Teksti suurus:

Erametsanduse toetamise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, vääriselupaiga kaitseks kinnisasja koormamise tingimused ning toetuse tagasinõudmise kord

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.03.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:19.02.2009
Avaldamismärge:RTL 2007, 24, 426

Erametsanduse toetamise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, vääriselupaiga kaitseks kinnisasja koormamise tingimused ning toetuse tagasinõudmise kord

Vastu võetud 14.03.2007 nr 22

Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» § 10 lõike 11 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrus kehtestab erametsanduse toetamiseks toetuse andmise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, toetuse tagasinõudmise korra, vääriselupaiga kaitseks riigi kasuks kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamise tingimused.

(2) Määrus ei reguleeri «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses» ja «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» nimetatud toetuste andmist.

§ 2. Toetuste andmise korraldamine

(1) Käesoleva määruse §-s 4 nimetatud toetuste andmist korraldab riik selleks asutatud sihtasutuse Erametsakeskus (edaspidi korraldaja) kaudu.

(2) Korraldaja teavitab avalikkust käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tööde ja tegevuse jaoks toetuse taotlemise võimalikkusest oma veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes kord aastas.

(3) Kõik toetusega seotud otsused teeb korraldaja.

(4) Toetust ei maksta, kui korraldajal ei ole toetuse maksmiseks vajalikku raha.

(5) Kui toetatava tegevuse ja alategevuse jaoks on raha vähem, kui taotletud toetusi, vähendatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste põhjal antavat toetust proportsionaalselt.

(6) Korraldajal on õigus raha toetatavate tegevuste ja alategevuste vahel ümber jaotada vastavalt korraldaja nõukogu otsusele.

§ 3. Toetuse taotlemine

(1) Toetust võib taotleda metsaühistu või erametsaomanik.

(2) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja korraldajale vormikohase taotluse (edaspidi taotlus) ning muud taotlemiseks vajalikud dokumendid.

(3) Taotluses peavad olema märgitud kõik kavandatud tegevuse finantseerijad ja nendepoolne rahastamise määr.

(4) Toetust ei või taotleda töödele, mille jaoks teistelt rahastajatelt on juba raha saadud.

(5) Taotleja peab esitama «Konkurentsiseaduse» alusel rahandusministri määrusega kehtestatud vormikohase tõendi vähese tähtsusega abi saamise kohta jooksva eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul. Kui taotlejaks on metsaühistu ning toetuse saajaks on juriidiline isik või füüsiline isik, peab taotleja esitama nimetatud isikute osas eelpool nimetatud vormikohase tõendi vähese tähtsusega abi saamise kohta nimetatud perioodil.

(6) Toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korra ning taotluse vormi ja muude taotlemiseks ning toetuse määramise otsuseks vajalike dokumentide loetelu kehtestab korraldaja nõukogu.

§ 4. Toetatav tegevus

(1) Toetatav tegevus on:
1) erametsaomanike nõustamine ja koolitamine;
2) konsulentide koolitamine ja konsulentidele kutsekvalifikatsiooni omistamine ning konsulentide atesteerimine metsamajandamise valdkonnas;
3) erametsaomanike metsa majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamiseks tehtavad investeeringud ning metsakasvatustööd, sealhulgas pärandkultuuri ja vääriselupaikade säilitamine ning metsaparanduseks tehtavad tööd;
4) erametsaomanike metsandusalane ühistegevus;
5) metsaomanikust sõltumatult tekkivate metsakahjustuste ärahoidmine ja nende leviku tõkestamine;
6) metsamajandamiskavade koostamine.

(2) Konsulent on käesoleva määruse tähenduses on atesteeritud konsulent või isik, kes omab konsulendi IV või V kutsekvalifikatsiooni metsamajanduse valdkonnas metsakasvatus-, metsamajandus- ja õigusküsimustes.

§ 5. Erametsaomanike nõustamise ja koolitamise toetamise alused

(1) Erametsaomanike nõustamise ja koolitamise toetatav alategevus on:
1) erametsaomanike individuaalne nõustamine;
2) erametsaomanike rühmanõustamine;
3) erametsaomanike koolitamine, sh väliskoolitus;
4) erametsaomanike nõustamise ja koolitamise korraldamine, koordineerimise ja järelevalve teostamine.

(2) Individuaalnõuannet võib osutada konsulent.

(3) Individuaalnõuande osutamiseks sõlmib konsulent nõuande saajaga vormikohase nõustamislepingu.

