Ohtlike veoste autoveo eeskiri1
Vastu võetud 14.12.2001 nr 118
RTL 2002, 6, 53
jõustumine 14.01.2002
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 29.08.2002 | RTL 2002, 102, 1555 | 16.09.2002 |
| 19.12.2002 | RTL 2002, 149, 2177 | 02.01.2003 |
| 10.07.2003 | RTL 2003, 85, 1247 | 26.07.2003 |
| 01.12.2005 | RTL 2005, 116, 1830 | 11.12.2005 |
| 06.11.2007 | RTL 2007, 85, 1427 | 17.11.2007 |
| 19.01.2009 | RTL 2009, 10, 116 | 01.02.2009 |
| 21.09.2009 | RTL 2009, 75, 1094 | 03.10.2009 |
| 15.06.2010 | RT I 2010, 37, 226 | 02.07.2010 |
| 06.06.2011 | RT I, 10.06.2011, 1 | 13.06.2011 |
| 06.06.2013 | RT I, 12.06.2013, 16 | 01.07.2013 |
| 17.06.2015 | RT I, 26.06.2015, 4 | 01.07.2015 |
| 22.06.2017 | RT I, 28.06.2017, 11 | 01.07.2017 |
Määrus kehtestatakse «Autoveoseaduse» § 23 lõike 1 punkti 1 alusel ning arvestades «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepet (ADR)»
[RTL 2003, 85, 1247 - jõust. 26.07.2003]
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol.
(11) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
(2) Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR)» (edaspidi ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale.
(3) Ohtlikke veoseid liigitatakse järgmiselt:
| 1) klass 1 | lõhkeained ja neid sisaldavad esemed; |
2) klass 2 |
gaasid; |
3) klass 3 |
tuleohtlikud vedelikud; |
4) klass 4.1 |
tuleohtlikud tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained; |
5) klass 4.2 |
isesüttivad ained; |
6) klass 4.3 |
ained, mis veega kokku puutudes eraldavad tuleohtlikke gaase; |
7) klass 5.1 |
oksüdeerivad ained; |
8) klass 5.2 |
orgaanilised peroksiidid; |
9) klass 6.1 |
mürgised ained; |
10) klass 6.2 |
nakkusohtlikud ained; |
11) klass 7 |
radioaktiivsed materjalid; |
12) klass 8 |
sööbivad ained; |
13) klass 9 |
muud ohtlikud ained ja esemed. |
(4) Ohtlike ainete ja esemete nimekiri on ADR tabelis A.
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 2. Erisused
(1) Määruse nõudeid ei rakendata riigisisesel autoveol järgmistel juhtumitel:
1) füüsilise isiku teostataval autoveol, juhul kui veos on jaemüügi pakendis, määratud isiklikuks või koduseks kasutamiseks, puhkuseks või sportimiseks. Kui veoseks on tuleohtlikud vedelikud, mida veetakse taastäidetavates anumates, mille täidab eraisik või mis on mõeldud eraisikule, ei tohi nende kogus ületada 60 liitrit anuma kohta ja 240 liitrit veoüksuse kohta. Jaemüügi pakend ei tohi lekkida. Jaemüügi pakendiks ei loeta paaki, vahekonteinerit ja suurpakendit;
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
2) masina või seadme veol, mille korpuses või tööseadmes sisaldub ohtlikke aineid, mis normaalsetes veotingimustes ei tohi lekkida;
3) saadetistel ehitus- või tsiviilehitusplatsidele või sealt tagasi või uurimise, remondi ja hooldusega seotud veostel. Selliste veoste kogus ei tohi ületada 450 liitrit pakendi, kaasa arvatud IBC ja suurpakendi, kohta ja maksimaalne kogus ei tohi ületada lisas 2 toodud väikeses koguses ohtliku aine autoveo koguseid. Ettevõtja peab tarvitusele võtma vajalikke meetmeid mis tahes veose lekkimise vältimiseks. Nimetatud erandeid ei kohaldata klass 7 veoste veol. Käesolevas punktis nimetatud ettevõtja poolt iseenda varustamiseks või veose väliseks ja sisemiseks ümberjaotamiseks teostatud vedu ei kuulu käesoleva erandi alla;
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
4) avariiteenistuse poolt või järelevalve all teostataval veol, sealhulgas tehnoabisõiduki puhul, mis veab ohtlikke veoseid sisaldavat ja avarii teinud või rikkis sõidukit lähimasse sobivasse ohutusse kohta;
[RT I, 10.06.2011, 1 - jõust. 13.06.2011]
5) hädaabi veol, mille eesmärk on inimelude päästmine või keskkonna kaitsmine tingimusel, et on rakendatud kõiki meetmeid sellise veo täielikult ohutuks teostamiseks;
6) tühjade puhastamata pakendite veol, kui on võetud tarvitusele meetmed riskide kõrvaldamiseks;
61) tühja puhastamata statsionaarse survepaagi või paagi, milles veeti klass 2 gaase liigi koodiga A, O, F või klass 3 ja klass 9 II või III pakendigrupi aineid või klaas 6.1 II või III pakendigrupi pestitsiide, veol, kui:
a) kõik avad, välja arvatud kaitselappide avad, on veo ajal hermeetiliselt suletud;
b) mis tahes lekkimine on välditud;
c) veos on kinnitatud alusvankrile või veokasti või mis tahes kinnitusvahendisse, sõidukile või konteinerisse selliselt, et veos normaalsetes veooludes ei kao ega nihku.
Toodud erand ei laiene survepaakidele ja paakidele, milles sisaldub mitteplahvatavas olekus lõhkeaine või aine, mille vedu on ADR kohaselt keelatud;
[RTL 2007, 85, 1427 - jõust. 17.11.2007]
7) gaasi veol, kui:
a) gaas asub vedu teostava sõiduki paagis ja on ette nähtud mootori või mis tahes eriseadme tööks (näiteks külmutusseade);
b) [kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
c) gruppide A ja O gaasi rõhk anumas temperatuuril 20 °C ei ületa 200 kPa (2 baari) ja gaas on veo ajal täielikult gaasilises olekus ja kui gaas ei ole veeldatud või jahutamisega veeldatud olekus. See kehtib igasuguste anumate või paakide kohta, näiteks ka masina osade ja mõõteseadmete kohta;
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.09.2009]
d) gaas sisaldub sõiduki tööks vajalikus seadmes (näiteks tulekustuti või täispumbatud rehvid ning ka varuosana või koormana);
e) gaas sisaldub sõiduki eriseadmes ning on vajalik tema eriseadme tööks veo ajal (jahutussüsteem, kalapaak, soojendusseade jne) ning ka nende eriseadmete varupaakides või puhastamata tühjades varupaakides, mida veetakse sama sõidukiga;
f) [kehtetu - RTL 2007, 85, 1427 - jõust. 17.11.2007]
g) gaas sisaldub toiduaines või joogis;
h) gaas sisaldub spordivahendis;
i) [kehtetu - RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
8) vedelkütuse veol, kui:
a) kütus asub vedu teostava sõiduki paakides ja on ette nähtud mootori või mis tahes seadmete tööks ja kasutatakse või on ette nähtud kasutamiseks veo ajal. Kütust võib vedada kohtkindlas kütusepaagis, mis on vahetult ühendatud sõiduki mootoriga ja/või lisaseadmetega ning vastab tehnilistele nõuetele, või teisaldatavas kütusekonteineris (näiteks kanister). Kohtkindlate paakide kogumahutavus veoüksuse kohta ei tohi ületada 1500 liitrit, millest haagisel asuvate kohtkindlate paakide mahutavus ei tohi ületada 500 liitrit. Maksimaalselt 60 liitrit kütust veoüksuse kohta tohib vedada teisaldatavates kütusekonteinerites. Käesolevas punktis loetletud piirangud ei kehti päästeasutuse poolt kasutatava sõiduki kohta;
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
b) [kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
c) [kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
9) sõiduki seadmetes kasutatavate elektrienergia salvestamise või tootmise süsteemi (näiteks liitiumakud, elektrilised kondensaatorid, kütuseelemendid), mis on installeeritud sõidukisse kas selle liikuma panemiseks või abiseadmete jõuallikaks või sõidu ajal kasutatavate seadmete (näiteks sülearvuti) suhtes;
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
10) ohtlikke aineid sisaldavate lampide veol, kui need ei sisalda radioaktiivseid aineid või elavhõbedat koguses, mis ületab ADR nõudeid.
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
(2) Määruse nõudeid ei rakendata:
1) väikeses koguses ohtliku aine § 36 ja lisa 2 kohasel autoveol;
2) [kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
21) jahutusaine või konditsioneeris kasutatava lämmatava gaasi, mis vähendab või asendab atmosfääris hapnikku § 272 kohasel autoveol;
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
3) demineerimistöödel leitud lõhkematerjali veol leiukohast lõhkamiskohale;
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
4) [kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
(3) [Kehtetu - RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
§ 3. Mõisted
Määruses ja selle lisades on kasutatud järgmisi mõisteid:
1) aeglustisüsteem (Endurance braking system) on ette nähtud hoidma sõiduki püsivat kiirust pikal laskumisel ilma sõidu-, avarii- või seisupidurit kasutamata;
2) anum (Receptacle) on ainete või esemete paigutamiseks ja hoidmiseks ette nähtud nõu koos kõikide sulguritega. See definitsioon ei kehti korpuste kohta. Klass 2 gaaside anumateks on krüotehnilised anumad, balloonid, torukujulised anumad, survevaadid, balloonikogumid ja klass 1 anumateks kastid, pudelid, plekknõud, vaadid, purgid või torukujulised anumad koos erineva sise- või vahepakendis kasutatavate sulguritega;
3) arvutuslik rõhk (Calculation pressure) on teoreetiline rõhk, mis on vähemalt võrdne katserõhuga, mis vastavalt veetava aine ohtlikkusele võib suuremal või väiksemal määral ületada töörõhku ning mida kasutatakse üksnes korpuse seina paksuse määramiseks, sõltumatult mis tahes välisest või sisemisest tugevduselemendist.
Arvutusliku rõhuga seotud mõisted:
a) katserõhk (Test pressure) on esmasel või korralisel katsetusel nõutav kõrgeim rõhk;
b) täitmise rõhk (Filling pressure) on maksimaalne rõhk, mis tegelikult paagis selle rõhu all täitmisel tekib;
c) tühjendamise rõhk (Discharge pressure) on maksimaalne rõhk, mis tegelikult paagis tekib selle rõhu all tühjendamise ajal;
d) maksimaalne töörõhk (manomeetriline rõhk) (Maximum working pressure (gauge pressure)) on kõrgeim järgmisest kolmest rõhust:
– kõrgeim paagile tegelikult lubatav rõhk täitmise ajal (maksimaalne lubatav täitmise rõhk);
– kõrgeim paagile tegelikult lubatav rõhk tühjendamise ajal (maksimaalne tühjendamise rõhk);
– tegelik manomeetriline rõhk, mida avaldab paagile maksimaalsel töötemperatuuril tema sisu;
4) balloon (Cylinder) on veetav surveanum veemahutavusega mitte üle 150 liitri;
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
5) balloonikogum (Bundle of cylinders) on üksteise külge kinnitatud ja omavahel kollektoriga ühendatud balloonide kogum, mida veetakse ühe ühikuna. Balloonikogumi veemahutavus on kuni 3 000 liitrit, välja arvatud balloonikogumid klassi 2 mürgiste gaaside veoks (aine liigi koodis täht T), mille veemahutavus on kuni 1000 liitrit;
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
6) gaas (Gas) on aine, mis temperatuuril 20 ºC ja normaalrõhul 101,3 kPa on täielikult gaasiline ja temperatuuril 50 ºC omab aururõhku üle 300 kPa (3 baari);
7) hermeetiliselt suletud paak (Hermetically closed tank) on paak, mille avaused on hermeetiliselt suletud ja mis ei ole varustatud kaitseklappidega, kaitsemembraanidega või teiste sarnaste ohutusseadmetega või paak, millel on enne kaitseklappe kaitsemembraan;
8) kergpaak (Demountable tank) on paak, mis ei ole püsipaak, teisaldatav paak, paakkonteiner, mahutikogumiga veoki element või mitmeelemendiline gaasikonteiner, mille mahutavus on üle 450 liitri, mis pole konstrueeritud veoste vedamiseks ilma sõidukita ning mida saab normaalselt teisaldada ainult tühjana;
9) konteiner (Container) on veovahend, mis on:
– püsivate omadustega ja piisavalt vastupidav korduvaks kasutamiseks;
– spetsiaalselt konstrueeritud veoste veoks ühe või enama veoliigi poolt ilma veost vahepeal välja laadimata;
– varustatud seadmetega, mis võimaldavad selle kohest ümberlaadimist;
– konstrueeritud selliselt, et seda oleks lihtne täita ja tühjendada.
