Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused

Vastu võetud 17.12.2019 nr 70
RT I, 19.12.2019, 20
jõustumine 01.01.2020

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused, mille alusel korraldab Tartu Ülikool (edaspidi ülikool) residentuuri teoreetilist ja praktilist koolitust ülikoolis ja residentuuri baasasutustes (edaspidi baasasutus).

§ 2.   Residentuuri eesmärk

  Residentuuri eesmärk on teoreetilise ja praktilise koolituse kaudu valmistada ette kutse-, eri- ja ametialaselt pädevaid eriarste.

§ 3.   Residentuuri vastuvõtmine

  (1) Residentuuri võib vastu võtta isikuid, kes on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris arsti või hambaarstina.

  (2) Residentuuri vastuvõtmine toimub seaduse alusel ülikooli kehtestatud korras.

§ 4.   Residentuuri nominaalkestus

  (1) Residentuuri vastu võetud isikud läbivad eriarsti kutse saamiseks kolme- kuni viieaastase nominaalkestusega residentuuri ühel arsti või hambaarsti erialal (edaspidi eriala).

  (2) Residentuuri nominaalkestus on kolm aastat järgmistel erialadel:
  1) oftalmoloogia;
  2) ortodontia;
  3) otorinolarüngoloogia;
  4) restauratiivne hambaravi.
  5) [kehtetu - RT I, 28.06.2022, 7 - jõust. 01.07.2022, rakendatakse tagasiulatuvalt 31. maist 2022. a.]

  (3) Residentuuri nominaalkestus on neli aastat järgmistel erialadel:
  1) allergoloogia-immunoloogia;
  2) anestesioloogia;
  3) dermatoveneroloogia;
  4) endokrinoloogia;
  5) gastroenteroloogia;
  6) hematoloogia, sealhulgas transfusioloogia lisapädevusega;
[RT I, 21.05.2021, 14 - jõust. 24.05.2021]
  7) infektsioonhaigused;
  8) kohtuarstiteadus;
  9) laborimeditsiin, sealhulgas kliinilise mikrobioloogia lisapädevusega;
  10) meditsiinigeneetika;
  11) nefroloogia;
  12) neuroloogia;
  13) onkoloogia (kiiritus- ja keemiaravi tähenduses);
  14) patoloogia;
  15) pediaatria;
  16) peremeditsiin;
  17) psühhiaatria;
  18) pulmonoloogia;
  19) reumatoloogia;
  20) [kehtetu - RT I, 28.06.2022, 7 - jõust. 01.07.2022, rakendatakse tagasiulatuvalt 31. maist 2022. a.]
  21) taastusravi, sealhulgas spordimeditsiini lisapädevusega;
[RT I, 28.06.2022, 7 - jõust. 01.07.2022, rakendatakse tagasiulatuvalt 31. maist 2022. a.]
  22) töötervishoid.

  (4) Residentuuri nominaalkestus on viis aastat järgmistel erialadel:
  1) erakorraline meditsiin;
  2) kardioloogia;
  3) kardiokirurgia;
  4) kardiovaskulaarkirurgia;
  5) lastekirurgia;
  6) neurokirurgia;
  7) suu-, näo- ja lõualuukirurgia;
  8) oftalmoloogia silmakirurgia lisapädevusega;
  9) ortopeedia;
  10) pediaatria allergoloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, hematoloogia-onkoloogia, infektsioonhaiguste, kardioloogia, nefroloogia, neonatoloogia, neuroloogia või reumatoloogia lisapädevusega;
  11) plastika- ja rekonstruktiivkirurgia;
  12) psühhiaatria laste- ja noorukitepsühhiaatria lisapädevusega;
  13) radioloogia, sealhulgas nukleaarmeditsiini lisapädevusega;
[RT I, 28.06.2022, 7 - jõust. 01.07.2022, rakendatakse tagasiulatuvalt 31. maist 2022. a.]
  14) sisehaigused, sealhulgas allergoloogia, kliinilise farmakoloogia või geriaatria lisapädevusega;
  14¹) sünnitusabi ja günekoloogia;
[RT I, 28.06.2022, 7 - jõust. 01.07.2022, rakendatakse tagasiulatuvalt 31. maist 2022. a.]
  15) torakaalkirurgia;
  16) uroloogia, sealhulgas androloogia lisapädevusega;
  17) vaskulaarkirurgia;
  18) üldkirurgia.

