Teksti suurus:

Lammaste katarraalse palaviku tõrje eeskiri

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 06.12.2017, 5

Lammaste katarraalse palaviku tõrje eeskiri1

Vastu võetud 10.03.2010 nr 23
RTL 2010, 12, 223
jõustumine 22.03.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
30.07.2012RT I, 03.08.2012, 106.08.2012
25.06.2014RT I, 28.06.2014, 7601.07.2014
28.11.2017RT I, 06.12.2017, 101.01.2018

Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» § 43 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised koduloomadel lammaste katarraalse palaviku ennetamiseks ja tõrjeks.

§ 2.  Lammaste katarraalse palaviku määratlus

 (1) Lammaste katarraalne palavik on eriti ohtlik lammaste, veiste, kitsede ja teiste mäletsejaliste ning üksküürkaamelite (dromedar) viirushaigus, mille tekitajaks on Reoviridae sugukonna Orbivirus perekonda kuuluv viirus. Haigus kulgeb ägedalt, alaägedalt ja krooniliselt ning haigusel esineb kliinilist ja latentset vormi. Haiguse kulg ja raskus varieeruvad olenevalt loomaliigist ja viiruse serotüübist.

 (2) Haiguse peiteaeg on 5–24 päeva. Haigus levib habesääskede (Culicoides) perekonda kuuluvate teatud liiki putuksiirutajate (edaspidi putuksiirutajad) vahendusel. Kliinilist haigestumist iseloomustavad palavik, keele ja suuõõne limaskesta venoosne liigveresus ja nekrootiline haavandumine ning vahel keele sinakaks muutumine, sõrapõletik ja skeletilihaste düstroofia. Veisel ja kitsel võib haigus kulgeda ilma kliiniliste tunnusteta.

2. peatükk ENNETAMINE 

§ 3.  Ennetav vaktsineerimine

 (1) Kui esineb loomataudi oht ning Veterinaar- ja Toiduameti tehtud riskianalüüsi tulemustest selgub vajadus vaktsineerida lammaste katarraalsele palavikule vastuvõtlikku looma (edaspidi vastuvõtlik loom), on § 2 lõikes 1 nimetatud loomade ennetav vaktsineerimine kohustuslik. Veterinaar- ja Toiduamet teavitab enne vaktsineerimise alustamist sellest Euroopa Komisjoni.

 (2) Ennetavaks vaktsineerimiseks kasutatakse inaktiveeritud vaktsiini või vaktsiini, mis on toodetud, kohandades elusa viiruse isolaate koekultuuris või kanaembrüotes passeerimise teel (edaspidi nõrgestatud elusvaktsiin).

 (3) Kui vaktsineerimiseks kasutatakse nõrgestatud elusvaktsiini, määrab Veterinaar- ja Toiduamet:
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
 1) tsooni, kus kohaldatakse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 3–6 ning lõigetes 2–4 sätestatud meetmeid. See tsoon peab hõlmama vähemalt vaktsineerimispiirkonda;
 2) tsooni, kus kohaldatakse § 16 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud meetmeid. See tsoon peab ulatuma § 3 lõike 3 punktis 1 nimetatud tsooni välispiirist vähemalt 50 km kaugusele ja seal ei või olla loomi, keda on viimase 12 kuu jooksul vaktsineeritud lammaste katarraalse palaviku vastase nõrgestatud elusvaktsiiniga.
[RT I, 03.08.2012, 1 - jõust. 06.08.2012]

§ 4.  Epidemioloogilise olukorra seire ja laboratoorne uurimine

 (1) Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi Amet) teeb lammaste katarraalse palaviku epidemioloogilise olukorra seiret ning edastab asjakohase teabe Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele komisjoni määruse (EÜ) nr 1266/2007 artikli 5 kohaselt.

 (2) Amet korraldab laboratoorsete uuringute tegemise Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis.

