Teksti suurus:

Meetme "Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine" tingimused

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.11.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 10.11.2015, 28

Meetme "Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine" tingimused

Vastu võetud 19.03.2008 nr 15
RTL 2008, 24, 369
jõustumine 31.03.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
13.04.2009RTL 2009, 35, 46019.04.2009
06.07.2009RTL 2009, 57, 83920.07.2009
19.08.2009RTL 2009, 68, 101030.08.2009
30.11.2010RT I, 08.12.2010, 101.01.2011
31.05.2013RT I, 05.06.2013, 108.06.2013
19.06.2014RT I, 28.06.2014, 3101.07.2014
06.11.2015RT I, 10.11.2015, 2613.11.2015

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 24 lõike 4 alusel ning kooskõlas §-ga 19.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna 6 «Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine» meetme «Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine» tingimused.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused

 (1) Toetuse andmise eesmärk kooskõlas «Elukeskkonna arendamise rakenduskavaga» on arendada aktiivravi infrastruktuuri, loomaks eeldused haiglate funktsionaalselt terviklikuks toimimiseks.

 (2) Meetmest toetatakse kesk- ja piirkondlike haiglate hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimist.

 (3) Projekti raames toetatavad tegevused on:
 1) funktsionaalse arengukava koostamine;
 2) projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sealhulgas tasuvus- ja teostatavusanalüüsi, finantsanalüüsi, keskkonnamõjude hindamise korraldamine;
 3) kinnisasja omandamine;
 4) detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;
 5) riigihangete korraldamine;
 6) ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis;
 7) ehitustööde tegemine;
 8) ehitise ekspertiis;
 9) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete hankimine ja paigaldamine;
 10) ehituse omanikujärelevalve korraldamine;
 11) toetuse kasutamisest teavitamine;
 12) projektijuhtimine.

§ 3.  Toetuse saaja

  Toetuse saaja on «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud kesk- või piirkondlik haigla (edaspidi haigla), mis viib ellu Vabariigi Valitsuse kinnitatud investeeringute kavas nimetatud projekti, mille suhtes on rakendusasutus teinud toetuse taotluse rahuldamise otsuse.

§ 4.  Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus

  Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium. Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.
[RT I, 28.06.2014, 31 - jõust. 01.07.2014]

§ 5.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega.

 (2) Abikõlblikud on kulud, mis on seotud § 2 lõikes 3 nimetatud toetatavate tegevustega ja vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks ning on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määrusega nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11), ning «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korraga.

 (3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
 1) käibemaks;
 2) kontoritehnika ja -inventari ostmine ning liisimine;
 3) amortisatsioonikulud;
 4) personali- ja üldkulud;
 5) personali koolituskulud;
 6) mitterahalise sissemakse arvestamine omafinantseeringuna;
 7) erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitatav kulu;
 8) liiklusvahendi ostmine;
 9) rendi- ja üürikulu;
 10) intressid ja valuutavahetustasud;
 11) laenu, liisingu, pangagarantii ja muude finantseerimisteenustega kaasnevad kulud, sealhulgas pangakonto avamise ja haldamisega seotud kulud ning ülekandetasud;
 12) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
 13) kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;
 14) kindlustusmaksed, sealhulgas kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustuse maksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed;
 15) hüvitised ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise korral;
 16) kulud projekti personali lisahüvedele ja töötasule lisaks makstavatele toetustele;
 17) rahvusvaheliste ja siseriiklike organisatsioonide liikmemaksud, sealhulgas projekti rakendamisega lisandunud liikmemaksud;
 18) hangetest või teenuse osutamisest tingitud kulud, kui hangete korraldamine või teenuste osutamine tekitab projektile kulusid, loomata sellele lisaväärtust;
 19) kinnisasja ostuhind koos ostmiseks tehtud muude kuludega, mis kokku ületavad 10% projekti abikõlblikest kogukuludest.

