtja kaubamärk peab temaga ühte kontserni kuuluva elektrienergia tootmise või müügiga tegeleva ettevõtja kaubamärgist selgelt eristuma, kui jaotusvõrguettevõtja võrguga ühendatud tarbijate arv on 100 000 või suurem.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 17.  Aruandlus ja auditeerimine

  (1) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada elektriettevõtja raamatupidamise ja aruannete avalikustamise suhtes kohaldatavaid põhjendatud lisanõudeid, et tagada elektrienergiaga seotud tegevuse tulude ja kulude ning samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate vaheliste tehingute selge kajastamine.

  (2) Elektriettevõtja lisab majandusaasta aruandele selgituse kulude jaotamise põhimõtete kohta temaga ühte kontserni kuuluvate elektriettevõtjate suhtes. Nimetatud põhimõtteid võib elektriettevõtja muuta erandlikel asjaoludel. Muudatusi ja nende tegemise põhjusi kirjeldatakse majandusaasta aruandes.

  (3) Elektriettevõtja esitab majandusaasta aruande lisadena raamatupidamisbilansi ja kasumiaruande tegevusalade kaupa.

  (31) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Elektriettevõtja korraldab oma tegevuse auditeerimise. Auditeerimistulemusi käsitlevas otsuses esitab audiitor lisaks muudele andmetele arvamuse selle kohta, kas elektriettevõtja majandusaasta aruanne ja selle lisad on käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega kooskõlas.

§ 18.  Jaotusvõrguettevõtja juhtimine
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (1) Jaotusvõrguettevõtja juhatuse liige ei või samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja juhatuse liige või muul viisil otse või kaudselt vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld kehtib ka selle elektriettevõtja kohta, kes jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni ei kuulu, kuid kellel on jaotusvõrguettevõtja üle või kelle üle on jaotusvõrguettevõtjal muul viisil valitsev mõju.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetega 1 ja 2 ei ole vastuolus jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikme õigus samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja nõukogu või lõikes 2 nimetatud elektriettevõtja nõukogu liige.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (4) Jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikmele makstav tasu või temale ettenähtud muu hüve ei või sõltuda teise elektriettevõtja majandustegevuse edukusest või selle isiku majandustegevuse edukusest, kellel on selle elektriettevõtja üle valitsev mõju.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (5) Jaotusvõrguettevõtjal peab olema õigus otsustada võrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajaliku vara kasutamise üle, takistamata seejuures emaettevõtja õigust teostada majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet tütarettevõtja üle.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (6) Jaotusvõrguettevõtja töötab välja ja viib ellu kava, milles nähakse ette teiste elektriettevõtjate ja tarbijate võrdse kohtlemise abinõud ning nende rakendamiseks jaotusvõrguettevõtja töötajatele pandavad kohustused. Jaotusvõrguettevõtja esitab kava Konkurentsiametile.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kava koostab ja selle täitmist kontrollib ning koostab kava täitmiseks rakendatud abinõusid käsitleva aastaaruande jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikme määratud ja tema otsealluvuses olev töötaja, kes on kava koostamisel sõltumatu ning kellel on juurdepääs kõigile oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja andmetele.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (8) Jaotusvõrguettevõtja esitab aastaaruande Konkurentsiametile ja teatab aruandega tutvumise võimalustest oma veebilehel.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 181.  Põhivõrguettevõtja juhtimine

  (1) Põhivõrguettevõtjat otseselt või kaudselt kontrolliv isik ei või otseselt ega kaudselt kontrollida elektrienergiat või maagaasi tootvat või müüvat ettevõtjat ega teostada tema suhtes muid õigusi. Elektrienergiat tootvat või müüvat ettevõtjat otseselt või kaudselt kontrolliv isik ei või otseselt ega kaudselt kontrollida põhivõrguettevõtjat või maagaasi ülekandeteenust osutavat ettevõtjat ega teostada tema suhtes muid õigusi.

  (2) Käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 ja §-s 941 tähendab kontroll õigust või lepingut, mis annab võimaluse ettevõtjat oluliselt mõjutada omandiõiguse või õiguse tõttu osaliselt või täielikult kasutada ettevõtja vara või mis võimaldab mõjutada ettevõtja organite koosseisu, nende hääletamist või nende otsuseid.

  (3) Isik, kes määrab elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse liikmeid, ei või määrata põhivõrguettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid. Isik, kes määrab põhivõrguettevõtja nõukogu või juhatuse liikmeid, ei või määrata elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid.

  (4) Põhivõrguettevõtja nõukogu või juhatuse liige ei tohi olla elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liige.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isik on riik, ei või põhivõrguettevõtjat kontrollida sama valitsusasutus, kes kontrollib elektrienergiat tootvat või müüvat ettevõtjat.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 19.  Teavitamise kohustus

  (1) Isik edastab Konkurentsiametile kirjaliku teate selle kohta, et ta on:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) omandanud võrgu või saanud selle enda kasutusse;
  2) alustanud üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadme ehitamist või omandanud üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadme või saanud selle otsesesse valdusse;
  3) omandanud otseliini või riigipiiri ületava alalisvooluliini või saanud selle enda kasutusse;
  4) omandanud võrguettevõtja või liinivaldaja või kokku üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdava tootja aktsiad või osad, mille tulemusena on tal äriühingu aktsionäride või osanike üldkoosolekul vähemalt 50 protsenti aktsiate või osadega määratud häältest või ta on omandanud muul viisil valitseva mõju võrguettevõtja või liinivaldaja või kokku üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdava tootja üle.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade edastatakse omandamise või otsesesse valdusse või kasutusse saamise aluseks oleva lepingu sõlmimisest alates 10 päeva jooksul. Kui lõikes l nimetatud ese on omandatud või otsesesse valdusse või kasutusse saadud enne lepingu sõlmimist või ilma lepinguta, edastatakse teade sel viisil omandamisest või otsesesse valdusse või kasutusse saamisest alates 10 päeva jooksul. Teates esitatakse järgmine teave:
  1) võrgu, liini või tootmisseadme asukoht ja iseloomustus, sealhulgas tootmisseadme netovõimsus ja kasutatavad energiaallikad;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud võrguettevõtja, liinivaldaja või tootja nimi ja äriregistrikood;
  3) võrgu, liini või tootmisseadme omandaja või enda kasutusse või otsesesse valdusse saaja või valitseva mõju või aktsiate või osade omandaja nimi ja isikukood või äriregistrikood ning kontaktandmed;
  4) võrgu, liini või tootmisseadme omandamise või enda kasutusse või otsesesse valdusse saamise või valitseva mõju või aktsiate või osade omandamise õiguslik alus ja sellega seotud olulised andmed;
  5) majandustegevuse prognoosi olulised muutused.

  (3) Konkurentsiametile tehakse viivitamata teatavaks niisuguse tegevuse alustamine või lõpetamine, milleks on käesoleva seaduse kohaselt vaja tegevusluba.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Põhivõrguettevõtja edastab Konkurentsiametile teate iga kavandatava tehingu kohta, mille puhul võib tekkida vajadus selgitada, kas põhivõrguettevõtja vastab käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele. Põhivõrguettevõtja teatab viivitamata Konkurentsiametile ka need asjaolud, mis võimaldavad Euroopa Liidu välise riigi (edaspidi kolmas riik) kodanikul või seal asutatud ja registreeritud juriidilisel isikul omandada kontrolli põhivõrguettevõtja üle.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 20.  Bilansihalduri garantiid

  (1) Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile võrgueeskirjas ettenähtud nõuete kohased pangagarantiid, mis tagavad, et ta täidab süsteemihalduri ees oma kohustused tingimusteta. Nimetatud garantiid on püsi- ja muutgarantii.

  (2) Bilansihaldur esitab püsigarantii summas, mille suurus nähakse ette võrgueeskirjas.

  (3) Bilansihaldur esitab muutgarantii, mille suuruseks on muutgarantii esitamisele või muutgarantii muutmise otsustamisele eelnenud poolteisekordsel bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks oleval võrgueeskirjas sätestatud perioodil (edaspidi arvestusperiood) bilansihalduri poolt ostetud bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa, millest on lahutatud samal ajavahemikul bilansihaldurilt ostetud bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa.

  (4) Kui muutgarantii summat ei ole võimalik määrata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil, määrab süsteemihaldur muutgarantii suuruse, lähtudes poolteisekordsel arvestusperioodil bilansihalduri poolt eeldatavasti ostetava bilansienergia eest maksmisele kuuluvast summast, millest on lahutatud samal ajavahemikul bilansihaldurilt eeldatavalt ostetava bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa, ning võttes arvesse bilansihalduri majanduslikku usaldusväärsust.

  (5) Süsteemihaldur määrab bilansihalduri poolt esitatava muutgarantii summa ja vajaduse korral muudab seda, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetest 2–4 ja 6.

  (6) Bilansihalduri nõudel vähendab süsteemihaldur muutgarantii summat, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 kohaselt määratav summa oleks vähendamise hetkel oluliselt väiksem bilansihaldurile viimati määratud muutgarantii summast. Süsteemihaldur suurendab muutgarantii summat, kui lõike 3 või 4 kohaselt määratav summa oleks suurendamise hetkel oluliselt suurem bilansihaldurile viimati määratud muutgarantii summast.

  (7) Bilansihaldur hoiab püsigarantii ja muutgarantii kehtivana selle summa ulatuses, mis on ette nähtud võrgueeskirjas või mille on süsteemihaldur määranud käesoleva seaduse alusel.

  (8) Püsigarantii ja muutgarantii esitamise ning garantii suuruse määramise ja muutmise üksikasjalikud tingimused nähakse ette võrgueeskirjas.

§ 21.  Bilansihaldurile kohaldatavad muud nõuded

  (1) Bilansihalduril peavad olema võrgueeskirjas kehtestatud nõuete kohased sidevahendid.

  (2) Bilansihaldur sõlmib süsteemihalduriga bilansilepingu.

§ 211.  Elutähtsa teenuse osutaja

  Elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punkti 1 mõistes on:
  1) tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW;
  2) liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW;
  3) põhivõrguettevõtja;
  4) jaotusvõrguettevõtja, kes osutab võrguteenust 10 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

§ 212.  Nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks

  (1) Tootja, kes on käesoleva seaduse § 211 punkti 1 tähenduses elutähtsa teenuse osutaja, peab tagama teenuse toimepidevuseks vajaliku päästetöö tegemise oma territooriumil ja selleks vajaliku päästeüksuse olemasolu.

  (2) Vajalik päästetöö käesoleva seaduse tähenduses on päästesündmuse toimumisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud päästetegevused tootja territooriumil kuni päästeasutuse saabumiseni.

  (3) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päästetööd tegevale päästeüksusele ja koostöö korra päästeasutusega kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 12.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

3. jagu Tegevusluba 

§ 22.  Tegevusluba

  (1) Tegevusluba on nõutav:
  1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;
  2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud juhul, kui tootja toodab kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil või kui toodetakse käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punkti 11 või punkti 2 kohaselt;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks;
  4) põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks;
  5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks;
  6) otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks;
  61) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  7) elektrienergia müügiks.
  8) [kehtetu - RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks ei ole tegevusluba nõutav, kui võrguteenust osutatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuseks ei ole tegevusluba nõutav, kui:
  1) elektrienergiat müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 kohaselt;
  11) elektrienergiat müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 2 kohaselt;
  2) kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat müüb selle tootja;
  3) tootja müüb tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat teisele elektriettevõtjale või tootjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale või elektribörsil.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (3) Tegevusluba on Konkurentsiameti otsusega isikule antav õigus tegutseda ühel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusalal koos selle õiguse teostamiseks vastavuses käesoleva seadusega määratud tegevusloa tingimustega. Isikul võib olla mitu tegevusluba tegutsemiseks mitmel lõikes 1 nimetatud tegevusalal, kui samaaegselt mitmel tegevusalal tegutsemine ei ole käesoleva seadusega keelatud.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Tegevusluba on omaja õigus vastavaks tegevuseks. Tegevusluba ei saa üle anda teisele isikule.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevuseks antud tegevusluba annab selle omajale õiguse taotleda ehitusluba üksnes tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas vastavalt kas jaotus- või põhivõrgu ehitamiseks ja kasutada selles teeninduspiirkonnas võrku võrguteenuse osutamiseks.

  (6) Tuumaenergiat kasutava tootmisseadme võib ehitada ja selle abil elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel.

§ 23.  Tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa saamiseks esitab isik (edaspidi taotleja) Konkurentsiametile taotluse, milles on taotleja kohta järgmised andmed:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) nimi;
  2) asukoha aadress ja tegevuskoht;
  3) sidevahendite numbrid;
  4) äriregistri kood, välja arvatud asutamisel oleva taotleja puhul;
  5) käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud selle tegevuse nimetus ja võimalikult täpne kirjeldus, milleks taotletakse tegevusluba.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse:
  1) asutamisel oleva äriühingu puhul asutamislepingu või asutamisotsuse kinnitatud koopia;
  2) dokument, milles esitatud andmed kinnitavad, et taotleja ja taotletava tegevuse kohta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuded on täidetud.

  (3) Taotleja peab tõendama taotlejale ja taotletavale tegevusele käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud kõigi nõuete täitmist, kui seda nõuab Konkurentsiamet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Konkurentsiametil on õigus nõuda taotlejalt või riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt lisaandmeid, kui seda on vaja taotluse kohta otsuse tegemiseks või taotleja esitatud andmete kontrollimiseks või tema kohta käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuete täitmise selgitamiseks või taotletud tegevuse kohta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud kohustuse täitmise võime selgitamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 24.  Tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks tegevusloa taotlemine

  Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks, esitab ta lisaks § 23 lõikes 1 loetletud andmetele:
  1) tootmisseadme tehnilised näitajad;
  2) tootmisseadme ning asjaomaste hoonete ja rajatiste edaspidist saatust käsitlevad andmed;
  3) tootmisseadme käitamise lõpetamise aja.

§ 25.  Elektrienergia tootmiseks tegevusloa taotlemine

  Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks, esitab ta lisaks § 23 lõikes 1 loetletud andmetele:
  1) tootmisseadme tehnilised näitajad ning seadmete energiatõhususe ja töökindluse andmed;
  2) tootmisseadme asukoha loodusolude ja muude tähtsate tegurite kirjelduse.

§ 26.  Võrguteenuste osutamiseks tegevusloa taotlemine

  (1) Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks, esitab ta peale § 23 lõikes 1 loetletud andmete ka §-le 62 vastava teeninduspiirkonna määratluse ja skemaatilise plaani.

  (2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba isikule:
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]
  1) kelle organisatsioon on taotletava tegevuse ulatuse ja laadiga kooskõlas;
  2) kellel on piisav arv vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid;
  3) kelle töötajate hulgas on elektriohutusseaduses nimetatud elektritööde juhtimiseks pädevustunnistuse saanud isik ja käidukorraldaja;
  4) kellel on sellel tegevusalal tegutsemiseks majanduslikud eeldused;
  5) kellel on muud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

  (3) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba juhul, kui see ei ole vastuolus §-ga 60 ning taotluses nimetatud piirkond sobib elektrienergia jaotamiseks.

  (31) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba isikule, kes omab põhivõrku, vastab käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele ning täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusi.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (4) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba ainult ühele võrguettevõtjale.

§ 261.  Põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamine

  (1) Konkurentsiamet hindab põhivõrguettevõtja vastavust käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele, järgides käesolevat paragrahvi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009, mis käsitleb piiriüleses elektrikaubanduses võrkudele juurdepääsu tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), artiklit 3.

  (2) Konkurentsiamet algatab põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise, kui isik taotleb käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusluba.

  (3) Konkurentsiamet valmistab ette nõuetekohasuse hindamise otsuse eelnõu nelja kuu jooksul tegevusloa taotluse saamisest arvates ning edastab selle koos asjakohase teabega viivitamata Euroopa Komisjonile arvamuse saamiseks.

  (4) Konkurentsiamet teeb nõuetekohasuse hindamise kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast Euroopa Komisjoni arvamuse saamist või pärast nelja kuu möödumist arvamuse taotlemisest. Otsust tehes arvestab Konkurentsiamet võimalikult suurel määral Euroopa Komisjoni arvamusega.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 27.  Liini kaudu elektrienergia edastamiseks tegevusloa taotlemine

  (1) Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuseks, esitab ta lisaks § 23 lõikes 1 loetletud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  1) liini suurima lubatud talitluspinge, liini pikkuse ning liini muud põhilised tehnilised näitajad;
  2) liini paiknemise plaani;
  3) liini geograafilised koordinaadid;
  4) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul ka dokumendi, mis tõendab § 61 lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

  (2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba juhul, kui see ei ole vastuolus §-des 60 ja 61 sätestatuga.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 28.  [Kehtetu - RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

§ 29.  Tegevusloa andmise otsustamine

  (1) Konkurentsiamet teeb tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse käesoleva seaduse kohaselt esitatud taotluse ja tema nõudel esitatud lisaandmete alusel, lähtudes võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest ning käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–7 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse 60 päeva jooksul ning punktis 4 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsus 10 kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest arvates.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (3) Enne tegevusloa andmisest keeldumise otsustamist edastab Konkurentsiamet taotlejale sellekohase teate, milles nimetab keeldumise põhjused ja annab mõistliku tähtaja tegevusloa andmist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest alates.

  (5) Konkurentsiamet kannab käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud andmed majandustegevuse registrisse (edaspidi register) asjakohase otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul. Andmed jaotusvõrgu teeninduspiirkonna paiknemise kohta võib esitada lühikirjeldusena. Andmete avaldamisele kohaldatakse majandustegevuse registri seadust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Kui Konkurentsiamet keeldub käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks tegevusluba andmast, edastab ta selle kohta teate Euroopa Komisjonile. Teates märgitakse tegevusloa andmisest keeldumise põhjused.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Tegevusloa eest ja tegevusloa omaja algatusel tegevusloa tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud korras ja määras.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

§ 30.  Tegevusloa andmisest keeldumine

  (1) Konkurentsiamet keeldub tegevusluba andmast, kui:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) taotleja jätab käesoleva seaduse alusel nõutavad andmed esitamata või esitab eksitavaid andmeid või valeandmeid või võltsitud dokumente;
  2) taotlejal puuduvad taotluses nimetatud tegevuseks majanduslikud ja organisatsioonilised eeldused või ta ei vasta taotlejale ja elektriettevõtjale käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele muul põhjusel;
  3) taotluses nimetatud tegevus ei ole kooskõlas käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetega;
  4) on alust arvata, et taotleja ei ole suuteline täitma õigusaktis ettenähtud kohustusi või tegevusloa tingimusi;
  5) tegevusloa andmine võib ohustada varustuskindlust;
  6) tegevusloa andmine on vastuolus käesolevas seaduses nimetatud eesmärkidega;
  7) tegevusloa andmine võib kahjustada teiste tegevusloa alusel tegutsevate elektriettevõtjate seadusega kaitstud õigusi või huve;
  8) taotlejale või isikule, kellel on taotleja üle valitsev mõju, varem käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba on kolme aasta jooksul enne uue tegevusloa saamiseks taotluse esitamist tunnistatud kehtetuks muul kui käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud alusel;
  9) tegevusloa andmine on käesoleva seadusega vastuolus muul põhjusel;
  10) taotlejal on riigilõiv tasumata.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjustele keeldutakse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 5 või 6 nimetatud tegevuseks tegevusluba andmast, kui:
  1) tegevus võib ohustada varustuskindlust või takistada võrguettevõtjal täita talle seadusega pandud kohustusi;
  2) kavandatavat otseliini või riigipiiri ületavat liini ei ole elektrienergia edastamiseks vaja;
  3) kavandatav riigipiiri ületav liin ei ole süsteemi arengu seisukohalt õigustatud.

