Teksti suurus:

Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2021
Avaldamismärge:RT I, 28.06.2017, 39

Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord

Vastu võetud 22.06.2017 nr 112

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 14 lõike 5 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse hädaolukorra lahendamiseks ja hädaolukorra ohu tõrjumiseks (edaspidi koos hädaolukorra lahendamine) hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ning juriidiliste isikute (edaspidi isik) koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord.

  (2) Käesolevas määruses hädaolukorra juhi kohta sätestatut kohaldatakse ka eriolukorra tööde juhile, arvestades hädaolukorra seaduse erisusi.

§ 2.  Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus

  (1) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus (edaspidi juhtiv asutus) on Vabariigi Valitsuse määratud täidesaatva riigivõimu asutus või elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, kui hädaolukorra on põhjustanud elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus.

  (2) Juhtiva asutuse ülesanded on järgmised:
  1) tagab valmisoleku juhtida hädaolukorra lahendamist, sealhulgas määrab kontaktpunkti, mille kaudu on võimalik ööpäev ringi teavet vastu võtta ja edastada;
  2) korraldab oma vastutusalas olukorra seiramise ja hindamise, et alustada õigel ajal tegevusi hädaolukorra ohu tõrjumiseks ja hädaolukorra lahendamiseks, ning esimesel võimalusel teavitab ohukahtlusest hädaolukorra lahendamisse kaasatavaid asutusi ja isikuid;
  3) otsustab hädaolukorra lahendamise alustamise;
  4) määrab hädaolukorra juhi;
  5) juhib hädaolukorra lahendamist ja moodustab hädaolukorra lahendamise staabi (edaspidi staap);
  6) kaasab hädaolukorra lahendamiseks vajalikud asutused ja isikud ning määrab neile ülesanded ja nende täitmise tähtsuse järjekorra;
  7) võtab kasutusele hädaolukorra lahendamise plaani;
  8) püstitab eesmärgi või eesmärgid, mille saavutamiseks hädaolukorra lahendamise tegevused kaasa aitavad;
  9) korraldab asutuste- ja isikutevahelist ja vajaduse korral rahvusvahelist koostööd;
  10) korraldab avalikkuse teavitamist;
  11) korraldab teabevahetust hädaolukorra lahendamisel osalevate ning hädaolukorrast mõjutatud asutuste ja isikute vahel, tagades nende olukorrateadlikkuse;
  12) teeb vajaduse korral valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku taotleda Vabariigi Valitsuselt eriolukorra väljakuulutamist;
  13) otsustab hädaolukorra lahendamise lõpetada, teavitades sellest hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutusi ja isikuid.

  (3) Lõike 2 punktides 5–11 nimetatud ülesanded täidab hädaolukorra juht.

§ 3.  Hädaolukorra lahendamisse kaasatavate asutuste ja isikute ülesanded

  (1) Hädaolukorra lahendamisse kaasatav asutus või isik tagab valmisoleku osaleda hädaolukorra lahendamisel, sealhulgas määrab kontaktpunkti, mille kaudu on võimalik ööpäev ringi teavet vastu võtta ja edastada.

  (2) Hädaolukorra lahendamisse kaasatav asutus või isik tagab, et tema poolt staapi määratud liikmel on volitused juhtida oma asutuse või isiku ressursse ja täita vajalikke ülesandeid ning see on valmis minema staapi lühima võimaliku aja jooksul.

§ 4.  Juhtiva asutuse teavitamine

  Asutus või isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja, teavitab viivitamata juhtivat asutust talle teatavaks saanud ohukahtlusest või sündmusest, mis võib areneda hädaolukorraks.

§ 5.  Hädaolukorra lahendamise staap

  (1) Hädaolukorra lahendamise juhtimiseks ning asutuste ja isikute vahel koostöö tegemiseks moodustatakse staap.

  (2) Staap käesoleva määruse tähenduses on hädaolukorra lahendamise juhtimise struktuur oma töökeskkonna, koosseisu ja töökorraga.

  (3) Staap moodustatakse piirkonniti või üle riigi.

  (4) Staapi juhib hädaolukorra juht või hädaolukorra juhi määratud ametiisik (edaspidi koos staabi juht).

  (5) Kui staabi juht on hädaolukorra juhi määratud ametiisik, allub staabi juht hädaolukorra juhile ja täidab tema antud ülesandeid.

