Teksti suurus:

Kaitseväe põhimäärus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 28.06.2018, 8

Kaitseväe põhimäärus

Vastu võetud 21.06.2018 nr 45

Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Kaitsevägi

 (1) Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

 (2) Kaitseväe tegevusvaldkond ja ülesanded on sätestatud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seadustega.

 (3) Oma ülesannete täitmisel esindab Kaitsevägi riiki.

 (4) Kaitseväe nimetus inglise keeles on Estonian Defence Forces.

§ 2. Kaitseväe asukoht

 (1) Kaitseväe asukoht on Juhkentali 58, 15007 Tallinn.

 (2) Kaitseväe alaliselt tegutseva struktuuriüksuse asukoht sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses.

 (3) Alaliselt tegutseva struktuuriüksuse koosseisu kuuluva allüksuse struktuuriüksusest eraldi asumise korral sätestatakse allüksuse asukoht struktuuriüksuse põhimääruses.

2. peatükk Kaitseväe juhtimine 

§ 3. Kaitseväe juhataja

 (1) Kaitseväe juhataja juhib Kaitseväge ainujuhtimise põhimõttel. Kaitseväe juhataja ülesanded sätestatakse seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga. Kaitseväe juhataja on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees.

 (2) Kaitseväe juhataja ülesandeid täidab tema puudumisel Kaitseväe juhataja asetäitja, viimase puudumisel Kaitseväe peastaabi ülem, viimase puudumisel õhuväe ülem, viimase puudumisel mereväe ülem ja viimase puudumisel toetuse väejuhatuse ülem.

 (3) Kaitseväe juhataja põhjendatud ettepanekul võib valdkonna eest vastutav minister otsustada ajutiselt teistsuguse järjekorra kasuks.

 (4) Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on järgmised struktuuriüksused:
 1) Kaitseväe peastaap;
 2) merevägi;
 3) õhuvägi;
 4) maakaitse;
 5) erioperatsioonide väejuhatus;
 6) küberväejuhatus;
 7) luurekeskus;
 8) sõjaväepolitsei;
 9) toetuse väejuhatus;
 10) 1. jalaväebrigaad;
 11) 2. jalaväebrigaad;
 12) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused;
 13) NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent.

 (5) Lisaks lõikes 4 nimetatud Kaitseväe struktuuriüksuse ülemale või juhatajale on Kaitseväe juhataja vahetuks ülemaks või ülemuseks:
 1) Kaitseväe juhataja asetäitjale;
 2) Kaitseväe peainspektorile;
 3) Kaitseväe peaaudiitorile;
 4) Kaitseväe juhataja määratud kaitseväelasele;
 5) isikule, kelle teenistuskohta vahetult kontrollib või mille vahetu ülem on Kaitseväe juhataja.

§ 4. Kaitseväe juhataja asetäitja

 (1) Kaitseväe juhataja asetäitja juhib ja korraldab Kaitseväe juhataja määratud valdkonna tööd.

 (2) Kaitseväe juhataja asetäitja ametijuhendi kehtestab Kaitseväe juhataja.

§ 5. Struktuuriüksuse ülema või juhataja ülesanded

 (1) Sõjaaja üksust juhib ülem, alaliselt tegutsevat struktuuriüksust ülem või juhataja, kes korraldab üksuse tegevust ning vastutab üksusele õigusaktidega või kõrgema ülema või ülemuse antud ülesannete täitmise eest.

 (2) Alaliselt tegutseva struktuuriüksuse ülema või juhataja täpsemad teenistusülesanded sätestatakse ametijuhendis.

 (3) Luurekeskuse ülem või juhataja:
 1) annab loa isiku kaasamiseks salajasse koostöösse;
 2) asutab või soetab teeseldud isiku või äriühingu filiaali valdkonna eest vastutava ministri kirjalikul nõusolekul;
 3) annab loa variisiku kasutamiseks.

 (4) Sõjaväepolitsei ülemal või juhatajal või tema volitatud ametnikul või tegevväelasel on õigus teha Kaitseväe korralduse seaduse § 411 lõikes 1 sätestatud päringuid ja § 412 lõikes 1 sätestatud andmete kogumist.