Konteineriga seotud mõisted:
a) vahetuskere (Swap body) on konteiner, mis on mehaanilist tugevust silmas pidades ehitatud ainult sõidukil vedamiseks, kusjuures teda saab sõidukitelt maha võtta ja uuesti laadida sõidukil asuvate seadmete ning selle enese toendite abil, kuid teda ei saa virnastada;
b) kinnine konteiner (Closed container) on täielikult suletud jäiga lae, külgseinte, otsaseinte ja põhjaga konteiner ning avatava laega konteiner, mille lagi on veo ajal suletud;
c) suurkonteiner (Large container) on rahvusvahelise ohutute konteinerite konventsiooni kohane konteiner, mis ei vasta väikekonteineri mõistele ja mille nelja välimise alumise nurga poolt kaetud ala on kas vähemalt 14 m2 või vähemalt 7 m2 suurune pind varustatuna ülemiste nurgaliitmikega;
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
d) väikekonteiner (Small container) on konteiner, mille maht ei ületa 3 m3;
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
e) IBC (IBC – intermediate bulk container) on tahkete ainete või vedelike jäik või elastne vahekonteiner (transpordipakend), mis sõltuvalt veose pakendigrupist võib olla erineva mahutavusega, kuid mitte üle 3 m3, ning on ette nähtud mehhaniseeritud käitlemiseks ja vastupidav veol tekkivatele pingetele;
f) suurpakend (Large packaging) on pakend, mis koosneb välispakendist, milles on esemed või sisepakendid, mis on ette nähtud masinkäitlemiseks ja mille netomass on üle 400 kilogrammi või mahutavus üle 450 liitri, kuid kogu ruumala mitte üle 3 m3;
10) korpus (Shell) on veo ajal aine hoidmiseks ettenähtud paagi kest koos avauste ja nende sulguritega. Mõiste ei haara käitamisvahendeid ja konstruktsioonielemente;
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
11) krüotehniline anum (Cryogenic receptacle) on veetav, termiliselt isoleeritud sügavjahutamisega veeldatud gaaside anum veemahutavusega mitte üle 1000 liitri;
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
12) leeksoojendi (Combustion heater) on seade, milles kasutatakse soojendamiseks otseselt vedel- või gaaskütust ja ei kasutata sõiduki töötava mootori jääksoojust;
13) anumakogumiga sõiduk (Battery-vehicle) on sõiduk, mis sisaldab üksteisega kollektoriga ühendatud ja veoüksusega püsivalt ühendatud elemente, milleks võivad olla balloonid, torukujulised anumad, balloonikogumid, survevaadid ning klass 2 gaaside veoks ette nähtud rohkem kui 450-liitrise mahutavusega paagid;
14) mitmeelemendiline gaasikonteiner (Multiple-element gas container (MEGC)) on omavahel kollektoriga kokku ühendatud ja raami paigutatud kogum elemente, milleks võivad olla balloonid, torukujulised anumad, surveanumad ja balloonikogumid ning klass 2 gaaside veoks ette nähtud rohkem kui 450-liitrise mahutavusega paagid;
15) n.o.s kirje («kui pole teisiti sätestatud» kirje) (N.O.S. entry (not otherwise specified entry)) on ühine kirje, millesse aine, segu, lahus või ese võib olla määratud, kui ta pole nimeliselt märgitud ADR tabelis A ning omab n.o.s kirjele vastavat klassile, klassifitseerimistunnusele, pakendigrupile ja nimele ning kirjeldusele vastavaid keemilisi, füüsilisi ja/või ohtlikke omadusi;
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
16) paak (Tank) on korpus koos käitamisvahenditega ja konstruktsioonielementidega. Kui seda kasutatakse üksinda, tähendab mõiste «paak» paakkonteinerit, teisaldatavat paaki, kergpaaki või püsipaaki, kaasa arvatud paagid, mille moodustavad anumakogumiga sõiduki või mitmeelemendilise gaasikonteineri elemendid;
17) paakkonteiner (Tank-container) on veovahend, mida kasutatakse gaasi, vedela, pulbrilise või granuleeritud aine vedamiseks ja mis vastab konteineri mõistele ning mille mahutavus klassi 2 ainete vedamisel on üle 450 liitri. Paakkonteiner koosneb korpusest ja seadmetest, kaasa arvatud seadmed paakkonteineri laadimise hõlbustamiseks;
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
18) paaksõiduk (Tank-vehicle) on vedeliku, gaasi, pulbrilise või granuleeritud aine veoks mõeldud sõiduk, mis koosneb ühest või mitmest püsipaagist. Lisaks vedavale sõidukile või selle käiguosale koosneb paaksõiduk ühest või mitmest korpusest, nende käitamisvahenditest ning sõlmedest nende kinnitamiseks sõiduki või veermiku külge;
19) pakendigrupp (Packing group) on grupp, millesse teatud ained või esemed pakkimise eesmärgil, nende veo ohtlikkuse astmest sõltuvalt, võib määrata. Pakendigrupid on järgmised:
a) I pakendigrupp: kõrge ohtlikkusega ained;
b) II pakendigrupp: keskmise ohtlikkusega ained;
c) III pakendigrupp: madala ohtlikkusega ained;
20) puistevedu (Carriage in bulk) on pakendamata tahke aine või esemete vedu sõidukis, konteineris või mahtkonteineris;
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
21) püsipaak (Fixed tank) on rohkem kui 1000-liitrise mahutavusega paak, mis on kohtkindlalt kinnitatud sõidukile (milline muutub sel juhul paaksõidukiks) või on sellise sõiduki runga lahutamatu osa;
22) saadetis (Package) on pakkimisoperatsiooni lõpp-produkt, mis koosneb pakendist või suurest pakendist või IBC-st ja selle saatmiseks ette valmistatud sisust. Mõiste hõlmab gaasianumat ja eset, mida oma suuruse, massi või kuju tõttu võib vedada pakendamata või tugiraamis, korvpakendis või teisaldusvahendis. Mõiste ei kehti puisteveosena või paagis veetava veose kohta, välja arvatud radioaktiivse materjali veol;
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
23) surveanum (Pressure receptacle) on üldmõiste, mis hõlmab mõistet balloon, torukujuline anum, survevaat, krüotehniline anum, balloonikogum ja päästesurveanum;
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
24) sõiduk on kas komplektne (näiteks rungale ehitatud furgoonauto, veoauto, veduk, haagis), mittekomplektne (näiteks rung, rung koos kabiiniga, haagise rung) või komplekteeritud (näiteks rung koos kabiiniga, millele on paigaldatud kere), mis on ette nähtud ohtlike veoste veoks teedel;
Sõidukiga seotud mõisted:
a) EX/II sõiduk või EX/III sõiduk on ette nähtud lõhkeainete ja neid sisaldavate esemete (klass 1) veoks;
b) FL-sõiduk on sõiduk, mis on ette nähtud mitte üle 60 °C leekpunktiga vedeliku (välja arvatud diislikütus, mis vastab standardile EN 590:2013+A1:2014, gaasiõli ja kerge kütteõli (ÜRO nr 1202), mille leekpunkt on määratud standardiga EN 590:2013+A1:2014) või tuleohtliku gaasi veoks paakkonteineris, teisaldatavas paagis või MEGC-s mahutavusega üle 3 m3, püsipaagis või kergpaagis mahutavusega üle 1 m3 või mahutikogumiga sõidukis mahutavusega üle 1 m3 ning sõiduk, mis on ette nähtud stabiliseeritud vesinikperoksiidi või üle 60% stabiliseeritud vesinikperoksiidi vesilahuse (klass 5.1 ÜRO nr 2015) veoks paakkonteineris või teisaldatavas paagis mahutavusega üle 3 m3, püsipaagis või kergpaagis mahutavusega üle 1 m3;
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
c)
[kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
d) AT sõiduk on ette nähtud, peale FL sõiduki, ohtlike veoste veoks paakkonteineris, teisaldatavas paagis või MEGC-s mahutavusega üle 3 m3, püsipaagis või kergpaagis mahutavusega üle 1 m3 või anumakogumiga sõidukis mahutavusega üle 1 m3, mis ei ole FL sõiduk;
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
e) lahtine sõiduk (Open vehicle) on madelveokastiga sõiduk;
f) kaetud sõiduk (Sheeted vehicle) on lahtine sõiduk, mis on varustatud veost kaitsva kattega (näiteks tent või koormakate);
g) kinnine sõiduk (Closed vehicle) on kinnise veoruumiga sõiduk;
25) teisaldatav paak (Portable tank) on «Rahvusvahelise ohutute konteinerite konventsioonile» või «Rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo koodeksile» (edaspidi IMDG koodeks) vastav multimodaalne paak, mille mahutavus klassi 2 ainete veoks kasutamise korral on üle 450 liitri;
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
26) torukujuline anum (Tube) (klass 2) on õmbluseta, veetav surveanum, mille veemahutavus on üle 150 liitri ja ei ületa 3000 liitrit;
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
27) täismass (Maximum mass) on sõiduki juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass, mida lubab valmistaja;
28) vaakum-jäätmepaak (Vacuum-operated waste tank) on püsi- või kergpaak, mida kasutatakse peamiselt ohtlike jäätmete veol, mille konstruktsioon ja/või varustus hõlbustavad jäätmete peale- ja mahalaadimist;
29) veoüksus (Transport unit) on haagiseta või haagisega mootorsõiduk;
30) ÜRO number (UN number) on neljast numbrist koosnev ÜRO väljatöötatud ohtliku aine või eseme identifitseerimise number;
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
31) survevaat (Pressure drum) on keevitatud, veetav surveanum, mille veemahutavus on üle 150 liitri ja ei ületa 1000 liitrit (näiteks veerevööga varustatud silindrilised anumad, jalastega anumad või raamides anumad);
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
32) Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 13 (ECE Regulation) on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Genfi 1958. a «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppele» lisaks antud eeskiri;
33) mahtkonteiner (Bulk container) on konteineri mõistele vastav mis tahes vooderdise või kattekihiga mahutisüsteem, mis on ette nähtud mahutisüsteemiga otseses kokkupuutes oleva tahke aine veoks (näiteks konteiner, eriotstarbeline merekonteiner, skipp, mahtveopunker, vahetuskere, künakonteiner, rataskonteiner, sõiduki veoseruum jms). Pakend, IBC, suurpakend ja paak ei ole mahtkonteiner;
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
34) meeskonna liige (Member of a vehicle crew) on juht ja muu sõidukis viibimiseks õigustatud isik, kelle sõidukis viibimise põhjuseks on ohutus, turvalisus, koolitus või tootmisvajadus;
[RTL 2007, 85, 1427 - jõust. 17.11.2007]
35) mobiilne lõhkeainete tootmisüksus (MEMU) (Mobile explosives manufacturing unit (MEMU)) tähendab üksust lõhkeainete või laengu valmistamiseks ohtlikest ainetest, mis ei ole lõhkeained, või sellist üksust kandvat sõidukit. Üksus koosneb mitmest paagist, mahtkonteinerist, töötlemiseks kasutatavatest seadmetest ning pumpadest ja muudest seadmetest. MEMU-d võivad sisaldada eraldi sektsioone pakendatud lõhkeainete jaoks. MEMU-dele esitatavad nõuded kehtivad ainult veo suhtes. Lõhkeainete ja laengute valmistamise suhtes kehtivad lõhkematerjaliseaduse nõuded;
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
36) pakend (Packaging) tähendab ühte või mitut ADR nõuetele vastavat anumat ning mis tahes muid komponente või materjale, mida on vaja hoiustamise funktsiooni täitmiseks ning muudel ohutuseesmärkidel;
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
37) IMDG koodeks (IMDG Code) tähendab Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt Londonis avaldatud rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo eeskirja (International Maritime Dangerous Goods Code) kui Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (1974. aasta SOLAS konventsioon) rakendamist;
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
38) aine liigi kood (classification code) tähistab klasside 3, 4.1, 4.2, 4.3, 5.1, 5.2, 6.1, 6.2, 8 ja 9 ainete ja esemete korral nende omadusi. Klass 1 ohtlike ainete ja esemete jaoks koosneb koodi allklassi numbrist ja sobivusgrupi tähest, millised on määratud vastavalt kindlatele kriteeriumidele. Klass 2 ohtlike ainete ja esemete jaoks koosneb koodi numbrist ja ühest või enamast tähest, mis märgivad ohtliku omaduse gruppe. Klassi 7 ohtlikud ained ja esemed ei oma klassifikatsiooni koodi;
[RT I 2010, 37, 226 - jõust. 02.07.2010]
39) veopakend (Overpack) on kate, millist kasutatakse radioaktiivse materjali veol üksiku kaubasaatja poolt, et:
1) ühte või mitut saadetist üheks kokku pakkida;
2) saadetisi oleks kergem teisaldada;
3) saadetisi veo ajal ladustada.
