Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
25.06.2015 otsus nr 665

Veeseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 11.06.2015

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„42) reostus – ainete, energia, radioaktiivse kiirguse, elektri- ja magnetvälja, müra, infra- ja ultraheli otsene või kaudne õhku, vette või pinnasesse juhtimine või sattumine inimtegevuse tagajärjel sellisel määral, et sellel on või võib olla kahjulik mõju, näiteks kahju inimese tervisele, elusressurssidele, mereandidele, merendusalasele tegevusele ja merendusalaste teenuste kasutamisele, vee- või mereökosüsteemide või nendest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide kvaliteedile, sealhulgas elustiku mitmekesisuse vähenemine, hüvede vähenemine ja vee kvaliteedi halvenemine ning kahju varale, või keskkonna õiguspärase jätkusuutliku kasutamise raskendamine või takistamine puhkeaja veetmiseks või muul otstarbel;”;

2) seadust täiendatakse §-dega 34⁹ ja 34¹⁰ järgmises sõnastuses:

„§ 34⁹. Merestrateegia

(1) Mereala kaitse ning hea keskkonnaseisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgil koostatakse kogu Eesti mereala kohta merestrateegia.

(2) Merestrateegia koosneb järgmistest osadest:
1) mereala esialgne hindamine, mis hõlmab mereala praeguse keskkonnaseisundi olulisi iseärasusi ja parameetreid, sealhulgas füüsikalisi ja keemilisi omadusi, elupaigatüüpe, bioloogilisi omadusi ja hüdromorfoloogiat, mereala keskkonnaseisundile mõju avaldavaid survetegureid, sealhulgas kumulatiivset mõju avaldavaid, ning mereala kasutamise ja merekeskkonna olukorra halvenemisega kaasnevate kulude majanduslikku ja sotsiaalset analüüsi, mille koostamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (ELT L 164, 25.06.2008, lk 19–40, edaspidi merestrateegia raamdirektiiv), III lisas esitatud elementide soovituslikust nimekirjast;
2) mereala hea keskkonnaseisundi määratlus, mis võimaldab hoida mereala ökoloogiliselt mitmekesise ja dünaamilisena ning puhta, terve ja produktiivsena ning mille puhul merekeskkonda kasutatakse jätkusuutlikult, tagades sellega võimalikud kasutusviisid ja tegevused praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks, lähtudes merestrateegia raamdirektiivi I lisas nimetatud kvalitatiivsetest tunnustest, III lisas nimetatud elementidest, nende kasutamiseks kehtestatud kriteeriumidest ja metoodikatest ning ökosüsteemide eripäradest;
3) mereala hea keskkonnaseisundi saavutamise keskkonnaalased sihid, mis sisaldavad mereala eri komponentide soovitud seisundi kirjeldust kvaliteedi või koguse kaudu, mereala survetegurite ja nende mõju kirjeldust ning indikaatorite kogumi kirjeldust, võttes arvesse merestrateegia raamdirektiivi III lisa tabelis 2 esitatud survetegurite ja mõjude nimekirja ning IV lisas esitatud soovituslikku parameetrite nimekirja;
4) seireprogramm mereala keskkonnaseisundi pidevaks hindamiseks, mis lähtub käesoleva lõike punktis 1 nimetatud mereala esialgsest hinnangust ja punktis 3 nimetatud keskkonnaalastest sihtidest ning merestrateegia raamdirektiivi III lisas esitatud elementide soovituslikust nimekirjast ja V lisas esitatud nimekirjast;
5) hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks koostatud mereala meetmekava, mis lähtub käesoleva lõike punktis 1 nimetatud mereala esialgsest hinnangust ja punktis 3 nimetatud keskkonnaalastest sihtidest ning võtab arvesse merestrateegia raamdirektiivi VI lisas loetletud meetmete tüüpe, säästvat arengut ning meetmete majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

(3) Merestrateegia koostamisel võetakse arvesse asjakohaseid olemasolevaid riigisiseseid, Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi hinnanguid, keskkonnaalaseid sihte, seireprogramme ja meetmekavasid ning piiriüleseid mõjusid ja iseärasusi ning tehakse koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, et tagada merestrateegia osade sidusus ja võrreldavus. Mereala hinnatakse, asjaomaseid seireprogramme ja meetmekavasid koostatakse ning keskkonnaalased sihid kehtestatakse vajaduse korral mereala piirkondade kaupa, tagades eri piirkondade vahelise sidususe.

(4) Merestrateegia koostamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise suhtes kohaldatakse avatud menetluse sätteid.

(5) Merestrateegiat ajakohastatakse iga kuue aasta järel selle kinnitamisest või ajakohastamisest arvates.

(6) Merestrateegia koostamist korraldab Keskkonnaministeerium.

(7) Mereala esialgse hindamise ja hea keskkonnaseisundi määratluse, mereala hea keskkonnaseisundi saavutamise keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorid, samuti ka seireprogrammi mereala keskkonnaseisundi pidevaks hindamiseks kinnitab valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga.

(8) Hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks koostatud mereala meetmekava kinnitab merenduspoliitikat hõlmava strateegilise arengudokumendi rakendusplaani osana Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 34¹⁰. Erandite kohaldamine keskkonnaalaste sihtide saavutamisel

(1) Käesoleva seaduse § 34⁹ lõike 2 punktis 2 nimetatud mereala hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämine ja punktis 3 nimetatud keskkonnaalaste sihtide täielik saavutamata jäämine kavandatud meetmetega on lubatud, kui selle põhjus on:
1) tegevus või tegevusetus, mille eest mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks või keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks kohustatud riigiasutused ei vastuta;
2) looduslik põhjus;
3) vääramatu jõud;
4) mereala füüsikaliste tunnuste muutmine või muutumine, mis on tingitud sellist avalikku huvi omavast tegevusest, mis kaalub üles keskkonnale avalduva negatiivse mõju, sealhulgas igasuguse piiriülese mõju;
5) looduslikud tingimused, mis ei võimalda asjaomase merekeskkonna seisundi parandamist nõutud tähtajaks.

(2) Mereala hea keskkonnaseisundi või selle keskkonnaalaste sihtide tähtajaks saavutamata jäämine on lubatud, kui selle põhjustavad looduslikud tingimused, mille tõttu mereala hea keskkonnaseisundi tähtajaks saavutamine ei ole võimalik.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud erandi kohaldamine on lubatud üksnes juhul, kui on tagatud, et mereala füüsikaliste tunnuste muutmine või muutumine ei sea ohtu ega välista püsivalt hea keskkonnaseisundi saavutamist merealal, asjaomases mereala piirkonnas või Euroopa Liidu teise liikmesriigi merealal.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud erandite korral tuleb ette näha ajutised meetmed hea keskkonnaseisundi saavutamisele kaasaaitamiseks ning lõike 1 punktides 2–4 nimetatud põhjuste korral mereala seisundi edasise halvenemise vältimiseks ja kahjuliku mõju leevendamiseks.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud mereala hea keskkonnaseisundi või selle keskkonnaalaste sihtide saavutamise erandeid võib vajaduse korral täpsustada käesoleva seaduse § 34⁹ lõike 2 punktis 5 nimetatud meetmekavas.”.