  (6) Staabi juht kutsub viivitamata kokku staabi koosseisu, sealhulgas hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutuste ja isikute määratud staabiliikmed, keda teavitatakse staabi asukohast, kontaktandmetest ja kogunemisajast ning olukorrast asutuse või isiku alalise kontaktpunkti kaudu.

  (7) Staabi liige allub hädaolukorra lahendamisel staabi või staabigrupi juhile ja täidab juhi antud ülesandeid.

  (8) Olenevalt hädaolukorra lahendamise iseloomust võib hädaolukorra juht vajaduse korral moodustada mitu staapi ja määrata nende töö korraldamiseks juhid, täpsed tööülesanded, staapidevahelise alluvuse ning funktsionaalse ja territoriaalse tööjaotuse.

§ 6.  Staabi juht

  (1) Staabi juht tagab järgmiste ülesannete täitmise:
  1) hädaolukorra lahendamisega seotud tegevuste korraldamine, sealhulgas turvalisuse ja ohutuse tagamine;
  2) olukorrast ülevaate koostamine, olukorra hindamine ja hädaolukorra lahendamise planeerimine;
  3) teabehalduse korraldamine, sealhulgas teabevahetuse korraldamine nii staabi sees kui ka hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutuste ja isikute vahel;
  4) avalikkuse teavitamine;
  5) koostöö korraldamine hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutuste ja isikute vahel;
  6) hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside, sealhulgas varude planeerimine ja kaasamine;
  7) personali, varustuse ja tehnika teenindamine ning logistika korraldamine;
  8) töö korraldamine ja koostöö tagamine staabis;
  9) staabi töökeskkonna ja tööks vajalike vahendite tagamine;
  10) vastu võetud otsuste ja staabi tegevuse dokumenteerimine;
  11) staabile antud ülesannete täitmise kontrollimine.

  (2) Staabi juht otsustab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks staabi tööjaotuse. Selleks moodustab ta vajaduse korral järgmised staabigrupid:
  1) operatsioonide grupp, kes korraldab olukorra lahendamisega seotud töid ja juhib ressursse;
  2) planeerimisgrupp, kes tagab staabi ning kaasatavate asutuste ja isikute olukorrateadlikkuse, valmistab ette hädaolukorra lahenduskäigud ja loob tingimused hädaolukorra lahendamiseks;
  3) kommunikatsioonigrupp, kes teavitab avalikkust ja teeb koostööd meediakanalitega;
  4) toetusgrupp, kes tagab staabi toimimise ja staabi juhti teenindava tegevuse ning personali, varustuse ning tehnika teenindamise ja logistika.

  (3) Kui lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatakse staabigrupid, määrab staabi juht staabigruppide juhid ja annab neile tööülesanded.

  (4) Staabigrupi juht allub ülesannete täitmisel staabi juhile.

  (5) Olenevalt hädaolukorra lahendamise iseloomust võib staabi juht vajaduse korral muuta staabigruppide töökorraldust ja määrata staabi töö paremaks korraldamiseks staabi juhi asetäitja.

§ 7.  Teabevahetus asutuste ja isikute vahel hädaolukorra lahendamise ajal

  (1) Teabevahetust hädaolukorra lahendamisse kaasatud ning hädaolukorrast mõjutatud asutuste ja isikute vahel korraldab hädaolukorra juht staabi kaudu.

  (2) Hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutustele ja isikutele edastatakse järgmine teave:
  1) hädaolukorra kirjeldus;
  2) hädaolukorra lahendamise käik;
  3) hädaolukorra lahendamise hetkeolukord ja prognoos;
  4) avalikkuse teavitamise korraldus ja avalikkusele edastatud sõnumid;
  5) hädaolukorra lahendamise kokkuvõte;
  6) muu oluline teave hädaolukorra kohta.

§ 8.  Asutuste ja isikute koostöö uurimistoimingute tegemisel

  (1) Uurimistoiminguid tegev asutus või asutuse määratud isik (edaspidi menetleja) kooskõlastab oma tegevuse hädaolukorra juhiga.

  (2) Uurimistoiminguid tegeval asutusel või menetlejal on kohustus anda hädaolukorra juhile teavet, kui see on vajalik hädaolukorra lahendamiseks või kui sellest teavitamata jätmine võib halvendada hädaolukorra lahendamist või kahju suurendada.