  (3) [Kehtetu - RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevusloa andmisest keeldumise aluseks olevat asjaolu on võimalik kõrvaldada, annab Konkurentsiamet tegevusloa taotlejale selleks mõistliku pikkusega tähtaja.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 31.  Tegevusloa kehtivus

  (1) Tegevusluba hakkab kehtima tegevusloa andmise otsuse tegemise päevale järgnevast päevast. Asutamisel olevale taotlejale antav tegevusluba hakkab kehtima taotleja äriregistrisse kandmise päevast või tegevusloa andmise otsuse tegemise päevale järgnevast päevast sõltuvalt sellest, kumb neist on hilisem.

  (2) Tegevusloa kehtivus lõpeb, kui:
  1) möödub loa kehtivusaeg ja enne seda ei ole käesoleva seaduse kohaselt esitatud taotlust kehtivusaja pikendamiseks;
  2) möödub loa kehtivusaeg ja käesoleva seaduse kohaselt enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitatud taotlus kehtivusaja pikendamiseks jääb rahuldamata;
  3) tegevusluba tunnistatakse kehtetuks;
  4) tegevusloa omaja lõpetatakse.

  (3) Tegevusloa kehtivus ei lõpe elektriettevõtja ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel.

  (4) Ühinemise korral jääb ühendatavale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima ühendava ühingu tegevusloana. Ühinemisel uue äriühingu asutamisega jääb ühinevale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima asutatava äriühingu tegevusloana.

  (5) Kui jagunemisel eraldumise teel soovib jagunev ühing talle käesoleva seaduse alusel antud tegevusloas nimetatud tegevust jätkata, peab ta vajaduse korral taotlema tegevusloa tingimuste muutmist. Omandav ühing peab taotlema olemasoleva tegevusloa tingimuste muutmist või uut tegevusluba.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (6) Ümberkujundamise korral jääb ümberkujundatavale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima uue ühingu tegevusloana.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 nimetatud juhtudel teeb Konkurentsiamet tegevusloa andmete ja tingimuste muutmise otsuse, kui seda taotleb loa alusel tegutsenud või tegutsema hakkav äriühing. Konkurentsiamet võib nimetatud otsuse teha ka oma algatusel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetega 4–6 ei ole vastuolus Konkurentsiameti õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks käesolevas seaduses ettenähtud alustel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 32.  Tegevusloa andmed ja tegevusloa tingimused

  (1) Tegevusloa andmise otsuses esitatakse:
  1) tegevusloa andmise aeg ja tähtajalise tegevusloa puhul ka tegevusloa kehtivusaeg;
  2) tegevusloa saaja nimi ja äriregistrikood;
  3) tegevusloa saaja asukoha aadress ja kontaktandmed;
  4) käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud tegevusala, milleks on tegevusluba antud;
  5) tegevusloa tingimused.

  (2) Tegevusloa tingimused kehtestab Konkurentsiamet ja neid tingimusi käsitatakse tegevusloa osana. Tegevusluba omav isik täidab tegevusloa tingimusi tegevusloa kehtivuse ajal ning käesolevas seaduses või nimetatud tingimustes ettenähtud juhtudel ja ulatuses ka pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist. Tegevusloa tingimuste kehtestamisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõikeid 3–11.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud tegevuseks antava tegevusloa tingimusi kehtestades arvestatakse avalikku huvi ja vajadust kaitsta üksikisiku õigusi.

  (4) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise otsuses esitatakse:
  1) tootmisseadme maksimaalne lubatud netovõimsus ja muud olulised tehnilised ning keskkonnaalased näitajad;
  2) tootmisseadme asukoha andmed;
  3) tootmisseadme käitamiseks kasutatava energiaallika või energiaallikate andmed;
  4) tootmisseadme käitamise lõpetamise korral andmed tootmisseadme ja asjaomaste hoonete ja rajatiste edasise saatuse kohta ning tootmisseadme käitamise lõpetamise suhtes kohaldatavate muude nõuete loetelu;
  5) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral andmed selle kohta, kas tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  6) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral nende nõuete loetelu, mida kohaldatakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise ja niisuguseks tootmiseks kasutatavate seadmete suhtes, kui tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  7) nende tootmisseadmete kirjeldus, mida käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral võib kasutada elektrienergia tootmiseks ja müügiks §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  8) muud Konkurentsiameti poolt kehtestatud tegevusloa tingimused.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise otsuses esitatakse:
  1) võrgu suurim lubatud talitluspinge;
  2) tehnilised, majanduslikud ja organisatsioonilised tingimused, mida võrguettevõtja peab täitma;
  3) nõuded elektripaigaldise ehitusele, paigutusele ja kasutusele, mis peavad tagama tööohutuse, inimeste tervise ja keskkonna kaitse ning energiavarude säästliku kasutamise;
  4) muud Konkurentsiameti poolt kehtestatud tegevusloa tingimused.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise otsuses esitatakse muude tingimuste hulgas andmed § 62 kohaselt määratletud teeninduspiirkonna kohta.

  (7) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise otsuses esitatakse muude tingimuste hulgas:
  1) liini suurim lubatud talitluspinge ja muud põhilised tehnilised näitajad;
  2) liini geograafiliste koordinaatide andmed ja liini pikkus.

  (8) [Kehtetu - RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (9) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks antavas tegevusloas võib tegevusloa tingimusena ette näha nõude anda võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste ümberpaigutamise kulude katmiseks või võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste taastamise abinõude rakendamiseks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud tagatis.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (10) Konkurentsiamet võib tegevusloa tingimusena ette näha arenduskohustuse kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 66.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (11) Konkurentsiametil on õigus kehtestada käesolevas seaduses ettenähtud eesmärke järgivaid käesolevas paragrahvis nimetamata tegevusloa tingimusi, kui see on vajalik varustuskindluse või käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (12) Tegevusloa tingimused jõustuvad koos tegevusloa jõustumisega või Konkurentsiameti poolt tingimuste kehtestamisel määratud tähtpäeval.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (13) Kui elektriettevõtja ei saa täita tegevusloa tingimusi või käesolevas seaduses ettenähtud kohustusi, peab ta selle kohta viivitamata edastama kirjaliku teate Konkurentsiametile. Teates loetletakse tingimused, ülesanded või kohustused, mida elektriettevõtja ei suuda täita, ja nimetatakse täitmata jätmise põhjused. Elektriettevõtja peab viivitamata taotlema tegevusloa tingimuste muutmist, kui see on vajalik.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 33.  Tegevusloa tingimuste muutmine ja uute tingimuste kehtestamine

  (1) Pärast tegevusloa väljaandmist võib Konkurentsiamet elektriettevõtja põhjendatud kirjaliku taotluse alusel või oma algatusel muuta tegevusloa tingimusi või kehtestada uusi tingimusi, järgides käesolevat seadust ning võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Konkurentsiamet võib pärast tegevusloa väljaandmist muuta tegevusloa tingimusi või kehtestada uusi tingimusi, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või käesolevast seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tegevusloa tingimuste muutmine või uute tingimuste kehtestamine peab olema objektiivselt põhjendatud ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.

  (4) Konkurentsiamet edastab tegevusloa omajale tegevusloa tingimuste muutmise või uute tingimuste kehtestamise kavatsuse kohta kirjaliku teate, milles põhjendab tingimuste muutmist või kehtestamist. Koos teatega saadetakse tegevusloa omajale tegevusloa tingimuste muutmise või kehtestamise eelnõu. Konkurentsiamet võimaldab tegevusloa omajal esitada eelnõu kohta oma arvamuse mitte vähem kui 30 päeva jooksul alates päevast, millal tegevusloa omaja on eelnõu kätte saanud.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Konkurentsiamet teeb oma seisukoha käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel esitatud arvamuse kohta tegevusloa omajale teatavaks 30 päeva jooksul arvamuse saamisest alates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Tegevusloa tingimuste muutmisest või uute tingimuste kehtestamisest teatab Konkurentsiamet tegevusloa omajale kirjalikult vähemalt 90 päeva ette.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Konkurentsiamet ei pea käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 järgima, kui tegevusloa tingimuste muutmise või uute tingimuste kehtestamisega viivitamine võib seada ohtu varustuskindluse.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Tegevusloa omaja teeb käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmete muutumise Konkurentsiametile viivitamata teatavaks. Konkurentsiamet kannab andmed registrisse nende saamisest alates kolme tööpäeva jooksul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 34.  Tegevusloa kehtivusaeg

  (1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav tegevusluba kehtib tegevusloas ettenähtud tegevuse lõpetamiseks määratud tähtpäevani.

  (2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud tegevuseks antav tegevusluba on tähtajatu.

  (3) [Kehtetu - RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (4) Asutamisel olevale äriühingule antakse tegevusluba kuni kaheks aastaks. Seejärel tunnistab Konkurentsiamet tegevusloa tähtajatuks, kui tegevusloa omaja seda taotleb ja esialgse kehtivusaja jooksul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis käesoleva seaduse kohaselt võivad olla loa andmisest keeldumise või loa kehtetuks tunnistamise aluseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 35.  Tegevusloa kehtivusaja pikendamine

  (1) Konkurentsiamet võib käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antud tegevusloa kehtivusaega pikendada tegevusloa omaja taotlusel. Kehtivusaja pikendamise suhtes kohaldatakse käesoleva jao neid sätteid, mis käsitlevad uue tegevusloa taotlemist, loa andmist ja andmisest keeldumist ning tegevusloa tingimusi.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (2) Tegevusloa kehtivusaja pikendamise taotlus esitatakse Konkurentsiametile vähemalt 90 päeva enne tegevusloa kehtivusaja lõppu. Erilistel asjaoludel võib Konkurentsiamet vastu võtta ka hiljem esitatud taotluse.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui tegevusloa pikendamise taotlus on esitatud käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt, kehtib tegevusluba vähemalt seni, kuni tehakse otsus taotluse kohta.

  (4) Tegevusloa kehtivusaja pikendamise korral määrab Konkurentsiamet tegevusloa uue kehtivusaja käesoleva jao sätetest lähtudes. Tegevusloa tingimused jäävad tegevusloa kehtivusaja pikendamise korral kehtima, kui Konkurentsiamet ei otsusta neid muuta või ei otsusta kehtestada uusi tingimusi kooskõlas käesoleva seadusega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 36.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Konkurentsiamet tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui tegevusloa omaja:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) on tegevusloa taotlemisel teadlikult esitanud eksitavaid andmeid, valeandmeid või võltsitud dokumente;
  2) ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides elektriettevõtja kohta kehtestatud nõuetele või kui tal puuduvad nõutavad majanduslikud ja organisatsioonilised eeldused ning tingimused tegutsemiseks tegevusloas nimetatud valdkonnas;
  3) tegevus ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides niisuguse tegevuse kohta sätestatud nõuetega;
  4) ei täida käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud kohustusi või Konkurentsiameti poolt käesoleva seaduse alusel kehtestatud tegevusloa tingimusi;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  5) tegevus ohustab varustuskindlust või on vastuolus käesolevas seaduses nimetatud eesmärkidega;
  6) tegevus kahjustab teiste tegevuslubade omajate seaduslikke õigusi või seadusega kaitstud huve;
  7) annab tegevusloast tulenevaid õigusi ja kohustusi edasi kolmandale isikule;
  8) on maksuhalduri teatel korduvalt rikkunud maksuseadusi;
  9) ei ole tegevusloas nimetatud tegevust alustanud tegevusloas ettenähtud tähtaja jooksul või lõpetab nimetatud tegevuse tegevusloa kehtivuse ajal;
  10) tegevusega seoses ilmneb asjaolu, mis käesoleva seaduse kohaselt on tegevusloa andmisest keeldumise alus.

  (2) Konkurentsiamet võib tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja seda taotleb ning see on varustuskindluse seisukohast võimalik.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu on võimalik kõrvaldada, annab Konkurentsiamet tegevusloa omajale selleks mõistliku pikkusega tähtaja.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral edastab Konkurentsiamet tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegevusloa omajale ja kustutab ettevõtja andmed registrist kolme tööpäeva jooksul tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 37.  Tegevuse jätkamise kohustus

  (1) Kui tegevusloa kehtivusaeg lõpeb või kui Konkurentsiamet tunnistab tegevusloa kehtetuks, peab ta vajaduse korral otsustama, missuguseid abinõusid on vaja rakendada tegevusloa alusel toimunud tegevuse jätkamiseks ning tegevuse jätkamiseks vajaliku vara säilimiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Tegevusloa kehtivusaja lõppemisel või tegevusloa kehtetuks tunnistamisel peab tegevusloa omaja Konkurentsiameti nõudel jätkama õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmist Konkurentsiameti määratud aja jooksul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

3. peatükk SÜSTEEMIVASTUTUS 

§ 38.  Süsteemivastutus ja süsteemihaldur

  (1) Süsteemivastutus on kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss.

  (2) Süsteemivastutus on süsteemihalduril. Süsteemihalduriks on põhivõrguettevõtja.

  (3) Süsteemihaldur teostab käesolevas peatükis ettenähtud õigusi ja täidab kohustusi võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes.

§ 39.  Süsteemihalduri kohustused

  (1) Käesoleva seaduse §-s 38 nimetatud kohustuse täitmiseks süsteemihaldur:
  1) tagab süsteemi varustuskindluse kooskõlas võrgueeskirjaga;
  2) koostab igal aastal tegevuskava varustuskindluse tagamiseks järgmisel aastal ja vajaduse korral täiendab seda;
  3) kavandab ja juhib tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi;
  31) koostab ja pärast kooskõlastamist Konkurentsiametiga avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  4) korraldab koostööd naabersüsteemidega reaalajas, arvestades nende süsteemide tehnilisi võimalusi;
  5) valmistab ette ja kehtestab võrguettevõtjatele täitmiseks tegevuskavasid elektrivarustuse taastamiseks ning jälgib nende täitmist;
  6) korraldab elektrivarustuse taastamist käesoleva lõike punktis 5 nimetatud tegevuskava kohaselt;
  7) selgitab temale edastatud andmete alusel süsteemi bilansi ja bilansihalduri bilansi ning ostab reguleerimisvõimsust ja bilansienergiat ning müüb bilansienergiat eesmärgiga tagada elektrituru tõhus toimimine ja süsteemi bilansi hoidmiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning bilansihalduritega sõlmitud lepingutega;
  8) kontrollib, kas bilansihaldur vastab käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas sätestatud nõuetele;
  9) nõuab bilansihaldurilt pangagarantii esitamist kooskõlas käesoleva seaduse ja võrgueeskirjaga ning kontrollib garantii nõuetekohasust;
  10) sõlmib bilansihalduriga bilansilepingu;
  11) esitab bilansihaldurile bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel iga arvestusperioodi kohta arved bilansihalduri ostetud bilansienergia eest makstava tasu ja õigusaktist või lepingust tulenevate muude süsteemihaldurile makstavate tasude kohta ning nõuab arvete alusel maksmisele kuuluvad summad bilansihaldurilt sisse;
  12) arvutab bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel selle bilansienergia koguse, mille bilansihaldur on talle arvestusperioodil müünud, ning tasub bilansihaldurile selle koguse eest;
  13) nõuab käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud juhtudel bilansihaldurilt garantii suurendamist või lubab seda vähendada;
  14) teeb majandus- ja kommunikatsiooniministrile võrgueeskirja muutmise ettepanekuid;
  15) teeb avalikkusele korrapäraselt teatavaks süsteemi arengusuunad;
  151) annab teavet võrguettevõtjale, kelle võrk on ühendatud tema võrguga, et tagada süsteemi ohutu ja tõhus toimimine, kooskõlastatud areng ning ühendatud süsteemi koostalitlusvõime;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  16) väljastab elektrienergia importi kavandavale turuosalisele tema nõudel teate arvamusega selle kohta, kas kavandatavat importi võib süsteemi tehnilisi võimalusi arvestades lubada ja kas import ei ohusta varustuskindlust, ning esitab vajaduse korral süsteemi tehnilistest võimalustest lähtudes elektrienergia impordile kohaldatavad nõuded;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  17) täidab muid käesolevast seadusest või võrgueeskirjast tulenevaid ülesandeid.

  (2) Kui süsteemihaldur annab käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud korralduse tootjale, kellel ei ole temaga sõlmitud asjaomast tootmisvõimsuse reguleerimislepingut, või vähendab või suurendab tootmist § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja see põhjustab tootjale kulutusi, hüvitab ta pärast seda mõistliku aja jooksul need kulutused, mis on põhjendatud ja tõendatud ning mida ei oleks tekkinud, kui korraldus oleks jäetud andmata või kui ta ei oleks tootmist suurendanud või vähendanud.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (21) Süsteemihaldur ei hüvita tootjale saamata jäänud tulu, kui ta andis tootjale tootmise vähendamise korralduse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja kõik muud võimalused olid ammendatud.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (3) Süsteemihaldur ei või oma ülesannete täitmise käigus saadud teavet avaldada kolmandale isikule. See ei kehti, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teave tuleb edastada käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

  (4) Süsteemihaldur on oma tegevuses sõltumatu. Süsteemihaldur järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet eesmärgiga saavutada olemasolevate tehniliste ja varustuskindluse nõuete ning muude õigusaktidest tulenevate nõuete raames kogu süsteemi jaoks parim majanduslik tulemus.

  (5) Konkurentsiameti nõudel esitab süsteemihaldur tulude ja kulude jaotuse eraldi süsteemi bilansi hoidmise ja selgitamise ning muu tegevuse kohta.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Süsteemihaldur lähtub bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansienergia hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest.