§ 6.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.

 (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei või olla üldjuhul varasem kui taotluse esitamise kuupäev ning lõppkuupäev ei või olla hilisem kui 2015. a 31. detsember.
[RT I, 05.06.2013, 1 - jõust. 08.06.2013]

 (3) Kulude osas, mis on tekkinud enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva, võib toetuse taotluse rahuldamise otsuses toetuse taotleja taotluse alusel ette näha taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 2007. a 1. jaanuari.

§ 7.  Toetuse maksimaalne määr ja suurus ning omafinantseeringu minimaalne määr

 (1) Toetuse maksimaalne määr on 77% projekti abikõlblike kulude summast.

 (2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 23% projekti abikõlblike kulude summast.

 (3) [Kehtetu - RT I, 05.06.2013, 1 - jõust. 08.06.2013]

§ 8.  Meetme eelarve
[Kehtetu - RT I, 10.11.2015, 26 - jõust. 13.11.2015]

2. peatükk INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMISE JA MUUTMISE KORD 

§ 9.  Investeeringute kava

  Investeeringute kava koosneb projektide eelistusnimekirjast. Investeeringute kavas märgitakse projekti nimetus, hinnanguline maksumus, toetuse määr ja maksimaalne suurus, toetuse taotleja ning projektide rakendamise eeldatavad alustamise ja lõpetamise tähtpäevad.
[RTL 2009, 68, 1010 - jõust. 30.08.2009]

§ 10.  Taotluse esitamine investeeringute kava koostamiseks

 (1) Rakendusasutus teavitab haiglat investeeringute kava koostamisest kirjalikult ning annab tähtpäeva taotluse esitamiseks arvestusega, et selleks jääb vähemalt 20 tööpäeva teate saamisest.

 (2) Haigla esitab taotluse ning sinna juurde kuuluvad dokumendid määruse lisas 1 toodud vormil ühes eksemplaris digitaalselt allkirjastatuna. Tekstidokumendid peavad olema RTF, ODT või Open XML failiformaadis, arvutustabelid XLS, CSV, ODS või ODP failiformaadis ning joonised PDF failiformaadis.

 (3) Taotlust esitaval haiglal peab olema «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 56 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud korras kinnitatud funktsionaalse arengukava esimene etapp.

 (4) Taotlusele tuleb lisada «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 56 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud korras sätestatud mahus haigla funktsionaalse arengukava teine etapp, kui
 1) haigla funktsionaalse arengukava teine etapp ei ole kinnitatud või esitatud kinnitamiseks;
 2) taotluses kirjeldatud projekt ei vasta kinnitatud või esitatud funktsionaalse arengukava teisele etapile.

 (5) Rakendusasutus kontrollib 5 tööpäeva jooksul taotluse saamisest, kas taotlus vastab lõigetes 2–4 nimetatud nõuetele. Kui taotluses esineb puudusi, siis teavitab rakendusasutus haiglat puudustest kirjalikult ning annab kuni 5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui haigla ei kõrvalda puudusi talle antud tähtaja jooksul, siis taotlust ei hinnata.

§ 11.  Projektide hindamine

 (1) Projekti hindavad rakendusasutuse valitud eksperdid 20 tööpäeva jooksul rakendusasutuse antud taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

 (2) Ekspert annab projektile kirjaliku hinnangu, tuginedes määruse lisas 2 toodud hindamiskriteeriumidele, valdkonnas, milles tal on töökogemus ja eriteadmised. Ekspert võib vajaduse korral hindamise käigus pidada nõu projekti teisi valdkondi hindavate ekspertidega.

 (3) Hindamise objektiivsuse ja erapooletuse huvides ei avalikustata ekspertide nimesid enne, kui Vabariigi Valitsus on investeeringute kava kinnitanud. Eksperdi nime võib enne investeeringute kava kinnitamist teatavaks teha üksnes teisele hindavale eksperdile.