3. peatükk Kaitseväe ülesehitus 

§ 6. Kaitseväe struktuuriüksused

 (1) Kaitseväe struktuuriüksused jagunevad sõjaaja üksusteks ja alaliselt tegutsevateks struktuuriüksusteks. Struktuuriüksus võib olla sõjaaja üksus või alaliselt tegutsev struktuuriüksus või samaaegselt nii sõjaaja üksus kui ka alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

 (2) Sõjaaja üksuse koosseisus on kaitseväelaste sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohad. Alaliselt tegutseva struktuuriüksuse koosseisus on sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohad ning avaliku teenistuse seaduse alusel loodud ametikohad ja töölepingu alusel täidetavad töökohad.

§ 7. Sõjaaja üksuse ülesanded

 (1) Sõjaaja üksuse põhiülesanne lisaks käesolevas peatükis sätestatule on riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses ning selleks valmistumine.

 (2) Sõjaaja üksusele ja selle allüksusele ei kehtestata põhimäärust. Üksuse ülesehituse ja ülesanded, sealhulgas vastutusalad, määrab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem lähtuvalt sõjalise kaitse vajadusest.

 (3) Kaitseväe juhataja võib sõjaaja üksuse koosseisus olevate sõjaaja üksuste ja nende allüksuste nimetusi täiendada numbriliselt.

§ 8. Alaliselt tegutseva struktuuriüksuse ülesanded

 (1) Alaliselt tegutseva struktuuriüksuse põhiülesanne lisaks käesolevas peatükis sätestatule on korraldada sõjaaja üksuste ülesannete ettevalmistamist ning planeerida ja toetada sõjaaja üksuste ülesannete täitmist.

 (2) Alaliselt tegutseva struktuuriüksuse põhimääruse kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem või juhataja, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 9. Kaitseväe peastaap

 (1) Kaitseväe peastaap on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

 (2) Kaitseväe peastaabi põhiülesanded on:
 1) toetada Kaitseväe juhatajat ja Kaitseväe juhataja asetäitja tegevust ning tagada nende käskude täitmine;
 2) planeerida Kaitseväe tegevust;
 3) nõustada, juhendada, koordineerida ja kontrollida Kaitseväe üksuste tegevust.

§ 10. 1. jalaväebrigaad

 (1) 1. jalaväebrigaad on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

 (2) 1. jalaväebrigaadi põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega sõjalisi operatsioone.

 (3) 1. jalaväebrigaadi koosseisus on:
 1) Scoutspataljon;
 2) Kalevi jalaväepataljon;
 3) Viru jalaväepataljon;
 4) suurtükiväepataljon;
 5) õhutõrjepataljon;
 6) pioneeripataljon;
 7) tagalapataljon;
 8) staabi- ja sidekompanii;
 9) luurekompanii;
 10) tankitõrjekompanii.

§ 11. 2. jalaväebrigaad

 (1) 2. jalaväebrigaad on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

 (2) 2. jalaväebrigaadi põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega sõjalisi operatsioone.

 (3) 2. jalaväebrigaadi koosseisus on:
 1) Kuperjanovi jalaväepataljon;
 2) tagalapataljon;
 3) staabi- ja sidekompanii.

 (4) 2. jalaväebrigaadi sõjaaja koosseisus on lisaks lõikes 3 sätestatule:
 1) kolm kergejalaväepataljoni;
 2) kaks suurtükiväepataljoni;
 3) õhutõrjepataljon;
 4) pioneeripataljon;
 5) luurekompanii;
 6) tankitõrjekompanii.

§ 12. Maakaitse

 (1) Maakaitse on sõjaaja üksus.

 (2) Maakaitse põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega sõjalisi operatsioone.

 (3) Maakaitse koosseisus on neli territoriaalset maakaitseringkonda.

§ 13. Luurekeskus

 (1) Luurekeskus on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

 (2) Luurekeskuse põhiülesanded on:
 1) tagada eelhoiatus riigi sõjaliseks kaitseks;
 2) teostada kaitseväeluuret ning koordineerida teiste struktuuriüksuste luure- ja julgeolekutegevust;
 3) anda luure- ja julgeolekuteavet Kaitseministeeriumile, Kaitseväe juhatajale ja Kaitseväe juhataja asetäitjale;
 4) teha taustakontrolli Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, ametniku või töötaja sobivuse hindamisel ja Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikute Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamisel;
 5) korraldada riigisaladuse kaitset Kaitseväes;
 6) järelevalve Kaitseväes ja Kaitseliidus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle.