§ 5.  Situatsioonplaan

  Lammaste katarraalse palaviku tõrjeks koostab Amet situatsioonplaani «Loomatauditõrje seaduse» § 44 lõike 2 kohaselt ning esitab selle kinnitamiseks Euroopa Komisjonile.

3. peatükk TÕRJE 

§ 6.  Nakkuskahtlane loom, nakatunud loom ja nendest teavitamine

 (1) Nakkuskahtlane loom on § 2 lõikes 1 nimetatud loom, kellel esinevad lammaste katarraalsele palavikule iseloomulikud kliinilised tunnused ja kellel võib epidemioloogilise uurimise alusel põhjendatult kahtlustada lammaste katarraalse palaviku esinemist.

 (2) Nakatunud loom on § 2 lõikes 1 nimetatud loom, kellele pandud lammaste katarraalse palaviku diagnoos on kinnitatud.

 (3) Lammaste katarraalse palaviku kahtlusest või diagnoosimisest teavitatakse «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.

§ 7.  Lammaste katarraalse palaviku kahtlus ja veterinaararsti rakendatavad abinõud

 (1) Lammaste katarraalse palaviku kahtluse korral kutsutakse viivitamata kohale piirkonda teenindav volitatud veterinaararst (edaspidi veterinaararst) või veterinaarjärelevalveametnik, kes teeb looma kliinilise läbivaatuse ja võtab vajalikud proovid.
[RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Veterinaararst teavitab lammaste katarraalse palaviku kahtlusest viivitamata Ametit, korraldab sellises ettevõttes, kus on vähemalt üks nakkuskahtlane loom (edaspidi eeldatav taudipunkt), lammaste katarraalse palaviku leviku tõkestamiseks esmaste abinõude rakendamise ning selgitab loomapidajale seoses taudikahtlusega temale õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 8.  Loomapidaja kohustused lammaste katarraalse palaviku kahtluse korral

 (1) Lammaste katarraalse palaviku kahtluse korral loomapidaja:
 1) eraldab lammaste katarraalsele palavikule vastuvõtliku § 2 lõikes 1 nimetatud looma (edaspidi vastuvõtlik loom) suletud loomapidamisruumi või siseruumi, kus ta on kaitstud putuksiirutajate eest;
 2) jälgib, et vastuvõtlikku looma ei toodaks eeldatavasse taudipunkti sisse ega viidaks sealt välja;
 3) rakendab nakkuse leviku tõkestamiseks vajalikke bioohutusmeetmeid ja täidab veterinaarjärelevalveametniku korraldusi;
[RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014]
 4) abistab veterinaarjärelevalveametnikku vajaliku kliinilise ja patoloogilise uurimise tegemisel ning epidemioloogilise uurimise tarbeks andmete kogumisel;
[RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014]
 5) kogub andmeid kitsenduste kehtimise aja vältel sündinud ja hukkunud vastuvõtlike loomade kohta loomaliigiti, näidates ära nende arvu;
 6) kasutab situatsioonplaanis ettenähtud putukatõrjevahendit Ameti määratud korra alusel vastuvõtliku looma, eeldatava taudipunkti ja selle lähiümbruse töötlemiseks.

 (2) Kui lõike 1 punkti 1 kohaselt ei ole võimalik vastuvõtlikku looma eraldada või kui see ohustab tema heaolu, võib Ameti loal kaitsta looma putuksiirutajate eest muul viisil veterinaarjärelevalveametniku juhiste kohaselt.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 9.  Lammaste katarraalse palaviku kahtluse korral rakendatavad kitsendused ja abinõud