 (4) Kui ekspert teeb kirjaliku ettepaneku, võib rakendusasutus küsida haiglalt projekti kohta täiendavaid andmeid ja selgitusi. Haigla esitab täiendavad andmed ja selgitused 5 tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates.

§ 12.  Nõuded eksperdile

 (1) Eksperdiks võib olla füüsiline isik, kes vastab järgmistele nõuetele:
 1) omab kõrgharidust erialal, mis tagab vajaliku kvalifikatsiooni hinnatavas valdkonnas eksperthinnangu andmiseks;
 2) on töötanud viimase viie aasta jooksul vähemalt kaks aastat hinnatava valdkonnaga seotud ametikohtadel;
 3) ei ole viimase 12 kalendrikuu jooksul olnud toetuse taotleja või saajaga lepingulises suhtes või kuulunud toetuse taotleja või saaja juhatusse või nõukogusse;
 4) ei ole toetuse taotleja või saaja asutaja või aktsionär;
 5) kinnitab sõltumatust ja erapooletust hinnatavate projektide suhtes.

 (2) Eksperdiks ei tohi olla isik, kelle puhul esineb huvide konflikt «Korruptsioonivastase seaduse» § 25 tähenduses. Ekspert on kohustatud viivitamatult teavitama rakendusasutust huvide konfliktist ning taandama ennast projekti hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusasutus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.

§ 13.  Investeeringute kava koostamine

 (1) Rakendusasutus moodustab investeeringute kava koostamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad kolm Sotsiaalministeeriumi esindajat ning üks esindaja Siseministeeriumist, Rahandusministeeriumist ja Eesti Haigekassast. Hindamiskomisjoni esimees on Sotsiaalministeeriumi esindaja. Hindamiskomisjoni liikmeks ei tohi olla isik, kelle puhul esineb huvide konflikt «Korruptsioonivastase seaduse» § 25 tähenduses. Hindamiskomisjoni liikmed kinnitavad sõltumatust ja erapooletust hinnatavate projektide suhtes.

 (2) Hindamiskomisjoni koosolek korraldatakse 45 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

 (3) Hindamiskomisjon hindab projekti vastavust järgmistele kriteeriumitele:
 1) projekti vastavus meetme eesmärkidele ja toetatavatele tegevustele;
 2) toetuse vajalikkus projekti edukaks elluviimiseks;
 3) projekti teostatavus;
 4) projekti rahaline jätkusuutlikkus.

 (4) Hindamiskomisjon annab projektidele hindepunkte määruse lisas 2 toodud hindamislehe järgi, tuginedes ekspertide antud hinnangutele. Projekti koondhinne kujuneb erinevate hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel. Hindamiskomisjon moodustab projektide koondhinnete alusel projektide eelistusnimekirja, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud projekt. Hindamiskomisjoni otsused on konsensuslikud. Konsensuse mittesaavutamisel loetakse otsus vastuvõetuks, kui otsuse vastuvõtmise poolt on enamus koosolekul kohalviibivatest hindamiskomisjoni liikmetest.

 (5) Projektide eelistusnimekirja ei arvata projekti, mis ei vasta vähemalt ühele lõikes 3 nimetatud kriteeriumile.

 (6) Võrdse koondhindega projektide korral on eelistusnimekirjas eespool projekt, mille määruse lisas 2 nimetatud teise üldkriteeriumi hindepunktide summa on suurem.