  (5) Arst-residendi soovil ja baasasutuse nõusolekul ning ülikooli kehtestatud tingimustel võib arst-resident läbida residentuuri või osa sellest osalise koormusega. Sel juhul pikeneb residendi nominaalne õppeaeg vastavalt kokku lepitud koormusele.
[RT I, 19.12.2019, 20 - jõust. 01.01.2020, rakendatakse alates 1. aprillist 2020. a.]

  (6) Kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga on ülikoolil õigus välja töötada ja rakendada pädevuspõhiseid residentuuri programme, mille nominaalkestus ei ole määratud.

§ 5.   Residentuuri programm

  (1) Ülikooli koostatav residentuuri programm peab sisaldama järgmisi osi:
  1) eriala nimetus eesti ja inglise keeles;
  2) versiooni number;
  3) versiooni kehtivusaeg;
  4) nominaalne õppeaeg, kui see on asjakohane;
  5) vastuvõtutingimused;
  6) programmi üldeesmärgid;
  7) programmi lühikirjeldus;
  8) nõuded programmi täitmiseks;
  9) programmi täitmist tõendavad dokumendid;
  10) programmi täitmisel antav kvalifikatsioon;
  11) õpieesmärgid;
  12) praktilise koolituse sisu ja maht;
  13) teoreetilise koolituse sisu ja maht;
  14) baasasutused;
  15) praktilise koolituse tsükli õpiväljundid;
  16) saavutatud õpiväljundite hindamise vormid ja kriteeriumid.

  (2) Teoreetiline koolitus toimub ülikoolis või ülikooli nimetatud baasasutuses loengute, seminaride, praktikumide ja uurimistöö vormis. Teoreetiline koolitus moodustab kuni 20 protsenti residentuuri programmi üldmahust.

  (3) Praktiline koolitus toimub baasasutuses eriarsti tööna residentuuri programmis ette nähtud mahus ja vormis ning seminaride, koosolekute, kliiniliste konverentside ja haigusjuhtude analüüsina. Praktiline koolitus moodustab vähemalt 80 protsenti residentuuri programmi üldmahust.

  (4) Käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 16 nimetatud eriala puhul ei tohi praktiline koolitus asutuses, mis ei ole üldarstiabi või eriarstiabi osutaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses, kesta kauem kui kuus kuud.
[RT I, 27.02.2020, 8 - jõust. 01.03.2020, rakendatakse osaliselt 1. jaanuarist 2020. a.]

  (5) Ülikoolil on õigus residentuuri programmi muuta ilma muudetud programmi senatile kinnitamiseks esitamata järgmistel juhtudel:
  1) versiooni kehtivusaja muutmine;
  2) üksiku teoreetilise koolituse või praktilise koolituse tsükli asendamine, sulgemine või lisamine;
  3) üksiku teoreetilise koolituse või praktilise koolituse tsükli õpiväljundite ning õpiväljundite hindamise, sealhulgas lõpueksamite vormide, kriteeriumite ja korra muutmine;
  4) baasasutuste loetelu muutmine käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktides 2 ja 4 ning lõike 3 punktis 16 nimetatud eriala programmis ning teiste erialade programmides, kui muutmise vajadus tuleneb käesoleva lõike punktides 2 ja 3 nimetatud põhjustest.
[RT I, 27.02.2020, 8 - jõust. 01.03.2020]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 piiritletud juhtudel kinnitab uuendatud programmi versiooni ülikooli määratud pädev struktuuriüksus.

  (7) Residentuuri programmi muudatused järgmiseks õppeaastaks kinnitab ülikool hiljemalt 1. aprillil.

§ 6.   Residentuuri baasasutus

  (1) Ülikool võib nimetada residentuuri baasasutuseks:
  1) tervishoiuteenuse osutaja, kellel on Terviseameti väljastatud tegevusluba ja leping Eesti Haigekassaga tervishoiuteenuste osutamiseks residentuuri erialal;
  2) põhjendatud juhul ja konkreetse(te)ks praktilise koolituse tsükli(te)ks väljaspool Eestit asuva tervishoiuteenuse osutaja;
  3) põhjendatud juhul ja konkreetse(te)ks praktilise koolituse tsükli(te)ks Eestis tegutseva asutuse või ettevõtte, mis ei vasta punktis 1 nimetatud tingimustele.