 (3) Luurekeskuse koosseis on toodud määruse lisas 1.

 (4) Luurekeskus võib koguda teavet Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 2 sätestatud viisil ning töödelda ja analüüsida saadud teavet.

§ 14. Küberväejuhatus

 (1) Küberväejuhatus on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

 (2) Küberväejuhatuse põhiülesanded on:
 1) korraldada juhtimistoetust ja küberkaitset Kaitseministeeriumi valitsemisalas;
 2) korraldada info- ja küberoperatsioone;
 3) korraldada Kaitseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamist ja toimimist.

 (3) Küberväejuhatuse koosseisus on:
 1) staabi- ja sidepataljon;
 2) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus;
 3) küber- ja infooperatsioonide keskus;
 4) strateegilise kommunikatsiooni keskus;
 5) staabi- ja tagalakompanii.

§ 15. Toetuse väejuhatus

 (1) Toetuse väejuhatus on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

 (2) Toetuse väejuhatuse põhiülesanded on:
 1) osutada Kaitseväele logistilist toetust ja toetusteenust;
 2) toetada logistiliselt välisriigi relvajõude vastuvõtva riigi toetuse ulatuses;
 3) korraldada Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste raamatupidamisarvestust ja -aruandlust;
 4) korraldada teenistuskohustuste täitmisel vigastada saanute või haigestunute taastusravi ja rehabilitatsiooni;
 5) korraldada tervishoiuteenuste osutamist ja terevisenõuetele vastavuse hindamist.

 (3) Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste raamatupidamisarvestust ja -aruandlust ning Kaitseväe raamatupidamist korraldava allüksuse määrab Kaitseväe juhataja toetuse väejuhatuse põhimäärusega.

 (4) Toetuse väejuhatuse koosseisus on logistikapataljon.

 (5) Toetuse väejuhatuse sõjaaja koosseisus on lisaks lõikes 4 sätestatule:
 1) materjaliteenistus;
 2) liikumis- ja veoteenistus;
 3) tervisekeskus;
 4) toetusteenuste keskus;
 5) kaks formeerimiskeskust;
 6) täiendus- ja väljaõppegrupp.

§ 16. Erioperatsioonide väejuhatus

 (1) Erioperatsioonide väejuhatus on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

 (2) Erioperatsioonide väejuhatuse põhiülesanded on:
 1) korraldada erioperatsioone;
 2) korraldada valdkondlikku väljaõpet Kaitseväes ja Kaitseliidus.

 (3) Erioperatsioonide väejuhatuse koosseis on toodud määruse lisas 2.

§ 17. Sõjaväepolitsei

 (1) Sõjaväepolitsei on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

 (2) Sõjaväepolitsei põhiülesanded on:
 1) korraldada Kaitseväe korralduse seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud põhiülesannete täitmist Kaitseväes ja vastutada selle eest;
 2) korraldada riiklike kohustuste täitmiseks vajalikku sõjaväepolitseilist tegevust Eestis ja välisriikides.

 (3) Sõjaväepolitsei koosseisus on vahipataljon ja sõjaaja koosseisus on lisaks kaks sõjaväepolitsei kompaniid.

§ 18. Õhuvägi

 (1) Õhuvägi on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

 (2) Õhuväe põhiülesanded on:
 1) korraldada väeliigi tegevust;
 2) korraldada lennundusjulgestust Kaitseministeeriumi valitsemisalas;
 3) osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni integreeritud õhukaitsesüsteemis;
 4) korraldada lennundustegevust Kaitseväes;
 5) osaleda sõjaliste operatsioonide planeerimises ja teostamises õhuruumis;
 6) käidata lennuvälja ja osutada lennuväljateenust.

 (3) Õhuväe koosseisus on:
 1) õhuväe staap;
 2) lennubaas;
 3) õhuseiredivisjon.

