Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord” muutmine

Vastu võetud 21.06.2024 nr 41

Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 5 lõike 2 ja § 7 lõike 1 alusel.

§ 1.  Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määruses nr 151 „Kaitseliidu kodukord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 5 lõike 2” tekstiosaga „ja § 7 lõike 1”;

2) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitseliit asub Tallinnas.

(2) Kaitseliidu struktuuriüksuse asukoht märgitakse struktuuriüksuse põhimääruses või põhikirjas.”;

3) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitseliidu embleem kehtestatakse käesoleva määruse lisas.”;

4) paragrahvi 5 lõike 4 teises lauses asendatakse tekstiosa „malevasse, Naiskodukaitsesse või küberkaitseüksusesse” sõnadega „malevasse või Naiskodukaitsesse”;

5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise haldusmenetluse korraldab struktuuriüksuse juht haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.”;

6) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kaitseliidu peastaap kontrollib liikmeks astuda soovija vastavust Kaitseliidu liikmele esitatavatele nõuetele Kaitseliidu seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Struktuuriüksuse allüksuse juhatusel on õigus kutsuda peastaabi poolt kontrollitud liikmeks astuda soovija struktuuriüksuse allüksuse juhatuse koosolekule selgituste ja arvamuse andmiseks. Struktuuriüksuse allüksuse juhatus teeb ettepaneku isiku liikmeks vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks konsensuslikult. Kaitseliitlaseks ning naiskodukaitsjaks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustab struktuuriüksuse juht 60 päeva jooksul avalduse ja kõigi nõutud dokumentide esitamisest arvates.”;

7) paragrahvi 7 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Kaitseliidu maleva ja Naiskodukaitse noorliikmeks või Kaitseliidu maleva, Naiskodukaitse ja valveteenistuse toetajaliikmeks vastuvõtu otsustamine toimub lõigetes 1–9 tegevliikmele ettenähtud korras.”;

8) paragrahvi 7 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kaitseliidu auliikme valib Kaitseliidu keskkogu keskjuhatuse ettepanekul või struktuuriüksuse esindajate- või keskkogu struktuuriüksuse juhatuse ettepanekul. Auliikmeks valimisel peab olema valitava eelnev kirjalik nõusolek. Auliige ei pea olema eelnevalt Kaitseliidu liige.”;

9) paragrahvi 8 lõike 3 kolmandas lauses asendatakse lauseosa „maleva, küberkaitseüksuse või Naiskodukaitse” sõnadega „maleva, Naiskodukaitse või valveteenistuse” ning neljandas lauses asendatakse lauseosa „maleva, küberkaitseüksuse või Naiskodukaitse” sõnadega „maleva või Naiskodukaitse”;

10) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Liige, kes soovib tegevust jätkata teises struktuuriüksuses, esitab kirjaliku avalduse selle allüksuse juhile, mille liige ta on, näidates avalduses ära struktuuriüksuse, kus ta soovib oma tegevust jätkata. Enne teise struktuuriüksusesse määramise avalduse läbivaatamist peab liige tasuma kõik võlgnevused senise struktuuriüksuse ees. Allüksuse juht edastab avalduse pärast võlgnevuste tasumist või nende puudumise tuvastamist struktuuriüksuse juhile, kes korraldab kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates dokumentide edastamise uue struktuuriüksuse juhile. Uue struktuuriüksuse juhi käskkirjas määratakse isiku liikmestaatus ja kuuluvus, kaitseliitlaste, noorkotkaste ja kodutütarde puhul rühma ning naiskodukaitsjate puhul jaoskonna täpsusega. Käskkiri tehakse liikmele kirjalikult teatavaks kümne tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates.”;

11) paragrahvi 9 lõigetes 7 ja 8 asendatakse tekstiosa „malevapealik, küberkaitseüksuse pealik, Naiskodukaitse esinaine” sõnadega „struktuuriüksuse juht”;

12) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Väljaarvamine toimub struktuuriüksuse juhi otsuse alusel, kui liige ei vasta liikmele esitatavatele nõuetele või jätab täitmata liikmele ettenähtud kohustused. Struktuuriüksuse juht kuulab ära allüksuse juhatuse arvamuse. Struktuuriüksuse juht võib liikme väljaarvamise esitada otsustamiseks allüksuse juhatusele. Allüksuse juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega.”;

13) paragrahvi 10 lõiked 6 ja 8 ning § 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 10 lõike 7 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „malevapealikul, küberkaitseüksuse pealikul, Naiskodukaitse esinaisel” sõnadega „struktuuriüksuse juhil”;