(4) Korraldaja toetab individuaalnõuande osutamist mahus kuni 15 tundi ja maksumusega kuni 300 krooni tund ühe nõuande saaja kohta ühe kalendriaasta jooksul.

(5) Kõik kulutused, mis ületavad lõikes 4 sätestatud toetuse määra, katab nõuande saaja.

(6) Erametsaomanike rühmanõustamise maksimaalne toetussumma on 9000 krooni ühe rühmanõustamise kohta.

(7) Metsaühistute ühistaotluse esitamisel sarnase eesmärgiga rühmanõustamiste korraldamiseks, ei tohi toetussumma ületada lõikes 6 nimetatud määra.

(8) Erametsaomanike koolitamise, sh väliskoolituse kavandavad korraldaja metsaühistu.

(9) Korraldaja maksab metsaühistule nõustamise ja koolitamise korraldamise, koordineerimise ning järelevalve teostamise kulude katteks kuni 10% taotletava toetuse kogusummast vastavalt lõikes 10 loetletud abikõlbulikele kuludele ja ühistute esindusorganisatsiooni ettepanekul kuni 3000 krooni konsulendi baasraha kuus.

(10) Erametsaomanike nõustamise ja koolitamise toetamise abikõlbulikud kulud on:
1) konsulendi tunnitasu vastavalt lõikes 4 sätestatud piirmäärale;
2) esineja lektoritasu, ruumi ja bürootehnika rentimine, teavitamine ja reklaam, teabematerjalid ning nende trükkimine ja paljundamine;
3) nõustamise ja koolitamise korraldamise, koordineerimise ja järelevalvega seotud büroo- ja transpordikulud;
4) konsulendi baasraha;
5) koolitamise transport, toitlustamine ja majutamine;
6) koolitamise ettevalmistamiseks vajalik välitöö ja välitööl kogutud andmete töötlemine.

(11) Täpsemad tingimused erametsaomanike nõustamise ja koolitamise toetamiseks kehtestab korraldaja nõukogu toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korras.

§ 6. Konsulentide koolitamise, nendele kutsekvalifikatsiooni omistamise ning nende atesteerimise toetamise alused

(1) Konsulentide koolitamise, nendele kutsekvalifikatsiooni omistamise ning nende atesteerimise toetatav alategevus on:
1) konsulentide koolitamise ning täienduskoolitamise korraldamine;
2) konsulentidele kutsekvalifikatsiooni omistamise ja nende atesteerimise toetamine.

(2) Konsulentide koolitamise ja nendele kutsekvalifikatsiooni omistamise toetamist korraldab sihtasutus Erametsakeskus.

(3) Konsulentide koolitamise ning täienduskoolitamise toetuse määr on kuni 1000 krooni koolitatava kohta päevas.

(4) Konsulentide koolitamise ning täienduskoolitamise abikõlblikud kulud on:
1) lektori tasu;
2) koolitusmaterjalide soetamise, ruumide ja tehnika rentimise ning tõlkekulud;
3) koolitusmaterjalide paljundamiskulud;
4) lektorite ja koolitusel osalejate majutus- ja toitlustuskulud;
5) lektorite ja koolitusel osalejate sõidukulu koolituse toimumiskohta ja tagasi;
6) koolitusest ja teavitusüritusest teavitamise kulud.

(5) Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni omistamise ja konsulentide atesteerimise toetamise määr on kuni 50% kutseomistamise tasu maksumusest.

§ 7. Erametsaomanike metsa majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamisse tehtavate investeeringute ning metsakasvatustööde toetamise alused

(1) Erametsaomanike metsa majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamisse tehtavate investeeringute ning metsakasvatustööde (edaspidi investeering ja metsakasvatus) toetatav alategevus on:
1) raiesmiku uuendamine;
2) metsastamine;
3) noore metsa hooldamine;
4) metsaparandustöö;
5) pärandkultuuri objekti säilitamine.

(2) Metsaühistu võib taotleda lõikes 1 nimetatud alategevuse toetust ühistule kuuluval metsamaal tehtava töö jaoks ja metsamaad omavatele erametsaomanikele, metsamaal tehtava töö jaoks.