Veopakend on näiteks:
a) laadimisalus, nagu näiteks kaubaalus, millele on asetatud või virnastatud ning plastkilega, kahaneva või veniva pakendkilega või muul sobival viisil kokku pakitud mitu saadetist, või
b) väline kaitsev pakend nagu näiteks kast või korvpakend;
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
40) avatud krüotehniline anum (Open cryogenic receptacle) on transporditav, termiliselt isoleeritud anum sügavjahutamisega veeldatud gaasidele, mida hoitakse atmosfäärirõhul sügavjahutamisega veeldatud gaasi pideva ventileerimisega;
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
41) päästepakend (Salvage packaging) on eripakend, millesse on paigutatud kahjustatud, defektsed, lekkivad või nõuetele mittevastavad ohtlike veoste saadetised või puistunud või lekkinud ohtlikud veosed nende veoks regenereerimiseks või kasutusest kõrvaldamiseks;
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
42) päästesurveanum (Salvage pressure receptacle) on surveanum, mille veemahutavus ei ületa 3000 liitrit, millesse on paigutatud kahjustatud, defektsed, lekkivad või nõuetele mittevastavad surveanumad nende veoks regenereerimiseks või kasutusest kõrvaldamiseks.
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
43) konstruktsioonielement (Structural equipment) on:
a) paaksõiduki paagi või kergpaagi puhul korpuse väline või sisemine tugevdus-, kinnitus-, kaitse- või stabiliseeriv element;
b) paakkonteineri paagi puhul korpuse väline või sisemine tugevdus-, kinnitus-, kaitse- või stabiliseeriv element;
c) anumakogumiga sõiduki või MEGC elementidega sõiduki puhul korpuse või anuma väline või sisemine tugevdus-, kinnitus-, kaitse- või stabiliseeriv element;
d) IBC puhul, välja arvatud elastne IBC, kere tugevdus-, kinnitus-, teisaldus-, kaitse- või stabiliseeriv element (kaasa arvatud plastist sisemise anumaga liit-IBC põhja alus);
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
44) käitamisvahend (Service equipment) on:
a) paagi puhul täitmis- ja tühjendamis-, ventileerimis-, ohutus-, soojendus- ja soojusisolatsiooni seade ja mõõteinstrument;
b) anumakogumiga sõiduki või MEGC elementide puhul täitmis- ja tühjendamisseade koos kollektori, ohutusseadme ja mõõteinstrumendiga;
c) IBC puhul täitmis- ja tühjendamisseade ning igasugune rõhualandus- või ventileerimis-, ohutus-, soojendus- ja soojusisolatsiooni seade ja mõõteinstrument;
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
45) kütuseelement (Fuel cell) on elektrokeemiline seade, mis muundab kütuse keemilise energia elektrienergiaks, soojuseks ja reaktsiooni saadusteks;
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
46) suur päästepakend (Large Salvage packaging) on eripakend, mis on ette nähtud mehhaniseeritud käitlemiseks ja millesse on paigutatud kahjustatud, defektsed, lekkivad või nõuetele mittevastavad ohtlike veoste saadetised või puistunud või lekkinud ohtlikud veosed nende veoks regenereerimise või kasutusest kõrvaldamise kohta. Suur päästepakend ületab puhasmassilt 400 kilogrammi või mahult 450 liitrit, kuid mille maht pole üle 3 m3.
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
§ 31. Tunnelite läbimise piirangud
(1) Ohtlikke veoseid läbi tunnelite vedavatele veokitele piirangute kehtestamisel peab pädev asutus määrama tunnelile ühe käesoleva paragrahvi lõikes 3 määratletud tunnelikategooria. Sealjuures tuleb arvestada tunneli omadusi, riskianalüüsi, sealhulgas alternatiivsete marsruutide ja veoliikide olemasolu ja sobivust ning liikluskorraldusega seotud küsimusi. Ühele ja samale tunnelile võib määrata mitu erinevat tunnelikategooriat, näiteks sõltuvalt kellaajast, nädalapäevast ja muudest sarnastest näitajatest.
(2) Kategooria määramine lähtub põhilistest ohtudest, mis võivad kaasa tuua arvukalt inimohvreid või tõsiselt kahjustada tunneli konstruktsiooni ja milleks on:
1) plahvatused;
2) mürgise gaasi või lenduva mürgise vedeliku eraldumine;
3) tulekahjud.
(3) Tunnelid on jaotatud viide kategooriasse:
1) A-kategooria tunnel – ohtlike veoste veole piiranguid ei ole;
2) B-kategooria tunnel – piiratud on selliste ohtlike veoste vedu, mis võivad põhjustada väga tugeva plahvatuse;
3) C-kategooria tunnel – piiratud on selliste ohtlike veoste vedu, mis võivad põhjustada väga tugeva plahvatuse, tugeva plahvatuse või suures koguses mürkaine eraldumise;
4) D-kategooria tunnel – piiratud on selliste ohtlike veoste vedu, mis võivad põhjustada väga tugeva plahvatuse, suures koguses mürkaine eraldumise või suure tulekahju;
5) E-kategooria tunnel – piiratud on kõigi ohtlike veoste vedu, välja arvatud ohtlikud veosed ÜRO numbritega 2919, 3291, 3331, 3359 ja 3373. Piiratud on ka piiratud kogustes pakitud ohtlike kaupade vedu juhul, kui veetavate saadetiste brutomass ületab 8 tonni veoüksuse kohta.
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
(4) Tunnelite läbimise piirangud peab tähistama liiklusmärkide ja viitadega.
(5) Liiklusmärgid, mis keelavad ohtlikke veoseid vedavatel veokitel maanteetunnelisse sisenemise, peavad olema kinnitatud kohta, kus on võimalik valida alternatiivne marsruut.
(6) Kui tunnelisse sisenemine on piiratud või ette on nähtud alternatiivse marsruudi kasutamine, peavad märkide juures olema järgmised piirangute koodiga lisatahvlid (lisa 14):
1) märk puudub – piiranguid ei ole;
2) märk koos lisatahvliga, millel on täht B ja mis kehtib sõidukitele, mis veavad B-kategooria tunnelitesse mittelubatavaid ohtlikke veoseid;
3) märk koos lisatahvliga, millel on täht C ja mis kehtib sõidukitele, mis veavad C-kategooria tunnelitesse mittelubatavaid ohtlikke veoseid;
4) märk koos lisatahvliga, millel on täht D ja mis kehtib sõidukitele, mis veavad D-kategooria tunnelitesse mittelubatavaid ohtlikke veoseid;
5) märk koos lisatahvliga, millel on täht E ja mis kehtib sõidukitele, mis veavad E-kategooria tunnelitesse mittelubatavaid ohtlikke veoseid.
(7) Tunneli piirangud ei kehti, kui ohtlike veoste vedu toimub §-s 2 nimetatud juhtudel, välja arvatud piiratud koguses pakitud ohtlike veoste veo korral, kui sõiduk peab olema käesoleva määruse § 37 lõike 11 või 12 nõuete kohaselt tähistatud.
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
2. peatükk RAHVUSVAHELINE AUTOVEDU
§ 4. Rahvusvahelise autoveo korraldus
(1) Rahvusvaheline autovedu toimub ADR nõuete kohaselt.
(2) Rahvusvahelisel autoveol peab autojuhil kaasas olema ADR nõuete kohane koolituse tunnistus ja sõiduki rahvusvahelisele ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus.
(3) Rahvusvahelisel autoveol kehtivad Maanteeameti ja teiste riikide pädevate ametiasutuste poolt välja antud:
[RT I 2010, 37, 226 - jõust. 02.07.2010]
1) ADR kohane sõiduki rahvusvahelisele ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus;
2) ohtlikku veost vedava autojuhi ADR kohase koolituse tunnistus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud tunnistus väljastatakse paaksõidukile, mille veoanum on kontrollitud ja mille veoanumal on käesoleva määruse § 29 lõike 2 kohane katsetuse läbimist näitavkirje.
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
3. peatükk RIIGISISENE AUTOVEDU
1. jagu Ohutusalased kohustused
§ 5. Veos osalejad ja nende üldised ohutusalased kohustused
(1) Veos osalejad on kaubasaatja (edaspidi saatja), vedaja, kaubasaaja (edaspidi saaja) ja sõltuvalt veosest ka laadija, pakkija, paagi täitja või paagi operaator.
(2) Autoveos osalejad peavad tarvitusele võtma vajalikke meetmeid olenevalt võimalike ohtude laadist ja ulatusest, et vältida kahjustusi ning vigastusi ja vajaduse korral vähendada nende mõju miinimumini.
(3) Kui veoprotsessis ilmneb otsene oht inimeste tervisele, varale või keskkonnale, peavad osalejad sellest otsekohe teatama Häirekeskuse hädaabinumbrile ja andma informatsiooni, mis on nende tegevuseks vajalik.
[RT I, 10.06.2011, 1 - jõust. 13.06.2011]
§ 6. Saatja ohutusalased kohustused
(1) Ohtlike veoste saatja peab autoveoks üle andma nõuetele vastava veose. Ohutuse tagamiseks peab saatja:
1) kindlustama, et ohtlikud veosed on klassifitseeritud ja lubatud veoks ADR nõuete kohaselt;
2) varustama vedaja veodokumendiga ja vajadusel nõutud veo- ja lisadokumentidega (load, kinnitused jne);
[RT I, 10.06.2011, 1 - jõust. 13.06.2011]
3) kasutama nende ainete veoks sobivat pakendit, suurt pakendit, vahekonteinerit ja paaki (paaksõiduk, kergpaak, anumakogumiga sõiduk, mitmeelemendiline gaasikonteiner, teisaldatav paak ja paakkonteiner), mis kannavad nõuetekohaseid tähistusi;
4) vastama lähetamise vahendite ja ekspedeerimise piirangute nõuetele;
5) kindlustama, et ka tühi, puhastamata ja degaseerimata paak (paaksõiduk, kergpaak, anumakogumiga sõiduk, mitmeelemendiline gaasikonteiner, teisaldatav paak ja paakkonteiner) või tühi, puhastamata sõiduk ning suur- ja väikekonteiner on vastavalt märgistatud ja tähistatud ning et tühi, puhastamata paak on suletud ja samasuguse lekkimiskindlusega, nagu oleks ta täidetud.
(2) Kui saatja kasutab teise osaleja (pakkija, laadija, täitja jne) teenuseid, peab ta võtma tarvitusele vastavaid meetmeid, et kindlustada saadetise vastavus nõuetele. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatud nõuete täitmisel võib saatja lähtuda teiste osalejate informatsioonist ning andmetest.
(3) Kui saatja tegutseb kolmanda osapoole huvides, peab see saatjat kirjalikult informeerima, et tegu on ohtliku veosega ning andma talle kogu informatsiooni ja dokumendid, mida saatjal on vaja oma kohustuste täitmiseks.
[RTL 2003, 85, 1247 - jõust. 26.07.2003]
§ 7. Vedaja ohutusalased kohustused
(1) Ohutuse tagamiseks peab vedaja kontrollima, et:
1) veetavad veosed on veoks lubatud;
2) ettenähtud dokumentatsioon on veoüksusega kaasas;
3) sõidukil ja veosel puuduvad ilmsed defektid, lekked või praod ja et seadmeid ei ole puudu;
4) sõidukil oleva paagi, anumakogumi, kergpaagi, teisaldatava paagi, paakkonteineri ja mitmeelemendilise gaasikonteineri järgmise katsetamise kuupäev poleks möödunud;
5) sõiduk ei oleks ülekoormatud;
6) sõidukile ette nähtud tunnusmärgid ja ohumärgised on paigaldatud;
7) autojuhi ADR kohased kirjalikud ohutusjuhised (edaspidi ohutusjuhend) ja seal ette nähtud varustus on sõidukiga kaasas.
[RT I, 10.06.2011, 1 - jõust. 13.06.2011]
(2) Vedaja peab nimetatud asjaolude kontrollimisel lähtuma veo- ja lisadokumentide andmetest ning sõiduki, konteineri ja veose visuaalsest ülevaatusest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 5 ja 6 nimetatud nõuete täitmisel võib vedaja lähtuda teiste osalejate informatsioonist ning andmetest.
(4) Kui vedaja märkab lõikes 1 toodud nõuete rikkumist, siis ei tohi ta saadetist vedada rikkumise kõrvaldamiseni.
(5) Kui reisi jooksul avastatakse rikkumine, mis võib autovedu ohustada, peab autoveo niipea kui võimalik peatama, pidades silmas liiklusohutuse, veose ohutu liikumise tagamise ja ühiskondliku ohutuse nõudeid. Vedu võib jätkata pärast seda, kui veos vastab kehtivatele nõuetele.