15) paragrahvi 11 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Kaitseliidu” sõnaga „liikmete”;

16) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 11 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „Tegevliige nimetatakse lõigetes 1 ja 2 loetletud” tekstiosaga „Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred juurde määratud kaitseliitlane nimetatakse”;

18) paragrahvi 11 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Erialase või valdkondliku tegevuse korraldamiseks võib struktuuriüksuses või selle allüksuses luua erialapealike ja nende abide ametikohti. Erialapealik allub vahetult struktuuriüksuse või selle allüksuse juhile, kus liikme ametikoht paikneb. Erialapealiku abi allub vahetult erialapealikule. Erialapealike ja nende abide ametikohtade loetelu ja ülesanded kehtestab Kaitseliidu ülem.”;

19) paragrahvi 11 lõikes 9 asendatakse sõna „malevapealik” sõnadega „struktuuriüksuse juht”;

20) paragrahvi 20 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Malev on kindlaksmääratud territoriaalse vastutuspiirkonnaga või funktsioonipõhine Kaitseliidu struktuuriüksus, mille ülesanne on riigikaitse laia käsituse toetuseks maleva allüksuste abil rahva vaba tahte kaasamine ühiskonna julgeoleku tagamiseks.

(2) Maleval on allüksused, mis sätestatakse maleva põhimääruses.

(3) Malevat juhib malevapealik. Malevapealik allub vahetult maakaitseringkonna pealikule. Küberkaitseüksuse malevapealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale.”;

21) paragrahvid 30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks;

22) määrust täiendatakse §-dega 31¹ ja 31² järgmises sõnastuses:

„§ 31¹. Valveteenistus

(1) Valveteenistus on alaliselt tegutsev eksterritoriaalne funktsioonipõhine Kaitseliidu struktuuriüksus, mille eesmärk on tagada vajaduse korral riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara ning Eesti välisesinduste valve ja nende ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks, õigusrikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks.

(2) Valveteenistusel on allüksused, mis sätestatakse valveteenistuse põhimääruses.

(3) Valveteenistust juhib pealik, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale.

„§ 31². Valveteenistuse pealiku põhiülesanded

Valveteenistuse pealik:
1) juhib valveteenistuse tegevust ja esindab valveteenistust;
2) vastutab valveteenistuse ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest;
3) valitseb valveteenistuse kasutusse antud relvi, laskemoona ja muud sõjalist varustust;
4) korraldab valveteenistuse eelarve planeerimist ning käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid;
5) juhib valveteenistuse ülesannetele vastava väljaõppe ja koolituse korraldamist ning teeb selle üle järelevalvet;
6) viib ellu valveteenistuse juhatuse ja esindajatekogu otsuseid;
7) korraldab valveteenistusele pandud ülesannete täitmiseks koostööd Eesti ja välisriikide asutustega;
8) korraldab valveteenistuse kasutusse antud vara kasutamist ja korrashoidu;
9) täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle.”;

23) paragrahvi 33 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) valveteenistuse esindajatekogu, juhatus ja revisjonikomisjon;”;

24) paragrahvi 33 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvid 34 ja 35 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 34. Struktuuriüksuse esindajatekogu

(1) Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde, esindusorgan on esindajatekogu (edaspidi esindajatekogu). Esindajatekogu moodustatakse liikmeskonda omavate allüksuste, mis asuvad struktuuriüksuse pealiku vahetus alluvuses, üldkoosolekul valitud tegevliikmetest järgmiselt:
1) kuni 100 liikmega allüksus kaks esindajat;
2) 101–200 liikmega allüksus kolm esindajat;
3) 201–300 liikmega allüksus neli esindajat;
4) 301 või enama liikmega allüksus viis esindajat.

(2) Esindajad valitakse kolmeks aastaks. Struktuuriüksuse pealikule vahetult alluvast allüksusest kuulub esindajatekogusse allüksuse pealik ja lõikes 1 sätestatud korras valitud esindaja. Allüksuse pealiku puudumisel asendab teda allüksuse pealiku abi.

(3) Esindajatekogul osaleb sõnaõigusega struktuuriüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni liige ning struktuuriüksuse vastutusalas tegutseva Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde allüksuse esindaja.