(3) Raiesmiku uuendamise ja metsastamise abikõlblikud kulud ja toetuse määr on:
1) metsakultiveerimismaterjali soetamisel kuni 80% dokumenteeritud kulude kogumaksumusest;
2) maapinna ettevalmistamisel ketasadraga kuni 1500 krooni hektari kohta, muu maapinna ettevalmistamise tehnika kasutamise korral kuni 1000 krooni hektari kohta;
3) metsaistutamistöödel kuni 2000 krooni hektari kohta;
4) käesoleva määruse alusel metsastatud maade ja uuendatud raiesmike piirdeaia rajamisel, sh piirdeaia ja selle tarvikute soetamisel kuni 50% dokumenteeritud kulude kogumaksumusest kuid mitte rohkem kui 50 krooni piirdeaia jooksva meetri kohta;
5) metsapuutaimede hooldamisel 1500 krooni hektari kohta kuni kolme aasta vanuses metsakultuuris;
6) metsakultuuri täiendamisel kuni 1000 krooni hektari kohta.

(4) Raiesmiku uuendamise ja metsastamise toetust saab taotleda metsa uuendamisel kasutada lubatud puuliikide, sealhulgas «Metsaseaduse» alusel metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide istutamise jaoks.

(5) Metsakultiveerimismaterjal peab vastama kehtestatud kvaliteedinõuetele ning olema soetatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt välja antud metsakultiveerimismaterjali tootmise ja pakendamise tegevusluba omavalt isikult või isikult, kes on taimetervise registrisse kantud kui metsapuude kultiveerimismaterjali turustaja.

(6) Raiesmiku uuendamise toetuse saamiseks peab rajatud metsakultuuris kasvama läinud taimede minimaalne arv hektari kohta vastama metsa majandamise eeskirjas sätestatud piirmäärale.

(7) Loodusõnnetustest tulenevates eriolukordades makstakse taotletud raiesmiku uuendamise ja metsastamise toetus välja korraldaja koostatud akti alusel. Loodusõnnetusena käsitletakse tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjustatud ulatuslikku kahjustust.

(8) Noore metsa hooldamise abikõlblikud kulud on hooldamise kulud kuni 20 aasta vanuses kultuur- või loodustekkelises puistus.

(9) Noore metsa hooldamise toetuse maksimaalne määr on:
1) kuni 3,0 m kõrguses noorendikus kuni 1500 krooni ühe hektari kohta;
2) üle 3,0 m kõrguses noorendikus kuni 2500 krooni ühe hektari kohta.

(10) Metsaparandustööde abikõlblikud kulud on:
1) metsakuivendussüsteemi ehitamine, rekonstrueerimine, hooldamine ja uuendamine;
2) metsa majandamiseks kasutatava tee ehitamine ja hooldamine.

(11) Metsaparandustööde toetamise määrad on:
1) metsakuivendussüsteemi ehitamisel, rekonstrueerimisel, hooldamisel ja uuendamisel kuni 80% tööga seotud kuludest, sealhulgas projekteerimise kulu, kuid mitte üle 300 000 krooni ühe metsaparandusobjekti kohta;
2) metsa majandamiseks kasutatava tee ehitamise ja hooldamise kulu kuni 80% töödega seotud kuludest, sealhulgas projekteerimise kulu, kuid mitte üle 300 000 krooni ühe metsaparandusobjekti kohta.

(12) Pärandkultuuri objekti taastamise, hooldamise ja eksponeerimise abikõlblikud kulud on:
1) metsamaal paikneva käesoleva määruse lisas 1 nimetatud objekti korrastamise, hooldamise, säilitamise, tähistamise, sellele avalikkuse ligipääsu tagamise, selle eksponeerimise, kaardistamise ja arhiivimaterjalide kogumisega seotud kulude osaline hüvitamine;
2) metsaomanike endi poolt tehtud kulud kuni 10 000 krooni ulatuses ühe objekti kohta;
3) konsulendi hinnangu andmisega seotud kulud.

(13) Pärandkultuuri objekti taastamise, hooldamise ja eksponeerimise toetuse määr on:
1) kuni 80% tööde teostamisega seotud kuludest, kuid mitte üle 50 000 krooni objekti kohta;
2) konsulendihinnangu maksumuse hüvitamise määr on kuni 150 krooni töötunni kohta.

(14) Korraldaja toetab konsulendihinnangu andmist kuni 15 tunni ulatuses ühe pärandkultuuri objekti kohta ühe kalendriaasta jooksul.

(15) Kõik konsulendihinnangu andmisega seotud kulud, mis ületavad lõikes 13 punktis 2 sätestatud toetuse määra, katab metsaühistu või erametsaomanik.

(16) Konsulendi hinnang peab sisaldama kinnitust toetamise vajalikkuse, tehtavate tööde vajalikkuse ja tööde maksumuse ning tehtud tööde kvaliteedi kohta.