[RTL 2003, 85, 1247 - jõust. 26.07.2003]
§ 8. Saaja ohutusalased kohustused
(1) Saaja ei või keelduda kauba vastuvõtmisest ilma mõjuvate põhjusteta ning ta peab pärast kauba mahalaadimist veenduma, et teda puudutavad ohtlike veoste autoveo nõuded on täidetud.
Ohutuse tagamiseks peab saaja:
1) läbi viima sõiduki ja konteineri puhastamise;
2) kindlustama, et mahalaaditud konteiner on täielikult tühjaks laaditud, puhastatud, degaseeritud ning konteiner pärast loetletud toiminguid ei kanna enam ADR-i kohaseid ohumärgiseid.
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
(2) Kui saaja kasutab teiste osaliste teenuseid (mahalaadimine, puhastamine, saastusest puhastamise koht jne), peab ta tarvitusele võtma vastavaid meetmeid, et garanteerida nõuete täitmine.
(3) Kui kontrollimisel avastatakse nõuete rikkumine, peab saaja tagastama konteineri vedajale alles siis, kui rikkumine on kõrvaldatud.
§ 9. Laadija ohutusalased kohustused
(1) Ohutuse tagamiseks peab laadija:
1) ohtlikud veosed vedajale üle andma ainult juhul, kui need on veoks nõuetekohaselt ettevalmistatud;
2) pakitud ohtlike veoste või tühjade, puhastamata pakendite vedamiseks üleandmisel kontrollima, kas pakendid on kahjustamata. Ta ei tohi üle anda kahjustatud pakendis saadetist, eriti kui see ei ole lekkekindel, kuni kahjustuse parandamiseni. Nimetatud kohustus kehtib ka tühjade, puhastamata pakendite kohta;
3) ohtlike ainete sõidukisse, suur- või väikekonteinerisse laadimisel kinni pidama laadimist ning käitlemist käsitlevatest erieeskirjadest;
4) pärast ohtlike veoste konteinerisse laadimist tähistama konteineri ADR-i kohaselt ohumärgistega;
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
5) saadetiste laadimisel kinni pidama kooslaadimist käsitlevatest keeldudest, võttes arvesse varem sõidukisse või suurkonteinerisse laaditud ohtlikke veoseid, ning nõuetest, mis käsitlevad toiduainete, teiste tarbeveoste või loomatoidu eraldamist veo ajal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud nõuete täitmisel võib laadija lähtuda teiste osalejate informatsioonist ning andmetest.
§ 10. Pakkija ohutusalased kohustused
Pakkija peab järgima:
1) pakkimise või koospakkimise tingimusi käsitlevaid ettekirjutusi;
2) saadetise tähistamist ja ohumärgistega varustamist käsitlevaid ettekirjutusi.
§ 11. Paagi täitja ohutusalased kohustused
Paagi täitja peab:
1) veenduma enne paagi täitmist, et nii paak kui nende seadmed oleksid tehniliselt rahuldavas korras;
2) veenduma, et paaksõiduki, anumakogumiga sõiduki, kergpaagi, teisaldatava paagi, paakkonteineri ja mitmeelemendilise gaasikonteineri järgmise katsetamise tähtaeg ei oleks möödunud;
3) täitma paaki ainult sellise ohtliku veosega, mida on selles paagis lubatud vedada;
4) paagi täitmisel järgima kõrvutiasetsevates mahutites olevaid ohtlikke veoseid puudutavaid nõudeid;
5) paagi täitmisel jälgima täidetavat ainet puudutavat maksimaalset lubatavat täiteastet või maksimaalset lubatavat täitemassi mahu liitri kohta;
6) pärast paagi täitmist kontrollima sulgemisseadmete tihedust;
7) kindlustama, et täidetava ohtliku aine jääke ei jääks tema poolt täidetava paagi väliskestale;
8) ohtliku veose veoks ettevalmistamisel kinnitama ettenähtud tunnusmärgid ja ohumärgised nõuetele vastavalt tema poolt täidetud paagile, sõidukile ning suurele ja väikesele puisteveose konteinerile.
[RTL 2003, 85, 1247 - jõust. 26.07.2003]
§ 12. Paakkonteineri või teisaldatava paagi operaatori ohutusalased kohustused
Paakkonteineri või teisaldatava paagi operaator peab:
1) kindlustama ehitust, varustust, katsetamist ja märgistamist käsitlevate ettekirjutuste täitmise;
2) kindlustama, et korpuste ja nende seadmete hooldust teostatakse viisil, mis tagab normaalsete töötingimuste korral paakkonteineri või teisaldatava paagi vastavuse nõuetele kuni järgmise ülevaatuseni;
3) laskma teostada erakorralise kontrolli, kui korpuse või selle seadmete ohutus võib olla rikutud remondi, ümberehituse või avarii tõttu.
11. jagu Turvalisuse tagamise kohustused
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
§ 121. Üldised kohustused
(1) Turvalisuse tagamine tähendab meetmete või ohutusabinõude rakendamist, mis muudavad võimalikult väikeseks võimaluse varastada või kuritarvitada ohtlikku veost.
(2) Terminal, parkla, kaikoht, sorteerimisjaam või muu taoline koht, kus on võimaldatud ohtlikku veost vedava sõiduki peatumine või parkimine, peab olema turvatud, hästi valgustatud ning võimaluse ja vajaduse korral kõrvalistele isikutele ligipääsmatu.
(3) Ohtlikku veost vedavas sõidukis viibival igal meeskonnaliikmel peab olema kaasas fotoga isikut tõendav dokument.
(4) Paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud veos osalejad (edaspidi veos osaleja) peavad kontrollima asjakohaseid turvameetmeid.
(5) Veos osaleja võib vajadusel kontrollida ohtlikku veost vedava autojuhi §-s 49 nimetatud koolituse läbimist tõendava tunnistuse kehtivust.
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
§ 122. Turvaväljaõpe
Autojuhid ja §-s 50 sätestatud autoveoga seotud isikud peavad turvalisuse valdkonnas teadma:
1) tegevusega kaasnevaid turvariske;
2) kuidas turvariske ära tunda;
3) mida teha turvariski vähendamiseks;
4) mida teha infotehnoloogia süsteemi sissemurdmise katsete korral;
5) turvakava rakendamisega seotud konkreetseid ülesandeid.
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
§ 123. Turvakava ja kõrge ohuastmega veos
(1) Veos osalejad peavad kõrge ohuastmega veose vedamise korral vastu võtma ja rakendama turvakava, mis peab olema koostatud enne veoperioodi algust ja ettevõtja kinnitatud. Kõrge ohuastmega veoste loetelu ja minimaalsed kogused on toodud määruse lisas 12.
(2) Turvakava peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) konkreetse turvaalase vastutuse panemine pädevatele isikutele;
2) ohtlike veoste või ohtliku veose liikide loetelu;
3) ülevaadet veotoimingutest koos turvariskide hinnanguga, milles peavad vähemalt olema ära toodud hinnangud transportimisel vajalike peatumiste kohta ohtliku veose hoidmisel sõidukis, paagis või konteineris enne teekonda, teekonna ajal ja pärast teekonda ning ohtliku veose ajutisel hoidmisel või veoüksuste vahelisel ümberlaadimisel;
4) ülevaadet võetud meetmetest veos osaleja turvariskide vähendamiseks, mis muuhulgas peavad hõlmama väljaõpet, turvapoliitikat (näiteks reageerimine suurenenud ohu tingimustes, uue töötaja ja töö sobivuskontroll), tööalast tegevust (näiteks marsruudi valik ja kasutamine, kui see on teada, juurdepääs ohtlikule veosele ajutise hoidmise ajal, lähedust infrastruktuuri objektidele) ning turvariski vähendamiseks kasutatavaid seadmeid ja vahendeid;
5) turvaohust, infotehnoloogia süsteemi sissemurdmise katsetest ja turvalisust ohustavatest vahejuhtumitest teatamise ja nendega tegelemise korda;
6) turvakava hindamise ja katsetamise ning kava korrapärase läbivaatamise ja ajakohastamise korda;
7) meetmeid turvakavas sisalduva transpordialase teabe füüsilise turvalisuse tagamiseks;
8) meetmeid tagamaks, et turvakavas sisalduvat veoga seotud teavet antakse ainult neile, kes seda vajavad.
(3) Kõrge ohuastmega veost vedav sõiduk ja veos tuleb varustada vargust ning sõiduki ja veose omavolilist kasutamist tõkestavate vahendite, seadmete ja süsteemidega. Kõnealused kaitsemeetmed ei tohi takistada hädapeatumise korral tegutsemist.
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
(4) Määruse lisas 12 nimetatud kõrge ohuastmega veoste liikumist tuleks kontrollida ka telemeetria või muude seireviiside või -seadmete abil, kui see on asjakohane ja kui kõnealused seadmed on juba paigaldatud.
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
(5) Määruse lisas 12 toodud klass 1 alla kuuluva kõrge ohuastmega veose täiskoorma veol teavitab lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkematerjali käitlemisloa omaja ja klass 7 alla kuuluvate kõrge ohuastmega veoste veol kiirgusseaduse mõistes kiirgustegevusloa omaja pärast veo kavandatava aja ja marsruudi valikut politseid, kes otsustab politsei osalemise vajalikkuse või muude asjakohaste meetmete üle. Teavitaja võib olla ka vedaja.
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
2. jagu Dokumendid
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
§ 13. Autojuhiga kaasasolevad dokumendid
(1) Ohtliku veose autoveol peab autojuhil kaasas olema lisaks muudest õigusaktidest tulenevatele dokumentidele:
1) veodokument ja vajadusel multimodaalse veo korral IMDG koodeksi kohane konteineri pakkimise tunnistus;
2) ohutusjuhend;
3) fotoga isikut tõendav dokument.
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
(2) Kui käesolev määrus nõuab järgmiste dokumentide koostamist, peab autojuhil kaasas olema:
1) sõiduki ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus;
2) ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistus;
3) veooperatsiooni teostamise luba lõhkeainete, radioaktiivsete materjalide, orgaaniliste peroksiidide ja isereageerivate ainete veol.
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
§ 14. Veodokument
(1) Saatja peab väljastama vedajale veodokumendi, milles peavad olema veoks üle antava aine või eseme kohta järgmised andmed:
1) ÜRO number, millele eelnevad tähed UN;
2) veose tunnusnimetus kooskõlas ADR tabeliga A. Vahetult tunnusnimetuse järele sulgudesse lisatakse, kui on kasutusel, aine tehniline nimetus või keemilise grupi nimetus;
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
3) veose ohumärgise number, mis on toodud ADR tabeli A veerus 5. Kui on toodud üle ühe ohumärgise numbri, siis esimesele numbrile järgnevad numbrid peavad olema sulgudes. Klassi 1 veoste puhul näidatakse aine liigi kood, mis on toodud ADR tabeli A veerus 3b. Kui ADR tabeli A veerus 5 toodud ohumärgise numbrid ei ole 1, 1.4, 1.5 ja 1.6, siis nende ohumärgiste numbrid peavad sulgudes vahetult järgnema aine liigi koodile. Klass 7 andmed tuleb esitada vastavalt ADR nõuetele;
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
4) aine või eseme pakendigrupp, kui see on määratud. Pakendigrupi tähise ette võib kirjutada tähed PG (pakendigrupp);
5) pakendite arv ja kirjeldus;
6) üldkogus (vajadusel maht, täismass või puhasmass) iga ohtliku aine või eseme osas, millel on erinev ÜRO number või tunnusnimetus või, kui on kasutusel, pakendigrupp;
7) saatja nimi ja aadress;
8) saaja nimi ja aadress. Laialiveo korral lõpptarbijatele klass 2 ja 3 ainete puhul, kui saaja nimi ja aadress eelnevalt ei ole teada, tehakse märge «Laialivedu müügiks»;
9) kui ohtliku veose marsruudile jäävad maanteetunnelid, siis tunneli piirangu kood, mis on toodud ADR tabeli A veerus 15.
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
(2) Nõutavate andmete paigutus ja järjestus veodokumendis on vabalt valitav, kuid lõike 1 punktide 1, 2, 3 ja 4 andmed peavad olema järjestuses 1, 2, 3 ja 4, näiteks:
UN 1098, ALLÜÜLALKOHOL, 6.1 (3), I, (C/D) või
UN 1098, ALLÜÜLALKOHOL, 6.1 (3), PG I, (C/D).