 (7) Rakendusasutus koostab eelistusnimekirja alusel meetme eelarvevahendite piires investeeringute kava ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 60 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

§ 14.  Investeeringute kava muutmine

 (1) Rakendusasutus algatab investeeringute kava muutmise, et arvata projekt investeeringute kavast välja, järgmistel põhjustel:
 1) investeeringute kavas nimetatud toetuse taotleja või toetuse saaja esitab kirjaliku avalduse projekti elluviimisest loobumise kohta;
 2) investeeringute kavas nimetatud toetuse taotleja ei esita toetuse taotlust § 15 lõikes 4 sätestatud tähtpäevaks või rakendusasutus ei rahulda toetuse taotlust;
 3) investeeringute kavas nimetatud projekti elluviimine katkestatakse ning toetus nõutakse tagasi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 26 sätestatud alustel ja korras;
 4) Euroopa Komisjon ei kinnita suurprojekti elluviimist Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 21.07.2006, lk 25–69) (edaspidi üldmäärus), artikli 41 kohaselt;
 5) investeeringute kavas nimetatud toetuse taotleja ei ole alustanud projekti elluviimist 4 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
[RTL 2009, 68, 1010 - jõust. 30.08.2009]

 (2) Kui meetme eelarves on kasutamata vahendeid, võib rakendusasutus algatada investeeringute kava muutmise projektide lisamiseks investeeringute kavasse. Investeeringute kavasse projektide lisamisel lähtutakse määruse §-des 10–13 sätestatud tingimustest ja korrast.

 (3) Kui investeeringute kavasse taotluse lisamine on võimalik taotluse osalise rahuldamisega, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
[RTL 2009, 68, 1010 - jõust. 30.08.2009]

3. peatükk PROJEKTIDE ELLUVIIMISE JA MUUTMISE TINGIMUSED JA KORD 

§ 15.  Toetuse taotluse esitamine

 (1) Kui investeeringute kavas nimetatud projekti kogumaksumus on väiksem kui 50 miljonit eurot, esitab investeeringute kavas nimetatud toetuse taotleja rakendusasutusele määruse lisas 3 toodud toetuse taotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid:
 1) projekti tasuvus- ja teostatavusanalüüs;
 2) [Kehtetu – RTL 2009, 35, 460 - jõust. 19.04.2009]
 3) krediidiasutuse kinnitus projekti finantseerimise kohta või muu omafinantseeringu olemasolu tõendav dokument.

 (2) Kui toetuse taotleja taotleb toetust kulude osas, mis on tekkinud enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva, siis tuleb toetuse taotlusele lisada kulude tekkimise aluseks olevate hankelepingute ning korraldatud hangete hankedokumentide koopiad.

 (3) Toetuse taotlus ja sellele lisatud dokumendid tuleb esitada ühes eksemplaris digitaalselt allkirjastatuna. Tekstidokumendid peavad olema RTF, ODT või Open XML failiformaadis, arvutustabelid XLS, CSV, ODS või ODP failiformaadis ning joonised PDF failiformaadis.

 (4) Toetuse taotlus tuleb esitada ühe kalendriaasta jooksul Vabariigi Valitsuse korralduse, millega kinnitatakse investeeringute kava, jõustumise kuupäevast arvates.

§ 16.  Nõuded toetuse taotlejale

  Toetuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) haigla funktsionaalse arengukava esimene ja teine etapp on kinnitatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 56 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud korras;
 2) taotleja suhtes ei ole alustatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
 3) taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud vahendid;
 4) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud.

§ 17.  Nõuded toetuse taotlusele

  Toetuse taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlus on esitatud tähtaegselt ja nõuetekohasel vormil;
 2) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
 3) taotlusele on lisatud kõik § 15 lõikes 1 nimetatud dokumendid;
 4) taotlus on kooskõlas «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 56 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud korras kinnitatud haigla funktsionaalse arengukavaga;
 5) projekti elluviimiseks kavandatud kulud on abikõlblikud;
 6) taotletava toetuse suurus ei ületa investeeringute kavas märgitud toetuse maksimaalset suurust;
 7) taotletava toetuse määr ei ületa § 7 lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalset määra ja § 7 lõikes 3 sätestatud toetuse maksimaalset suurust;
 8) taotluses sisalduv abikõlblike kulude summa vastab üldmääruse artiklis 55 sätestatud nõuetele;
 9) projekti eelarve on põhjendatud;
 10) projekti tegevuskava on teostatav;
 11) projekti ei ole võimalik toetuseta ellu viia.