§ 8. Vääriselupaiga säilitamise toetamine ja riigi kasuks kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamise tingimused

(1) Metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse kantud vääriselupaiga kaitseks ning metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjude ning kulude hüvitamiseks sõlmib korraldaja kinnisasja omanikuga notariaalse lepingu kestusega 20 aastat ning kinnisasi koormatakse isikliku kasutusõigusega riigi kasuks tähtajaga 20 aastat.

(2) Notariaalse lepingu sõlmimise korraldab sihtasutus Erametsakeskus ning lepingu objekti säilimist kontrollib kinnisasja Keskkonnaministeeriumi asukohajärgne maakonna keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus).

(3) Lepingu sõlmimisega ning kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamisega kaasnevad riigilõivud ning notari tasu maksab korraldaja.

(4) Vääriselupaiga kaitseks sõlmitavas lepingus peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed ja lisad:
1) poolte nimed, füüsilise isiku isikukood ning elukoht, juriidilise isiku äriregistri kood ning asukoht;
2) katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja asukoha andmed;
3) vääriselupaiga nimetus, seda iseloomustavate näitajate loetelu, andmed pindala kohta ja katastriüksuse asukoha kirjeldus;
4) poolte õigused ja kohustused vääriselupaiga kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitse korraldamiseks vajalikud toimingud;
5) vääriselupaiga kaitselepingu alusel makstava isikliku kasutusõiguse tasu määr, mis tuletatakse vääriselupaigas kasvava metsa väärtuse alusel vääriselupaiga hooldamiseks tehtavate kulude ja saadavate tulude summana ning selle maksegraafik;
6) lepingu lisana katastriüksuse tunnusega seotud vääriselupaiga asukoha kaart.

(5) Vääriselupaiga kaitselepingu alusel tasutav isikliku kasutusõiguse tasu määr arvutatakse käesoleva määruse lisade 2–4 alusel.

(6) Kasvava metsa väärtuse määramisel kasutatakse lähteinformatsioonina:
1) hinna määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) metsamaterjali müügistatistikat ning raiekulu andmeid;
2) likviidse puidu koguse määramisel metsa takseerimise andmeid metsaeraldiste kaupa.

(7) Vääriselupaiga hooldamisel tehtavaid kulusid arvutatakse käesoleva määruse lisas 4 kirjeldatud meetodil. Lisas 4 nimetatud konstantide leidmisel kasutatakse lähteinformatsioonina RMK kaalutud keskmisi teenusehindasid.

(8) Kasvava metsa realiseerimisest saadavate tulude arvutamisel kasutatakse lähteinformatsioonina RMK metsamaterjalide müügistatistikat ja kulud arvutatakse lisas 4 kirjeldatud viisil.

(9) Vääriselupaiga kasutusõiguse tasu maksab korraldaja kinnisasja omanikule kinnisasja riigi kasuks isikliku kasutusõigusega koormamise perioodi vältel iga-aastaste võrdsete maksetena.

(10) Lepinguga keelatakse vääriselupaigas metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied keskkonnateenistuse nõusolekul, metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, samuti telkimine ja lõkketegemine.

(11) Kinnisasja omanik kohustub tagama keskkonnateenistusele ning korraldaja esindajale juurdepääsu lepingu objektile selle kontrollimiseks ning informeerima korraldajat kinnisasja omandiõiguse üleminekust vähemalt kaks nädalat enne tehingut.

(12) Vääriselupaiga omandiõiguse üleminekul lähevad üle kõik vääriselupaiga kaitseks sõlmitud õigused ja kohustused. Vääriselupaiga omandi üleminekul teisele isikule ei ole vääriselupaiga omandanud isikul õigust lepingut ühe aasta kestel ennetähtaegselt lõpetada.

(13) Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral tagastab lepingut rikkunud või lepingut lõpetada sooviv täitja lepinguga saadud tasu ja tasub leppetrahvi, mis moodustab 20% lepingu kogusummast.

(14) Korraldaja teatab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele sõlmitud lepingu numbri, sõlmimise aja, täitja või täitja ja tema esindaja nime, makstava kasutusõiguse tasu suuruse ja lepingu lõpetamise päeva kirjalikult ühe nädala jooksul selle sõlmimisest või muutmisest arvates.

(15) Korraldaja esitab ühe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu teksti koos lisadega digitaalsel kujul Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusele.

§ 9. Erametsaomanike metsandusalase ühistegevuse toetamise alused

(1) Metsandusalase ühistegevuse toetatav alategevus on:
1) metsamajandusalane koostööprojekt;
2) erametsas naabrusvalve korraldamine;
3) piirkonna tugiisiku rakendamine;
4) nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamine;
5) koolimetsa asutamine ja tegevuse korraldamine;
6) raamatupidamisteenuse osutamine.