(3) Kui veetakse ohtlikke aineid sisaldavaid jäätmeid (välja arvatud radioaktiivsed jäätmed), peab ÜRO numbrile järgnevas ohtliku veose tunnusnimetuses sisalduma sõna „JÄÄTMED” tingimusel, et see pole juba eelnevalt ohtliku veose tunnusnimetuse osa, näiteks:
UN 1230 METANOOLI JÄÄTMED, 3 (6.1), II, (D/E), või
UN 1230 METANOOLI JÄÄTMED, 3 (6.1), PG II, (D/E),või
UN 1993 TULEOHTLIKU VEDELIKU JÄÄTMED, N.O.S., (tolueen ja etüülalkohol), 3, II, (D/E), või
UN 1993 TULEOHTLIKU VEDELIKU JÄÄTMED, N.O.S., (tolueen ja etüülalkohol), 3, PG II, (D/E).
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
(31) Kui veetakse päästepakendisse või päästesurveanumasse paigutatud ohtlikke veoseid, siis veodokumendis peavad pärast veose kirjeldust olema lisatud sõnad „PÄÄSTEPAKEND” või „PÄÄSTESURVEANUM”.
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
(32) Kui veetakse ohtlikke ainete jääke sisaldavaid tühje, äravisatud, puhastamata pakendeid (ÜRO nr 3509), peab ÜRO numbrile järgneva ohtliku veose tunnusnimetuse järel sulgudes näidatama pakendis sisalduva jääkaine ohumärgise numbri (numbrid) koos sõnaga „jääkidena”, näiteks:
UN 3509 PAKEND, ÄRAVISATUD, TÜHI, PUHASTAMATA (3, 4.1, 6.1 JÄÄKIDENA).
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
(4) Tühja puhastamata pakendi, anuma, IBC, suurpakendi või mitte üle 1000 l mahuga gaasianuma korral peab veodokumendis olema näidatud viimati laaditud veose kohta lõike 1 punktis 3 nõutav teave, näiteks:
TÜHI PAKEND, 6.1 (3).
(5) Sõidukil oleva tühja puhastamata paagi, anumakogumi, kergpaagi, teisaldatava paagi, paakkonteineri, mitmeelemendilise gaasikonteineri ja üle 1000 l mahuga gaasianuma korral peab vedaja koostama veodokumendi, milles näidatakse viimati laaditud veose kohta lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 4 nõutav teave, näiteks:
[RT I 2010, 37, 226 - jõust. 02.07.2010]
TÜHI PAAKAUTO, VIIMANE VEOS: UN 1098 ALLÜÜLALKOHOL, 6.1 (3), I (C/D) või
TÜHI PAAKAUTO, VIIMANE VEOS: UN 1098 ALLÜÜLALKOHOL, 6.1 (3), PG I (C/D).
(6) Kui vedeliku veotemperatuur on võrdne või suurem kui 100 °C või tahke aine veotemperatuur on võrdne või suurem kui 240 °C ning nende veoste tunnusnimetuses ei ole sõnu «SULAS OLEKUS» või «KÕRGENDATUD TEMPERATUUR», siis tunnusnimetusese ette peab lisama sõna «KUUM».
(7) Klass 4.1 isereageerivate ainete ja klass 5.2 orgaaniliste peroksüüdide veol, mille tunnusnimetuses on sõnad «STABILISEERITUD», peab veodokumendis näitama kontroll- ja avariitemperatuuri, näiteks:
Kontrolltemperatuur ......... °C Avariitemperatuur: ......... °C.
(8) [Kehtetu - RT I 2010, 37, 226 - jõust. 02.07.2010]
(9) [Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
(10) Radioaktiivsete materjalide ja lõhkematerjalide toorainete veodokumendile tuleb lisada ADR kohased andmed.
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
§ 15. Ohutusjuhend
(1) Veol tekkida võiva õnnetusjuhtumi ja hädapeatumise korral tegutsemiseks peab autojuhil veo ajal olema kaasas kirjalik lisa 4 kohane ohutusjuhend.
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
(2) Ohutusjuhend tuleb hoida juhikabiinis juhile kergesti kättesaadavas kohas.
(3) Juhend antakse vedaja poolt autojuhile eeldusel, et juht oskab juhendit lugeda ja saab sellest aru. Vedaja peab olema kindel, et juhil on võimalik juhiseid järgida.
(4) Enne reisi algust peavad meeskonna liikmed endale selgeks tegema veose ohtlikkuse iseärasused ja täitma õnnetusjuhtumi või hädapeatumise korral kirjaliku ohutusjuhendi juhiseid.
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
(5) Mitme erineva ohuga ohtliku veose ja segakoorma korral tuleb jälgida kõiki asjakohaseid ohutusnõudeid.
[RTL 2009, 10, 116 - jõust. 01.02.2009]
3. jagu Laadimine ja puhastamine
§ 16. Veoüksuse puhastamine enne pealelaadimist
Veoüksus või konteiner (paak) peab olema enne veose pealelaadimist puhastatud.
§ 17. Veose pealelaadimine ja kinnitamine
(1) Peale- või mahalaadimiskohta saabuv veoüksus ja autojuht peavad vastama kehtestatud nõuetele. Kui dokumentide ning veoüksuse ja laadimisseadmete ülevaatuse tulemusena selgub, et autojuht või veoüksus ei vasta kehtestatud nõuetele, siis on keelatud veoüksust laadida. Veoüksuse mahalaadimine on keelatud, kui eelnimetatud kontrollimise tulemusena selguvad puudused, mis teevad mahalaadimise ohtlikuks.
(2) Veos, mis sisaldab erinevaid ohtlikke aineid või esemeid, tuleb laadida ja kinnitada sobivate vahenditega, vältimaks nende nihkumist üksteise ja veoseruumi seinte suhtes.
(3) Samale veoüksusele võib koos laadida nõutavalt pakitud kõikide klasside ohtlikke aineid sisaldavaid saadetisi, välja arvatud saadetised, millel on ohumärgised nr 1, 1.4, 1.5 või 1.6. Erinevate klass 1 ainete või esemete samale veoüksusele kooslaadimisel on vajalik arvestada kooslaadimise sobivusgruppidega.
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
(4) Saadetisi ja tühje puhastamata pakendeid, suuri pakendeid ning IBC-sid, millel on ohumärgis nr 6.1 või 6.2 või ÜRO numbritega 2212, 2315, 2590, 3151, 3152, 3245 tähistatud veol ohumärgis nr 9, ei tohi virnastada toiduaineid, muid tarbeesemeid või loomasööta sisaldavatele saadetistele ega laadida nende vahetusse lähedusse sõidukites ja konteinerites ning laadimise, mahalaadimise või ümberlaadimise kohtades.
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
(41) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ohutähiseid kandvad saadetised laaditakse toiduaineid, muid tarbeesemeid või loomasööta sisaldavate saadetiste vahetusse lähedusse, peab neid hoidma eraldatuna järgmiste vahenditega:
1) täielikult eraldavate vaheseintega, mis peavad olema sama kõrged, kui nimetatud ohutähiseid kandvad saadetised, või
2) saadetistega, mis ei kanna mudelite nr 6.1, 6.2 või ÜRO numbritega 2212, 2315, 2590, 3151, 3152, 3245 tähistatud veol mudeli 9 kohaseid ohutähiseid;
3) vähemalt 0,8 m laiuse tühja ruumiga, väljaarvatud juhul, kui nimetatud ohutähiseid kandvad saadetised on varustatud täiendava pakendiga või on täielikult kaetud (nt kergkatte, kartongist katte või muude vahenditega).
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
(5) Kõiki määruse sätteid, mis puudutavad ohtliku veose veoüksusele peale- ja mahalaadimist ning kinnitamist, kohaldatakse ka konteinerite kohta.
(6) Autojuht ei tohi avada ohtlikke aineid või esemeid sisaldavaid pakendeid.
(7) Paaki ei tohi laadida lubatust suuremat kogust ega ületada paagi lubatud täiteastet.
[RTL 2007, 85, 1427 - jõust. 17.11.2007]
(71) Toiduaineid ja loomasööta ei tohi ohtlike ainete veoks kasutatud paakides vedada, välja arvatud juhul, kui on rakendatud vajalikke meetmeid igasuguse kahju vältimiseks inimeste tervisele.
[RT I, 10.06.2011, 1 - jõust. 13.06.2011]
(8) Veoüksuses veetav puisteveos ei tohi variseda ega tükikaubad kukkuda.
[RTL 2007, 85, 1427 - jõust. 17.11.2007]
(9) Paagi korpused, mis on ette nähtud vedelas olekus ainete või veeldatud või jahutamisega veeldatud gaaside veoks ja mida ei ole jagatud vaheseinaplaatide või ribiplaatidega kuni 7500 liitrit mahutavateks sektsioonideks, tuleb täita vähemalt 80% või kuni 20% nende mahust. Käesolevat sätet ei kohaldata:
1) vedelike suhtes, mille kinemaatiline viskoossus 20 °C juures on vähemalt 2680 mm2/s;
2) sulas olekus ainete suhtes, mille kinemaatiline viskoossus täitmistemperatuuril on vähemalt 2680 mm2/s;
3) ÜRO nr 1963 HEELIUM, JAHUTAMISEGA VEELDATUD ja ÜRO nr 1966 VESINIK, JAHUTATUD VEDELIK suhtes.
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
§ 18. Veoüksuse puhastamine pärast mahalaadimist
(1) Kui saadetisest on voolanud või pudenenud veoüksusesse ohtlikku ainet, peab veoüksuse pärast veose mahalaadimist võimalikult kiiresti, kuid igal juhul enne uue veose pealelaadimist, puhastama. Vajaduse korral tuleb veoüksus degaseerida.
(2) Ohtlikku ainet puisteveosena vedava veoüksuse peab enne uut pealelaadimist korralikult puhastama, välja arvatud juhud, kui uus koorem koosneb samast ohtlikust ainest mis eelminegi.
(3) Kõik määruse sätted, mis puudutavad veoüksuse puhastamist või degaseerimist, kehtivad ka konteinerite puhastamise või degaseerimise kohta.
§ 19. Puhastamise korraldaja
Veoüksuse puhastamist peab korraldama vedaja ja konteineri puhastamist saatja, kui kirjalikus veolepingus pole ette nähtud teisiti.
§ 20. Veetava koguse piirangud
Ühel veoüksusel veetavate lõhkeainete kogu puhasmass, klass 5.2 orgaaniliste peroksiidide ja klass 4.1 isereageerivate ainete kogus kilogrammides on piiratud ADR nõuete kohaselt.
§ 21. Mootori töötamine peale- ja mahalaadimise ajal
Veoüksuse mootor peab peale- ja mahalaadimise ajal olema välja lülitatud, välja arvatud juhul, kui veose veoüksusele peale- ja mahalaadimisel käitatakse mootori abil pumpasid ja muid seadmeid, ning juhud, kui erieeskirjad nõuavad mootori töötamist.
§ 22. Ettevaatusabinõud staatilise elektri vastu
Ainete puhul, mille leekpunkt on 60 ºC või madalam, peab paaksõiduki rung enne paagi täitmist või tühjendamist olema ühendatud saatja või saaja seadmetega või kindlalt maandatud.
[RTL 2007, 85, 1427 - jõust. 17.11.2007]
4. jagu Nõuded veole
§ 23. Vedu
(1) Autoveol peab täitma ohutusjuhendi nõudeid.
(2) Ohtliku veose veotee valib vedaja. Veotee võib läbida asuala, puhketsooni, looduskaitseala või kulgeda kultuuri-, õppe-, eelkooli- ja raviasutuste, suurte tööstusettevõtete ning kultuurimälestiste läheduses ainult siis, kui vedu ei ole teisiti võimalik.
(3) Ohtlikku veost vedaval sõidukil on keelatud vedada sõitjaid, välja arvatud meeskonnaliikmed.
(4) Lõhkeainete, radioaktiivsete materjalide, orgaaniliste peroksiidide ja isereageerivate ainete veol on vaja täita vastavaid ADR erinõudeid.
(5) Kui kõrge ohuastmega veost vedav sõiduk ja veos on varustada vargust ning sõiduki ja veose omavolilist kasutamist tõkestavate vahendite, seadmete ja süsteemidega, peab autojuht eelnimetatud tehnilisi võimalusi veo ajal kasutama.
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
§ 231.
Veopakendite kasutamine
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 232.
Tühjade ja puhastamata pakendite ning veovahendite märgistamine
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 24.
Saadetise märgistamine
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 25.
Saadetise tähistamine ohumärgistega
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 26.
Veovahendi tähistamine suurte ohumärgistega
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 261.
Keskkonnaohtliku veosega veovahendi tähistamine
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 262.
Mobiilse lõhkeainete tootmisüksuse tähistamine
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 263.
Ohu tunnusnumber
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 27.
Veoüksuse tähistamine ohtliku veose tunnusmärgiga
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 271.
Fumigeeritud veovahendi tähistamine
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 272.