§ 18.  Toetuse taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

 (1) Rakendusasutus teeb toetuse taotluse rahuldamise otsuse või vastavalt § 14 lõikele 3 osalise rahuldamise otsuse (edaspidi projekti rahastamisotsus), kui toetuse taotleja vastab §-s 16 nimetatud nõuetele ja toetuse taotlus vastab §-s 17 nimetatud nõuetele.
[RTL 2009, 68, 1010 - jõust. 30.08.2009]

 (2) Kui taotleja ei vasta §-s 16 nimetatud nõuetele või toetuse taotlus ei vasta §-s 17 nimetatud nõuetele, siis teavitab rakendusasutus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates toetuse taotlejat taotluses esinevatest puudustest kirjalikult ning määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis on vähemalt 10 tööpäeva järelepärimise saamisest arvates.

 (3) Rakendusasutus teeb otsuse toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta 40 tööpäeva jooksul pärast toetuse taotluse saamist või pärast lõikes 2 nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist.

 (4) Projekti rahastamisotsuses märgitakse:
 1) toetuse saaja;
 2) toetatava projekti nimi;
 3) projekti abikõlblike kulude summa;
 4) toetuse maksimaalne suurus Eesti kroonides;
 5) toetuse määr osakaaluna abikõlblike kulude summast;
 6) omafinantseeringu minimaalne määr ja suurus Eesti kroonides;
 7) projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;
 8) toetuse kasutamise tingimused.

§ 19.  Otsuse tegemine suurprojekti rahastamiseks

 (1) Kui investeeringute kavas nimetatud projekti kogumaksumus on suurem kui 50 miljonit eurot, esitab investeeringute kavas nimetatud toetuse taotleja § 15 lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks rakendusasutusele Komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2007, lk 1–41) lisas XXI toodud vormil suurprojekti toetuse kinnitamise taotluse.

 (2) Taotlus tuleb esitada ühes eksemplaris digitaalselt allkirjastatuna. Tekstidokumendid peavad olema RTF, ODT või Open XML failiformaadis, arvutustabelid XLS, CSV, ODS või ODP failiformaadis ning joonised PDF failiformaadis.

 (3) Rakendusasutus kontrollib, kas toetuse taotleja vastab määruse §-s 16 sätestatud nõuetele ning kas esitatud taotlus vastab üldmääruses ja määruse §-s 17 sätestatud nõuetele. Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, siis teavitab rakendusasutus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates toetuse taotlejat puudustest kirjalikult ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis on vähemalt 10 tööpäeva järelepärimise saamisest arvates.

 (4) Kui toetuse taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis korraldab rakendusasutus taotluse esitamise Euroopa Komisjonile üldmääruses sätestatud korras.

 (5) Rakendusasutus võib toetuse taotluse rahuldamise otsuse teha enne Euroopa Komisjoni poolt suurprojektile toetuse andmise kinnitamist.
[RTL 2009, 57, 839 - jõust. 20.07.2009]

 (6) Kui Euroopa Komisjon ei kinnita suurprojektile toetuse andmist, siis teeb rakendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui rakendusasutus on vastavalt lõikele 5 teinud taotluse rahuldamise otsuse, tunnistab rakendusasutus otsuse kehtetuks ning nõuab toetuse saajalt välja makstud toetuse tagasi.
[RTL 2009, 57, 839 - jõust. 20.07.2009]

 (7) Kui Euroopa Komisjon kinnitab suurprojektile toetuse andmise rakendusasutuse toetuse rahuldamise otsusest erinevas mahus, korrigeerib rakendusasutus taotluse rahuldamise otsuse, arvestades „Elukeskkonna Arendamise Rakenduskava“ prioriteetse suuna 6 „Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine“ toetuse määra.
[RT I, 05.06.2013, 1 - jõust. 08.06.2013]