 (1) Lammaste katarraalse palaviku kahtluse korral võtab Amet eeldatava taudipunkti kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla. Eeldatavas taudipunktis kohaldatakse järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
 1) keelatakse vastuvõtliku looma sissetoomine ja väljaviimine;
 2) kaardistatakse eeldatavat taudipunkti ümbritsev piirkond, märkides ära putuksiirutajate ellujäämist soodustavad ja nende elukeskkonnaks, eeskätt paljunemiseks sobivad asukohad;
 3) registreeritakse vastuvõtlike loomade arv ettevõttes loomaliigiti, märkides eraldi nakkuskahtlaste, nakatunud ja hukkunud loomade arvu igas rühmas; andmeid ajakohastatakse, võttes arvesse kitsenduste kehtimise aja vältel sündivate ja hukkuvate loomade arvu;
 4) kontrollitakse vastuvõtliku looma pidamise korda, eelkõige vastuvõtliku looma pidamist putuksiirutajate kõrge aktiivsuse perioodil nende eest kaitstuna, ning korraldatakse vastuvõtliku looma pidamine ja bioohutusmeetmete rakendamine viisil, mis vähendab võimaliku nakkuse leviku ohtu;
 5) tehakse vastuvõtliku looma kliiniline läbivaatus ja vajaduse korral lahang, võetakse vajalikud proovid ja korraldatakse proovide saatmine laboratoorseks uurimiseks;
 6) korraldatakse putuksiirutajate seiret;
 7) korraldatakse epidemioloogiline uurimine.

 (2) Lammaste katarraalse palaviku kahtluse korral Amet:
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
 1) esitab epidemioloogilise uurimise tulemuste aruande Ameti peadirektorile lammaste katarraalse palaviku kahtluse otsustamisest arvates 24 tunni jooksul;
 2) määrab putukatõrjevahendi kasutamise korra ja sageduse, võttes arvesse selle püsivust väliskeskkonnas ja ilmastikuolusid;
 3) määrab hukkunud vastuvõtliku looma hävitamise korra;
 4) kontrollib eeldatavas taudipunktis kitsenduste kehtimise aja vältel korrapäraselt kitsendustega seotud nõuete täitmist ning peab arvestust tehtud kontrollide kohta.

 (3) Amet võib rakendada selles määruses nimetamata asjakohaseid kitsendusi ja abinõusid «Loomatauditõrje seaduse» §-de 451–453 kohaselt.

§ 10.  Epidemioloogiline uurimine lammaste katarraalse palaviku kahtluse korral

  Amet korraldab ettevõttes § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud epidemioloogilise uurimise, mille käigus selgitab välja:
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
 1) tõenäolise ajavahemiku, mille jooksul nakkusallikas on ettevõttes olnud;
 2) tõenäolise nakkusallika;
 3) putuksiirutajate olemasolu ja levimuse;
 4) vastuvõtliku looma liikumise ning vastuvõtliku looma ja tema korjuse veo, mille käigus võidi lammaste katarraalse palaviku viirus ettevõttesse või piirkonda sisse tuua ja sealt välja viia;
 5) võimaliku ettevõtte, kus asub kontaktne kari või loom (edaspidi kontaktne ettevõte).

§ 11.  Kontaktses ettevõttes kohaldatavad kitsendused ja abinõud

  Amet kohaldab kontaktses ettevõttes §-s 9 sätestatud kitsendusi ja abinõusid, kuni lammaste katarraalse palaviku ametlik diagnoos kinnitatakse või välistatakse laboratoorse uurimise tulemuste alusel. Kitsendused lõpetab Amet.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 12.  Lammaste katarraalse palaviku diagnoosimine

  Lammaste katarraalse palaviku diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõike 3 kohaselt ja kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1266/2007 artikli 2 punktiga a. Lammaste katarraalse palaviku ametliku diagnoosi kinnitab Amet.