Erinõuded jahutusainete kasutamisel
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 28. Täiendavad nõuded sõidukile
(1) Ohtlikke veoseid vedava veoüksuse koosseisus võib olla ainult üks täis- või poolhaagis.
(2) Sõiduki tehnoseisund peab vastama ohtlike veoste veo sõidukile kehtestatud täiendavatele nõuetele, mis on toodud määruse 5. jaos.
(3) Ohtlike veoste veol kasutatav EX/II, EX/III, FL ja AT sõiduk ning MEMU peab olema läbinud ohtlike veoste veo sõiduki ülevaatuse (edaspidi ülevaatus) ja omama määruse lisa 10 kohast kehtivat sõiduki ohtliku veose veole lubamise tunnistust. Ülevaatuse peab sõiduk läbima koos täis- või poolhaagisega, kui veoüksuse koosseisus on täis- või poolhaagis.
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
(4) Vaakum-jäätmepaagiga sõidukile väljastatud sõiduki ohtliku veose veole lubamise tunnistusele märgitakse ülevaatusel lause «Sõiduk on varustatud vaakum-jäätmepaagiga».
§ 29. Nõuded paaksõidukitele ja paakkonteineritele
(1) Paaksõiduki paak (püsi- ja teisaldatav paak ning mahutite kogum) ja paakkonteiner peab olema kontrollitud kontrolliõigust omavas ettevõttes ja vastama kehtestatud nõuetele.
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
(2) Paaksõiduki paagi ja paakkonteineri paagi külge kinnitatud paagi valmistajatehase andmeplaadil peab olema esmase katsetuse või perioodilise katsetuse (initial or periodical test, lühend P) või lekkekatsetuse (leakproofness test, lühend L) läbiviimise kuupäeva näitav kirje kujul kuu, aasta ja katsetuse liiki näitav täht (näiteks 07. 2007 P või 07. 2007 L) ja katsetuse läbiviinud asutuse märgis.
[RTL 2007, 85, 1427 - jõust. 17.11.2007]
§ 30. Tulekustutusvahendid
(1) Igal ohtlikke veoseid vedaval veoüksusel peavad olema käesoleva määruse lisa 17 kohased tulekustutid tuleohutuse seaduse § 32 lõigete 4 ja 5 alusel kehtestatud nõuete kohase A, B ja C klassi tulekahju kustutamiseks või tulekahju kustutamiseks veoüksuse mootori juures või juhikabiinis.
(2) Käesoleva määruse § 36 ja lisa 2 mõistes väikeses koguses ohtlikke veoseid vedaval veoüksusel peab olema üks tulekustuti tuleohutuse seaduse § 32 lõigete 4 ja 5 alusel kehtestatud nõuete kohase A, B ja C klassi tulekahju kustutamiseks, mille vähim maht peab olema 2 kg kuiva pulbrit või samaväärset kustutusainet.
(3) Kui sõiduk on varustatud automaatse või kergelt töölerakendatava püsitulekustutiga mootori tulekahju kustutamiseks, siis käesoleva määruse lisa 17 veerus 5 toodud tulekustuti ei pea sobima tulekahju kustutamiseks veoüksuse mootori juures.
(4) Tulekustuti peab paiknema autojuhile igal ajal hõlpsasti kättesaadavas kohas ja olema kaitstud ilmastiku mõjude eest. Kahe tulekustuti olemasolu korral peab üks tulekustuti paiknema veoüksuse vasakul ja teine paremal küljel.
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
§ 31. Veoüksuse varustus
(1) Ohtlikke veoseid vedava veoüksusega peab olema kaasas järgmine varustus:
1) iga sõiduki jaoks tõkisking, mis oma mõõtmetelt sobib sõiduki täismassi ja rataste läbimõõduga;
2) kaks toestatud ohutähist;
3) vesi või muu spetsiaalne vedelik silmade loputamiseks, välja arvatud ohumärgiste number 1, 1.4, 1.5, 1.6, 2.1, 2.2 ja 2.3 kohasel veol.
(2) Ohtlikke veoseid vedava veoüksusega peab olema kaasas igale sõiduki meeskonna liikmele:
1) ohutusvest;
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
2) ohutu käsilamp (taskulamp);
3) paar kaitsekindaid;
4) silmade kaitsevarustus (näiteks kaitseprillid).
(3) Lisaks lõigetele 1 ja 2 nimetatule peab ohtlikke veoseid vedava veoüksusega olema täiendavalt kaasas järgmine varustus:
1) ohumärgiste number 2.3 või 6.1 kohasel veol iga sõiduki meeskonna liikmele hingamisteede kaitsevahendid (näiteks näomask koos kombineeritud gaasi ja tolmu filtriga A1B1E1K1-P1 või A2B2E2K2-P2 tüüpi, mis on sarnane standardis EN 141 kirjeldatule);
2) ohumärgiste number 3, 4.1, 4.3, 8 ja 9 kohasel vedelike ja tahkete aineteveol veol kühvel, äravoolutõke ja kogumisnõu.
[RT I, 10.06.2011, 1 - jõust. 13.06.2011]
§ 32. Peatumine ja parkimine
(1) Ohtlike veoste veol võib peatuda ainult meeskonnaliikmete peale- ja mahamineku või veose laadimise ajaks selleks ettenähtud kohtades.
(2) Ohtlikke veoseid vedava veoüksuse peatumisel ja parkimisel peab seisupidur olema töösse rakendatud ja vajadusel paigutatud tõkiskingad.
(3) Hädapeatumisel peavad veoüksusel põlema ohutuled. Kui veoüksuse ohutuled ei põle, siis peab hädapeatumisel autojuht asetama teele veoüksuse varustuses ettenähtud kaks püstiseisvat ohu tähist selliselt, et oleks täidetud «Liiklusseaduse» § 39 lõike 9 nõuded. Autojuht peab kohe rakendama meetmed veoüksuse teelt eemaldamiseks.
[RT I, 10.06.2011, 1 - jõust. 01.07.2011]
(4) Kui hädapeatunud veoüksuses veetavad ohtlikud veosed kujutavad oma loomu poolest ohtu tee kasutajale ja keskkonnale ning veoüksuse meeskond ei ole võimeline hädaohtu kiiresti kõrvaldama, peab autojuht informeerima Häirekeskust ja tee omanikku ning rakendama abinõud veoüksuse teelt eemaldamiseks. Vajaduse korral peab juht võtma tarvitusele ohutusjuhendi kohased abinõud.
[RT I, 10.06.2011, 1 - jõust. 13.06.2011]
§ 33.
Sõidukite valvamine
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
(1) Käesoleva määruse lisas 18 toodud kogustes ADR tabeli A veerus 19 toodud aineid ja esemeid vedavat sõidukit tuleb parkimisel valvata. Sõidukit võib ilma valvamata parkida ohutus laos või tehase kinnisel territooriumil. Juhul kui selliseid kohti ei ole, võib sõiduki pärast sõiduki ja veose omavolilist kasutamist tõkestavate vahendite rakendamist parkida ühes järgmistest eraldatud kohtadest:
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
1) valvatavas parklas, mille valvurit on teavitatud koorma iseloomust ning juhi asukohast;
2) valveta parklas, kus sõiduk tõenäoliselt ei saa teiste sõidukite poolt kahjustada, või
3) sobivas kohas, kus inimesed tavaliselt ei käi ega kogune ning mis on eraldatud avalikust teest ja elamutest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 lubatud parkimiskohta võib kasutada ainult juhul, kui lõike 1 punktis 1 nimetatud kohta ei ole.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kohta võib kasutada ainult juhul, kui lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kohti ei ole.
(4) Koormaga MEMU-sid tuleb parkimisel valvata või parkida need ohutus laos või kinnisele territooriumile. Sellest nõudest on vabastatud tühjad puhastamata MEMU-d.
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
§ 34. Suitsetamise ja lahtise tule kasutamise keeld
Suitsetamine, elektroonilise sigareti ja lahtise tule kasutamine on keelatud ohtlike veoste laadimise ajal, peale laadimist ootava saadetise lähedal, seisva veoüksuse juures ja veoüksuses.
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
§ 35. [Kehtetu - RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
§ 36. Väikeses koguses ohtlike ainete ja esemete vedu
(1) Käesoleva paragrahvi ja lisa 2 mõistes on ohtlikud ained ja esemed määratud veokategooriatesse 0, 1, 2, 3 või 4, nagu näidatud ADR tabeli A veerus 15. Tühjad, puhastamata pakendid, mis on sisaldanud veokategooriasse «0» määratud aineid, määratakse samuti veokategooriasse «0». Tühjad, puhastamata pakendid, mis on sisaldanud muudesse kui veokategooriasse «0» määratud aineid, määratakse veokategooriasse «4».
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
(2) Kui veoüksuses veetavate ohtlike ainete ja esemete kogus ei ületa antud veokategooria jaoks (kui veoüksuses veetavad ohtlikud veosed kuuluvad samasse kategooriasse) määruse lisa 2 tabeli veerus 3 toodud väärtuseid või käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt arvutatud väärtust (kui veoüksuses veetavad ohtlikud veosed kuuluvad erinevatesse veokategooriasse), võib neid vedada saadetises ühes veoüksuses ilma määruse §-de 15, 27, 28, 31, 49 ja 50 sätteid rakendamata.
(3) Kui veoüksuses veetavad ohtlikud ained ja esemed kuuluvad samasse kategooriasse, on nende maksimaalne kogus veoüksuses näidatud lisa 2 tabeli veerus 3.
(4) Kui veoüksuses veetavad ohtlikud ained ja esemed on liigutatud ÜRO numbrite 0081, 0082, 0084, 0241, 0331, 0332, 0482, 1005 ja 1017 alla, võib nende suurim lubatud kogus veoüksuse kohta olla 50 kg.
(5) Kui erinevatesse veokategooriatesse kuuluvaid ohtlikke kaupu veetakse samas veoüksuses, ei tohi koguse ja lõikes 6 toodud teguri korrutiste summa ületada 1000.
(6) Erinevate ohtlike ainete ja esemete samas veoüksuses koosveo üle otsustamiseks on 1. veokategooria korral tegur 50, lõikes 4 nimetatud 1. veokategooria ainete ja esemete korral tegur 20, 2. veokategooria korral tegur 3 ja 3. veokategooria korral tegur 1.
[RT I 2010, 37, 226 - jõust. 02.07.2010]
§ 37.
Piiratud koguses pakitud ohtlike veoste vedu puudutavad erandid
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 371.
Erandkoguses pakitud ohtlike veoste vedu
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
5. jagu Sõiduki tehnoseisundile esitatavad täiendavad nõuded
[RTL 2003, 85, 1247 - jõust. 26.07.2003]
§ 38.
Elektriseadmed
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 39.
Pidurid
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 40. Tuleohu vältimine
(1) EX/II ja EX/III tüüpi sõiduki kabiini ehituses peab kasutama ainult raskesti põlevaid materjale, mille põlemiskiirus ei tohi ületada 100 mm/min.
(2) [Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
(3) EX/II, EX/III ja FL sõiduki mootori või eriseadme tööks ettenähtud kütusepaagid peavad vastama järgmistele nõuetele:
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
1) mis tahes lekke korral peab kütus voolama maapinnale kokkupuutesse sattumata sõiduki kuumade osade või veosega;
2) bensiini sisaldavad kütusepaagid peavad olema varustatud täiteavas tõhusalt toimiva leegipüüduriga või sulguriga täiteava hermeetiliseks sulgemiseks.
(4) EX/II, EX/III ja FL tüüpi sõiduki mootor peab olema paigutatud ja varustatud nii, et oleks välditud veose süttimine või mittevastuvõetav kuumenemine. EX/II ja EX/III sõidukite mootor peab olema kompressioonsüütega (diiselmootor).
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
(5) EX/II, EX/III ja FL tüüpi sõiduki heitgaasi väljalaskesüsteem peab olema paigaldatud ja kaitstud nii, et oleks välditud veose süttimine või mittevastuvõetav kuumenemine. Diiselkütust sisaldava paagi all asuvad väljalaskesüsteemi osad peavad olema sellest vähemalt 100 mm kaugusel või kaitstud soojuskaitsekilbiga.
(6) EX/III, AT ja FL tüüpi sõiduki kabiini taga paikneva kõrget temperatuuri tekitava aeglustisüsteemiga varustatud sõidukil peab olema soojuskaitsekilp, mis on kindlalt kinnitatud ja paikneb otseselt selle süsteemi ja kütusepaagi või veose vahel nii, et oleks välditud ka kohalik paagi seina või veose kuumenemine. Lisaks peab soojuskaitsekilp kaitsema pidurisüsteemi veose mis tahes väljavoolu või lekke eest ka õnnetusjuhtumil (näiteks kahekihiline kilp).
