Teksti suurus:

Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 24.11.2017, 15

Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord

Vastu võetud 26.06.2013 nr 100
RT I, 28.06.2013, 36
jõustumine 01.07.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
23.11.2017RT I, 24.11.2017, 1327.11.2017, osaliselt 01.01.2018

Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni ning Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektorile (edaspidi tippjuht) esitatavad nõuded ning nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord.
[RT I, 24.11.2017, 13 - jõust. 01.01.2018]

 (2) Andmekaitse Inspektsiooni peadirektorile, Statistikaameti peadirektorile ja riigiarhivaarile kohaldatakse käesolevat määrust nende ametikohale nimetamist reguleerivatest eriseadustest tulenevate erisustega.

 (3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile, Päästeameti peadirektorile ja Häirekeskuse peadirektorile kohaldatakse § 6 ja 7 ning juhul, kui nende ametikohale nimetamiseks korraldatakse avalik konkurss, § 3 nende ametikohale nimetamist reguleerivatest eriseadustest tulenevate erisustega.

 (4) Julgeolekuasutuste seaduses sätestatud julgeolekuasutuste juhtidele, Kaitseväe juhatajale ning Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektorile kohaldatakse § 6 lõikeid 1 ja 2.

 (5) Riigi peaprokurörile kohaldatakse § 6 ja 7.
[RT I, 24.11.2017, 13 - jõust. 27.11.2017]

2. peatükk Nõuded 

§ 2. Tippjuhile esitatavad nõuded ja vajalikud kompetentsid

 (1) Tippjuhil peab olema teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus, haridus ja võõrkeelte oskus.

 (2) Tippjuhi tööks vajalikud kompetentsid kirjeldatakse Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelis (edaspidi kompetentsimudel), mis on esitatud määruse lisas.

3. peatükk Värbamine ja valik 

§ 3. Tippjuhi värbamine ja valik

 (1) Avaliku konkursi tippjuhi ametikohale kuulutab ministri ettepaneku alusel välja riigisekretär. Avaliku konkursi Riigikantselei direktori ametikohale kuulutab välja riigisekretär.

 (11) Mitme tippjuhi ametikoha täitmiseks võib kuulutada välja ühe konkursi, lisades konkursikuulutusse sellekohase teabe.
[RT I, 24.11.2017, 13 - jõust. 27.11.2017]

 (2) Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus (edaspidi tippjuhtide kompetentsikeskus) võib teha ettepaneku kandideerida avalikul konkursil tippjuhi ametis olevale isikule, § 9 lõikes 2 nimetatud tippjuhikandidaadile või tippjuhile esitatavatele nõuetele vastavale muule isikule.

 (3) Avaliku konkursi viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon (edaspidi tippjuhtide valikukomisjon).

 (4) Tippjuhi valikul kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud ametnike värbamise ja valiku korda käesolevas määruses sätestatud erisustega.

 (5) Tippjuhikandidaate hinnatakse avaliku teenistuse seaduse ja käesoleva määruse 2. peatükis esitatud nõuete ja kompetentsimudeli alusel.

 (6) Tippjuhtide valikukomisjon esitab konkursi lõppedes ametikohale nimetamise ettepaneku esitamise õigust või ametikohale nimetamise õigust omavale isikule ametikohale nimetamiseks ühe kuni kolm kandidaati. Sobivate kandidaatide puudumisel loobub tippjuhtide valikukomisjon kandidaadi esitamisest.

§ 4. Kantsleri värbamine ja valik

 (1) Kui kantsleri ametikohale avalikku konkurssi ei korraldata, esitab tippjuhtide kompetentsikeskus ministrile vähemalt ühe kantslerikandidaadi.
[RT I, 24.11.2017, 13 - jõust. 27.11.2017]

 (2) Tippjuhtide kompetentsikeskus ei esita kantslerikandidaati, kui minister teeb kantslerile ettepaneku tema ametikohale nimetamiseks uueks teenistustähtajaks.

 (3) Minister esitab enne Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemist oma kantslerikandidaadi tippjuhtide valikukomisjonile arvamuse saamiseks.

 (4) Tippjuhtide valikukomisjon hindab kantslerikandidaadi vastavust avaliku teenistuse seaduses ja käesoleva määruse 2. peatükis esitatud nõuetele ja kompetentsimudeli alusel ning esitab ministrile oma arvamuse kirjalikult.

 (5) Komisjoni lõppotsus kandidaadi sobivuse kohta avaldatakse Riigikantselei veebilehel.

§ 5. Tippjuhtide valikukomisjon

 (1) Tippjuhtide valikukomisjoni esimees on riigisekretär ja selle koosseisu määrab Vabariigi Valitsus.

 (2) Tippjuhtide valikukomisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Komisjoni esimehe äraolekul juhib komisjoni tööd ja täidab teisi esimehe ülesandeid aseesimees.