§ 13.  Karantiini kehtestamine

 (1) Ameti peadirektor kehtestab pärast lammaste katarraalse palaviku ametliku diagnoosi kinnitamist taudipunktis ja sellest 20 kilomeetri raadiuses asuvas ettevõttes karantiini (edaspidi karantiini ala) loomatauditõrje seaduse § 50 kohaselt..
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (2) Epidemioloogilise uurimise tulemusi, maastiku geograafilisi ja looduslikke iseärasusi ning ilmastikuolusid arvesse võttes võib Ameti peadirektor karantiini ala suurust muuta või kehtestada karantiini suuremal või väiksemal alal, kui on sätestatud lõikes 1.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (3) Karantiini ala suuruse muutmisest või karantiini kehtestamisest suuremal või väiksemal alal kui on sätestatud lõikes 1, teavitab Amet sellest Euroopa Komisjoni.

§ 14.  Lammaste katarraalse palaviku diagnoosimise korral karantiini alal kitsenduste ja abinõude kohaldamine

 (1) Lammaste katarraalse palaviku diagnoosimise korral kohaldab Amet karantiini alal § 9 lõikes 1 sätestatud kitsendusi ja abinõusid.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (2) Vastuvõtlikku looma võib ettevõttesse tuua ja sealt välja viia Ameti loal komisjoni määruse (EÜ) nr 1266/2007 3. peatükis sätestatud nõuete kohaselt.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (3) Lammaste katarraalse palaviku diagnoosimise korral veterinaarjärelevalveametnik:
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
 1) esitab epidemioloogilise uurimise tulemuste aruande Ameti peadirektorile lammaste katarraalse palaviku diagnoosimisest arvates 24 tunni jooksul ning edaspidi uue teabe laekumise korral, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas;
 2) määrab putukatõrjevahendi kasutamise korra ja sageduse, võttes arvesse selle püsivust väliskeskkonnas ja ilmastikuolusid;
 3) määrab hukkunud vastuvõtliku looma hävitamise korra;
 4) kontrollib taudipunktis kitsenduste kehtimise aja vältel korrapäraselt kitsendustega seotud nõuete täitmist ning peab arvestust tehtud kontrollide kohta.

 (4) Amet võib määrata taudipunktis oleva vastuvõtliku looma tapmisele või hukkamisele, kui see on vajalik nakkuse edasise leviku tõkestamiseks. Amet teavitab looma tapmisest või hukkamisest Euroopa Komisjoni.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 15.  Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine

 (1) Lammaste katarraalse palaviku diagnoosimise korral kehtestab Ameti peadirektor taudipunkti ümber ohustatud tsooni ja selle ümber järelevalvetsooni.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (2) Ohustatud tsoon kehtestatakse vähemalt 100 km raadiuses taudipunktist ja järelevalvetsoon ulatub vähemalt 50 km kaugusele ohustatud tsooni välispiirist. Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamisest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendi kaudu.

 (3) Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni (edaspidi koos piirangutsoon) kehtestamisel arvestatakse:
 1) epidemioloogilise uurimise tulemusi;
 2) maastiku geograafilisi iseärasusi ja looduslikke tõkkeid lammaste katarraalse palaviku levikule;
 3) loomakasvatushoone ja -rajatise geograafilist asukohta, nende paiknemise tihedust ning vastuvõtlike loomade hinnangulist arvu;
 4) piirangutsoonis kitsenduste ja abinõude rakendamise üle veterinaarjärelevalve teostamiseks vajalikke inim- ja materiaalseid ressursse;
[RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014]
 5) järelevalvetsooni ei jääks loomi, keda on viimase 12 kuu jooksul vaktsineeritud lammaste katarraalse palaviku vastu nõrgestatud elusvaktsiiniga.
[RT I, 03.08.2012, 1 - jõust. 06.08.2012]

 (4) Amet teavitab Euroopa Komisjoni ja liikmesriike lõikes 1 nimetatud piirangutsooni kehtestamisest ja piirangutsooni ulatuse muutmisest komisjoni määruse (EÜ) nr 1266/2007 artikli 6 kohaselt.

 (5) Amet teeb lõikes 1 nimetatud piirangutsooni kehtestamisel vajaduse korral koostööd naaberriigi veterinaarteenistusega.