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 41. Erinõuded EX/II ja EX/III sõidukile
(1) Sõiduki kere ehituseks ei tohi kasutada materjale, mis võivad veetava plahvatusohtliku ainega ühinedes moodustada ohtliku koostisega ühendeid. Sõiduk peab olema selliselt ehitatud, et üheski olukorras heitgaasisüsteem või selle osad ei põhjustaks veosele ohtu veoseruumi sisepindade temperatuuri tõusuga üle 80 ºC.
(2) Elektrisüsteemi lubatud pinge ei tohi ületada 24 V.
(3) Elektriseadmete paigaldus veoseruumis peab olema tolmukindel (vähemalt IP54 või sellega ekvivalentsete nõuete kohane) või sobivusgrupi J puhul vähemalt IP65 nõuete kohane.
(4) EX/II sõiduk peab olema konstrueeritud, ehitatud ja varustatud nii, et plahvatusohtlik aine on kaitstud välise ohu ja ilmastiku eest. Sõiduk peab olema kinnine või kaetud. Tent peab olema rebenemis- ja veekindel, raskelt süttiv ja tihedalt katma kõik sõiduki küljed mitte väiksema ülekattega kui 20 cm sõiduki küljest allapoole ning kinnituma lukustuva seadmega.
(5) EX/II sõiduki kinnisel veoseruumil ei tohi olla aknaid ja kõik avad peavad olema suletavad lukustatavate uste või katetega.
(6) EX/III sõiduki veoseruum peab olema kinnine. Veoseruum peab olema ühes tükis. Kere soojusisolatsioon peab olema võrdne vähemalt 10 mm paksuse tulekindlaks töödeldud raskeltsüttiva puidu kihiga kaetud metallvälisseinaga või kere tulekindlus peab tagama, et leek või kohtsoojenemine üle 120 ºC ei tungiks kere sisemusse kiiremini kui 15 minuti vältel alates tule süttimisest, mis oli tingitud sõiduki kasutamisest (nagu näiteks rehvide süttimine). Kõik uksed peavad olema lukustatavad. Need peavad olema konstrueeritud ja paigaldatud nii, et ühenduskohad oleksid kaetud.
(7) EX/III sõiduki mootor peab asetsema veoseruumi esiseinast eespool ja ei tohi olla veoseruumi põranda all. Ühelgi juhtumil ei tohi veoseruumi sisepinnal temperatuur tõusta üle 80 ºC.
(8) EX III sõiduk peab olema varustatud mootoriruumi jaoks mõeldud automaatse tulekustutussüsteemiga.
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
(9) EX III sõidukis olev veos peab olema rehvide süttimise eest kaitstud metallist soojuskaitsekilbiga.
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
§ 42.
Erinõuded teatud FL ja AT tüüpi paaksõidukile
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
(1) Käesolevas paragrahvis paaksõiduki all on mõeldud püsipaagis, mahutikogumis ja kergpaagis mahuga üle 1 m3 või paakkonteineris, teisaldatavas paagis ja MEGC-is mahuga üle 3 m3 ohtlikke veoseid vedavat FL ja AT sõidukit.
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
(2) Kui sõidukile on paigaldatud kergpaak, siis kogu veoüksus peab vastama paaksõidukile ette nähtud nõuetele.
(3) Paaksõiduki, anumakogumiga sõiduki ja kergpaagiga sõiduki kinnituselemendid peavad taluma veosest tingitud staatilist ja dünaamilist koormust vastavalt ADR nõuetele.
(4) Metallist või tugevdatud fiiberplastikust paakidega FL sõiduki ja anumakogumiga sõiduki osad peavad olema ühendatud sõiduki veermikuga vähemalt ühe hästi elektrit juhtiva ühendusega. Juhtmete ühenduskohtade elektrokeemilist korrosiooni peab võimalikult vältima.
(5) Tagakaitseraud peab kaitsema sõidukit tagant kogu paagi laiuses. Kaitseraua kaugus paagi tagaseinast peab olema vähemalt 100 mm ja seda mõõdetakse paagi tagaseina tagumisest punktist, osast või lisaseadmest, millega võib veetav aine kontakteeruda. Mahalaadimisel taha kallutaval puisteveo sõidukil ja vaakum-jäätmepaagiga sõidukil ei nõuta kaitserauda, kui nende tagaosa on ehitatud nii, et see kaitseb veoseruumi samuti nagu kaitseraud.
(6) Lõige 5 ei kehti paakkonteineri, MEGC-i või teisaldatava paagiga ohtliku veose veo sõidukile.
(7) FL sõidukid peavad vastama lisaks § 38 nõuetele järgmistele erinõuetele:
1) sõiduki elektriseadmed ja nende paigaldus peavad täitma nendele seadmete gruppidele ette nähtud veetavast ainest sõltuvaid temperatuuriklassi nõudeid;
2) plahvatusohtliku atmosfääriga alale või alale, kus see võib tekkida, paigaldatud elektriseadmed peavad olema sellise kvaliteediga ja nõutava ohutusega, mis tagaks nende kasutamise ohtlikus tsoonis. Ohtlikud tsoonid on:
a) tsoon 0 – paakides, täitmis- ja tühjendamisseadmetes ja aurutagastustorudes;
b) tsoon 1 – täitmis- ja tühjendamisseadmete kappides ja vähemalt 0,5 m kaugusel ventilatsiooniseadmetest ja kaitseklappidest;
3) tina sisaldusega püsielektriseadmed, mis ei kuulu 0 ega 1 tsooni, peavad vastama tsooni 1 üldnõuetele, juhikabiinis paiknevad seadmed peavad vastama tsooni 2 nõuetele. Elektriseadmete grupid peavad vastama ADR erinõuetele sõltuvalt veosest.
[RTL 2003, 85, 1247 - jõust. 26.07.2003]
§ 43. Erinõuded kontrollitud veoseruumi temperatuuriga sõidukile
4.1 klassi isereageerivate ainete või 5.2 klassi orgaaniliste peroksiidide veoks määratud isoleeritud, jahutatavate ja mehaaniliselt jahutatavate kontrollitud temperatuuriga sõidukid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) sõiduki ehitus ja varustus peab kindlustama ADR nõuetele vastava veoruumi jahutuse ja veose püsiva nõuetekohase temperatuuri. Soojusülekandetegur ei tohi olla suurem kui 0,4 W/m2 K;
2) sõiduk peab olema selliselt sisustatud, et aine või jahutusvedeliku aurud ei pääseks juhikabiini;
3) juhikabiinist peab igal ajahetkel olema võimalik määrata veoseruumi temperatuuri;
4) jahutust kahjustamata veoseruumi ventilatsioon või ventilatsiooniklapp peab välistama seal ohtliku rõhu tõusu;
5) jahutus ei tohi olla tuleohtlik;
6) sõiduki mehaanilised jahutusseadmed peavad olema võimelised töötama sõltumatult sõiduki veomootorist.
§ 44. Leeksoojendi
(1) Sõiduki leeksoojendi ja nende heitgaaside suunamine peab olema kavandatud, paigutatud, kaitstud ja kaetud nii, et oleks välditud veose süttimine või mittevastuvõetav kuumenemine. See nõue loetakse täidetuks, kui seadme kütusepaak ja heitgaaside väljalaskesüsteem täidavad sõiduki kütusepaagile ja väljalaskesüsteemile kehtestatud nõudeid.
(2) Leeksoojendi tööst väljalülitamine peab toimuma järgmiste meetoditega:
1) ettekavatsetud käsitsi väljalülitamine juhikabiinist;
2) sõiduki mootori seiskumine. Sellisel juhul võib juht seadme käsitsi uuesti töösse lülitada;
3) sõidukil oleva ohtliku veose laadimispumba töösselülitamine.
(3) Lubatud on leeksoojendi edasitöötamine inertsrežiimil pärast väljalülitamist. Lõikes 2 nimetatud meetodite 2 ja 3 korral peab põlemisõhuga varustamise sobivate vahenditega katkestatama pärast järeltöötamise tsüklit kestusega mitte enam kui 40 sekundit.
(4) Leeksoojendi peab töösse lülitama käsitsi. Programmseadmed on keelatud.
(5) Gaasilisel kütusel töötavad leeksoojendid ei ole lubatud.
§ 45. Lisanõuded leeksoojendi paigaldamiseks EX/II ja EX/III sõidukile
(1) Leeksoojendit ei tohi paigaldada EX/II ja EX/III sõiduki veoseruumi.
(2) Leeksoojendi peab vastama järgmistele lisanõuetele:
1) lüliti võib olla paigaldatud väljapoole juhikabiini;
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
2) seadme välja lülitamise võimalus võib olla veoseruumi välisküljelt;
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
3) nõutav ei ole tõend selle kohta, et soojusvaheti peab vastu lühendatud töötsüklile inertsrežiimil pärast väljalülitamist.
(3) Veoseruumi ei tohi paigaldada kütusepaaki, jõuallikat, põlemisõhu ja küttesüsteemi õhuvõtu sisselasketorusid. Välditud peab olema võimalus, et veos sulgeb kütteseadme õhu väljundava. Veose pakendite temperatuur ei tohi tõusta üle 50 ºC.
§ 46. Lisanõuded leeksoojendi paigaldamiseks teatud sõidukile
(1) Kui sõiduk valmistaja sildi järgi on ehitatud ohumärgistega nr 3, 4.1, 4.3, 5.1 või 5.2 tähistatud veoste veoks, siis sõiduki veoseruumi ei tohi paigaldada kütusepaaki, jõuallikat, kütteseadme õhuvõtu torusid või leeksoojendit. Peab olema kindlustatud, et veos ei sulge leeksoojendi õhu väljundava. Veose soojenemise temperatuur ei tohi ületada 50 ºC. Veoseruumi paigaldatud leeksoojendi peab olema ehitatud nii, et selle töötamisel oleks välditud plahvatava atmosfääri süttimine.
(2) FL sõidukil on lubatud kasutada ainult leeksoojendit, mille kohta on esitatud tõend, et soojusvahendi peab vastu 40-sekundilise kestusega inertsrežiimil töötamise tsükli korral kogu seadme tavalise kasutamisaja.
§ 47. Lisanõuded leeksoojendi paigaldamiseks pakendis veo sõidukile
Leeksoojendi paigaldamisel pakendis ohtlikku veost vedavale sõidukile (v.a EX/II ja EX/III sõiduk), kui sõiduk valmistaja sildi järgi on ehitatud ohumärgistega nr 1, 1.4, 1.5, 1.6, 3, 4.1, 4.3, 5.1 või 5.2 tähistatud veoste veoks, ei tohi veoseruumi paigaldada kütusepaaki, jõuallikat, põlemisõhu või kütteseadme õhuvõtutorusid. Välditud peab olema võimalus, et veos sulgeb kütteseadme õhu väljundava. Veose pakendi temperatuur ei tohi ületada 50 ºC. Veoseruumi paigaldatud kütteseade peab olema konstrueeritud nii, et seadme töötamisel oleks välistatud plahvatusohtliku atmosfääri süttimine.
§ 48. Lisanõuded leeksoojendi paigaldamiseks puisteveo sõidukile
Kui sõiduk valmistaja sildi järgi on ehitatud ohumärgistega nr 4.1, 4.3 või 5.1 tähistatud veoste veoks, siis ei tohi veoseruumis paikneda kütusepaaki, jõuallikat, põlemisõhu või leeksoojendi õhuvõtutorusid. Samuti ei tohi paigaldada veoseruumi kütteseadme heitgaasitoru otsa. Veos ei tohi sulgeda kütteseadme õhu väljundava otsa. Veose temperatuur ei tohi tõusta üle 50 ºC. Veoseruumi paigaldatud kütteseade peab olema konstrueeritud nii, et seadme töötamisel oleks välistatud plahvatusohtliku atmosfääri süttimine.
§ 481. Lisanõuded mobiilsele lõhkeainete tootmisüksusele
(1) MEMU peab täitma käesoleva määruse 5 jaos EX III sõidukitele kehtestatud lisanõuded.
(2) Paakidel, mahtkonteineritel ja pakitud lõhkeainete jaoks ette nähtud erisektsioonidel, mis on valmistatud metallist või fiiber-sarrustatud plastmaterjalist, peab olema vähemalt üks toimiv elektriühendus rungaga. Vältida tuleb kontakti metalliga, mis võib põhjustada elektrokeemilist korrosiooni või reageerimist paakides ja mahtkonteinerites veetavate ohtlike veostega.
(3) Sõiduki taha tuleb paigaldada kogu paagi laiuses tagantlöögile piisavalt hästi vastu pidav kaitseraud. Kaugus paagi tagumise seina ja kaitseraua tagumise osa vahel peab olema vähemalt 100 mm (mõõdetuna paagi seina kõige tagumisest punktist või veetavate ainetega kontaktis olevatest manustest või lisaseadmetest). Sõidukitel, millel on tagant tühjendatav kallutatav korpus, ei pea olema kaitserauda, kui korpuse tagumised manused on varustatud kaitsevahenditega, mis pakub korpusele kaitserauaga samaväärset kaitset.