  (7) Süsteemihaldur koostab ja esitab Euroopa Komisjonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Konkurentsiametile aruande, milles käsitletakse:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) elektrienergia pakkumise ja nõudluse prognoosi järgmise viie aasta kohta;
  2) olemasolevaid tarnevõimalusi;
  3) kavandatavaid ja ehitusjärgus tootmisseadmeid;
  4) võrkude kvaliteeti ja võrkude hooldamise taset;
  5) prognoositava maksimaalse nõudluse (tippnõudluse) rahuldamise meetmeid ja võimsuse puudujäägi korral rakendatavaid abinõusid;
  6) võrgu talitluskindlust;
  7) eeldatavat elektrienergia varustuskindluse olukorda ajavahemikuks 5–15 aastat alates aruande esitamise kuupäevast;
  8) põhivõrguettevõtja ja talle teadaolevaid naaberriikide asjaomaseid investeerimiskavasid järgmiseks viieks kalendriaastaks piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste rajamise kohta, arvestades seejuures ärisaladuse hoidmise vajadust.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 8 nimetatud investeerimiskavas käsitletakse:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtteid;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  2) olemasolevaid ja kavandatavaid ülekandeliine;
  3) eeldatavaid elektrienergia tootmise, edastamise, piiriülese elektrikaubanduse ja tarbimise mudeleid, mis võimaldavad koormuse juhtimise meetmete rakendamist;
  4) piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi säästva arengu eesmärke, sealhulgas nende projektide puhul, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1229/2003/EÜ üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ja otsuse nr 1254/96/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 176, 15.07.2003, lk 11–28) lisas 1 sätestatud esmatähtsate projektide osad.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

§ 40.  Süsteemihalduri õigused

  (1) Süsteemihaldur nõuab käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud kohustuse ja käesolevas seaduses ettenähtud muude kohustuste täitmiseks tootjatelt tootmise suurendamist või vähendamist või tarbijatelt tarbimise vähendamist või suurendab või vähendab tootmist või tarbimist ise reguleerimisvõimsuse ostmiseks sõlmitud lepingute alusel.

  (2) Süsteemihalduril on õigus käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud kohustuse ja käesolevas seaduses ettenähtud muude kohustuste täitmiseks anda tootjatele järgimiseks kohustuslik korraldus suurendada või vähendada tootmist või tarbijatele järgimiseks kohustuslik korraldus vähendada tarbimist või suurendada või vähendada tootmist või tarbimist ise, sõltumata sellest, kas temaga on reguleerimisvõimsuse müügiks leping sõlmitud, kui sellise korralduse andmine või tootmise või tarbimise suurendamine või vähendamine on vajalik tehnilistel põhjustel või süsteemi varustuskindluse tagamiseks.

  (3) Süsteemihalduril on õigus anda teistele võrguettevõtjatele ja tarbijatele järgimiseks kohustuslikke korraldusi tarbijate elektrivarustuse piiramiseks või katkestamiseks või tal on õigus piirata tarbimist või katkestada see käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punkti 5 alusel ettevalmistatud tegevuskava kohaselt, kui see on vajalik süsteemihaldurile §-s 38 ettenähtud kohustuse või muude kohustuste täitmiseks. Käesolevas lõikes nimetatud elektrivarustuse piiramise ja katkestamise täpsem kord ning võrguettevõtjate ja tarbijate kohustused seoses elektrivarustuse piiramise ja katkestamisega sätestatakse võrgueeskirjas.

  (4) Oma kohustuste täitmiseks vajalikku elektrienergiat ja reguleerimisvõimsust ostes ning asjakohaseid teenuseid kasutades järgib süsteemihaldur vabaturupõhimõtteid ja turuosaliste võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet ning väldib põhjendamatute piirangute kehtestamist.

  (5) Süsteemihalduril on õigus oma kohustuste täitmiseks seada süsteemi kasutamisele põhjendatud tehnilisi piiranguid ning tal on õigus tootjatelt ja võrguettevõtjatelt nõuda, et need sõlmiksid süsteemi tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamiseks koostöölepingu mõistlikel ja võrdse kohtlemise põhimõtet arvestavatel tingimustel.

  (6) Süsteemihalduril on õigus nõuda turuosalistelt ja kohalikult omavalitsuselt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet.

  (7) Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 alusel makstud tasu ja hüvitatud kulutusi ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud süsteemihalduri kohustuste täitmiseks tehtud muid põhjendatud kulutusi käsitatakse põhivõrguettevõtja põhjendatud kulutustena ja need liidetakse kuludele, mille alusel põhivõrguettevõtja kujundab ja kooskõlastab elektrienergia edastamise eest võetava tasu.

§ 401.  Perimeetritasu

  Süsteemihaldur maksab perimeetritasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 kohaselt põhivõrguettevõtjate vahelise elektrienergia transiidi hüvitusmehhanismiga loodud fondi. Perimeetritasu makstakse nendelt tarnetelt, mis pärinevad riikidest või lõpevad riikides, mis ei ole ühinenud nimetatud hüvitusmehhanismiga. Perimeetritasu suurus määratakse igal aastal hüvitusmehhanismi osaks oleva süsteemihaldurite vahelise lepinguga.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 41.  Süsteemihalduri vastutus

  (1) Süsteemihaldur hüvitab oma kohustuste täitmisega kolmandale isikule tekitatud kahju üksnes juhul, kui tegemist on otsese varalise kahjuga ja süsteemihaldur oli kahju tekkimises süüdi.

  (2) Süsteemihaldur ei hüvita käesoleva seaduse § 40 lõigetes 2 ja 3 nimetatud korralduste täitmisest ning § 40 lõikes 5 nimetatud piirangute seadmisest tekkinud kahju, kulutusi ega saamata jäänud tulu, välja arvatud tasu maksmine või kulutuste hüvitamine tootjale kooskõlas § 39 lõigetega 2 ja 21.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

§ 42.  Võrgueeskiri

  (1) Võrgueeskirjas nähakse ette:
  1) varustuskindluse suhtes kohaldatavad nõuded;
  2) varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded elektripaigaldisele;
  21) lihtsustatud tingimused alla 15 kW võimsusega taastuvat energiaallikat tootmiseks kasutavate tootmisseadmete ühendamiseks võrguga;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  3) mõõtmisele ja mõõteseadmetele kohaldatavad tehnilised ja metroloogianõuded;
  4) võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise kord ning võrguettevõtja poolt võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise kord;
  5) põhivõrguettevõtja ja naaberriikide asjaomaste võrguettevõtjate tehnilise koostöö tingimused;
  51) müüja vahetamise kord;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  52) elektrienergia müügi tingimused avatud tarne ahela katkemise korral;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  53) turuosaliste vaheline andmevahetus;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  54) üldteenuse hinna tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise kord;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  6) seaduses ettenähtud muud tingimused.

  (2) Võrgueeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 421.  Elektrituru andmevahetus

  (1) Andmevahetusplatvorm on digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnija vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks.

  (2) Süsteemihaldur loob ja haldab andmevahetusplatvormi selliselt, et turuosalisel, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus, on võimalus andmed õigeaegselt esitada ning andmeid võrdsetel alustel ja õigel ajal saada.

  (3) Võrguettevõtja, liinivaldaja ja avatud tarnija edastavad andmevahetusplatvormile järgmised andmed:
  1) turuosalise võrgueeskirjas sätestatud identifikaator;
  2) mõõtepunkti võrgueeskirjas sätestatud identifikaator;
  3) võrgueeskirjas sätestatud andmed mõõtepunkti kohta;
  4) mõõteandmed või tarbimisandmed mõõtepunkti kaupa;
  5) info turuosalise võrgu- ja elektrilepingu kehtivusaja kohta;
  6) võrgueeskirjas sätestatud andmed mõõtepunkti avatud tarnija kohta;
  7) muud võrgueeskirjas sätestatud andmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

  (4) Andmete esitamise kord sätestatakse võrgueeskirjas.

  (5) Andmevahetusplatvormi kaudu isikustatud andmete edastamiseks müüjale, kellega füüsilisest isikust tarbijal ei ole lepingut, peab olema füüsilisest isikust tarbija nõusolek. Nõusolek peab vastama isikuandmete kaitse seaduse §-s 12 sätestatud tingimustele.

  (6) Andmevahetusplatvormile kantud andmeid säilitatakse viis aastat ning seejärel kustutatakse.

  (7) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

4. peatükk BILANSIVASTUTUS, BILANSI SELGITAMINE JA BILANSIENERGIA 

§ 43.  Bilansivastutus

  (1) Turuosaline peab tagama, et tema poolt võrku antud ja/või ostetud elektrienergia kogus oleks igal kauplemisperioodil võrdne tema poolt võrgust võetud ja/või müüdud elektrienergia kogusega.

  (2) Bilansivastutusega seotud õigused ja kohustused sätestatakse üksikasjalikumalt võrgueeskirjas.

§ 44.  Avatud tarne

  (1) Käesoleva seaduse §-s 43 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmib turuosaline ühe müüjaga (edaspidi avatud tarnija) lepingu, mis tagab turuosalisele avatud tarne (edaspidi avatud tarne leping).

  (2) Avatud tarnija nimetab turuosalisega sõlmitud avatud tarne lepingus bilansihalduri, kes on võtnud endale kohustuse hoida avatud tarnija poolt sõlmitud avatud tarne lepingu teiseks pooleks oleva turuosalise bilanssi. Bilansihaldur võib nimetatud kohustuse võtta:
  1) selle avatud tarnijaga sõlmitud avatud tarne lepinguga;
  2) avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete katkematu ahela kaudu, mis algab bilansihalduri poolt osutatava avatud tarnega ja lõpeb käesolevas lõikes nimetatud avatud tarnijale osutatava avatud tarnega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud bilansihalduri nimetamise kohustust ei ole avatud tarnijal, kes on ise bilansihaldur.

  (4) Kui avatud tarnija ütleb avatud tarne lepingu üles või lõpetab selle muul viisil, teatab ta sellest vähemalt 21 päeva ette teisele poolele ja võrguettevõtjale, kelle võrguga on avatud tarne saaja elektripaigaldis ühendatud.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (41) Kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud, loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (42) Võrguettevõtja osutab turuosalisele, välja arvatud väiketarbija, käesoleva paragrahvi lõike 41 kohaselt avatud tarnet:
  1) võrgust võetud elektrienergia eest bilansienergia hinnaga, millele lisab põhjendatud kulutuste summa;
  2) võrku antud elektrienergia eest ilma tasuta.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Bilansihalduri avatud tarnija on süsteemihaldur. Avatud tarneks sõlmib bilansihaldur süsteemihalduriga bilansilepingu.

  (6) Avatud tarnija teavitab avatud tarne algusest ja lõppemisest elektriettevõtjat, kes selgitab avatud tarne teise poole bilanssi.

  (7) Avatud tarnija edastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe ka:
  1) avatud tarne teise poole jaotusvõrguettevõtjale, kui jaotusvõrguettevõtja ei selgita selle poole bilanssi;
  2) tema enda bilansi selgitajale, kui ta ei ole varem elektrienergiat sellesse jaotusvõrku müünud.

  (8) Süsteemihalduri taotluse alusel esitab bilansihaldur talle andmed oma avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete ahela kohta nende turuosaliste suhtes, kelle bilanssi ta selgitab.

  (9) [Kehtetu - RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (10) [Kehtetu - RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (11) [Kehtetu - RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

§ 45.  Määratud tarne

  (1) Bilansihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest sellele turuosalisele, kelle bilanssi bilansihaldur käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt hoiab.

  (2) Süsteemihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides teavitatakse teda neist määratud tarnetest, mis mõjutavad bilansihaldurite vahelist bilanssi või mis toimuvad riigipiiri ületava liini kaudu.

  (3) Määratud tarneks sõlmitud lepingu pool teeb tema bilanssi käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt hoidvale bilansihaldurile teatavaks määratud tarne alguse ning esitab koondandmed määratud tarne teise poole kohta bilansihalduri määratud korras.

  (4) Määratud tarne lepingu pool esitab oma avatud tarnijale kauplemisperioodide kaupa koondandmed määratud tarnetena müüdud ja ostetud elektrienergia koguste kohta.

  (5) Bilansihaldur esitab oma bilansis olevate määratud tarnete koondandmed süsteemihaldurile kauplemisperioodide kaupa iga bilansihalduri kohta, kui määratud tarned mõjutavad tema ja teiste bilansihaldurite vahelist bilanssi.

§ 46.  Bilansi selgitamine

  (1) Turuosalise bilanss selgitatakse iga kauplemisperioodi kohta.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Turuosaline peab tagama oma bilansi selgitamiseks vajalike andmete esitamise bilansi selgitajale käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas sätestatud korras.

  (3) Bilansi selgitamiseks kasutatakse:
  1) elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega;
  2) kombineeritult mõõtmist koos elektrienergia koguse jaotamisega ajagraafiku (edaspidi tüüpkoormusgraafik) alusel;
  3) määratud tarneid.

  (4) Bilansi selgitamise tulemusena tehakse kindlaks turuosalise avatud tarne suurus igal kauplemisperioodil.

  (5) Kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga võib bilansi selgitamisel kasutada juhul, kui liitumispunkti faasi peakaitsme suurus ega faasi võimsus ei ületa võrgueeskirjas ettenähtud piirmäärasid.

  (6) Kui turuosalise bilansi selgitamiseks ei või käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt kasutada kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga, kasutatakse turuosalise bilansi selgitamisel elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega ja määratud tarneid.

  (7) Võrguettevõtja kooskõlastab oma teeninduspiirkonna tüüpkoormusgraafikud Konkurentsiametiga.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Kui turuosalise või nende rühma eripära tõttu erineb selle turuosalise või nende rühma elektrienergia kasutamine oluliselt tüüpkoormusgraafikus ettenähtud kasutamisest, võib asjaomane jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametilt nõuda, et see turuosalise või nende rühma eripära arvestades viivitamata kooskõlastab uue tüüpkoormusgraafiku. Jaotusvõrguettevõtja võib samuti alustada nimetatud turuosalise või nende rühma poolt kasutatava elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega. Kauglugemisseadme maksumuse ning selle paigaldamiseks tehtud kulutused, samuti mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad täiendavad kulutused hüvitab jaotusvõrguettevõtjale asjaomane turuosaline.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 47.  Võrguettevõtja kohustused bilansi selgitamisel

  (1) Võrguettevõtja korraldab bilansi selgitamiseks ja arveldamiseks vajalike mõõteandmete edastamise bilansi selgitajale ning süsteemihaldurile oma võrgu liitumis- ja mõõtepunktide kaupa.

  (2) Jaotusvõrguettevõtja korraldab tema võrguga ühendatud turuosaliste bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse.

  (3) Jaotusvõrguettevõtja arvutab tema võrguga ühendatud nende turuosaliste elektrienergia kogused, kelle bilanss tuleb käesoleva seaduse kohaselt selgitada. Elektrienergia koguse arvutamisel kasutab jaotusvõrguettevõtja andmeid, mis on saadud elektrienergia mõõtmisel kauglugemisseadmega või kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku alusel.

  (4) Jaotusvõrguettevõtja esitab bilansihaldurile koondandmed tema võrku elektrienergia andmise ja sealt võtmise kohta nende turuosaliste kaupa, kelle bilanssi bilansihaldur hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt.

  (5) Jaotusvõrguettevõtja annab müüjale bilansi hoidmiseks ja arveldamiseks vajalikku teavet bilansi selgitamise käigus arvutatud elektrienergia koguste kohta tema võrguga ühendatud nende turuosaliste osas, kellele müüja elektrienergiat müüb.

  (6) Võrguettevõtja teeb üks kord aastas kindlaks turuosalisele kombineeritult mõõtmist ja tüüpkoormusgraafikut kasutades arvutatud elektrienergiakoguse ja mõõdetud tegeliku elektrienergiakoguse vahe.

  (7) Kui nendele turuosalistele, kellele müüja müüs elektrienergiat, kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga kasutades arvutatud elektrienergia kogus kokku on käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt tehtud arvutuse järgi suurem nimetatud turuosalistele kokku mõõdetud tegelikust elektrienergia kogusest, maksab võrguettevõtja vahekoguse eest tasu müüjale, ja kui väiksem, maksab müüja vahekoguse eest tasu võrguettevõtjale.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud vahekoguse eest maksmisele kuuluvat tasu arvutades lähtutakse elektrienergia koguse arvutamise aluseks olnud ajavahemiku elektrienergia keskmisest hinnast, mille määramise alused ja kord nähakse ette võrgueeskirjas.

§ 48.  Bilansihalduri kohustused bilansi selgitamisel

  (1) Bilansihaldur korraldab bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse põhivõrgus ning põhivõrgu ja jaotusvõrgu vahelistes mõõtepunktides nende turuosaliste kohta, kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt. Bilansihaldur korraldab samuti bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse vahemikus põhivõrgust jaotusvõrku nende turuosaliste kohta, kellel on määratud tarneid ja kelle bilanssi ta hoiab § 44 lõike 2 kohaselt.

  (2) Mõõteandmeid kasutades arvutab bilansihaldur need elektrienergia kogused, mis on teistele turuosalistele põhivõrgus müünud turuosaline, kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt. Bilansihaldur arvutab samuti jaotusvõrguga ühendatud nende turuosaliste elektrienergia kogused, kellel on määratud tarneid, kasutades mõõtmisel kauglugemisseadmega ning kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku abil saadud andmeid.

  (3) Bilansi selgitamiseks esitab bilansihaldur süsteemihaldurile mõõtmistel põhinevad oma avatud tarnete koondandmed ja nende turuosaliste määratud tarnete koondandmed, kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt.

  (4) Bilansihaldur esitab müüjale või turuosalisele, kellele elektrienergiat müüdi, bilansi hoidmiseks ja arveldamiseks vajalikke andmeid nende elektrienergia koguste kohta, mis on arvutatud bilansi selgitamiseks.

§ 49.  Süsteemihalduri kohustused bilansi selgitamisel

  (1) Süsteemihaldur selgitab süsteemi bilansi ja bilansihaldurite bilansid ning saadud andmete alusel koostab aruande, mis käsitleb bilansist kõrvalekallet süsteemihalduri ja bilansihaldurite vahel ning aruande bilansi kõrvalekalde kohta süsteemi ja teiste riikide elektrisüsteemide vahel.

  (2) Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile nende elektrienergiakoguste andmed, mida nad müüvad teineteisele. Välismaisele turuosalisele teeb süsteemihaldur teatavaks selle turuosalise poolt ostetud ja müüdud elektrienergia kogused, mis ületasid Eesti riigipiiri.

§ 50.  Bilansi selgitamiseks täidetavad muud kohustused

  (1) Asjakohase nõude saamise korral esitab turuosaline võrguettevõtjale, turuosalise bilanssi käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt hoidvale bilansihaldurile või süsteemihaldurile elektrienergia ostu, kasutamise ja müügi andmeid, kui nende esitamise nõue on õigustatud bilansi selgitamise või bilansivastutuse seisukohalt.

  (2) Bilansihaldur aitab süsteemihalduril parandada bilansi selgitamiseks esitatud ebaõiged andmed, kui see on vajalik süsteemi bilansi selgitamiseks.