§ 20.  Toetuse saaja kohustused

 (1) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud kohustustele on toetuse saajal järgmised kohustused:
 1) esitada enne hankemenetluse alustamist projekti elluviimisega seotud hankedokumendid rakendusüksusele teadmiseks, välja arvatud § 15 lõikes 2 nimetatud juhul;
 2) teavitada hanketeate või hankedokumentide muutmise korral rakendusüksust 5 tööpäeva jooksul hanketeate muudatuste esitamisest riiklikule riigihangete registrile;
 3) saata hankekomisjoni otsuste koopiad rakendusüksusele teadmiseks 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates;
 4) saata hankelepingu koopia rakendusüksusele teadmiseks 5 tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest;
 5) saata hankelepingu muudatused rakendusüksusele teadmiseks 5 tööpäeva jooksul hankelepingu muutmise kuupäevast arvates;
 6) esitada järgmise kuu 15. kuupäevaks eelneva kuu projektiga seotud tulukanded;
 7) maksta rakendusüksuse poolt tagasi nõutav toetus tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks;
 8) tagada projekti elluviimisega seotud dokumentide säilimine 2025. aasta 31. detsembrini.
 9) viivitamata teavitama kirjalikult rakendusüksust, kui projekti kasuliku eluea jooksul toote või teenuse hinda tõstetakse toetuse taotluse rahuldamise otsuse aluseks olnud finantsanalüüsis prognoositust suuremal määral, ilmneb tuluallikas, mida ei ole eelnevalt arvesse võetud, projekt teenib abikõlblikkuse perioodil prognoositust suuremal määral tulu ning koostama rakendusüksuse määratud tähtpäevaks uuendatud finantsanalüüsi;
[RT I, 28.06.2014, 31 - jõust. 01.07.2014]
 10) vähendama projekti abikõlblikke kulusid projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest hiljemalt 2017. a 31. märtsiks.
[RT I, 12.03.2014, 2 - jõust. 15.03.2014]

 (2) Toetuse saaja esitab lõikes 1 nimetatud dokumendid ja teabe rakendusüksusele elektrooniliselt või paberkandjal.

 (3) Toetuse saaja ei või alustada hankemenetlust enne 10 tööpäeva möödumist hankedokumentide rakendusüksusele esitamise kuupäevast arvates.

§ 21.  Projekti rahastamisotsuse muutmine

 (1) Projekti rahastamisotsuse muutmiseks esitab toetuse saaja rakendusasutusele avalduse, milles on ära toodud kavandatava muudatuse sisu ja selle muudatuse vajalikkuse põhjendus. Kui tahetakse muuta projekti eelarvet, tegevus- või finantsplaani, peab taotlusele lisama kavandatud uue eelarve, tegevus- või finantsplaani.

 (2) Toetuse saaja peab taotlema projekti rahastamisotsuse muutmist, kui
 1) toetuse saaja soovib muuta tegevuskava selliselt, et muutub projekti abikõlblikkuse perioodi algus- või lõppkuupäev;
 2) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet või finantsplaani;
 3) toetuse saaja soovib muuta projekti sisu selliselt, et muutuvad projekti eesmärk või saavutatavad tulemused.