(4) MEMU-d peavad olema varustatud mootoriruumi jaoks mõeldud automaatsete tulekustutussüsteemidega.
(5) Koorem peab olema rehvide süttimise eest kaitstud metallist soojuskaitsekilbiga.
(6) MEMU-del asuvad töötlemisseadmed ning erisektsioonid peavad olema varustatud lukuga.
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
6. jagu Koolitus
§ 49.
Ohtlikke veoseid vedava autojuhi koolitus
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
(1) Ohtlikke veoseid vedava sõiduki juht peab läbima põhikoolituse ja käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 toodud juhtudel täiendava erikoolituse ning sooritama sellekohase eksami autoveoseaduse § 28 alusel kehtestatud ohtlike veoste koolituse korra kohaselt.
(2) Sõiduki või MEMU-de juht, kes veab ohtlikke veoseid püsi- või kergpaakides, mille maht ületab 1 m3, üle 1 m3 kogumahuga anumakogumiga sõiduki juht ning veoüksuse kohta üle 3 m3 mahuga paakkonteinerites, teisaldatavates paakides või MEGC-des ohtlikke veoseid vedava sõiduki või MEMU-de juht peab osalema erikoolitusel, mis käsitleb vedu paakides.
(3) Sõiduki juht, kes veab klassi 1 aineid või esemeid, välja arvatud ADR tabeli A veerus 3b toodud aine liigi koodi 1.4S kohased ained ja esemed, ja MEMU-de juht, kes veab klassi 1 ainete või esemete ning klassi 5.1 ainete segakoormaid, ja ADR nõuetest tulenevate teatud radioaktiivseid materjale vedava sõiduki juht peab läbima vastava erikoolituse.
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 50. Isikute koolitus, kes lisaks autojuhtidele on seotud autoveoga
(1) Ohtlike ainete peale- ja mahalaadimise ning ladustamisega tegelevate töötajate koolitus peab tagama veos osalejate §-des 5–123 toodud ohutuse ja turvalisuse tagamise alaste kohustuste täitmise ja võib toimuda kas ettevõttes või koolitusasutuses.
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
(2) Laadimisega ja ladustamisega tegelevatele töötajatele peab perioodiliselt läbi viima täienduskoolitust.
(3) Ohtliku veose veo või sellega seotud ohtliku veose pakkimise, laadimise, täitmise või mahalaadimisega tegeleva ettevõtte ohutusnõunik peab olema läbinud «Kemikaaliseaduse» § 11 lõike 2 punkti 5 kohase koolituse.
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
4. peatükk NÕUETE TÄITMISE KONTROLLIMINE
§ 51. Kontrollimise korraldus
(1) Kontrolli määruse täitmise üle teostavad politseiametnikud ja teised seaduse alusel autovedude üle kontrolli ülesandeid täitvad ametiisikud.
(2) Kontrolli läbiviimisel tuleb kasutada lisas 8 toodud kontrollkaarti.
(3) Kontrollimiseks valitud kohad peavad võimaldama määruse nõudeid rikkuvate sõidukite vastavusse viimist nõudmistega või sõiduki kohapeale või selleks ettenähtud kohta seismajätmist liiklust ohustamata.
(4) Kontrolli võib läbi viia ettevõtja juures, kelle kaudu on liiklusesse saabunud ohutusnõuetele mittevastav veos.
(5) Lõikes 1 toodud kontrollimisel peab arvestama nõuete rikkumisest tuleneva ohu taset.
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
(6) Kõrgendatud ohuga on seotud järgmised rikkumised:
1) veoks keelatud ainete vedu;
2) veose leke;
3) vedu toimub sobimatu veovahendiga;
4) puistes vedu kasutamiskõlbmatus konteineris;
5) veoks kasutatakse paaksõidukit või lõhkeaineveokit, millel puudub ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus;
6) autoveole lubamise tunnistus on aegunud ja sõiduki kasutamisest tuleneb otsene oht;
7) kasutatakse nõuetele mittevastavat pakendit;
8) pakendi kasutamist ei näe ette pakkimisjuhend;
9) ei täideta segapakkimise erinõudeid;
10) ei täideta veose valvamise ja hoiustamise nõudeid;
11) ei täideta segalaadimise nõudeid;
12) paagi täiteaste on lubatust suurem;
13) veoüksuses veetava suurima lubatava koguse piir on ületatud;
14) veose ohtlikkuse varjamine (nt veodokumendid puuduvad, sõiduk või saadetis tähistamata);
15) vedu ohumärgiste ja tunnusmärkidega tähistamata sõidukiga;
16) kõrge ohuastmega veose kohta puudub teave (nt UN number, tunnusnimetus, pakendigrupp);
17) autojuhil puudub ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistus;
18) lahtise tule kasutamine või suitsetamine §-s 34 nimetatud juhtudel.
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
(7) Keskmise ohuga on seotud järgmised rikkumised:
1) veoüksuse koosseisus on rohkem kui üks täis- või poolhaagist;
2) autoveole lubamise tunnistus on aegunud, kuid sõiduki kasutamisest ei tulene otsest ohtu;
3) sõidukil puuduvad nõuetekohased tulekustutusvahendid;
4) sõidukil puudub nõuetekohane lisavarustus;
5) ei täideta pakendi, IBC või suurpakendi katsetuse või kasutusaegade nõudeid;
6) saadetis on vigastatud pakendis, IBC-s või suurpakendis;
7) saadetist veetakse kasutamiskõlbmatus konteineris;
8) paak või paakkonteiner (kaasa arvatud tühjad puhastamata) ei ole korralikult suletud;
9) kombineeritud pakendite vedu, kui väline pakend ei ole korralikult suletud;
10) nõuetele mittevastav märgistus või tähistus, välja arvatud lõike 8 punktis 1 nimetatud juhtudel;
11) puudub ohutusjuhend;
12) sõiduk ei ole korralikult valvatud või pargitud.
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
(8) Väikese ohuga on seotud järgmised rikkumised:
1) veovahendi suurel ohumärgisel või oranži värvi ohtliku veose tunnusmärgil ei vasta tähtede või numbrite suurused või sümbolite kujutised nõuetele;
2) veodokumendi sisu ei vasta nõuetele (ei kohaldata kõrgendatud ohuastmega veose korral, millal lähtutakse lõike 6 punktist 16;
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
3) autojuhil ei ole ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistus kaasas, kuid kehtiv tunnistus on olemas.
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
5. peatükk PÄDEVAD ASUTUSED
§ 52. Pädevate asutuste tegevusvaldkonnad
(1) Maanteeamet korraldab pädeva asutusena:
[RT I 2010, 37, 226 - jõust. 02.07.2010]
1) ohtlikku veost vedavate autojuhtide koolitust, teostab nende eksamineerimist ja annab välja lisas 9 toodud tunnistuse;
2) riigisisesele autoveole lubatavate sõidukite tehnoseisundi määruse nõuetele vastavuse kontrolli ja annab välja lisas 10 toodud tunnistuse;
3) rahvusvahelisele autoveole lubatavate sõidukite tehnoseisundi ADR nõuetele vastavuse kontrolli ja annab välja lisas 11 toodud tunnistuse;
4) ettepanekute läbivaatamist ohtlike veoste autoveo autojuhtide koolitamise õppeasutuste tunnustamiseks ja teostab regulaarselt kontrolli ohtlike veoste veo autojuhtide koolitamise vastavuse osas käesoleva määruse ja ADR nõuetele.
(2) [Kehtetu - RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
(3) [Kehtetu - RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
6. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 53. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 531. Üleminekusätted
(1) Enne 2009. aasta 1. veebruari väljastatud lisa 4 kohast ohutusjuhendit võib kasutada kuni 2009. aasta 30. juunini.
[RTL 2009, 10, 116 - jõust. 01.02.2009]
(2) Enne käesoleva määruse jõustumist registreeritud ja kasutusele võetud mobiilsete lõhkeainete tootmisüksuste (MEMU) kasutamist on lubatud jätkata ka siis, kui nad ei vasta uutele ADR 2009. a nõuetele.
[RTL 2009, 75, 1094 - jõust. 03.10.2009]
(3) Enne käesoleva määruse jõustumist kasutusele võetud § 37 kohast piiratud koguses pakitud ohtlike veoste vedu puudutava erandi märgist võib kasutada kuni 1. jaanuarini 2012. aastal.”
[RT I, 10.06.2011, 1 - jõust. 13.06.2011]
(4) Enne käesoleva määruse jõustumist välja antud autojuhi koolitustunnistused kehtivad kuni nende tunnistusel märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 1. jaanuarini 2017. aastal.
[RT I, 10.06.2011, 1 - jõust. 13.06.2011]
(5) Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud lisa 4 kohast ohutusjuhendit võib kasutada kuni 2017. aasta 30. juunini.
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
(6) Enne 2017 aasta 1. juulit väljastatud lisa 10 kohast sõiduki ohtlike veoste riigisisesele autoveole lubamise tunnistust ja lisa 11 kohast sõiduki ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistust võib kasutada kuni nende kehtivusaja lõpuni.
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
§ 54. Määruse jõustumine
(1) Käesoleva määruse § 1 lõike 3 punktis 11 nimetatud klass 7 radioaktiivsete materjalide osas jõustub määrus kehtestatud korras, ülejäänud klasse puudutav osa jõustub 1. juulil 2002. aastal.
(2) Käesoleva määruse § 38 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuded juhtmestikule § 3 punkti 24 alapunktis d) nimetatud AT sõidukite osas jõustuvad 1. jaanuaril 2005. aastal.
(3) Käesoleva määruse § 39 lõige 2 jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.
(4) Käesoleva määruse § 30 lõikes 2 nimetatud täiendavad nõuded käsitulekustutite kustutusaine kogumahu osas jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.
(5) Käesoleva määruse § 49 lõike 1 punkt 11 jõustub 1. jaanuaril 2007. aastal.
[RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
(6) Käesoleva määruse § 29 lõige 2 jõustub 1. juulil 2010. aastal.
[RTL 2007, 85, 1427 - jõust. 17.11.2007]
(7) Käesoleva määruse lisa 5 kohase ohumärgise nr 5.2 näidise uus kujundus jõustub 1. juulil 2009. aastal.
[RTL 2007, 85, 1427 - jõust. 17.11.2007]
(8) Käesoleva määruse lisa 9 kohase autojuhi koolitustunnistuse uus kujundus jõustub 1. jaanuaril 2012. aastal.
[RT I, 10.06.2011, 1 - jõust. 13.06.2011]
(9) Käesoleva määruse paragrahvi § 32 lõige 3 jõustub 1 juulil 2011 koos uue liiklusseaduse jõustumisega.
[RT I, 10.06.2011, 1 - jõust. 13.06.2011]
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (EÜT L 260, 30.09.2008, lk 13–59), parandatud Euroopa Komisjoni direktiiviga (EL) 2016/2309 (ELT L 345, 20.12.2016, lk 48–49) ning EÜ nõukogu direktiivi 95/50/EÜ ohtlike kaupade maanteeveo kontrollimise ühtse korra kohta (EÜT L 249, 17.10.1995, lk 35–40), parandatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/26/EÜ (EÜT L 168, 23.06.2001, lk 23–24) ja Euroopa Komisjoni direktiiviga 2004/112/EÜ (ELT L 367, 14.12.2004, lk 23–28).
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
Lisa 1
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
Lisa 2 Väikeses koguses ohtlike ainete ja esemete vedu
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
Lisa 3
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
Lisa 4 ADR kohased kirjalikud juhised
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
Lisa 5
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
Lisa 6
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
Lisa 7
[Kehtetu - RTL 2005, 116, 1830 - jõust. 11.12.2005]
Lisa 8 Ohtliku veose kontrollkaart
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
Lisa 9 Juhi ADR koolitustunnistus
[RT I, 26.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
Lisa 10 Sõiduki ohtlike veoste riigisisesele autoveole lubamise tunnistus
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
Lisa 11 Sõiduki ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus
[RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
Lisa 12 Kõrge ohuastmega ohtlike veoste loetelu
Lisa 13
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
Lisa 14 Piirangud ohtlikke veoseid läbi tunnelite vedavatele veoüksustele
Lisa 15
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
Lisa 16
[Kehtetu - RT I, 28.06.2017, 11 - jõust. 01.07.2017]
Lisa 17 Tulekustutite vajadus veoüksusel
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
Lisa 18 Sõiduki valvet puudutavad kohustused
[RT I, 12.06.2013, 16 - jõust. 01.07.2013]
Facebook
Twitter