  (3) Bilansi selgitamiseks turuosalisele ettenähtud õigusi ja kohustusi ning käesolevas peatükis nimetatud teabe edastamise tähtaegu käsitletakse üksikasjalikult võrgueeskirjas.

§ 51.  Bilansienergia ost ja müük

  (1) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss mis tahes kauplemisperioodil negatiivne, loetakse, et süsteemihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.

  (2) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss mis tahes kauplemisperioodil positiivne, loetakse, et bilansihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud bilansienergia müük loetakse süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel toimunuks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning bilansilepingus sätestatud tingimustel.

§ 52.  Bilansihalduri õigused ja kohustused

  (1) Bilansihalduril on õigus saada tema poolt süsteemihaldurile müüdud bilansienergia eest tasu käesoleva seaduse, võrgueeskirja ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingu kohaselt.

  (2) Bilansihaldur tasub süsteemihalduri poolt temale müüdud bilansienergia eest käesoleva seaduse, võrgueeskirja ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingu kohaselt.

  (21) Bilansihaldur hüvitab süsteemihaldurile perimeetritasu, mis kuulub tasumisele selle turuosalise asjaomastelt tarnetelt, kelle bilanssi bilansihaldur hoiab.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (3) Bilansihaldur täidab muid käesolevas seaduses, võrgueeskirjas ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingutes ettenähtud kohustusi.

§ 53.  Bilansienergia hind ja bilansilepingu tüüptingimused

  (1) Kauplemisperioodil käesoleva seaduse § 51 lõigete 1 ja 2 kohaselt bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud bilansienergia hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi lõppemist.

  (2) Süsteemihaldur kujundab bilansienergia hinna selliselt, et see hind võimaldab süsteemihalduril:
  1) katta reguleerimisvõimsuse ostuks tehtud põhjendatud kulutused;
  2) katta bilansi selgitamiseks tehtud põhjendatud kulutused;
  3) katta bilansienergia ostu ja müügiga seotud muud põhjendatud kulutused;
  4) tagada põhjendatud tulukuse.

  (3) Süsteemihaldur võib bilansienergia hinna kujundamisel eelistada neid turuosalisi, kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodil, võrreldes turuosalistega, kelle bilansist kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldega.

  (4) Süsteemihaldur kooskõlastab bilansilepingu tüüptingimused Konkurentsiametiga.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel.

  (6) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab bilansienergia hinna arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest bilansienergia hinna kontrollimisel. Metoodikat välja töötades arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud nõudeid ja muid asjakohaseid nõudeid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 54.  Bilansienergia eest tasumise kord

  (1) Süsteemihaldur arvutab bilansihaldurilt sissenõutava tasu ja talle makstava tasu suuruse käesoleva seaduse § 51 alusel kindlaks tehtud bilansienergia koguste ja § 53 alusel määratud bilansienergia müügihinna alusel.

  (2) Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile arvestusperioodi kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tasude arved ning tasub bilansihalduri poolt lõike 1 alusel arvutatud tasude kohta esitatud arved.

  (3) Süsteemihaldurile andmete edastamise ning bilansihaldurilt bilansienergia eest sissenõutavate ja bilansihaldurile bilansienergia eest makstavate tasude arvestamise, tasaarvestuse ja tasumise üksikasjalik kord sätestatakse võrgueeskirjas.

5. peatükk TOOTMINE 

§ 55.  Tootja kohustused

  (1) Tootja tootmisseadmed peavad olema võrgueeskirjaga kehtestatud tehniliste nõuete kohased. Tootmisseadme nõuetekohasust kinnitab katsetulemuste alusel pärast katsetusperioodi lõppemist võrguettevõtja, kelle võrguga on tootmisseade ühendatud või kelle teeninduspiirkonnas on tootmisseade ühendatud otseliini ja tarbija elektripaigaldise kaudu tema võrguga. Kui tootmisseadme netovõimsus ületab 5 MW, kinnitab tootmisseadme nõuetekohasust süsteemihaldur. Tootmisseade arvatakse nõuetekohaseks nimetatud kinnituse väljastamise päevast alates. Katsetusperioodi pikkuse ja muud katsetustega seonduvad tingimused sätestab võrgueeskiri. Kui tootmisseadme kohta on väljastatud Euroopa tootesertifikaat, ei pea sellega hõlmatud parameetreid ega funktsioone kontrollima.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Tootja täidab süsteemihalduri poolt käesoleva seaduse alusel antud korraldusi.

  (3) Tootja teeb süsteemihaldurile viivitamata teatavaks varustuskindlust või lepinguga võetud kohustuste täitmist ohustava või ohustada võiva avariiohtliku olukorra või avarii või muu asjaolu.

  (4) Kui elektrienergiat soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis tootev tootja on soojuse või elektrienergia tootmise osas turguvalitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses, peab ta Konkurentsiameti nõudel esitama tulude ja kulude jaotuse eraldi elektrienergia tootmise ja soojuse tootmise kohta koos asjakohaste põhjendustega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 56.  Tootmisseadme võõrandamine

  (1) Tootmisseadme omanik ja tootja peavad tootmisseadme võõrandamisest või otsese valduse üleandmisest kirjalikult teavitama Konkurentsiametit. Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja või otsese valduse loovutaja ja selle saaja nimi, isikukood või äriregistrikood ja kontaktandmed ning andmed, mis võimaldavad määratleda võõrandatud või üleantud tootmisseadet ja selle asukohta.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei ole 1 MW ja väiksema netovõimsusega tootmisseadme võõrandamise või otsese valduse üleandmise korral.

§ 57.  Taastuvad energiaallikad

  (1) Käesoleva seaduse tähenduses on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.

  (2) Käesoleva seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid.

  (3) Vedelat biokütust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses taastuva energiaallikana ainult siis, kui see kütus vastab välisõhu kaitse seaduse § 58 lõike 2 kohaselt kehtestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 58.  Tootmine taastuvast energiaallikast ja tõhus koostootmine

  (1) Tootja ei või subsideerida taastuvatest energiaallikatest tootmist muu tootmise arvel ja vastupidi. Konkurentsiameti nõudel esitab tootja taastuvatest energiaallikatest tootmise tulude ja kulude jaotuse andmed eraldi muu tootmise asjaomastest andmetest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Elektrienergia kogus, mille kohta antakse käesoleva seaduse §-s 581 nimetatud päritolutunnistus, samuti elektrienergia kogus, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse §-s 59 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul võrku antud saldeeritud toodang ning tegevusloa nõuete kohase otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (3) Tootja esitab põhivõrguettevõtjale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks tootmisseadmete kaupa andmed eelmise kalendrikuu kogu elektrienergia toodangu kohta ja selle kohta, kui palju ta tootis eelmise kalendrikuu jooksul elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil ning missugune osa sellest müüdi käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades. Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia koguse arvutamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ lisas 2 esitatud metoodikast.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (4) Konkurentsiametil ja põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda tootjalt, liinivaldajalt ja võrguettevõtjalt, kelle liini või võrguga on tootja tootmisseadmed ühendatud, andmeid, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud teabe kontrollimiseks.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Kui tegevusloa nõuete kohase tootmisseadmega taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil tegelikult toodetud elektrienergia kogus on vähemalt kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul väiksem käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades samas ajavahemikus müüdud kogusest, on Konkurentsiametil õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks või muuta selle tingimusi nii, et §-s 59 nimetatud toetust kasutades ei või elektrienergiat enam müüa.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (6) Kui elektrienergiat toodetakse kombineeritult nii taastuvast energiaallikast kui ka muust energiaallikast, saab tootja käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punkti 1 alusel määratud toetust üksnes selle koguse elektrienergia eest, mis toodeti taastuvast energiaallikast. Tootja peab energiaallikate kasutamise ja neist toodetud elektrienergia koguste kohta igakuulist arvestust.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (7) Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (8) Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed ja nende esitamise korra.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

§ 581.  Päritolutunnistus

  (1) Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille põhivõrguettevõtja annab tootjale tootja taotluse alusel ja mis tõendab, et elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (11) Päritolutunnistuse normenergiaühik on üks megavatt-tund. Iga toodetud megavatt-tunni kohta antakse üks päritolutunnistus.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (12) Tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks kasutatakse Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud päritolutunnistust. Tunnistuse võib osta toodetud elektrienergiast eraldi.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (13) Päritolutunnistust võib kasutada 12 kuu jooksul pärast asjaomase energiaühiku tootmist. Päritolutunnistuse kehtivus lõpeb pärast selle kasutamist.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Põhivõrguettevõtja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuse väljaandmise tingimused ja korra.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (3) Põhivõrguettevõtja loob päritolutunnistuste haldamiseks andmebaasi ning avaldab väljastatud päritolutunnistuste kohta teavet oma veebilehel.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (4) Päritolutunnistusel esitatakse järgmised andmed:
  1) tootja nimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
  2) tootmisseadme asukoht, liik ja võimsus ning elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;
  3) kuupäev, millal tootmisseade väljastas elektrienergiat esimest korda;
  4) energiaühiku tootmise algus- ja lõppkuupäev;
  5) kas ja kui suures ulatuses on tootja saanud investeeringutoetust või käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust;
  6) päritolutunnistuse andmise aeg ning tunnistuse identifitseerimisnumber;
  7) muud asjakohased andmed.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetele ka kasutatud kütuse alumine kütteväärtus ning toodetud soojusenergia kasutusviis.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 59.  Toetus

  (1) Tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt toetust:
  1) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud taastuvast energiaallikast. Alates 2010. aasta 1. juulist elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud taastuvast energiaallikast, välja arvatud biomassist;
  2) alates 2010. aasta 1. juulist elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud biomassist koostootmise režiimil, välja arvatud juhul, kui biomassist toodetakse elektrienergiat kondensatsioonirežiimil, siis toetust ei maksta. Koostootmise täpsema juhise kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul. Koostootmise täpsema juhise ettepaneku esitamisel Vabariigi Valitsusele võtab majandus- ja kommunikatsiooniminister aluseks Konkurentsiameti ettepaneku;
  3) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise režiimil jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist;
  4) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise režiimil tootmisseadmega, mille elektriline võimsus ei ületa 10 MW;
  5) põlevkivil töötava tootmisseadme installeeritud netovõimsuse kasutatavuse eest, kui tootmisseade on tööd alustanud ajavahemikus 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2016. aasta 1. jaanuarini.

  (2) Põhivõrguettevõtja maksab tootjale tema taotluse alusel toetust:
  1) 0,0537 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  2) 0,032 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 4 kohaselt;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  3) ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud määras või Konkurentsiameti kooskõlastatud määras, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil taastuvast energiaallikast või turbast;
  4) 0,016 eurot tunnis ühe kilovati käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja § 108 lõikes 11 nimetatud netovõimsuse kasutatavuse eest, kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse hind on üle 20.00 euro ühe tonni eest;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  5) 0,015 eurot tunnis ühe kilovati käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja § 108 lõikes 11 nimetatud netovõimsuse kasutatavuse eest, kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse hind on 15.00–20.00 eurot ühe tonni eest;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  6) 0,014 eurot tunnis ühe kilovati käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja § 108 lõikes 11 nimetatud netovõimsuse kasutatavuse eest, kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse hind on 10.00–14.99 eurot ühe tonni eest.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Konkurentsiamet võib kooskõlastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja taotluse alusel lõike 2 punktis 1, 2 või 3 nimetatud toetuse määrast erineva määra, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil taastuvast energiaallikast või turbast.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuse määra kooskõlastamisel võetakse arvesse, et toetus koos elektrienergia turuhinnaga peab võimaldama tootjal:
  1) katta elektrienergia tootmiseks tehtavad põhjendatud kulutused eeldusel, et kulutused kütusele ei ületa kütuse turuhinda;
  2) katta õigusaktist ning tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavad kulutused;
  3) katta põhjendatud kapitalikulu;
  4) tagada põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt.

  (5) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib vajaduse korral kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluses esitatavate andmete loetelu ja nende esitamise korra.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

§ 591.  Toetuse tingimused

  (1) Käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  1) elektrienergia on toodetud käesoleva seaduse ja võrgueeskirja nõuete kohase tootmisseadmega;
  2) tootja täidab käesoleva seaduse 4. peatükis ja §-s 58 sätestatud kohustusi.

  (2) Tootja ei saa toetust:
  1) käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 5 nimetatud tingimustel, kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste hind on väiksem kui 10 eurot ühe tonni eest;
  2) elektrienergia eest käesoleva seaduse § 59 lõike 2 punkti 1 alusel, kui see on toodetud tootmisseadmega, mille võimsuse kasutatavuse eest saab tootja toetust § 59 lõike 2 punkti 4, 5 või 6 alusel;
  3) kui tuuleenergiast elektrienergia tootjale on riik maksnud sama tootmisseadme eest investeeringutoetust;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  4) kui puuduvad elektrienergia tootmiseks vajalikud keskkonnaload või tootja rikub keskkonnalubadega sätestatud tingimusi;
  5) elektrienergia eest, mis on toodetud elektrijaama omatarbeks.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (3) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud taotluses esitatakse tootmiseks kasutatud seadmete andmed, toetuse saamiseks õigusaktides ettenähtud andmed ning elektrienergia päritolu selgitamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja kehtestatud andmed, kui elektrienergia päritolu ja kogust ei ole võimalik üheselt määrata.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (4) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Tuult energiaallikana kasutav tootja võib saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. Arvestust peetakse iga kalendriaasta kohta eraldi.

  (6) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 5 nimetatud toetuse kogusumma on kuni 76 694 000 eurot kalendriaastas.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (7) Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel järgmise teabe:
  1) taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia koguse prognoos järgmise kalendrikuu ja järgmise kalendriaasta kohta;
  2) andmed kalendrikuude kaupa selles kalendriaastas tuuleenergiast toodetud elektrienergia koguse kohta;
  3) käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud elektrienergia koguse saavutamise prognoos jooksva kalendriaasta kohta, võttes aluseks eelmistel kuudel tuuleenergiast tegelikult toodetud elektrienergia koguse;
  4) käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmete loetelu ja nende esitamise kord.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

§ 592.  Toetuse rahastamine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust.

  (2) Põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta toetuste rahastamiseks kuluv summa, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ning otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus.

  (3) Põhivõrguettevõtja nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu alusel määrab põhivõrguettevõtja järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu suuruse tarbitud võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul toetuste rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid, ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi ning toetuste haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Põhivõrguettevõtja avaldab toetuste rahastamise kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.

  (5) Võrguettevõtja esitab tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest arve, millel on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuste rahastamise kulu eraldi välja toodud.

  (6) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed põhivõrguettevõtjale iga kuu viiendaks kuupäevaks.

  (7) Põhivõrguettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale või liinivaldajale toetuste rahastamise arve, milles ettenähtud summa tasutakse põhivõrguettevõtjale iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on toetuste rahastamise eest tasunud.

  (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed jäetakse ettenähtud tähtajal esitamata, on põhivõrguettevõtjal õigus koostada arve jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja tarbijate tarbimise prognoosi alusel. Täpsete andmete selgumise korral esitab põhivõrguettevõtja tasaarvestuse järgmise kuu arvel.

  (9) Põhivõrguettevõtja maksab tootjale käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse välja kalendrikuu 21. kuupäeval, kui §-s 591 nimetatud nõuded on täidetud.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

6. peatükk VÕRGUTEGEVUS 

1. jagu Võrgutegevuse üldregulatsioon 

§ 60.  Võrgu ehitamine ja võrguteenuse osutamine

  (1) Jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas võib võrku või liini ehitada ja/või võrguteenuseid osutada üksnes see jaotusvõrguettevõtja ise. See ei kehti, kui jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas:
  1) ehitab põhivõrgu ja osutab selle kaudu võrguteenust põhivõrguettevõtja;
  2) ehitatakse otseliin ning seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse §-ga 61 ja asjakohase tegevusloaga;
  3) ehitatakse riigipiiri ületav alalisvooluliin ja seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse §-ga 61 ja asjakohase tegevusloaga.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus, kui jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas:
  1) on seal asuv või seda läbiv teisele jaotusvõrguettevõtjale kuuluv elektripaigaldis, mille kaudu osutatakse sellele jaotusvõrguettevõtjale võrguteenust;
  2) on seal asuv või seda läbiv teisele jaotusvõrguettevõtjale kuuluv elektripaigaldis, mille kaudu ei osutata selles piirkonnas asuvatele tarbijatele võrguteenust;
  3) rekonstrueerib teine jaotusvõrguettevõtja temale kuuluvat elektripaigaldist, mille kaudu ei osutata selles piirkonnas asuvatele tarbijatele võrguteenust;
  4) on otseliin.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 61.  Otseliin ja riigipiiri ületav liin

  (1) Otseliini rajamise ja kasutamise õigus on tarbijal, tootjal või müüjal enda või tarbija, samuti selle tootja või müüjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui:
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule või sellega piirnevale kinnistule;
  2) võrguettevõtjaga käesoleva seaduse § 83 kohaselt sõlmitud võrgulepingu muutmise vajaduse korral on otseliini rajaja võrguettevõtjaga kokku leppinud tarbimis- või tootmistingimustes või otseliini rajamisest ja tootmisseadme võrguga ühendamisest tingitud tarbimis- või tootmistingimuste muutmises;
  3) otseliini rajaja on esitanud võrguettevõtjale andmed liini suurima lubatud talitluspinge, pikkuse, geograafiliste koordinaatide, paiknemise plaani ja muude põhiliste tehniliste näitajate kohta.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (11) Liinivaldaja paigaldab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme tema liini kaudu edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks ning tagab käesoleva seaduse ja võrgueeskirja kohaselt mõõteandmete kogumise ja töötlemise.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (12) Otseliini võib rajada mujale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alale üksnes juhul, kui:
  1) võrguettevõtja on keeldunud selle tarbija, tootja või müüja elektripaigaldist võrguga ühendamast ja talle muid võrguteenuseid osutamast muul kui käesoleva seaduse § 65 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud alusel ja keeldumise § 99 korras vaidlustamine Konkurentsiametis ei ole kaasa toonud lahendust, mis tagaks tarbija, tootja või müüja elektrienergiaga varustamise;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  2) võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonda otseliini ehitamist kavandatakse, annab otseliini ehitamiseks ja kasutamiseks oma kirjaliku nõusoleku.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Otseliiniga ei või ühendada täiendavalt uute turuosaliste elektripaigaldisi. Otseliiniga võib ühendada täiendavalt uute turuosaliste elektripaigaldisi ja otseliini võib ühendada võrguga üksnes juhul, kui otseliini omanik võõrandab otseliini võrguettevõtjale, kelle teeninduspiirkonnas otseliin on, ja annab otseliini üle selle võrguettevõtja kasutusse.

  (3) Kui otseliin on omandatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ühendab võrguettevõtja otseliini võrguga, arvestades õigusaktides sätestatut.