(2) Metsandusalase ühistegevuse toetust võivad taotleda metsaühistud.

(3) Metsandusalase ühistegevuse toetamise abikõlblikud kulud on:
1) tegevus-, soetamis- ja investeerimiskulud metsamajandusalase ühistöö käivitamiseks või edendamiseks, erametsade naabrusvalve korraldamiseks, koolimetsa asutamiseks ja tegevuse korraldamiseks;
2) metsandusalaste õppevahendite, riikliku metsaregistri ja korraldaja poolt kasutusele võetud e-rakenduste juurutamisega seotud tugiteenuste, erametsades rajatavate näidisalade, õpperadade ja erametsaomanike kinnistutel paiknevate rajatistega, hooned välja arvatud, seotud kulud;
3) tugiisiku rakendamisega seotud kulud;
4) raamatupidamiskulud, välja arvatud maksete sooritamise kulud.

(4) Metsamajandusalase koostööprojekti toetuse maksimaalne määr on 100 000 krooni ühe taotleja kohta aastas ning kaas- või omafinantseeringu määr 10% taotluse kogumaksumusest. Investeeringutele, mis on loetletud põllumajandusministri 3. märtsi 2006. a määruse nr 31 «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006» meetme 3.7 «Metsamajandus» tingimused» lisa 1 punktides 3 ja 5, toetust ei määrata.

(5) Erametsade naabrusvalve korraldamise toetuse maksimaalne määr on 50 000 krooni taotleja kohta aastas.

(6) Piirkonna tugiisiku rakendamise toetusena käsitletakse käesoleva määruse mõistes metsaühistu ja füüsilise isiku vahel sõlmitud lepingust tulenevate tegevuskulude hüvitamist.

(7) Piirkonna tugiisiku tegevused ja rakendamise tingimused kehtestab korraldaja nõukogu toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korras.

(8) Piirkonna tugiisiku rakendamise toetuse määr on kuni 10 000 krooni tugiisiku kohta kuus.

(9) Nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamise toetuse kaas- või omafinantseeringu määr on 10% taotluse kogumaksumusest.

(10) Koolimetsa asutamise ja selle tegevuse korraldamise toetuse maksimaalne määr on 50 000 krooni ühe taotleja kohta aastas.

(11) Metsaühistu raamatupidamisteenuse osutamise toetuse määr on:
1) kui eelmise majandusaasta majandustegevuse käive ja väljamakstava toetuse kogumaht on alla 500 000 krooni – kuni 500 krooni metsaühistu kohta kuus;
2) kui metsaühistu eelmise majandusaasta majandustegevuse käive ja väljamakstava toetuse kogumaht on üle 500 000 krooni – kuni 1000 krooni metsaühistu kohta kuus.

§ 10. Erametsas metsaomanikust sõltumatult tekkida võivate metsakahjustuste ärahoidmise ja nende leviku tõkestamise toetamise alused

(1) Metsakahjustuste ärahoidmise toetamisena käsitletakse käesoleva määruse mõistes selliste tegevus-, investeerimis- ja soetuskulude osalist hüvitamist, mis on tehtud:
1) kahjurputukate, nagu männikärsakad, juureüraskid ja kooreüraskid, leviku tõkestamiseks;
2) juurepessu tõrjeks;
3) ulukikahjustuste tõkestamiseks;
4) tulekahjude tõkestamiseks.

(2) Toetust ei maksta raiete tegemiseks või üksikpuude langetamiseks, sealhulgas tulekaitse sihtide raiumiseks.

(3) Toetuse määr on kuni 90% kulude kogumaksumusest.

(4) Metsakahjustuste ärahoidmise ja tõkestamise abikõlblik kulu on ka metsaomanike endi poolt tehtud tööd kuni 1000 krooni ulatuses ühe hektari kohta.

§ 11. Metsamajandamiskava koostamise toetamise alused

(1) Metsamajandamiskava (edaspidi kava) koostamise toetust võib taotleda metsaühistu või erametsaomanik, kellel puudub kava või kelle kehtiv kava vajab uuendamist seoses selle aegumisega, õigusaktide muutumisega või tormikahjustusest põhjustatud majandamistingimuse muutumisega.

(2) Kava koostamise toetamise määr on kuni 70% kava koostamise kogumaksumusest.