 (4) Õhuseiredivisjon võib koguda teavet Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning töödelda ja analüüsida saadud teavet.

§ 19. Merevägi

 (1) Merevägi on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

 (2) Mereväe põhiülesanded on:
 1) korraldada väeliigi tegevust;
 2) osaleda sõjaliste operatsioonide planeerimises ja teostamises merel;
 3) korraldada riigikaitse ülesannetega sadama tööd.

 (3) Mereväe koosseisus on:
 1) mereväebaas;
 2) laevastik.

 (4) Laevastik võib koguda teavet Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning töödelda ja analüüsida saadud teavet.

§ 20. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

 (1) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

 (2) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhiülesandeks on:
 1) anda kõrgharidust rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppekavade alusel;
 2) anda kutseõppe tasemeõpet keskhariduse omandanud isikutele;
 3) anda täiendusõpet;
 4) teha riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevusi ning rakendusuuringuid.

 (3) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool rakenduskõrgkooli seaduse tähenduses.

§ 21. NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent

 (1) NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent on alaliselt tegutsev struktuuriüksus.

 (2) NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi põhiülesandeks on:
 1) toetada NATO küberkaitsekoostöö keskuse tegevust;
 2) osaleda teadus-, arendus-, analüüsi- ja väljaõppetegevuses ning doktriinide koostamises ja kohaldamises.

4. peatükk Tegevväelase nimetamine riigikaitse korraldamise eest vastutava ministri poolt, Kaitseväe juhataja omal soovil ametikohalt vabastamise etteteatamistähtaeg ning volitamine 

§ 22. Tegevväelase nimetamine

 (1) Riigikaitse korraldamise eest vastutaval ministril on õigus nimetada tegevväelasi järgmistele sõjaväelise auastmega ametikohtadele:
 1) Kaitseväe juhataja asetäitja;
 2) Kaitseväe peastaabi ülem;
 3) mereväe ülem;
 4) õhuväe ülem;
 5) erioperatsioonide väejuhatuse ülem;
 6) küberväejuhatuse ülem;
 7) luurekeskuse ülem;
 8) sõjaväepolitsei ülem;
 9) toetuse väejuhatuse ülem.

 (2) Lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetamine eeldab Kaitseväe juhataja ettepanekut.

§ 23. Kaitseväe juhataja omal soovil vabastamise etteteatamistähtaeg

  Kaitseväe juhataja ametikohalt omal soovil vabastamise korral nõutakse tegevväelaselt 120-päevast etteteatamist.

§ 24. Volitamine

 (1) Kaitseväe juhataja antud volitusega ja volituse piires võib volitatud isik, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti:
 1) sõlmida, muuta ja lõpetada töölepingu töötajaga;
 2) käsutada eelarvelisi vahendeid;
 3) lubada puhkusele või saata lähetusse Kaitseväega töösuhtes oleva isiku;
 4) teha muid volituses näidatud toiminguid, sealhulgas anda volitusi Kaitseväe juhataja antud volituse piires.

 (2) Kaitseväe juhataja antud volitusega ja volituse piires võib volitatud ametnik lisaks lõikes 1 sätestatule, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti:
 1) nimetada ametniku ametikohale ja vabastada ametikohalt;
 2) võtta ametniku teenistusse või vabastada teenistusest;
 3) lubada ametniku, välja arvatud tegevväelase, puhkusele või saata lähetusse;
 4) menetleda väärtegusid Kaitseväes;
 5) anda käskkirju, käske ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

 (3) Kaitseväe juhataja antud volitusega ja volituse piires võib volitatud tegevväelane lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti:
 1) nimetada kaitseväelane sõjaväelise auastmega ametikohale ja vabastada ametikohalt;
 2) võtta kaitseväelane teenistusse või vabastada teenistusest;
 3) lubada kaitseväelane puhkusele või saata lähetusse.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 25. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2014. a määrus nr 118 „Kaitseväe põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

§ 26. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juulil 2018. a.

Jüri Ratas
Peaminister

Jüri Luik
Kaitseminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa 1 Luurekeskuse koosseis („salajane” tasemel riigisaladus)

Lisa 2 Erioperatsioonide väejuhatuse koosseis („salajane” tasemel riigisaladus)