  (4) Riigipiiri ületav suurema kui 10 kV pingega alalisvooluliin ühendatakse põhivõrguga põhivõrguettevõtja nimetatud kohas, järgides põhivõrguettevõtja kehtestatud tehnilisi tingimusi.

  (5) Riigipiiri ületava suurema kui 35 kV pingega vahelduvvooluliini võib ehitada ja seda kasutada ainult võrguettevõtja, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks.

  (6) Kui turuosaline soovib otseliini kasutamise ajaks säilitada olemasoleva võrguühenduse läbilaskevõime, maksab ta võrguettevõtjale käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 3 nimetatud tasu võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 62.  Teeninduspiirkond

  (1) Jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkond on talle tegevusloa andmise otsusega ettenähtud maa-ala, mis on kindlaks määratud lähtuvalt riigipiirist ja/või geograafilistest koordinaatidest.

  (2) Põhivõrguettevõtja teeninduspiirkond on Eesti territoorium.

  (3) Ühel võrguettevõtjal on üks teeninduspiirkond, mis võib koosneda ühest või mitmest piiritletud maa-alast.

  (4) Jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad ei või kattuda.

§ 63.  Teeninduspiirkonna muutmine

  (1) Jaotusvõrguettevõtjad võivad omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade vastastikuses muutmises nii, et enne muutmist nende teeninduspiirkondadega hõlmatud territoorium oleks seda ka pärast muutmist.

  (2) Jaotusvõrguettevõtjad edastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teeninduspiirkondade muutmise teate ja nendevahelise asjakohase kokkuleppe Konkurentsiametile. Teates esitatakse andmed, mis võimaldavad määratleda jaotusvõrguettevõtjad ja nende teeninduspiirkondade uued piirid käesoleva seaduse § 62 lõike 1 kohaselt.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Jaotusvõrguettevõtja teeb teeninduspiirkonna muutmise teatavaks ka asjaomastele tarbijatele.

  (4) Konkurentsiamet teeb üheaegselt jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmete muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest alates 30 päeva jooksul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Teeninduspiirkonna muutmine jõustub, kui Konkurentsiamet on üheaegselt teinud asjakohased muudatused jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmetes ja teeninduspiirkonna muutmisest on teavitatud asjaomaseid tarbijaid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Teeninduspiirkonna muutmisest teatavad jaotusvõrguettevõtjad tarbijatele vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

§ 64.  Võrgu omanik

  (1) Kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest.

  (11) Võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, peab jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Kui omanik võrgu võõrandab, teeb ta selle Konkurentsiametile viivitamata teatavaks. Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja nimed, isikukoodid või äriregistrikoodid ja kontaktandmed ning andmed, mis võimaldavad määratleda võõrandatud võrku.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Konkurentsiamet võib asjakohase taotluse alusel vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisest sellise võrgu omaniku, kelle võrk asub mõne võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ega ole vajalik elektrienergia edastamiseks tarbijatele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

2. jagu Võrguettevõtja kohustused 

§ 65.  Võrguteenuse osutamine

  (1) Võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid:
  1) asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise;
  2) asjakohase taotluse alusel muudab tarbimis- või tootmistingimusi;
  3) võimaldab kasutada võrguühendust liitumispunktis;
  4) edastab oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist;
  5) tagab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks;
  6) tagab mõõteandmete kogumise ja töötlemise;
  7) osutab käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuseid.

  (2) Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet.

  (3) Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui:
  1) võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega;
  2) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguteenuse kasutajast tuleneva muu asjaolu tõttu;
  3) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel;
  4) võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus;
  5) selline õigus tuleneb käesolevas seaduses sätestatud muust alusest.

  (4) Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumist põhjendades tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud alusel keeldumisest teatab võrguettevõtja Konkurentsiametile.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused nimetatud nõuete rikkumise korral kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (6) Võrgutasude vähendamise tingimuste kehtestamisel lähtutakse elektrikatkestuste kestusest.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (7) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel teabe võrguteenuste ja võrguteenuste hindade kohta ning selle kohta, kuidas tarbija pääseb ligi oma tarbimisandmetele.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (8) Kui tarbija on selleks soovi avaldanud, esitab võrguettevõtja tarbijale tema tarbimisandmed võrgueeskirjas esitatud andmevahetuse vormi kohaselt. Andmete väljastamise eest võib tasu nõuda vastavalt isikuandmete kaitse seaduse §-le 19.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 66.  Võrgu arenduskohustus

  (1) Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (2) Jaotusvõrguettevõtja esitab iga aasta 15. aprilliks kirjalikult Konkurentsiametile aastakaupa võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus tema teeninduspiirkonnas hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Jaotusvõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb, ning toob välja kõik olulised üksikasjad.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Konkurentsiamet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu viivitamata põhivõrguettevõtjale, kes esitab iga aasta 15. juuniks kirjalikult Konkurentsiametile aastakaupa võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus põhivõrgus hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Põhivõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb, ning toob välja kõik olulised üksikasjad.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Koos käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnanguga peab võrguettevõtja Konkurentsiametile kirjalikult esitama üksikasjaliku kava selle kohta, kuidas ta tagab võrguteenuste osutamise hinnangus nimetatud tarbimisvõimsuse eeldatava nõudluse rahuldamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui Konkurentsiamet leiab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnangu või lõikes 4 nimetatud kava alusel või muul viisil, et jaotusvõrguettevõtja tegevus võrguteenuste osutamise tagamiseks vastavuses võrguteenuste kasutajate põhjendatud vajadustega võib osutuda ebapiisavaks, edastab ta oma seisukoha sellele jaotusvõrguettevõtjale ja põhivõrguettevõtjale. Arvamust tuleb põhjendada.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja esitavad Konkurentsiameti seisukoha kohta oma kirjaliku arvamuse seisukoha saamisest alates 30 päeva jooksul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Konkurentsiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvamustes toodud põhjendatud seisukohti arvestades, kas ja missuguseid üldabinõusid peab võrguettevõtja oma võrgus tervikuna edaspidi rakendama, et tagada võrguteenuste osutamine vastavuses võrguteenuste kasutajate põhjendatud vajadustega. Vajaduse korral teeb Konkurentsiamet võrguettevõtjale asjakohase ettekirjutuse või muudab tema tegevusloa tingimusi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 67.  Mõõtmine

  (1) Võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga (mõõtmine).

  (2) Kui turuosalise bilanssi ei või selgitada käesoleva seaduse § 46 lõike 5 kohaselt kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga kasutades, kasutatakse mõõtmiseks kauglugemisseadet.

  (3) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Tarbijate ja elektriettevõtjate erinevate rühmade puhul kasutatavate mõõteseadmete suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded sätestatakse võrgueeskirjas.

  (5) Võrguettevõtja tagab võrguteenuse kasutaja teavitamise mõõtmise tulemustest ja nende alusel teostatud võrguteenuste eest maksmisele kuuluva tasu arvestusest kooskõlas õigusakti ja asjakohase lepinguga. Võrguettevõtja tagab samuti müüja teavitamise mõõtmise tulemustest nende võrguettevõtja võrguga ühendatud võrguteenuste kasutajate osas, kellele see müüja elektrienergiat müüb.

  (6) Võrguettevõtja võib turuosalise või sellele turuosalisele elektrienergiat müüva müüja taotluse alusel või oma algatusel paigaldada oma teeninduspiirkonnas mõõtmiseks tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui on turuosalisele ette nähtud käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas, ning teostada mõõtmist selle mõõteseadme abil. Tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamise taotluse esitanud isik tasub võrguettevõtjale selle mõõteseadme maksumuse ja selle paigaldamiseks tehtud kulutused ning mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad mõistlikud lisakulutused.

  (7) Võrgueeskirjas sätestatakse võrku antud ja sealt võetud elektrienergia koguste ning mõõteseadme ja liitumispunkti vahel elektrienergia kadude arvestamise kord juhuks, kui elektrienergia koguseid mõõdetakse mujal kui liitumispunktis.

  (8) Võrguettevõtja võib käesolevas paragrahvis ettenähtud kohustusi täita ise või osaliselt või täielikult volitada neid täitma kolmanda isiku.

§ 68.  Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (1) Elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui:
  1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil;
  2) elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta;
  3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse;
  4) ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtumit ei loeta elektrienergia või võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks, kui:
  1) võrguettevõtja ja müüja esitavad tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud;
  2) tarbija tasub tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest vähemalt üks kord kvartalis, kui arveid ei ole esitatud;
  3) turuosalise avatud tarne leping on katkenud ning kuni uue lepingu sõlmimiseni osutab talle avatud tarnet see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (2) Turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.07.2012]

  (3) Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.07.2012]

§ 69.  Konfidentsiaalsusnõue

  (1) Võrguettevõtja järgib sellise teabe konfidentsiaalsuse nõuet, mille ta on oma tegevuse käigus turuosalise elektrienergia tootmis- või tarbimiskoguste kohta saanud. Sätet ei kohaldata, kui:
  1) teave on juba avalikustatud või saanud avalikuks muul viisil kui võrguettevõtja kohustuste rikkumise tõttu;
  2) teave on vaja kolmandale isikule edastada käesolevast seadusest tulenevate võrguettevõtja kohustuste täitmiseks;
  3) võrguettevõtja peab teabe edastama õigusakti kohaselt.

  (2) Võrguettevõtja järgib oma tegevusega seotud teavet avaldades võrdse kohtlemise põhimõtet.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 70.  Teabe andmise kohustus

  (1) Võrguettevõtja annab Konkurentsiametile selle nõudel teavet, mida on Konkurentsiametil vaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Võrguettevõtja teeb Konkurentsiametile viivitamata teatavaks oma ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise või lõpetamise või tema suhtes pankroti- või likvideerimismenetluse alustamise või muu asjaolu, mis võib tal takistada täita õigusaktist või tegevusloa tingimustest tulenevat kohustust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks kehtestatud tehnilised tingimused ning võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise põhimõtted (edaspidi liitumistingimused) peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.

  (4) Võrguettevõtja avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud liitumistingimused oma veebilehel.

  (5) Põhivõrguettevõtja teeb liitumistingimused teatavaks Euroopa Komisjonile.

  (6) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning teatab ka Konkurentsiametile oma võrgutegevuse tõhusust, kvaliteeti ja tulukust käsitlevad põhiandmed.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Jaotusvõrguettevõtja esitab Kaitseressursside Ametile selle nõudel andmed Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse riiklikku registrisse kandmiseks. Võrguettevõtja ei võta andmete esitamise eest tasu.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

3. jagu Võrguteenuse tasud 

§ 71.  Võrgutasud

  (1) Võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu (edaspidi võrgutasud):
  1) võrguga ühendamise eest (edaspidi liitumistasu);
  2) tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest (edaspidi tingimuste muutmise tasu);
  3) võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest (edaspidi võrguühenduse kasutamise tasu);
  4) elektrienergia edastamise eest (edaspidi edastamistasu);
  5) võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest;
  6) võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Võrguettevõtja kehtestab oma teeninduspiirkonna võrgutasud kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

  (3) Võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.

  (4) Võrgutasu hinda kujundades peab arvestama varustuskindluse ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust, samuti selles valdkonnas tehtavate uurimuste tulemusi.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Võrgutasude suurus peab võimaldama võrguettevõtjal täita õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ning tagama põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt.

  (6) Võrguettevõtja kujundab edastamistasu nii, et see tagab liitumistasu ja võrguühenduse kasutamise tasu maksnud turuosalisele võimaluse edastada elektrienergiat kogu süsteemi ulatuses.

  (7) Erinevatel võrguettevõtjatel võivad olla erinevad võrgutasud.

§ 72.  Võrgutasude arvestamise alused

  (1) Ühe võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ei või edastamistasu ega võrguühenduse kasutamise tasu sõltuda turuosalise asukohast.

  (2) Võrguettevõtjal on õigus eristada sama võrguteenuse eest võetavaid võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi sõltuvalt pinge ja varustuskindluse tasemest, järgides käesoleva seaduse muid asjakohaseid sätteid.

  (21) Osutatavate võrguteenuste kvaliteedinõuete rikkumise korral on võrguettevõtjal kohustus vähendada võrguteenuse eest võetavat võrgutasu vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele.
[RT I 2004, 86, 583 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Võrguettevõtjal on õigus moodustada turuosaliste rühmi ning rühmakaupa eristada võrgutasusid ja võrguteenuste osutamise muid tingimusi, järgides käesoleva seaduse muid asjakohaseid sätteid.

  (4) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab muu hulgas arvestama §-s 71 sätestatut.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Erinevatest võrgutasudest tulenevate piirkondlike hinnaerinevuste vähendamiseks võib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel rakendada toetusmeetmeid võrguettevõtja või tarbijate toetamiseks.

§ 73.  Võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamine

  (1) Võrguettevõtja kooskõlastab Konkurentsiametiga käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika, sama lõike punktides 3–6 nimetatud võrgutasud ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused. Kooskõlastamise nõuet ei kohaldata elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. Võrgutasude kooskõlastamisel arvestab Konkurentsiamet muu hulgas §-des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse tähenduses.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Võrguettevõtjal on õigus esitada Konkurentsiametile kooskõlastamise taotlusi erinevate võrgutasude osas nii koos kui eraldi ning Konkurentsiamet on kohustatud tegema nende taotluste osas otsuse vastavuses käesoleva seadusega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Võrguettevõtja võtab võrguteenuse eest tasu, mis on arvutatud Konkurentsiameti kooskõlastatud asjakohaste võrgutasude alusel. Sätet ei kohaldata võrguga ühendamise, tarbimis- või tootmistingimuste muutmise ega elektrienergia transiidi suhtes.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 74.  Teabe andmine ja avaldamine

  (1) Võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Sätet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes.

  (2) Võrguettevõtja avaldab vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes teate oma võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise või uute tüüptingimuste kehtestamise kohta vähemalt 30 päeva enne muudatuste või uute tüüptingimuste kehtima hakkamist.

  (3) Võrguettevõtja annab turuosalisele sellekohase taotluse alusel teavet tema teeninduspiirkonnas kehtivate võrgutasude suuruse ja võrguteenuse osutamise tüüptingimuste kohta.

  (4) Võrguettevõtja teeb Euroopa Komisjonile ja Konkurentsiametile viivitamata teatavaks nõude elektrienergia edastamiseks transiidina enam kui üheks aastaks sõlmitud elektrienergia müügilepingu alusel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Võrguettevõtja alustab asjakohase taotluse saamisel viivitamata läbirääkimisi elektrienergia transiidina edastamise tingimuste üle ning teavitab Euroopa Komisjoni ja Konkurentsiametit sellest, kui läbirääkimistel ei ole lepingu sõlmimiseni jõutud 12 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

61. peatükk LIITUMISTASU MAKSMISE TOETUS 
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

§ 741.  Liitumistasu maksmise toetus

  (1) Liitumistasu maksmiseks riigieelarvest eraldatava toetuse (edaspidi liitumistasu toetus) andmise eesmärk on heastada regionaalselt ebasoodsas piirkonnas elavatele isikutele Eesti elektrimajanduse ebaühtlasest arengust tingitud ebavõrdsus, millega võimaldatakse isikutel, kelle majapidamises on elektriühendus neist olenemata põhjustel katkenud või kellel ei ole elektriühendust kunagi olnud, saada liitumistasu maksmiseks riigi poolt liitumistasu toetust.

  (2) Liitumistasu toetust ei anta maareformi seaduse § 7 lõike 4 tähenduses tiheasustusaladel ja üle 50 elanikuga kompaktse hoonestusega aladel elavatele füüsilistele isikutele.

  (3) Liitumistasu toetust antakse liitumistasu toetuse andmise kava alusel, mis koosneb liitumistasu toetuse saajate põhinimekirjast ja reservnimekirjast ning see vaadatakse üle ja kinnitatakse eraldi igaks kalendriaastaks. Liitumistasu toetuse andmise kava kinnitab regionaalminister.

  (4) Liitumistasu toetuse taotlemise, menetlemise ja andmise täpsustatud tingimused ning korra kehtestab regionaalminister määrusega. Regionaalministri määruses sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise kord, taotluse hindamise kriteeriumid, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse, toetuse väljamaksete tegemise ning toetuse tagasinõudmise kord.

  (5) Liitumistasu toetuse saamise taotlusi saab esitada 2010. aasta 1. aprillini. Taotluste esitamine ja menetlemine toimub käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tähtaegadel.

  (6) Kui taotluses nimetatud elektripaigaldise liitumiskilbi peakaitse on suurem kui 25A, siis 25A ületavat liitumiskilbi peakaitsme maksumust liitumistasu toetusega ei hõlmata.
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

§ 742.  Liitumistasu toetuse taotlejale ja toetuse saajale esitatavad nõuded

  (1) Füüsilisel isikul (edaspidi liitumistasu toetuse taotleja) on õigus taotleda liitumistasu toetust hajaasustusega piirkonnas asuval kinnistusregistrisse kantud kinnistul paikneva ning ehitisregistrisse kantud hiljemalt 1995. aasta 1. oktoobriks püstitatud elektriühenduseta elamu varustamiseks elektriga, kui taotleja omandis või õiguspärases valduses olev aastaringseks elamiseks sobiv elamu on taotleja alalise elukohana kantud rahvastikuregistrisse hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuarist ning elamu:
  1) oli elektrivõrguga ühendatud, kuid enne 2001. aasta 17. maid elektriühendus isikust olenemata põhjustel katkes, või
  2) ei ole kunagi olnud elektrivõrguga ühendatud.

  (2) Liitumistasu toetuse taotlejal ei või olla maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud ning taotleja ei ole jätnud vähemalt kahe järjestikuse kalendrikuu ulatuses maksegraafiku järgseid makseid tasumata.

  (3) Füüsilisele isikule, kelle liitumistasu toetuse saamise taotlus on rahuldatud ning kes on kantud liitumistasu toetuse andmise kavasse (edaspidi liitumistasu toetuse saaja), kohalduvad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud liitumistasu toetuse taotlejale esitatud nõuded.
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

§ 743.  Liitumistasu toetuse omafinantseeringu määr

  Liitumistasu toetuse taotlejapoolne omafinantseering on 10 protsenti liitumistasu osalt, mis on väiksem kui 12 780 eurot ja 1 protsent liitumistasu osalt, mis ületab 12 780 eurot. Minimaalne omafinantseeringu suurus on 635 eurot. Omafinantseeringu arvestuse aluseks on liitumistasu koos käibemaksu ja liitumise menetlustasuga. Omafinantseeringu arvestamisel lähtutakse liitumislepingus sätestatud liitumistasust.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 744.  Liitumistasu toetuse menetlemine valla- või linnavalitsuses

  (1) Liitumistasu toetuse taotleja esitab liitumistasu toetuse saamiseks taotluse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Taotlusele tuleb lisada võrguettevõtjale esitatud liitumistaotlus ja võrguettevõtja liitumispakkumine. Võrguettevõtja esitatud liitumispakkumine kehtib üks kalendriaasta liitumistasu toetuse andmise kava kinnitamisest arvates. Liitumistasu toetuse andmise kava iga-aastasel uuesti kinnitamisel küsib valla- või linnavalitsus liitumistasu toetuse andmise kava reservnimekirja kantud objekti või põhinimekirja kantud objekti kohta, mille rajamist ei jõutud aasta jooksul alustada, võrguettevõtjalt uut liitumispakkumist.