(3) Kava koostamise toetuse määra kehtestab igal eelarveaastal keskkonnaminister määrusega.

(4) Majandusaasta lõpuks kasutamata jäänud kava koostamise toetamisega mõeldud raha kannab korraldaja kava koostamise toetamise erikontole, et tagada järgmise aasta algul kava koostamise toetamise järjepidevus kuni järgmiseks majandusaastaks raha eraldamiseni.

§ 12. Toetuse tagasinõudmine

(1) Korraldaja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui:
1) ilmneb, et toetust on kasutatud ebasihipäraselt;
2) ilmneb asjaolu, mis oleks kaasa toonud taotluse rahuldamata jätmise;
3) toetust ei ole kasutatud kindlaks määratud tingimustel;
4) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või tehtud pankrotiotsus;
5) ilmneb, et taotluses märgitud tegevus ei ole võimalik või taotluses märgitud tegevuse tähtaegu ei ole järgitud;
6) toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib korraldaja teha viie aasta jooksul toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest arvates.

§ 13. Rakendussätted

(1) Käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 3, § 7 lõike 3 punktis 4 ja §-s 10 sätestatud toetust saab taotleda 2007. aasta 31. detsembrini.

(2) Käesoleva määruse § 11 lõikes 1 sätestatud toetust saab 2007. aasta jooksul taotleda ka tagasiulatuvalt 2006. aastal tellitud, koostatud ja kehtestatud metsamajandamiskava, välja arvatud riigi tellimusega rahastatud metsamajandamiskava koostamise kulude katteks.

Minister Rein RANDVER

Kantsler Annika UUDELEPP

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 16.03.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-01891.

Annika Uudelepp

Kantsler

Keskkonnaministri 14. märtsi 2007. a määruse nr 22

Erametsanduse toetamise alused, toetuse taotlusele

esitatavad nõuded, vääriselupaiga kaitseks kinnisasja

koormamise tingimused ning toetuse tagasinõudmise kord”

lisa 1


METSANDUSEGA SEOTUD PÄRANDKULTUURIOBJEKTIDE PÕHITÜÜBISTIK


Tüübi nimi

Kood

1 KULTUURMAASTIKU KUJUNEMISEGA SEOTUD MUISTISED


Muinasaegsed asulakohad

MUA

Muinasaegsed kalmekohad

MUK

Muinaspõllud

MUP

2 LOODUSLIKUD VÕI POOLLOODUSLIKUD MÄLESTISED


Hiieallikad, raviallikad

ALL

Hiied, hiiepuud, pärimustega seotud puud

HII

Kabelimäed

KBM

Kividest ülekäigukoht

YKK

Mälestus-, pärimustega seotud, märkidega, tekstidega kivid, ohvri- ja kultusekivid

KIV

Pakkteed

PAT

Pao- ja pelgupaigad

PAP

Pärandkooslused

PUM

Põlised metsateed

MET

Põlispuud

PUU

Ristimäed

RIM

Ristipuud

RIP

Soosillad

SOS

Talveteed

TAT

Vanad kohanimed

KON

Vanade talu- ja metsavahikohtade õuepuud

OPU

3 TÖÖDE JA TEGEMISTEGA SEOTUD MÄLESTISED


Jahi, kalanduse ja mesindusega seotud kohad (hundiaiad, kalatõkete kohad, õõnsad mesipuud)

JKM

Kohalikud elektrijaamad

KEJ

Laevaehituskohad

LEK

Lautrid e. valgmad, sadamad

VLG

Linaleoaugud

LLA

Lubjaahjud ja lubjapõletamiskohad

LUA

Maaparandusobjektid (mõisaaegsed, 20–40-ndate aastate salakraavitused)