  (2) Ülikool sõlmib baasasutusega residentuuri praktilise koolituse korraldamiseks halduslepingu, milles sisalduvad:
  1) poolte õigused ja kohustused;
  2) arst-residentide arv ja isikuandmed;
  3) arst-residentide praktilise koolituse algus ja lõpp baasasutuses;
  4) juhendajate ülesanded;
  5) arst-residendi juhendamisega seotud kuludeks ja arst-residentide tööjõukuludeks ette nähtud rahaliste vahendite suurus ja eraldamise kord.

  (3) Põhjendatud juhul võib residentuuri praktiline koolitus toimuda halduslepinguta muu kirjalikult sõlmitud kokkuleppe alusel.

§ 7.   Residentuuri juhendaja baasasutuses

  (1) Baasasutus määrab arst-residendile iga praktilise koolituse tsükliks juhendaja, kes vastutab eriarstina juhendatava arst-residendi tegutsemise eest. Juhendajaks võib määrata töötava eriarsti, kellel on vähemalt viieaastane töökogemus oma erialal.

  (2) Juhendaja ülesanded baasasutuses on:
  1) arst-residendi juhendamine ja tagasiside andmine tema tööülesannete täitmisel;
  2) järelevalve arst-residendi tegevuse üle;
  3) arvamuse andmine ülikoolile arst-residendi edasijõudmise kohta.

  (3) Ühel juhendajal võib olla kuni kaks juhendatavat arst-residenti. Juhendaja tagab arst-residendile võimaluse iga päev juhendajaga praktilise arstitööga seonduvates küsimustes konsulteerida.

§ 8.   Baasasutuse ja arst-residendi vaheline tööleping

  (1) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud baasasutus sõlmib arst-residendiga baasasutuses toimuva praktilise koolituse ajaks tähtajalise töölepingu.

  (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud baasasutustes võib praktiline koolitus toimuda ja arst-residendile tasu maksta töölepingu või muu kirjaliku lepingu või kokkuleppe alusel.

§ 9.   Individuaalne õpingukava ja selle täitmine

  (1) Arst-resident läbib residentuuri individuaalse õpingukava järgi. Ülikool ja arst-resident koostavad individuaalse õpingukava residentuuri programmi alusel.

  (2) Arst-resident võib avalduse alusel taotleda individuaalse õpingukava muutmist, sh muuta õppekoormust ning vahetada baasasutust, kui sellega on nõus nii ülikool kui ka senine ja taotletav baasasutus ning see ei takista residentuuri läbimist.

  (3) Arst-residendi teadmisi ja oskusi hinnatakse arvestustel ja eksamitel, mis toimuvad ülikooli kehtestatud nõuete kohaselt.

  (4) Arst-resident esitab ülikoolile juhendaja kinnitatud praktilise koolituse läbimise aruande vähemalt kaks korda aastas.

§ 10.   Rakendussätted

  (1) Enne 2016/2017. õppeaastat erakorralise meditsiini residentuuri vastu võetud residendil on eriarsti kutse saamiseks õigus läbida erakorralise meditsiini residentuur kestusega neli aastat kuni 31. augustini 2022. a.

  (2) Enne 2019/2020. õppeaastat peremeditsiini residentuuri vastu võetud residendil on kutse saamiseks õigus läbida peremeditsiini residentuur kestusega kolm aastat kuni 31. augustini 2024. a.

  (3) Käesoleva määruse § 4 lõiget 5 rakendatakse alates 1. aprillist 2020. a.

  (4) Ülikool viib enne 1. jaanuari 2020. a kinnitatud programmid § 5 lõike 1 punktides 3 ja 15 sätestatud nõuetega kooskõlla 1. aprilliks 2022. a.

  (5) Enne 2022/2023. õppeaastat taastusravi ja füsiaatria residentuuri vastu võetud residendil on eriarsti kutse saamiseks õigus läbida taastusravi ja füsiaatria residentuur kestusega kolm aastat kuni 31. augustini 2027. a.
[RT I, 28.06.2022, 7 - jõust. 01.07.2022, rakendatakse tagasiulatuvalt 31. maist 2022. a.]

  (6) Enne 2022/2023. õppeaastat sünnitusabi ja günekoloogia residentuuri vastu võetud residendil on eriarsti kutse saamiseks õigus läbida sünnitusabi ja günekoloogia residentuur kestusega neli aastat kuni 31. augustini 2028. a.
[RT I, 28.06.2022, 7 - jõust. 01.07.2022, rakendatakse tagasiulatuvalt 31. maist 2022. a.]

§ 11.   Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 12.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a.