  (2) Valla- või linnavalitsus hindab liitumistasu toetuse taotleja ja taotluse vastavust käesoleva seaduse §-s 742 ja § 741 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele ja kontrollib taotluse nõuetele vastavust ning taotluses esitatud andmeid kohapeal 30 kalendripäeva jooksul taotluse valla- või linnavalitsusse laekumisest arvates. Liitumistasu toetuse taotleja on kohustatud võimaldama kohapealset kontrolli ja osutama selleks igakülgset abi.

  (3) Puuduste avastamisel taotluses teavitatakse nendest viivitamata liitumistasu toetuse taotlejat ning määratakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (4) Valla- või linnavalitsus edastab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused Siseministeeriumile viie kalendripäeva jooksul taotluste nõuetele vastavaks tunnistamisest arvates.

  (5) Kui taotleja ei vasta taotlejale esitatud nõuetele, teeb valla- või linnavalitsus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, mis edastatakse liitumistasu toetuse taotlejale.

  (6) Valla- või linnavalitsus lisab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustele järgmised dokumendid:
  1) valla- või linnavalitsuse hinnang taotluse vastavuse kohta käesoleva seaduse §-s 742 ja § 741 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele ja kohapealse kontrolli tulemusena koostatud ettepanek esitatud taotluse rahuldamiseks;
  2) valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek elektripaigaldise rajamiseks.
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

§ 745.  Liitumistasu toetuse menetlemine Siseministeeriumis

  (1) Valla- või linnavalitsuse poolt Siseministeeriumile esitatud taotlusi menetleb Siseministeerium. Nõuetekohased taotlused esitab Siseministeerium hindamiseks regionaalministri moodustatud nõuandvale komisjonile (edaspidi komisjon).

  (2) Komisjon koostab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustest pingerea, arvestades taotluste hindamisel kasusaajate hulka, projekti teostatavust võrguettevõtja esitatud liitumispakkumise alusel ning projekti kulu kasusaaja kohta. Võrdsete taotluste puhul eelistatakse pikaajalisi samas elukohas elavaid taotlejaid ning taotlusi, milles nimetatud elamus elab suurem arv kuni 18-aastaseid lapsi.

  (3) Pingeritta kantud taotluste puhul, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 742 ja § 741 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele, teeb komisjon regionaalministrile ettepaneku taotlus rahuldada, nõuetele mittevastavate taotluste puhul teeb komisjon regionaalministrile ettepaneku jätta taotlus rahuldamata.
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

§ 746.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine ja otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused teeb regionaalminister 30 kalendripäeva jooksul taotluste Siseministeeriumile laekumisest arvates. Täiendavate asjaolude väljaselgitamise vajaduse korral on Siseministeeriumil õigus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva.

  (2) Regionaalminister võib komisjoni ettepaneku alusel taotluse rahuldamise otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, kui:
  1) võrguettevõtjale ilmnevad elektripaigaldise rajamist takistavad objektiivsed, mõjuvad ja otsuse tegemise ajal ettenägematud põhjused;
  2) liitumistasu toetuse taotleja ei ole tasunud otsuses märgitud tähtajaks ja määratud suuruses omafinantseeringut;
  3) liitumistasu toetuse taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust;
  4) liitumistasu toetuse taotleja ei vasta käesoleva seaduse §-s 742 ja § 741 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele;
  5) liitumistasu toetuse andmise kava maksimaalne toetussumma suureneb vastavalt § 747 lõikele 4;
  6) esineb käesoleva seaduse § 1091 lõikes 1 esitatud asjaolu.
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

§ 747.  Liitumistasu toetuse andmise kava koostamine ja selle muutmine

  (1) Liitumistasu toetuse taotlejad, kelle taotlused rahuldati, kantakse liitumistasu toetuse andmise kavasse, milles on kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa koos maksimaalse toetussumma ja käesoleva seaduse §-s 743 sätestatud omafinantseeringumääraga nimetatud liitumistasu toetuse saajad ning määratud võrguga ühendamise tähtajad võrguettevõtja esitatud liitumispakkumise alusel.

  (2) Potentsiaalsed liitumistasu toetuse saajad, kellele ei ole võimalik jooksva kalendriaasta eelarvevahenditest toetust maksta, kantakse eelistusnimekirjana liitumistasu toetuse andmise kava reservnimekirja.

  (3) Regionaalminister võib komisjoni ettepaneku alusel põhjendatud juhtudel algatada liitumistasu toetuse andmise kava muutmise, kui selgub vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotluses nimetatud elamu võrguga ühendamine ei ole liitumistasu toetuse andmise kavas määratud tähtaja jooksul võimalik;
  2) võrguettevõtjale ilmnevad elektripaigaldise rajamist takistavad objektiivsed, mõjuvad ja otsuse tegemise ajal ettenägematud põhjused;
  3) liitumistasu toetuse saaja ei ole määratud tähtajaks ja määratud suuruses tasunud omafinantseeringut;
  4) liitumistasu toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või andmeid varjanud;
  5) esineb käesoleva seaduse § 1091 lõikes 1 esitatud asjaolu;
  6) taotuse saaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 742 ja § 741 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele;
  7) liitumistasu toetuse andmise kavas nimetatud elamu elektrivõrguga ühendamine osutub kallimaks liitumistasu toetuse andmise kavas nimetatud maksimaalsest toetussummast.

  (4) Liitumistasu toetuse andmise kava maksimaalset toetussummat võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 sätestatud juhul võrguettevõtja esitatud põhjendatud taotluse alusel suurendada kuni 10 protsenti liitumistasu toetuse andmise kavas nimetatud maksimaalsest toetussummast.
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

§ 748.  Liitumistasu toetuse taotleja ja toetuse saaja andmete töötlemine ning toetuse saajate nimekirja avalikustamine

  (1) Siseministeerium, valla- või linnavalitsused ja võrguettevõtjad võivad töödelda ja omavahel vahetada teavet liitumistasu toetuse taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet või dokumente käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks.

  (2) Siseministeerium teavitab liitumistasu toetuse taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest viie kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest arvates.

  (3) Siseministeerium avalikustab liitumistasu toetuse andmise kava põhi- ja reservnimekirjas sätestatud liitumistasu toetuse saaja nime ja toetuse summa oma veebilehel.
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

§ 749.  Liitumistasu toetuse väljamaksete tegemine võrguettevõtjale

  (1) Elamu elektrivõrguga ühendamiseks sõlmib valla- või linnavalitsus liitumistasu toetuse andmise kavasse kantud liitumistasu toetuse saaja ning võrguettevõtjaga kolmepoolse liitumislepingu, millega valla- või linnavalitsus garanteerib võrguettevõtjale liitumistasu toetuse maksmise nõuetekohase võrguühenduse tagamise korral. Taotlejapoolne omafinantseering tasutakse võrguettevõtjale liitumislepingu sõlmimisel.

  (2) Liitumistasu toetus makstakse võrguettevõtjale välja pärast elamu elektrivõrguga ühendamist vastavalt käesoleva seaduse § 7410 lõikes 2 nimetatud regionaalministri käskkirjale.
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

§ 7410.  Liitumistasu toetuse väljamaksete tegemise kord

  (1) Liitumistasu toetuseks ettenähtud vahendid kannab Siseministeerium riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu alusel üle kohaliku omavalitsuse üksustele või riigi sihtasutusele (edaspidi sihtasutus). Sihtasutusele kantakse riigieelarveline eraldis üle ühekordse eraldisena vastavalt liitumistasu toetuse andmise kava põhinimekirjas toodud maksimaalsetele toetussummadele. Kohaliku omavalitsuse üksustele kantakse riigieelarveline eraldis üle ühekordse eraldisena või ühekaupa pärast elamu elektrivõrguga ühendamist. Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Siseministeeriumile taotluse summas, mis ei või ületada järgmistest summadest väikseimat summat:
  1) liitumistasu toetuse andmise kava põhinimekirjas nimetatud maksimaalne toetussumma;
  2) võrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingus nimetatud summa käesoleva seaduse §-s 743 sätestatud omafinantseeringuta;
  3) võrguettevõtja poolt liitumislepingu alusel kohaliku omavalitsuse üksusele esitatud arve käesoleva seaduse §-s 743 sätestatud omafinantseeringuta.

  (2) Liitumistasu toetuse väljamaksmiseks võrguettevõtjale annab regionaalminister käskkirja, millega kinnitatakse lõplik liitumistasu toetussumma.

  (3) Sihtasutus kannab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud regionaalministri käskkirja alusel väljamaksmisele kuuluva liitumistasu toetussumma üle kohaliku omavalitsuse üksusele, kes teeb liitumistasu toetuse väljamakse võrguettevõtjale.
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

§ 7411.  Hüvitise maksmine võrguettevõtjale ning alusetult makstud hüvitise tagasinõudmine ja -maksmine

  (1) Kui esinevad võrguettevõtja tegevusest sõltumatud asjaolud, mille tulemusel võrguettevõtja elamut elektrivõrguga ühendada ei saa, tasub valla- või linnavalitsus võrguettevõtjale teostatud tööde eest vastavalt võrguettevõtja esitatud arvetele tööde teostamisel kantud põhjendatud ja tõendatud kulud käesoleva seaduse §-s 7410 sätestatud korras.

  (2) Valla- või linnavalitsusel on õigus nõuda võrguettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul alusetult makstud hüvitis haldusaktiga osaliselt või täielikult tagasi, kui võrguettevõtja on esitanud hüvitise saamiseks ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

  (3) Alusetult makstud hüvitise tagasimaksmise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusakti andmisest arvates.

  (4) Alusetult makstud hüvitise tagasinõudmise otsuse täitmata jätmise korral annab valla- või linnavalitsus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (5) Valla- või linnavalitsus on kohustatud tagastatud vahendid kandma üle riigieelarve tuludesse või sihtasutusele.
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

§ 7412.  Liitumistasu toetuse üle teostatav järelevalve

  Kohaliku omavalitsuse üksusele või sihtasutusele liitumistasu toetuseks eraldatud vahendite kasutamise üle teostab järelevalvet Siseministeerium.
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

§ 7413.  Liitumistasu toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

  (1) Valla- või linnavalitsusel on õigus nõuda liitumistasu toetus liitumistasu toetuse saajalt haldusaktiga osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) liitumistasu toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või andmeid varjanud;
  2) liitumistasu toetuse saaja ei ole täitnud talle käesoleva seaduse §-s 742 ja § 741 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõudeid.

  (2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumine, on liitumistasu toetuse saaja kohustatud liitumistasu toetuse tagasi maksma valla- või linnavalitsusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusaktis näidatud summas ja tähtpäevaks.

  (3) Liitumistasu toetuse tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt 90 kalendripäeva käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakti andmisest arvates.

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagastatud vahendid kandma üle riigieelarve tuludesse või sihtasutusele.

  (5) Toetuse tagasinõudmise otsuse täitmata jätmise korral annab valla- või linnavalitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (6) Siseministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud rikkumiste korral nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt vahendite tagastamist.

  (7) Valla- või linnavalitsus on kohustatud teavitama Siseministeeriumi toetuse kasutamisel avastatud rikkumistest.
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

§ 7414.  Liitumistasu toetuse aruande esitamine valla- või linnavalitsusele

  Võrguettevõtja on kohustatud esitama valla- või linnavalitsusele 30 kalendripäeva jooksul liitumistasu toetuse saajale võrguühenduse loomisest arvates aruande tehtud tööde ja kantud kulutuste kohta.
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

7. peatükk MÜÜK 

§ 75.  Müügi korraldus
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 751.  Koos arvega esitatavad andmed

  Müüja esitab tarbijale koos arvega ning tarbijale pakutava teabega järgmised andmed:
  1) müüja toodetud või tootjalt ostetud elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallikate jaotus müügiperioodile eelnenud aruandeaastal;
  2) elektribörsilt ostetud elektrienergia osakaal müügiperioodile eelnenud aruandeaastal;
  3) viide veebilehele, kus on esitatud andmed keskkonnamõju kohta, mis on põhjustatud müügiperioodile eelnenud aruandeaastal müüja tarnitud elektrienergia tootmisel tekkinud CO2 ja SO2 emissioonidest, ladestatavast põlevkivituhast ning radioaktiivsetest jäätmetest;
  4) tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 76.  Müügikohustus
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 761.  Üldteenus

  (1) Väiketarbijal on õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud (edaspidi üldteenus).

  (2) Võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, nimetab ta teenust osutama tegevusloaga müüja.

  (3) Kui võrguettevõtja ei osuta üldteenust ise, avaldab ta oma veebilehel tema teeninduspiirkonnas üldteenust osutava müüja nime ja sideandmed ning annab sama teavet isikule, kes seda nõuab.

  (4) Üldteenust ei pea osutama tarbijale, kellega käesoleva seaduse § 83 kohaselt sõlmitud võrguleping on üles öeldud käesolevas seaduses sätestatud alusel.

  (5) Kui väiketarbija ei ole sõlminud käesoleva seaduse § 83 kohaselt elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse talle üldteenust tema elektrilepingu lõppemise kuupäevale järgnevast kuupäevast alates.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012, kohaldatakse alates 2013. aasta 1. jaanuarist.]

§ 762.  Üldteenuse tüüptingimused

  (1) Võrguettevõtja või tema nimetatud müüja kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.

  (2) Võrguettevõtja ja tema nimetatud müüja avaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimused oma veebilehel ning annavad nende kohta teavet isikule, kes seda nõuab.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012, lõiget 2 kohaldatakse alates 2013. aasta 1. jaanuarist.]

§ 763.  Üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind

  (1) Üldteenuse osutaja arvutab üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selles kuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel. Arvutatavale hinnale lisatakse üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum.

  (2) Üldteenuse osutaja arvestab üldteenuse tasu elektrienergia mõõdetud tarbimiskoguste alusel. Kui võrguettevõtjal puuduvad mõõdetud andmed väiketarbija eelmise kalendrikuu elektrienergia kasutamise kohta, prognoosib võrguettevõtja üldteenuse osutamiseks vajaliku elektrienergia koguse tarbimisgraafiku alusel. Kui täpsete andmete selgumise korral prognoositud kogus mõõdetud kogusest erineb, esitab võrguettevõtja tasaarvestuse järgmise kuu arvel.

  (3) Üldteenuse osutaja avaldab kalendrikuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia hinna koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel järgmise kuu üheksandaks kuupäevaks.

  (4) Üldteenuse korras tarbitud elektrienergia koguse tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise kord kehtestatakse võrgueeskirjas.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012, kohaldatakse alates 2013. aasta 1. jaanuarist.]

§ 77.  Müüja avalikustamine
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 78.  Müügikohustuse täitmine
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 79.  Müügikohustuse eristamine
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 80.  Tüüptingimused müügikohustuse puhul
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 81.  Müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia hind
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 811.  Andmete esitamine Statistikaametile

  Elektriettevõtja esitab Statistikaametile andmed elektrienergia või võrguteenuse hinna kujunemise kohta riikliku statistika seaduses sätestatud korras.
[RT I 2010, 41, 241 - jõust. 01.08.2010]

§ 812.  Andmete säilitamine

  Müüja säilitab tehingu tegemisest alates vähemalt viis aastat järgmisi Konkurentsiametile ja Euroopa Komisjonile vajaduse korral esitatavaid teise müüja ja põhivõrguettevõtjaga tehtud elektritehingute ning elektrienergiaga seotud tuletisinstrumentide, mille alusvaraks on elektrienergia, alusel tehtud kõikide tehingute andmeid:
  1) tehingu tegemise kuupäev ning tarne- ja arveldustingimused;
  2) tehingu maht;
  3) tehingu täitmise kuupäev ja kellaaeg kauplemisperioodide kaupa;
  4) tehingu hind;
  5) ostja andmed;
  6) tarnelepingute üksikasjad.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 82.  Elektrienergia import

  (1) Elektrienergiat võib importida süsteemihaldur ja elektribörsil kaupleja. Elektribörsil kaupleja võib importida elektrienergiat ainult müümiseks elektribörsil.

  (2) Elektribörsil kaupleja, kes kavatseb importida elektrienergiat, võib nõuda süsteemihaldurilt arvamust selle kohta, kas kavandatavat elektrienergia importi võib süsteemi tehnilisi võimalusi arvestades lubada.

  (3) Elektrienergia importija, kes ei ole bilansihaldur, sõlmib oma bilansi tagamiseks avatud tarne lepingu bilansihalduriga.

  (4) Süsteemihalduril on õigus elektrienergia importi piirata või import katkestada, kui seda tingivad süsteemi tehnilised piirangud või vajadus säilitada varustuskindlus.

  (5) Süsteemihalduril on õigus keelduda elektrienergia impordiks võrguteenuseid osutamast, kui elektrienergia importija ei täida elektrienergia impordi kohta õigusaktiga kehtestatud nõudeid.

  (6) Süsteemihaldur edastab Euroopa Komisjonile iga kolme kuu järel andmed kolmandatest riikidest tegelikult süsteemi sisenenud elektrienergia koguste kohta.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

8. peatükk LEPINGUD 

§ 83.  Sätete kohaldamine

  (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse võrguettevõtjaga võrguga ühendamiseks ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi liitumisleping) ja muude võrguteenuste osutamiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi võrguleping) ning elektrienergia müügiks sõlmitavale lepingule (edaspidi elektrileping).

  (2) Käesoleva peatüki sätetest võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Füüsilisest isikust tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised.

§ 84.  Lepingu vorm

  (1) Elektrilepingu võib sõlmida suuliselt. Kui seda nõuab üks lepingupool, sõlmitakse leping kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis.

  (2) Liitumisleping ja võrguleping sõlmitakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis.

  (3) Võrguettevõtja võib erinevate võrguteenuste osutamiseks sõlmida tarbijaga eraldi võrgulepingud.

  (4) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 85.  Andmete esitamine

  (1) Enne liitumislepingu, võrgulepingu või elektrilepingu sõlmimist peab lepingu teiseks pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma teavet lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu sisu võimalike alternatiivide kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ei pea esitama, kui leping sõlmitakse suuliselt või kui tarbija andmeid ei soovi.

  (3) Kui müüja korraldab kokkuleppel võrguettevõtjaga ka arveldamist nende võrguteenuste eest, mida võrguettevõtja osutab võrgulepingu alusel, esitab müüja võrguteenuste kohta eraldi arve või eristab võrguteenustega seotud asjakohased andmed elektrilepingu alusel väljastataval arvel.