MPO

Metsaestakaadid ja saeveskid

EST

Miiliaugud, söepõletuskohad

MIA

Muud mõisaaegsed tootmishooned

MTH

Paadikuur

PKU

Paemurrud

PAM

Parvetuskohad

PAK

Potase ja klaasikojad

PKL

Raua- ja ookrileiukohad

RLK

Raudkividest vanad alajaamad

ALJ

Raudteerajatised

RTR

Tõrvaahjud, tõrvaajamiskohad

TOA

Turbavõtukohad

TVK

Vanad meremärgid

MEM

Vanad savitööstused, telliseahjud

SAT

Kruusa- ja liivakarjäärid

KAR

Autasumaa

AUT

Meiereid

MEI

Maanteed

MNT

4 EHITISED JA RAJATISED


Ajaloolised piirimärgid

PIM

Asuniketalude kohad

AST

Hauad

HAU

Hauatähised

HAT

Heinaküünid, kuhjalavad

HEK

Kaevud, karjamaakaevud, kivikünad

KAE

Katkukülaasemed

KKA

Katkusurnuaiad

KSA

Keldrid

KEL

Kellatornid

KET

Kiiged, kiigemäed

KIM

Kiviaiad, tarad

AED

Kivisillad ja -truubid

KIS

Kodukultuuri näited 1920–1940

KOK

Koolihooned

KOO

Kõrtsid

KOR

Külavainud

KUV

Kultusehooned

KUL

Laudad, tallid

LAU

Lokulauad

LOL

Maakojad

MAK

Mõisaarhitektuuriobjektid

MOA

Mõisakultuuriobjektid: mõisapargid, jalutuspargid, paviljonid, tiigid, tehissaared

MOK

Moonakamajad

MOM

Munakiviteed

MKT

Pärandkultuurimärgid NL ajast: piimapukid, tootmishooned, siloaugud, kivikangrud

PNL

Põlised talukohad

TAK

Põliskülade kohad

POK

Postijaamad

POJ

Püstkojad

PUK

Rehielamud, elamud

REE

Saunad

SAU

Savimajad

SAM

Sepikojad

SEK

Taluaidad

TAA

Tuuleveskid

TUV

Ühis- ja hädaabitöödega rajatud objektid

HAO

Vabadiku(popsi)saunade asemed

POP

Vahtkondade kordonid

VKK

Kabelivaremed

KAV

Vanad teetähised

TET

Väravad

VAR

Vesiveskid, veskitammid

VEV

Koolihooned

KOO

Vaestemajad

VAM

Mantelkorstnad

MAT

Poed

POE

Vallamajad

VAL

5 MILITAARMÄLESTISED


Kaitseliiduga seotud objektid: lasketiirud, õppuste kohad, skaudilaagrid

KAL

Metsavendade punkrid

MVP

Muinaslinnused

LIN

Okupatsiooniaja objektid (polügonid, kaitseehitised, kalmistud, kuriteopaigad)

OKU

Sõjaobjektid keskajast, eelmistest sajanditest (jooksukraavid, tõkked, punkrid, patareid)

MIL

6 METS KUI KULTUURINÄHTUS


Ajalooliste isikute rajatud puistud

AJM

Ajaloosündmustega seotud puistud

ASM

Eriotstarbel rajatud puistud

EOM

Eripärase kasutuseesmärgiga puistud

EKM

Eripärase koosseisuga katsekultuurid

KAM

Eripärase maapinna ettevalmistusega või tehnoloogiaga rajatud puistud

ETM

Jäljed huvitavamate metsamajandusvõtete rakendamisest

RAI

Metsad, mida on uurinud tuntud teadlased

TEM

Metsastunud pargid

PKM

Pärandkooslused (puisniidud, puiskarjamaad)

PUM

Puude mõõtmete või muu poolest silmapaistvad puistud ja puudegrupid

SIM

Silmapaistvad võõrliikidepuistud

VOM

Traditsioonidega seotud puistud

TRM

Vaigukogumispunktid

VAI

Vanad metsataimlad

MTI

Endisaegsete metsakorralduste jäljed (nt üle 150-aastased kvartalisihid)

MEK









Keskkonnaministri 14. märtsi 2007. a määruse nr 22

Erametsanduse toetamise alused, toetuse taotlusele

esitatavad nõuded, vääriselupaiga kaitseks kinnisasja

koormamise tingimused ning toetuse tagasinõudmise kord”

lisa 2



Erametsas paikneva vääriselupaiga puistu arvutuslik sortimenteerimine


Arvutuslik sortimenteerimine toimub puistuelementide kaupa. Arvutuse lõpptulemusena liidetakse kõikide puistuelementide sortimenteerimisel saadud tulemused. Puistuelemendi arvutuslikul sortimenteerimisel kasutatakse järgmisi takseertunnuseid: kõduhorisondi tüsedus – OHOR, cm; puuliik, vanus – a (a), diameeter – d, cm, kõrgus – h, m, tagavara – M, m³, kahjustatud puude osakaal – k, %.

Mulla organogeense horisondi tüsedus (OHOR) võetakse kasvukoha tüübist lähtuvalt tabelist 1.1.