 (3) Tippjuhtide valikukomisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni esimehe otsusel võib komisjoni koosoleku viia läbi sidevahendite kaudu.

 (4) Tippjuhtide valikukomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa komisjoni esimees ja vähemalt pooled liikmetest.

 (5) Tippjuhtide valikukomisjon võtab otsuse vastu koosolekust osavõtjate häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.

 (6) Komisjoni esimehe otsusel võib komisjoni töösse kaasata teisi asjatundjaid.

 (7) Tippjuhtide valikukomisjoni koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja komisjoni sekretär.

 (8) Tippjuhtide valikukomisjoni tööd korraldab tippjuhtide kompetentsikeskus.

4. peatükk Arendamine ja hindamine 

§ 6. Tippjuhi arendamine ja hindamine

 (1) Tippjuhi arendamise eesmärk on toetada valitsuse ja vastava valitsemisala, valdkonna ja asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamist.

 (2) Tippjuhtide kompetentsikeskus nõustab tippjuhti tema arendamisel ja korraldab asjakohaseid arendustegevusi, sealhulgas koolitusi, konsulteerimist, mentorlust, stažeerimist ning arenguprogramme.

 (3) Arendustegevustes osalemine kuulub tippjuhi teenistuskohustuste hulka.

 (4) Tippjuhi kompetentse hinnatakse kompetentsimudeli alusel vähemalt kord kahe aasta jooksul. Hindamist korraldab tippjuhtide kompetentsikeskus.

§ 7. Arengu- ja hindamisvestlus

 (1) Tippjuhiga viiakse läbi arengu- ja hindamisvestlus avaliku teenistuse seaduse § 30 alusel, arvestades kompetentside hindamise tulemusi.

 (2) Arengu- ja hindamisvestluse ministeeriumi asekantsleri, riigi peaprokuröri, ameti, inspektsiooni, Häirekeskuse ja Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori ning riigiarhivaariga viib läbi ministeeriumi kantsler. Vestluse Riigikantselei direktoriga viib läbi riigisekretär.
[RT I, 24.11.2017, 13 - jõust. 27.11.2017]

 (3) Arengu- ja hindamisvestluses osalejad vormistavad arengu- ja hindamisvestluse tulemused ning arengueesmärgid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT I, 24.11.2017, 13 - jõust. 27.11.2017]

§ 8. Riigisekretäri ja kantsleri vestlus

 (1) Eesmärgiga toetada koostööd ja ühtsema valitsemise poole liikumist viib riigisekretär vähemalt kord kahe aasta jooksul läbi vestluse ministeeriumi kantsleriga, arvestades kompetentside hindamise tulemusi.

 (2) Lõikes 1 nimetatud vestluses osalejad vormistavad vestluse tulemused ning arengueesmärgid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT I, 24.11.2017, 13 - jõust. 27.11.2017]

5. peatükk Tippjuhikandidaatide arvestus 

§ 9. Tippjuhikandidaatide arvestuse pidamine

 (1) Tippjuhikandidaatide arvestuse pidamise eesmärk on toetada tippjuhtide värbamist, tagades tippjuhikandidaatide olemasolu.

 (2) Tippjuhikandidaatide hulka võib arvata tippjuhtide kompetentsikeskuse korraldatud järelkasvu programmi läbinud ja muud tippjuhtide valikukomisjoni kehtestatud nõuded täitnud isiku, ametikohalt lahkunud tippjuhi või tippjuhi avalikul konkursil osalenud isiku. Tippjuhtide kompetentsikeskusel on õigus korraldada avalikke konkursse tippjuhikandidaatide leidmiseks.

 (3) Tippjuhikandidaatide hulka arvab lõikes 2 nimetatud isikud tippjuhtide valikukomisjon.

 (4) Tippjuhikandidaatide hulka arvamiseks on vajalik isiku nõusolek.

 (5) Tippjuhtide kompetentsikeskus korraldab vajaduse korral tippjuhikandidaatide arendamise.

 (6) Isik on tippjuhikandidaatide hulka arvatud kuni lõikes 7 nimetatud juhtudel tippjuhikandidaatide hulgast väljaarvamiseni, kuid mitte kauem kui viis aastat.

 (7) Isik arvatakse tippjuhikandidaatide hulgast tippjuhtide valikukomisjoni otsuse alusel välja, kui:
 1) isik nimetati tippjuhi ametikohale;
 2) isik on esitanud vastava sooviavalduse;
 3) isik ei vasta enam ametnikule teenistusse võtmisel esitatavatele nõuetele;
 4) isik ei ole osalenud tippjuhtide kompetentsikeskuse pakutud arendustegevustes.

 (8) Tippjuhikandidaatide arvestust peab tippjuhtide kompetentsikeskus.

Lisa Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel
[RT I, 24.11.2017, 13 - jõust. 27.11.2017]