 (21) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat on võimalik suurendada „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel, kui meetme eelarves on selleks vahendeid.
[RT I, 05.06.2013, 1 - jõust. 08.06.2013]

 (3) Rakendusasutus võib keelduda projekti rahastamisotsuse muutmisest, kui
 1) kavandatava muudatuse tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus ning seetõttu ei ole võimalik projekti eesmärke saavutada;
 2) kavandatav muudatus ei vasta projekti eesmärkidele või §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgile või toetatavatele tegevustele;
 3) kavandatava muudatuse tulemusel ei ole võimalik projekti tegevusi lõpetada 2015. a 31. detsembriks;
[RT I, 12.03.2014, 2 - jõust. 15.03.2014]
 4) projekti eelarve või finantsplaani muutmise tulemusel ületab toetuse määr § 7 lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalset määra või § 7 lõikes 3 sätestatud toetuse maksimaalset suurust;
 5) projekti eelarve muutmise tulemusel ei vasta abikõlblike kulude summa üldmääruse artiklis 55 sätestatud nõuetele;
 6) meetme eelarves puuduvad vahendid.
 7) kavandatav muudatus ei vasta lõike 21 tingimustele.
[RT I, 05.06.2013, 1 - jõust. 08.06.2013]

§ 22.  Toetuse väljamaksmine

 (1) Toetus makstakse välja «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 järgi.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul projekti rahastamisotsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.

 (3) Toetuse väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja väljamakse taotluse, kuludokumentide nimekirja ja projekti eelarve täitmise kassapõhise aruande määruse lisades 4, 5 ja 6 toodud vormidel paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna. Kui väljamakse taotlus esitatakse paberkandjal allkirjastatuna, siis tuleb kuludokumentide nimekiri esitada rakendusüksusele lisaks elektrooniliselt. Elektrooniliselt esitatavad tekstidokumendid peavad olema RTF, ODT või Open XML failiformaadis, arvutustabelid XLS, CSV, ODS või ODP failiformaadis ning muud väljamakse taotlusele lisatavad dokumendid PDF failiformaadis.

 (4) Väljamakse taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
 1) kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad;
 2) kuludokumentide aluseks olevate kaupade üleandmist või tööde tegemist kinnitavate dokumentide koopiad (üleandmise-vastuvõtmise aktid, tehtud tööde aktid);
 3) kuludokumentide aluseks olevate lepingute koopiad, välja arvatud juhul, kui lepingu koopia on rakendusüksusele varem esitatud väljamakse taotluse lisana või kooskõlas määruse § 15 lõike 2 punktidega 4 ja 5.

 (5) Väljamakse taotlus tuleb esitada vähemalt üks kord 6 kalendrikuu jooksul, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

 (51) Toetuse saaja võib taotleda toetuse ettemakset ja väljamakset osaliselt tasutud kuludokumentide alusel. Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel teostatava väljamakse võib teha toetuse saajale või töövõtjale.
[RTL 2009, 68, 1010 - jõust. 30.08.2009]

 (6) Toetuse väljamaksed on proportsionaalsed omafinantseeringuga.

 (7) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud struktuuritoetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%.

§ 23.  Toetuse kasutamisega seotud seirearuannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 31. detsembri seisuga iga aasta 20. jaanuariks ja 30. juuni seisuga iga aasta 20. juuliks projekti vahearuande määruse lisas 7 toodud vormil.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande määruse lisas 7 toodud vormil 60 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 2016. a 8. jaanuariks.
[RT I, 10.11.2015, 26 - jõust. 13.11.2015]

 (21) Kui projekt teenib tulu abikõlblikkuse perioodil ja teenitud tulu on suurem Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 11 lõikes 2 nimetatud analüüsis prognoositud tulust, esitab toetuse saaja uuendatud finantsanalüüsi projekti lõpparuandega.
[RT I, 12.03.2014, 2 - jõust. 15.03.2014]

 (3) Juhul kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.

Lisa 1 Investeeringute kava koostamise taotlus

Lisa 2 Projekti hindamisleht

Lisa 3 Toetuse taotluse vorm

Lisa 4 Väljamakse taotlus
[RT I, 28.06.2014, 31 - jõust. 01.07.2014]

Lisa 5 Projekti kuludokumentide loetelu

Lisa 6 Projekti eelarve täitmise aruanne

Lisa 7 Projekti seirearuanne
[RT I, 28.06.2014, 31 - jõust. 01.07.2014]