§ 16.  Piirangutsoonis kohaldatavad kitsendused ja abinõud

 (1) Amet kohaldab piirangutsoonis järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1) piirangutsoonis keelatakse vedada vastuvõtlikku looma;
 2) järelevalvetsoonis keelatakse vaktsineerida vastuvõtlikku looma lammaste katarraalse palaviku vastu nõrgestatud elusvaktsiiniga;
[RT I, 03.08.2012, 1 - jõust. 06.08.2012]
 3) koostatakse viivitamata nimekiri piirangutsoonis asuvate ettevõtete kohta, kus on vastuvõtlikke loomi;
 4) viivitamata pärast piirangutsoonis asuvas ettevõttes vastuvõtliku looma haigestumisest teate saamist korraldatakse ettevõttes peetavale loomale asjakohase läbivaatuse ja uurimise tegemine lammaste katarraalse palaviku suhtes;
 5) korraldatakse veiste või nende puudumise korral teiste vastuvõtlike loomade ja putuksiirutajate seire komisjoni määruse (EÜ) nr 1266/2007 nõuete kohaselt ja asjakohases loomatauditõrje programmis ettenähtud ulatuses;
 6) korraldatakse elanikkonna teavitamine piirangutsoonis kohaldatavatest kitsendustest ja abinõudest massiteabevahendi kaudu või muul asjakohasel viisil.

 (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud vastuvõtlikku looma võib vedada Ameti loal ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1266/2007 nõuete kohaselt.
[RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (3) Amet võib riskihindamise tulemustele tuginedes korraldada ohustatud tsoonis asuva vastuvõtliku looma erakorralise vaktsineerimise, teavitades sellest eelnevalt Euroopa Komisjoni. Vaktsineeritud loom erimärgistatakse. Nõrgestatud elusvaktsiini kasutamise korral korraldab Amet ohustatud tsooni ulatuse muutmise selliselt, et see hõlmaks vaktsineerimispiirkonda.
[RT I, 03.08.2012, 1 - jõust. 06.08.2012]

 (4) Amet võib rakendada selles määruses nimetamata asjakohaseid kitsendusi ja abinõusid «Loomatauditõrje seaduse» §-de 451–453 kohaselt.

§ 17.  Loomapidaja kohustused piirangutsoonis

  Piirangutsoonis asuvas ettevõttes loomapidaja:
 1) teavitab viivitamata volitatud veterinaararsti või veterinaarjärelevalveametniku vastuvõtliku looma haigestumisest;
[RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014]
 2) abistab veterinaarjärelevalveametnikku vajaliku kliinilise ja patoloogilise uurimise tegemisel ning epidemioloogilise uurimise tarbeks andmete kogumisel;
[RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014]
 3) rakendab nakkuse leviku tõkestamiseks vajalikke bioohutusmeetmeid ja täidab veterinaarjärelevalveametniku korraldusi;
[RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014]
 4) kasutab situatsioonplaanis ettenähtud juhtudel putukatõrjevahendit Ameti määratud korra alusel vastuvõtliku looma, ettevõtte ja selle lähiümbruse töötlemiseks.

§ 18.  Loomatauditõrje programm

  Veterinaar- ja Toiduamet korraldab piirangutsoonis «Loomatauditõrje seaduse» § 433 kohaselt kehtestatud lammaste katarraalse palaviku tõrjeprogrammi rakendamist.

4. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 19.  Määruse muutmine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]


1 Nõukogu direktiiv 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74–83), muudetud direktiividega 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352–367), 2008/73/EÜ (ELT L 219, 14.08.2008, lk 40–54), 2012/5/EL (ELT L 81, 14.03.2012, lk 1–2) ja 2013/20/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 234–239) ning otsustega 2006/911/EÜ (ELT L 346, 09.12.2006, lk 41–58) ja 2007/729/EÜ (ELT L 294, 13.11.2007, lk 26–35).
[RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014]