(4) Esindajatekogu kutsub kokku struktuuriüksuse juhatus vähemalt üks kord aastas. Koosoleku päevakorra valmistab ette ja määrab kindlaks struktuuriüksuse juhatus. Esindajatekogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb struktuuriüksuse pealik või teda asendama määratud isik ja vähemalt pool valitud liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

(5) Esindajatekogu:
1) arutab struktuuriüksust ja selle üldtegevust puudutavaid küsimusi ning annab nende kohta arvamuse;
2) valib struktuuriüksuse juhatuse liikmed ja ühe asendusliikme;
3) valib struktuuriüksuse revisjonikomisjoni liikmed ja ühe asendusliikme;
4) valib struktuuriüksuse esindaja ja asendusliikme Kaitseliidu keskkogusse;
5) valib auliikme struktuuriüksuse juhatuse ettepanekul;
6) kuulab ära struktuuriüksuse juhi, juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded;
7) kuulab ära Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindaja ettekande aasta tegevusest.

(6) Asendusliikmele hakkavad kehtima organi liikme volitused, kui organis olemasoleva valitud liikme volitused lõppevad enne tähtaega, ning sellisel juhul kehtivad asendusliikme volitused asendatava organi liikme volituste algse kehtivusaja lõpuni.

(7) Kui struktuuriüksuse pealik ei nõustu esindajatekogu otsusega, siis tuleb küsimus uuesti arutusele esindajatekogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa struktuuriüksuse pealik või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku esindajatekogusse valitud liikmetest.

§ 35. Struktuuriüksuse juhatus

(1) Struktuuriüksuse, välja arvatud Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde, juhtorgan on juhatus (edaspidi juhatus). Juhatusse kuuluvad struktuuriüksuse pealik, struktuuriüksuse pealiku abi ja kolm kuni seitse liiget, kes valitakse tegevliikmete hulgast kolmeks aastaks maleva esindajatekogu koosolekul.

(2) Juhatus:
1) arutab struktuuriüksuse üldtegevust puudutavaid küsimusi;
2) kiidab heaks struktuuriüksuse eelarve projekti ja esitab selle keskkogule;
3) teeb ettepanekuid struktuuriüksuse majandustegevuse korraldamiseks;
4) toetab oma vastutusalas Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevust;
5) otsustab struktuuriüksuse riigieelarvevälise tulu kasutamise vastavalt Kaitseliidu riigieelarvevälise tulu kasutamise korrale;
6) täidab muid Kaitseliidu keskjuhatuse, Kaitseliidu ülema või esindajatekogu antud ülesandeid.

(3) Juhatuse koosoleku kutsub kokku struktuuriüksuse pealik vähemalt neli korda aastas. Juhatuse liikmel on õigus teha ettepanek juhatuse kokkukutsumiseks.

(4) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb struktuuriüksuse pealik või teda asendama määratud isik ning vähemalt pool juhatusse valitud liikmetest.

(5) Juhatuse otsused viib ellu struktuuriüksuse pealik. Kui struktuuriüksuse pealik ei nõustu juhatuse otsusega, siis tuleb küsimus arutusele esindajatekogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa struktuuriüksuse pealik või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku esindajatekogusse valitud liikmetest.”;

26) paragrahvi 36 lõike 3 punktis 8 asendatakse sõnad „Naiskodukaitse auliikmed” sõnaga „auliikmed”;

27) paragrahvi 38 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „Noorte Kotkaste auliikmed” sõnaga „auliikmed”;

28) paragrahvi 40 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „Kodutütarde auliikmed” sõnaga auliikmed”;

29) paragrahvid 42 ja 43 tunnistatakse kehtetuks;

30) määrust täiendatakse §-ga 44¹ järgmises sõnastuses:

„§ 44¹. Organite liikmete volitused kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

Kui struktuuriüksuse, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste või Kodutütarde kollegiaalse organi liikme või asendusliikme volitused lõpevad kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, pikenevad volitused automaatselt kuni järgmiste valimisteni. Valimised peavad toimuma kuue kuu jooksul arvates kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni lõppemisest.”;

31) paragrahvi 45 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks ning punktid 3 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„3) struktuuriüksuse revisjonikomisjon;

5) allüksuse revisjonikomisjon;”

32) paragrahvi 46 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „maleva ja küberkaitseüksuse” sõnaga „struktuuriüksuse”;

33) paragrahvi 46 lõiget 1¹ täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva lõike esimest lauset ei kohaldata küberkaitseüksuse ega valveteenistuse revisjonikomisjoni suhtes.”;

34) paragrahvi 48 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Allüksuse revisjonikomisjon tegutseb samadel alustel struktuuriüksuse revisjonikomisjoniga.”;

35) määrust täiendatakse lisaga „Kaitseliidu embleem” (lisatud).

§ 2.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2024. a.

Lisa Kaitseliidu embleem