§ 86.  Kinnituskiri

  (1) Kui elektrilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, saadab lepingu sõlminud jaotusvõrguettevõtja või müüja tarbijale pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitava kirjaliku dokumendi (edaspidi kinnituskiri). Kinnituskiri saadetakse füüsilisest isikust tarbijale lepingu sõlmimisest alates kahe nädala jooksul.

  (2) Kinnituskirjas nimetatakse ajavahemik, mille jooksul võib tarbija esitada oma vastuväited. Ajavahemiku pikkus peab olema vähemalt kolm nädalat.

  (3) Lepingu sõlmimisest kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ajavahemiku möödumiseni või selle jooksul vastuväidete esitamiseni järgivad pooled kinnituskirjas esitatud tingimusi, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (4) Käesoleva paragrahviga reguleerimata osas kohaldatakse kinnituskirjale võlaõigusseadust.

§ 87.  Lepingutingimused

  (1) Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud liitumislepingus, võrgulepingus ja elektrilepingus esitatakse järgmised andmed:
  1) võrgulepingu ja liitumislepingu puhul võrguettevõtja ning elektrilepingu puhul võrguettevõtja või müüja nimi ja äriregistrikood ning aadress ja muud kontaktandmed;
  2) võrgulepingu ja liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia põhinäitajad;
  3) võrgulepingu ja liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  4) võrguga ühendamiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitud liitumislepingu alusel võrguga esmakordse ühendamise aeg;
  5) osutatavate hooldusteenuste kirjeldus;
  6) lepingu alusel makstavate tasude kohta asjakohase teabe saamise viis;
  7) lepingu ja selle alusel osutatavate teenuste tingimuste muutmise ja lepingu ülesütlemise tingimused;
  8) kui võrgulepingu või liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteet ei ole lepingutingimustega kooskõlas, siis andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine või hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  9) teave kaebuste käsitlemise kohta;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  10) võrgulepingu ja elektrilepingu puhul lepingu tähtaeg.

  (2) Kui elektrileping ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, esitab jaotusvõrguettevõtja või müüja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed käesoleva seaduse § 86 alusel väljastatavas kinnituskirjas.

§ 88.  Lepingu kehtivus ja lepingu tähtaeg

  (1) Võrguleping või elektrileping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Liitumisleping sõlmitakse lepingus määratud võrguühenduse loomiseks või võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks ja leping lõpeb selle täitmisega.

  (2) Tähtajatu elektrileping lõpeb, kui lõpeb selle võrguühenduse kohta sõlmitud võrgulepingu kehtivus, mille kaudu on elektrilepingu alusel elektrienergiat müüdud.

  (3) Elektrilepingu saab sõlmida turuosaline, kellel on sõlmitud tema tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes kehtiv võrguleping.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 89.  Lepingu muutmine

  (1) Võrguettevõtja võib ühepoolselt muuta võrgulepingu tüüptingimusi ning võrguettevõtja või tema nimetatud müüja võib ühepoolselt muuta üldteenuse tüüptingimusi juhul, kui muutmine on objektiivselt põhjendatud ja vajalik muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ning kui Konkurentsiamet on tüüptingimuste muudatusega nõustunud. Konkurentsiamet ei nõustu tüüptingimuste muudatusega, kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Võrguettevõtja võib ühepoolselt muuta võrgutasu või muud võrgulepingus ettenähtud tasu, kui Konkurentsiamet on muudatuse kooskõlastanud.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimuste muudatus kehtib kõigi muutmise ajal jõus olevate lepingute ja pärast muutmist sõlmitavate lepingute kohta.

  (4) Võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale enne lepingutingimuste muutmist sellekohase teate. Teates nimetatakse kavandatav muudatus ja selle tegemise alus, muudatuse jõustumise aeg ning esitatakse teave selle kohta, et tarbijal on õigus leping üles öelda, kui ta muudatustega ei nõustu.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade edastatakse tarbijale koos talle esitatava arvega vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (6) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 90.  Võrguühenduse katkestamine tarbijast tuleneval põhjusel

  (1) Võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud muul viisil.

  (2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud põhjusel võrguühenduse katkestamist edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus, kavandatud katkestamise aeg ning tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave.

  (3) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade tähtsaadetisena.

  (4) Võrguühenduse võib katkestada, kui tarbija ei ole katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 15 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.

  (5) Kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata raskest haigusest või töötuks jäämisest tingitud ajutise maksejõuetuse tõttu, võib füüsilisest isikust tarbija selle asjaolu kohta edastada võrguettevõtjale kirjaliku teate. Teatele tuleb lisada nimetatud asjaolu kinnitav tõend.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kirjaliku teate ja tõendi saanud võrguettevõtja võib füüsilisest isikust tarbija võrguühenduse katkestada, kui tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 30 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.

  (7) Kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata, võib võrguühenduse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini katkestada hoones või selle osas, mis on eluruum ning mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil või täielikult või peamiselt kütmisel kasutatava muud kütuseliiki tarbiva küttesüsteemi toimimiseks on elektrienergia kasutamine vältimatu, kui tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 90 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikega 7 ei ole vastuolus, et tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks paigaldab võrguettevõtja asjakohase tehnilise kaitseseadme ja kasutab seda, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata või kui ta on võrgulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud muul viisil. Tarbijale tuleb võimsuse piiramisest käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras ette teatada vähemalt 15 päeva.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetega 1–7 ei ole vastuolus võrguettevõtja õigus viivitamata katkestada tarbija võrguühendus, kui tarbija:
  1) omavoliliselt suurendab käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud korras piiratud võimsust;
  2) kasutab elektrienergiat või võrguteenust ebaseaduslikult käesoleva seaduse § 68 tähenduses;
  3) kasutab elektripaigaldisi, mis ei ole nõuetekohased, on ohtlikud, häirivad kogu võrgu toimimist või ohustavad varustuskindlust.

  (10) Võrguühenduse katkestamine käesolevas paragrahvis nimetatud alustel ei vabasta tarbijat liitumislepingus, elektrilepingus ega võrgulepingus ettenähtud tasude maksmise kohustusest.

  (11) Võrguettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt käesolevas paragrahvis nimetatud abinõude rakendamiseks tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist.

  (12) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 2 ja 8–11 kohaldatakse ka tootja ja liinivaldaja ning teise võrguettevõtja võrguühenduse katkestamisele ja võrguühenduse võimsuse piiramisele.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 91.  Võrgulepingu ülesütlemine

  (1) Võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda ja tarbimiskoha võrgust lahti ühendada, kui:
  1) ta on võrguühenduse katkestanud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on järjest kestnud vähemalt 180 päeva ning lepingu teine pool ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ja elektrienergia tarbimist alustanud;
  2) lepingu teine pool on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi ja ei ole rikkumist võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul heastanud ning seetõttu ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist.

  (2) Võrguettevõtjal on õigus võrguleping üles öelda tema või müüjaga sõlmitud lepingu alusel tasumisele kuuluva rahasumma tasumata jätmise tõttu üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel.

  (3) Võrguettevõtja peab võrgulepingu ülesütlemisest vähemalt 30 päeva ette teatama. Teates nimetatakse lepingu ülesütlemise alus ning lepingu lõppemise kuupäev.

  (4) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teade tähtsaadetisena.

  (41) Võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda enne kokkulepitud tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud etteteatamistähtaja lõppu, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Võrguettevõtjaga võrgulepingu sõlminud isik ei või seda lepingut üles öelda, kui lepingu esemeks oleva võrguühenduse suhtes on olemas kehtiv elektrileping teise isikuga, kes ei ole selle võrguühenduse osas võrgulepingut sõlminud.

  (6) Tarbija võib tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu üles öelda, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (7) Käesolevas paragrahvis sätestatust erinev kokkulepe on tühine.

§ 92.  Elektrilepingu ülesütlemine

  (1) Müüjal on õigus elektrileping üles öelda juhul, kui:
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  1) tarbija on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud ega ole rikkumist müüja antud mõistliku aja jooksul heastanud;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  2) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  3) tarbija on kasutanud elektrienergiat ebaseaduslikult või on tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahjustanud mõõteseadme plomme või taatlusmärgiseid;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  4) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (2) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Elektrilepingu ülesütlemisest peab tarbijale vähemalt 30 päeva ette teatama. Teates nimetatakse lepingu ülesütlemise alus ning lepingu lõppemise kuupäev.

  (4) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teade tähtsaadetisena.

  (41) Müüja võib elektrilepingu üles öelda enne kokkulepitud tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud etteteatamistähtaja lõppu, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (6) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

81. peatükk AVALIKU VEEKOGU KOORMAMINE TUULEELEKTRIJAAMAGA 
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

§ 921.  Hoonestusluba

  (1) Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise kavandamiseks peab taotlema Vabariigi Valitsuselt veeseaduse § 225 lõike 1 kohase hoonestusloa.

  (2) Lisaks veeseaduses sätestatud andmetele ja dokumentidele peab hoonestusloa taotlus sisaldama andmeid tuuleelektrijaama potentsiaalse võimsuse kohta ja taotlusele tuleb lisada põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

§ 922.  Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks õigustatud isikud

  Hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks võib anda vaid elektriettevõtjale käesoleva seaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. Nimetatud hoonestusloa võib üle anda vaid teisele elektriettevõtjale, elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale või Eesti Vabariigile.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

§ 923.  Hoonestustasu suurus avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamisel

  (1) Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamisel maksab elektriettevõtja riigile iga-aastast hoonestustasu, mille suurus on 7% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind.

  (2) Pärast ehitusloa väljastamist kuni tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Kavandatud otstarbel kasutamise alguseks loetakse hetke, kui tuuleelektrijaam annab esmakordselt võrku elektrienergiat.

  (3) Hoonestustasu maksmisele kohaldatakse veeseaduse §-s 2218 sätestatut.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

9. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 93.  Riikliku järelevalve teostaja

  (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) Konkurentsiamet käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Vajaduse korral kaasab Konkurentsiamet järelevalvesse sõltumatuid eksperte ning teeb koostööd Eesti teiste järelevalveasutuste ja välisriikide järelevalveasutustega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Konkurentsiamet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (4) Võrguteenuse osutamise, elektrienergia pakkumise või müümise või muul viisil turul kättesaadavaks tegemise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse piires.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Liitumislepingust, võrgulepingust või elektrilepingust tuleneva vaidluse korral, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, on tarbijal õigus esitada kaebus tarbijavaidluste komisjonile või mõnele teisele sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile või kohtule.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 94.  Konkurentsiameti ülesanded
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Konkurentsiamet täidab järgmisi ülesandeid:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) annab ja tunnistab kehtetuks tegevuslubasid, pikendab tegevuslubade kehtivusaega, kehtestab ja muudab tegevuslubade tingimusi ning kontrollib nende täitmist;
  11) kontrollib käesoleva seaduse §-s 581 nimetatud päritolutunnistuste väljaandmist, üleandmist ja kehtivust;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  12) kontrollib põhivõrguettevõtja vastavust käesoleva seaduse § 181 nõuetele, järgides §-s 261 sätestatut;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]
  13) kontrollib jaotusvõrguettevõtja vastavust § 18 nõuetele;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]
  2) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  21) kontrollib, kas käesoleva seaduse § 44 lõikes 42 nimetatud avatud tarne raames müüdava elektrienergia hind on põhjendatud;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  22) kontrollib käesoleva seaduse § 592 lõikes 4 nimetatud toetuste haldamiseks põhivõrguettevõtja tehtavate kulutuste põhjendatust;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  23) kontrollib müüja poolt tarbijale esitatud käesoleva seaduse §-s 751 nimetatud andmeid;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  24) kontrollib, kas üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind on kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 763;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  3) kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused, lähtudes käesoleva seaduse §-st 762 või 89;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  4) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  41) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  5) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  6) teeb ettekirjutusi võrgu arenduskohustuse täitmise tagamiseks;
  61) kooskõlastab käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 31 nimetatud süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 714/2009;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  7) kontrollib süsteemihalduri määratud bilansienergia hindu ja kooskõlastab bilansilepingu tüüptingimusi, lähtudes käesoleva seaduse §-st 53;
  8) kooskõlastab käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika, sama lõike punktides 3–5 nimetatud võrgutasud, välja arvatud elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu, ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused, lähtudes § 40 lõikest 7 ning §-dest 44, 59 ja 71–73;
  9) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  10) kontrollib võrguettevõtja poolt elektrienergia transiidi eest võetavat edastamistasu ning liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 71–73;
  101) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud tingimuste täitmist;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  102) jälgib ja kontrollib käesoleva seaduse § 4 lõikes 41 sätestatud konkursi läbiviimist;
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]
  103) jälgib tootmisvõimsustesse investeerimist ning varustuskindlust arvestades teeb süsteemihaldurile vajaduse järgi kohustuseks korraldada käesoleva seaduse § 4 lõikes 41 nimetatud konkurss;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  104) annab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud süsteemihalduri koostatud aruandele hinnangu oma aastaaruandes, arvestades seda, kas süsteemihalduri aruanne on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõike 3 punktis b nimetatud ühenduseülese võrgu arengukavaga, ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemihalduri investeerimiskava muutmiseks;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  105) jälgib Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahelist tehnilist koostööd;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  106) teeb koostööd teiste liikmesriikide asjaomaste asutustega piirkonna elektrituru andmevahetusplatvormide ühitamiseks;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  107) jälgib turu avamise ja konkurentsi taset, sealhulgas elektribörsi ja kodutarbijatele määratud hindu;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  108) jälgib aega, mis põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatel kulub ühenduste rajamiseks ning remonditöödeks;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  109) avaldab vähemalt kord aastas soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  11) lahendab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuse rikkumisest tulenevaid turuosaliste vahelisi vaidlusi;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  12) otsustab sundvõõrandamise menetluse algatamise;
  13) kontrollib, kas turuosalised järgivad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõudeid ja täidavad asjakohaseid kohustusi;
  14) vajaduse korral teeb turuosalistele käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi;
  15) avalikustab oma veebilehel elektriettevõtjate elektrienergia hinna piirmäärad ja võrgutasud, mis ta on kooskõlastanud käesoleva seaduse alusel;
  16) kontrollib, kas elektriettevõtjad on tasunud riigilõivu;
  161) teeb, ilma et see piiraks tema iseseisvust ja eripädevust, oma ülesannete täitmiseks koostööd põhivõrguettevõtjaga ning vajaduse korral teiste asjaomaste ametiasutustega. Mis tahes heakskiit, mille Konkurentsiamet annab käesoleva seaduse kohaselt, ei piira tema volituste kasutamist tulevikus;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  17) täidab muid temale käesoleva seadusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 714/2009 ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (11) Konkurentsiamet teavitab Euroopa Komisjoni põhivõrguettevõtjale tegevusloa andmise otsusest ning avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Konkurentsiamet teeb otsuse temale käesoleva seaduse alusel esitatud kooskõlastamistaotluse kohta 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 180 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist teatada.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni Konkurentsiametile esitatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik teave.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (31) Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Liidu energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga (edaspidi koostööamet) ning teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (4) Konkurentsiamet esitab Euroopa Komisjonile aruande, mis käsitleb turgu valitsevaid elektriettevõtjaid ning turu hõivamist ja konkurentsi muul viisil kahjustavat käitumist. Aruandes vaadeldakse ka omandisuhete muudatusi, konkurentsi edendamise abinõusid ning üldteenuse osutamise kohustuse täitmiseks võetud meetmete võimalikku mõju riigisisesele ja rahvusvahelisele konkurentsile.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Konkurentsiamet koostab ja avaldab iga aasta 31. juuliks oma veebilehel eelmise kalendriaasta kohta ülevaate, milles kajastatakse:
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  1) süsteemidevaheliste ühenduste võimsuse jaotamise reegleid;
  2) süsteemi ülekoormuse lahendamise reegleid;
  3) võrkudevaheliste ühenduste loomisele ja remondile kulutatud aega;
  4) võrguettevõtja avaldatavat teavet võrkudevaheliste ühenduste ja võrgu võimsuse jaotamise kohta, arvestades seejuures ärisaladuse hoidmise vajadust;
  5) käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tegevusalade eristamist;
  6) uutele tootjatele kehtestatud liitumistingimusi;
  7) süsteemihalduri ja võrguettevõtjate kohustuste täitmist;
  8) konkurentsi olukorda elektriturul.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (6) Konkurentsiamet avaldab oma veebilehel teabe, mis käsitleb tarbija õigusi, asjaomaseid õigusakte ja vaidluse lahendamise võimalusi.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 941.  Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

  (1) Konkurentsiamet jälgib, et põhivõrguettevõtja vastaks käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele ning algatab § 261 kohaselt põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise, kui:
  1) ta on saanud käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 nimetatud teate;
  2) talle on saanud teatavaks, et põhivõrguettevõtjat otseselt või kaudselt kontrolliva isiku õiguste või mõju kavandatav muudatus võib kaasa tuua käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuete rikkumise või kui tal on alust arvata, et selline rikkumine on juba toimunud;
  3) talle on saanud teatavaks asjaolud, mis võimaldavad kolmanda riigi kodanikul või seal asutatud ja registreeritud juriidilisel isikul omandada kontrolli põhivõrguettevõtja üle;
  4) Euroopa Komisjon on esitanud põhjendatud taotluse.

  (2) Konkurentsiamet teatab viivitamata Euroopa Komisjonile need asjaolud, mis võimaldavad kolmandast riigist pärit isikul omandada kontrolli põhivõrguettevõtja üle.

  (3) Kui põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamine on algatatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludel, nõuab Konkurentsiamet põhivõrguettevõtjalt tõendeid selle kohta, et põhivõrguettevõtja või teda kontrolliva isiku tegevus ei sea ohtu Eesti ega Euroopa Liidu varustuskindlust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud varustuskindlust hinnates võtab Konkurentsiamet arvesse:
  1) neid õigusi ja kohustusi, mis Euroopa Liidul on asjaomase kolmanda riigi suhtes ning mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud varustuskindluse kokkuleppest, mille osaline on Euroopa Liit;
  2) neid õigusi ja kohustusi, mis Eestil on asjaomase kolmanda riigi suhtes ning mis tulenevad selle välisriigiga sõlmitud kokkulepetest niivõrd, kuivõrd need on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas;
  3) muid nõuetekohasuse hindamise või asjaomase kolmanda riigiga seotud asjaolusid.

  (5) Kui Konkurentsiamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludel algatatud nõuetekohasuse hindamise kohta eitava otsuse ja see erineb Euroopa Komisjoni arvamusest, avaldab Konkurentsiamet oma otsuse koos põhjendustega ning koos Euroopa Komisjoni arvamusega Euroopa Liidu Teatajas.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 95.  Ettekirjutus

  (1) Konkurentsiamet teeb turuosalistele ja teistele isikutele käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Ettekirjutuses esitatakse järgmised andmed:
  1) ettekirjutuse teinud ametiisiku nimi ja ametikoht;
  2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
  3) ettekirjutuse saaja nimi ja aadress;
  4) ettekirjutuse tegemise faktiline ja õiguslik alus;
  5) ettekirjutuse sisu;
  6) ettekirjutuse täitmise tähtpäev;
  7) ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgede kirjeldus.