§ 9.  Avalikkuse teavitamine

  (1) Hädaolukorrast või selle ohust teavitatakse avalikkust esimesel võimalusel, kuid viivitamata juhul, kui teavitamata jätmine ohustab inimeste elu või tervist või tekitab suure varalise kahju.

  (2) Avalikkusele edastatakse:
  1) ülevaade hädaolukorrast mõjutatud piirkonnast, ohtudest ja prognoosist;
  2) käitumisjuhised hädaolukorrast mõjutatud inimestele;
  3) teavituskanalid hädaolukorraga seotud lisateabe saamiseks või edastamiseks, sealhulgas kannatanute ja mõjutatud isikute kohta info saamiseks;
  4) teave hädaolukorraga kaasnevatest elutähtsate ja muude elanikele oluliste teenuste häiretest, katkestustest ja teenuste kättesaadavusest;
  5) teave avalikkust puudutavast hädaolukorra lahendamise käigust ja hädaolukorra lõppemisest.

  (3) Avalikkust teavitatakse viisil ja keeltes, mis tagab teabe jõudmise hädaolukorrast mõjutatud inimesteni.

§ 10.  Ulatusliku evakuatsiooni korraldamine

  (1) Ulatusliku evakuatsiooni otsustab asutus või isik hädaolukorra seaduse § 16 lõike 1 alusel.

  (2) Politsei- ja Piirivalveamet määrab ulatusliku evakuatsiooni vajaduse tekkimisel staabi koosseisu evakuatsiooni läbiviimist juhtiva ametniku (edaspidi evakuatsiooni juht).

  (3) Evakuatsiooni juht:
  1) korraldab evakuatsioonialal viibijate teavitamise ning annab edasiseks tegevuseks juhiseid;
  2) kaasab evakuatsiooni korraldamisse kohaliku omavalitsuse üksuse, vajalikud asutused ja isikud ning annab neile ülesanded nende pädevuse kohaselt;
  3) määrab evakuatsioonialalt evakueeritavate kogunemisalale jõudmiseks evakuatsioonitee ja evakueeritute vastuvõtmiseks evakueeritute kogunemispunkti;
  4) suunab majutusvajaduse korral evakueeritud kohaliku omavalitsuse üksuse evakuatsioonikohtadesse;
  5) korraldab evakueeritavate evakuatsioonikohta liikumise või transportimise ning määrab vajaduse korral transpordipunktid, kus evakueeritavad paigutatakse transpordivahenditesse;
  6) korraldab evakueeritute üle arvestuse pidamise;
  7) määrab evakuatsiooni korraldamiseks juhtimisstruktuuri, sealhulgas vastutavad isikud punktides 1–6 kirjeldatu korraldamiseks.

  (4) Evakueeritute evakuatsioonikohas tagatakse evakueeritute viibimiseks:
  1) esmased olme- ja hügieenitingimused;
  2) esmavajalik toitlustamine ja joogivesi;
  3) esmaabi andmine;
  4) füüsiline turvalisus.

  (5) Kohaliku omavalitsuse üksus:
  1) määrab koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga oma haldusterritooriumil paiknevad võimalikud evakuatsioonikohad ning koostab koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga evakuatsioonikohtade kasutusele võtmiseks evakuatsioonikohtade plaani (edaspidi plaan);
  2) abistab Politsei- ja Piirivalveametit hädaolukorras evakuatsioonikohtade kasutusele võtmisel ning majutuse ja toitlustamise korraldamisel.

  (6) Plaan koostatakse arvestusega, et evakuatsioonikohtadesse on võimalik paigutada vähemalt kaks protsenti kohaliku omavalitsuse elanikest. Plaan koostatakse käesoleva määruse lisas esitatud vormi kohaselt.

§ 11.  Koostöö korraldamine samal ajal lahendatavate hädaolukordade korral

  Ühel ja samal ajal lahendatavate hädaolukordade korral teevad hädaolukordade juhid omavahel koostööd ja kooskõlastavad otsused, mis võivad mõjutada hädaolukorra lahendamist, sealhulgas avalikkuse teavitamist.

§ 12.  Üleminekusäte

  Paragrahvi 10 lõike 5 punktis 1 nimetatud plaan koostatakse hiljemalt 1. juuliks 2018. a.

§ 13.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juulil 2017. a.

Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes

Andres Anvelt
Siseminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa Kohaliku omavalitsuse üksuse evakuatsioonikohtade plaan

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json