  (3) Ettekirjutus tehakse selle saajale teatavaks viivitamata. Konkurentsiamet teeb ettekirjutuse teatavaks ka muudele isikutele, keda ettekirjutus puudutab. Teave ettekirjutuse kohta kantakse registrisse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise korral võib kohaldada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot. Käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuete täitmata jätmise korral on põhivõrguettevõtja suhtes rakendatava sunniraha ülemmäär üheksa miljonit eurot, kusjuures ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseks rakendatav sunniraha ei või kokku ületada üheksat miljonit eurot.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (5) Asendustäitmise kohaldamise korral on Konkurentsiameti ametiisikul või tema ülesandel asendustäitmist korraldaval kolmandal isikul õigus siseneda asendustäitmise adressaadi territooriumile ja ehitisse, kasutada toimingu tegemisel adressaadi vara ja õigus seda toiminguga mõjutada ning õigus vajaduse korral kasutada oma õiguste teostamiseks politsei abi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 96.  Teabe andmise kohustus

  (1) Turuosaline ning riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse asutus esitavad Konkurentsiametile selle nõudel andmeid, mida Konkurentsiamet vajab oma ülesannete täitmiseks. Teave esitatakse nõude esitamisest alates viie päeva jooksul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Turuosaline teeb Konkurentsiametile viivitamata teatavaks asjaolu, mis turuosalisel oluliselt takistab või võib oluliselt takistada käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist või tegevusloast tulenevate kohustuste täitmist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui turuosalise tegevus ei ole käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimustega kooskõlas, edastab ta Konkurentsiametile selle kohta teate, milles nimetab olukorra parandamiseks kavandatud abinõud.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 97.  Teabesaladuse hoidmise kohustus

  (1) Konkurentsiamet hoiab saladuses temale edastatud teavet, mida edastades on isik teatanud, et tegemist on ärisaladusega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Konkurentsiamet tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse tähenduses.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumisena ei käsitata teabe edastamist juhul, kui edastamine on ette nähtud seaduses või kui teabe edastamiseks on saadud nõusolek teavet andnud isikult ja isikult, keda teave puudutab.

  (4) Konkurentsiamet kasutab tema käsutuses olevat teavet üksnes käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 98.  Juurdepääsuõigus

  (1) Isikul, keda Konkurentsiamet on volitanud täitma käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 nimetatud järelevalveülesannet, on õigus siseneda turuosalise territooriumile, ruumi või rajatisse, et kohapeal kontrollida järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid ja asjaolusid ning teha dokumentidest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Turuosaline või tema esindaja võimaldab takistuste ja piiranguteta teostada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust Konkurentsiameti määratud ajal ja kohas ning osutab järelevalvet teostavale isikule igakülgset kaasabi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 99.  Kaebuste lahendamine

  (1) Turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Konkurentsiamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse 30 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates. Kui kaebus esitatakse võrguettevõtja kohta, teeb Konkurentsiamet otsuse 60 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (3) Kui Konkurentsiamet taotleb kaebuse lahendamiseks vajalikku teavet, peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine kuni teabe saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks. Kui kaebus on esitatud võrguettevõtja kohta, võib tähtaja kulgemise peatada kuni 60 päevaks, kui kaebuse esitaja sellega nõustub.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 100.  Sundvõõrandamine

  (1) Lisaks kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud alustele võib Konkurentsiamet taotleda:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) tegevusloas nimetatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 ettenähtud kohustust;
  2) tegevusloas nimetatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa kehtivusaeg on lõppenud või tegevusluba on tunnistatud kehtetuks ja nimetatud varal põhineva tegevuse jätkamine kooskõlas käesoleva seadusega ei ole tagatud ning see võib seada ohtu süsteemi varustuskindluse;
  3) võrgu ja selle kasutamist võimaldava piiratud asjaõiguse sundvõõrandamist, kui võrgu omanik ei täida käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 ettenähtud kohustust või kui võrgu omanikust või kasutajast võrguettevõtjal ei ole käesoleva seaduse kohast tegevusluba.

  (2) Konkurentsiamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel taotleda sundvõõrandamist üksnes juhul, kui ta on sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest teavitanud sundvõõrandamise esemeks oleva vara omanikku ning vara omanik ei ole sundvõõrandamise aluseks olevat asjaolu Konkurentsiameti antud mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Konkurentsiametil ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud kohustust juhul, kui selle kohustuse täitmine võib seada ohtu varustuskindluse.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Sundvõõrandamine toimub kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras.

§ 1001.  Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

  (1) Konkurentsiamet teeb koostööd ning vahetab käesoleva seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet Euroopa Liidu liikmesriikide reguleerivate asutustega ja koostööametiga, et:
  1) võimaldada võrgu optimaalset haldamist;
  2) edendada ühise elektribörsi loomist;
  3) optimeerida piiriüleste võimsuste jaotamist;
  4) saavutada võrkude vastastikusel ühendamisel võimsuse selline tase, mis võimaldab arendada konkurentsi ja parandada varustuskindlust, vältides turuosaliste ebavõrdset kohtlemist;
  5) koordineerida võrgueeskirjade väljatöötamist;
  6) koordineerida ülekoormuse juhtimise nõuete väljatöötamist.

  (2) Vahetatavat teavet kasutab Konkurentsiamet samal konfidentsiaalsustasemel kui asutus, kust teave pärit on.

  (3) Konkurentsiamet võib koostööametilt küsida arvamust selle kohta, kas teise Euroopa Liidu liikmesriigi reguleeriva asutuse vastuvõetud otsus piiriülese elektrikaubanduse kohta on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/72/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 714/2009.

  (4) Kui teise liikmesriigi reguleerivas asutuses piiriülese elektrikaubanduse kohta tehtud otsus ei ole direktiivi 2009/72/EÜ ega määruse (EÜ) nr 714/2009 nõuetega kooskõlas, on Konkurentsiametil õigus teatada sellest Euroopa Komisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (5) Kui Euroopa Komisjon nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/72/EÜ või määrusega (EÜ) nr 714/2009 mitte kooskõlas oleva piiriülese elektrikaubanduse kohta tehtud Konkurentsiameti otsuse kehtetuks tunnistamist, täidab Konkurentsiamet nõude kahe kuu jooksul selle esitamisest arvates ja teatab sellest komisjonile.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

10. peatükk VASTUTUS 

§ 101.  Võrguteenuse osutamise kohustuse rikkumine

  (1) Võrguettevõtjat oma teeninduspiirkonnas võrguteenuste osutamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1011.  Osutatavate võrguteenuste kvaliteedinõuete rikkumine

  (1) Võrguettevõtjat oma teeninduspiirkonnas osutatavate võrguteenuste kvaliteedinõuete rikkumise eest või nimetatud nõuete rikkumise puhul võrgutasude vähendamata jätmise eest, kui võrgutasude vähendamine on käesoleva seadusega ette nähtud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1012.  Elektrienergia müük kooskõlastamata piirhinna ja piirhinda ületava hinnaga
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 1013.  Piiriülese elektrikaubanduse tingimuste rikkumine

  Juriidilise isiku poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud piiriülese elektrikaubanduse tingimuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 102.  Ebaseaduslik võrguteenuse ja elektrienergia kasutamine

  (1) Turuosalist võrguteenuse või elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis nimetatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 alusel.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

§ 103.  Teabe esitamata jätmine

  (1) Turuosalist Konkurentsiametile või süsteemihaldurile kohustusliku teabe esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 104.  Juurdepääsuõiguse takistamine

  (1) Isikut Konkurentsiameti ametnikul käesolevas seaduses ettenähtud juurdepääsuõiguse teostamise takistamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 105.  Teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumine

  (1) Käesolevas seaduses ettenähtud teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 106.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 101–105 nimetatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustikku.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 101 ja 103–105 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Käesoleva seaduse §-s 102 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 107.  Turuluba ja tegevusluba

  (1) Energiaseaduse alusel võrguettevõtjale elektrienergia müügiks ning elektrienergia edastamis- ja jaotamisteenuse müügiks võrgu kaudu väljaantud turuluba ning sellega seoses riigiga sõlmitud leping jäävad nimetatud tegevusalade osas kehtima kuni neis märgitud tähtpäevani.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata elektrienergiaga seotud tegevusalade osas kaotavad energiaseaduse alusel võrguettevõtjale väljaantud turuload ja nendega seotud riigiga sõlmitud lepingud kehtivuse, kui tegevusloa saamiseks ei ole nõuetekohast taotlust esitatud lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul või kui Konkurentsiamet teeb nimetatud taotluse alusel tegevusloa andmisest keeldumise otsuse. Kõik need riigiga sõlmitud lepingud ning turuload, mis ei ole välja antud võrguettevõtjale, kaotavad käesoleva seaduse jõustumisel elektrienergiaga seotud tegevusalade osas kehtivuse.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtima jäänud turuluba ja riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3 ja 7 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana. Põhivõrgu kaudu edastamisteenuse osutamiseks antud turuluba ning sellega seoses riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana.

  (4) Kui turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimus ei ole käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga kooskõlas, muudab Konkurentsiamet ühepoolselt turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimust käesoleva seaduse jõustumisest alates 90 päeva jooksul, järgides käesolevas seaduses tegevusloa tingimuste muutmise kohta sätestatut. Kuni tingimuste muutmiseni Konkurentsiameti poolt kohaldatakse käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga vastuolus oleva turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimuse asemel käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakti.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui turuosaline käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata elektrienergiaga seotud tegevusalal, millel tegutsemiseks on käesoleva seaduse kohaselt vaja tegevusluba, esitab ta 180 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest Konkurentsiametile nõuetekohase taotluse vastava tegevusloa saamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Tootjaliini kaudu elektrienergia edastamiseks antud tegevusluba käsitatakse otseliini kaudu elektrienergia edastamise tegevusloana.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (7) Põhivõrguettevõtja viib oma tegevuse käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2013. aasta 1. maiks. Põhivõrguettevõtjale enne 2013. aasta 1. märtsi antud tegevusluba kehtib tegevusloas nimetatud tingimustel kuni 2014. aasta 1. märtsini.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 1071.  Müügikohustuse alusel sõlmitud elektrileping

  Käesoleva seaduse 2011. aasta 31. detsembrini kehtiva redaktsiooni § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse alusel sõlmitud elektrileping lõpeb 2012. aasta 31. detsembril.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 108.  Toetuse kehtivusaeg

  (1) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktide 1–4 alusel ettenähtud toetust võib maksta tootmise alustamisest alates 12 aasta jooksul ning punkti 5 alusel ettenähtud toetust 20 aasta jooksul. Enne 2002. aasta 1. jaanuari tööd alustanud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eest võib §-s 59 nimetatud toetust maksta kuni 2012. aasta 31. detsembrini.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (11) Kui käesoleva seaduse § 591 lõikes 6 nimetatud toetuse määra ei kasutata ära 2016. aasta 1. jaanuariks ja kui § 59 lõike 1 punkti 5 kohaselt on vähemalt 300 MW brutovõimsusega tootmisseade tööd alustanud, võib ülejäänud toetust maksta põlevkivil töötava tootmisseadme installeeritud netovõimsuse kasutatavuse eest ka siis, kui tootmisseade on tööd alustanud ajavahemikus 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2018. aasta 1. jaanuarini.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (12) Tootja, kes alustab tootmist biomassi energiaallikana kasutava tootmisseadmega pärast 2010. aasta 31. detsembrit, võib saada käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punkti 1 alusel ettenähtud toetust ainult tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia eest.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (2) Tuult energiaallikana kasutav tootja, kes alustas oma tootmisseadmega tööd enne 2007. aasta 31. detsembrit, võib 2008. aasta 31. detsembrini selle tootmisseadmega toodetud elektrienergiat müüa avatud tarnena põhivõrguettevõtja nimetatud müüjale hinnaga 115 senti kilovatt-tunni eest.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud tootmise alustamise ajana käsitatakse päeva, millal nõuetekohane tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat võrku või otseliini.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 109.  Toetusmeetmete rakendamine

  Käesoleva seaduse § 72 lõikes 5 nimetatud toetusmeetmeid võib rakendada tagasiulatuvalt alates 2002. aasta 1. jaanuarist.

§ 1091.  Liitumistasu toetuse rakendamine

  (1) Kui liitumistasu toetuse taotleja, kes esitas taotluse enne 2010. aasta 1. aprilli, sureb, on liitumistasu toetuse taotlejaga koos elanud pärijal, kes vastab käesoleva seaduse §-s 742 taotlejale esitatud nõuetele, õigus nõuda enda kandmist taotleja asemele taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ning liitumistasu toetuse andmise kavas.

  (2) 2009. aastal liitumistasu toetuse andmise kava põhinimekirja koostamisel eelistatakse käesoleva seaduse §-s 742 sätestatud tingimustele vastavaid liitumistasu toetuse taotlejaid, kellel on vähemalt üks alla 18-aastane laps, kes elab taotlejaga koos.
[RT I 2009, 5, 34 - jõust. 22.01.2009]

§ 110.  Teeninduspiirkondade määramine

  (1) See võrguettevõtja energiaseaduse tähenduses, kellel on käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv energiaseaduse alusel väljaantud turuluba elektrienergia müügiks ja/või elektrienergia jaotamisteenuse müügiks võrgu kaudu, peab 180 päeva jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist esitama Konkurentsiametile kirjaliku taotluse oma teeninduspiirkonna määramiseks. Taotluse esitamisel peab võrguettevõtja lähtuma temale energiaseaduse alusel väljastatud turuloa tingimustest, riigiga sõlmitud lepingust ja tegelikust olukorrast võrguteenuste osutamisel. Taotluses esitatakse käesoleva seaduse § 62 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuete kohane teeninduspiirkonna määratlus ja skemaatiline plaan.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral teeb Konkurentsiamet võrguettevõtjale ettekirjutuse kohustuse täitmiseks ja hoiatab, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral kohaldatakse talle sunnivahendit kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seadusega. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Jaotusvõrguettevõtjate nõuetekohaste taotluste alusel määrab Konkurentsiamet üheaegselt jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste esitamise tähtpäeva saabumisest alates 180 päeva jooksul, arvestades jaotusvõrguettevõtjatele energiaseaduse alusel väljastatud turulubade ja riigiga sõlmitud lepingute tingimusi, tegelikku olukorda võrguteenuste osutamisel ning jaotusvõrguettevõtja ja tema tegevuse kohta käesoleva seadusega kehtestatud nõudeid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud teeninduspiirkonnad ei hõlma kogu Eesti territooriumi, määrab Konkurentsiamet hõlmamata territooriumi selle jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnaks, kelle teeninduspiirkond hõlmamata territooriumiga külgneb. Seda tehes arvestab Konkurentsiamet muu hulgas olemasoleva võrgu paiknemist hõlmamata territooriumi suhtes.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Konkurentsiametil on õigus nõuda elektriettevõtjalt käesolevas paragrahvis nimetatud otsustuste tegemiseks vajalikku teavet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Konkurentsiamet teavitab käesoleva paragrahvi alusel määratud teeninduspiirkondadest jaotusvõrguettevõtjaid ning vajaduse korral muudab jaotusvõrguettevõtjate turulubade ja riigiga sõlmitud lepingute tingimusi, lähtudes käesolevast seadusest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Konkurentsiamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguettevõtjale, kellele Konkurentsiamet lõike 3 alusel teeninduspiirkonda ei määra, teeninduspiirkonna määramata jätmise viivitamata teatavaks. Võrguettevõtja turuluba ja riigiga sõlmitud leping kaotavad kehtivuse teeninduspiirkonna määramata jätmise teate saatmisest alates 90 päeva möödudes.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Konkurentsiametil on õigus kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud võrguettevõtjat tegevust jätkama kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 37 ja/või algatada kooskõlas §-ga 100 võrgu või muu sellise vara sundvõõrandamine, mida võrguettevõtja on kasutanud turuloa alusel toimunud tegevuses.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 1101.  Üldteenuse kohaldamine

  (1) Kui väiketarbija ei ole sõlminud 2013. aasta 1. jaanuariks elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse sellest kuupäevast alates talle üldteenust.

  (2) Üldteenuse tüüptingimused kehtivad kõigi pärast 2013. aasta 1. jaanuari jõus olevate võrgulepingute kohta.

  (3) Käesoleva seaduse § 761, § 762 lõiget 2 ja § 763 kohaldatakse alates 2013. aasta 1. jaanuarist.

  (4) Võrguettevõtja esitab enne 2013. aasta 1. jaanuari tarbijale koos arvega teabe käesoleva seaduse § 762 lõikes 1 nimetatud üldteenuse tüüptingimuste kohta.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 111.  Elektrimajanduse arengukava

  (1) Esimene käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud elektrimajanduse arengukava koostatakse ning esitatakse Vabariigi Valitsusele 2005. aasta 1. juuniks.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 51 nimetatud analüüs koostatakse esmakordselt 2007. aastal.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

§ 1111.  Euroopa Komisjonile esitatavad aruanded

  (1) Süsteemihaldur esitab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruande iga kahe aasta järel hiljemalt 31. juuliks. Esimene aruanne esitatakse 2007. aasta 31. juuliks.

  (2) Konkurentsiamet esitab käesoleva seaduse § 94 lõikes 4 nimetatud aruande iga aasta 1. septembriks. Alates 2010. aastast esitatakse kõnealune aruanne iga kahe aasta järel.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 1112.  Hoonestusloa taotlemise erisused

  Kui käesoleva seaduse §-s 922 nimetatud ettevõtja taotlusel on enne 2009. aasta 1. jaanuari avalikku veekogusse tuuleelektrijaama ehitamiseks algatatud keskkonnamõjude hindamine, siis ei kohaldata hoonestusloa menetlusele veeseaduse § 227 lõikeid 3–5 ning hoonestusloa menetlus algatatakse keskkonnamõjude hindamist taotlenud ettevõtja suhtes.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

§ 112. – § 118. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 119.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. juulil.

  (2) Käesoleva seaduse §-d 15, 16 ja 18 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 4 lõige 5, § 29 lõige 6, § 70 lõige 5 ning § 74 lõiked 4 ja 5 jõustuvad eraldi seadusega Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga.

  (4) Käesoleva seaduse § 58 lõiked 61–63 jõustuvad 2005. aasta 1. mail.
[RT I 2004, 86, 583 - jõust. 01.01.2005]


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 55–93); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33–40); osaliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 90/377/EMÜ ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks (EÜT L 185, 17.07.1990, lk 16–24); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ (ELT L 052, 21.02.2004, lk 50–60); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta (ELT L 033, 04.02.2006, lk 22–27).
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json