Tabel 1.1. Kasvukohatüübile vastav organogeense horisondi tüsedus

KKT (kasvukohatüüp)

OHOR,

cm

KL (kastikuloo), ND (naadi), SL (sinilille), LP (liivane puistang), SP (saviliivane puistang), KP (kivine puistang)

1

LL (leesikaloo), LU(lubikaloo)

2

SM (sambliku), PH (pohla), JP (jänesekapsa-pohla), JK (jänesekapsa)

4

KN ( kanarbiku)

5

JM (jänesekapsa-mustika)

6

MS (mustika), AN (angervaksa)

10

KM (karusambla-mustika)

13

SJ (sõnajala), TA (tarna- angervaks)

15

SN (sinika), OS (osja), TR (tarna), KR (karusambla)

20

RB (raba), SS (siirdesoo), MD (madalsoo), LD (lodu), KS (kõdusoo), TP (turbane puistang)

50


Puud jagatakse diameetriklassidesse vastavalt tabelile 1.2. Tabeli ülemises reas on diameetriklassi ja puistu keskmise diameetri suhe (ds) ning alumises reas puude arv diameetriklassis (n''). Jaotus on toodud 1000 puu kohta. Hiljem tehakse arvutused tegeliku puude arvuga. Näiteks kui puistuelemendi keskmine diameeter on 22 cm, siis esimene diameetriklass on 6,6 cm (0,3×22) ning seal on 21 puud jne."

Hiljem tehakse arvutused tegeliku puude arvuga.

Tabel 1.2. Puude jagamine suhtelistesse diameetriklassidesse

ds

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

0,9

1,0

1,1

1,2

1,3

1,4

1,5

1,6

1,7

1,8

1,9

2,0

n''

21

47

69

89

100

108

107

102

91

77

60

45

31

22

16

9

4

2


Kõrgusekõvera parameeter (kh) leitakse järgmise valemi abil:

kh = h'/(1,3 + c1×(d'/(d' + c2))^c3) ,


kus kh – kõrgusekõvera parameeter;

h' – kasvatatud kõrgus, m;

d' – kasvatatud diameeter, cm;

c1, c2, c3 – tabelis 1.3 esitatudud kõrgusekõvera parameetrid.


Tabel 1.3. Kõrgusekõvera parameetrid

Puuliik

c1

c2

c3

MA (mänd), SD (seedermänd), LH (lehis), TO (teised okaspuud)

32,7621

1,1

9,9241

KU (kuusk), NU (nulg), TS (ebatsuuga)

37,2351

1,3

10,858

LM (sanglepp), HB(haab), PP (pappel), TL (teised lehtpuud)

31,6953

4,3

2,4979

TA (tamm), SA (saar), JA (jalakas), VA (vaher), KP (künnapuu)

35,8659

1,6

8,2934

KS (kask), LV (hall lepp), PN (pärn), RE (remmelgas) PA (paju), muud

31,9851

8

1,4625


Leitakse diameetri klassides olevate puude sortimendid. Arvutus tuleb teha kõikide tabelis 1.2. märgitud diameetriklasside osas. Allpool on kirjeldatud ühe diameetriklassi arvutust (kõikide diameetriklasside osas toimub arvutamine analoogiliselt):

1. Leitakse diameetriklassi suurus D (ds – suhteline diameeter tabelist 1.2, d' – kasvatatud diameeter):

D = ds×d'

2. Leitakse diameetriklassile vastav kõrgus H (kh – punktis 3 leitud parameeter; c1, c2 ja c3 – tabelis 1.3 esitatud valemi parameetrid):

H = kh×(1,3+c1×(D/(D + c2))^c3)

3. Arvutatakse diameetriklassi ühe puu sortimendid. Sisenditeks on puuliik, D ja H.
Tabelis 1.4 on jämepalkide peenema otsa miinimumdiameetrid (djp), samuti peenpalkide (dpp), paberipuude (dpa) ja küttepuude peenema otsa miinimumdiameetrid (dky).

Tabel 1.4. Sortimentide minimaalsed peenema otsa diameetrid, cm

Puuliik

djp

dpp

dpa

dky

MA, SD, TO

18

10

6

5

KU, LH, NU, TS

18

10

6

5

KS, PN

18

13

6

5

LM

18

11

-

5

HB, PP, TL

18

11

7

5

LV, RE, PI (pihlakas), TM (toomingas), muud

-

-

-

5

TA, SA, VA, JA, KP

18

13

-

5

Arvutamise käik, mille tulemusena saadakse ühe puu mahu (mpu) jagunemine jämepalkideks (mjp), peenpalkideks (mpp), paberipuudeks (mpa) ja küttepuudeks (mky), on järgmine:

3.1 esmalt saavad jämepalkide, peenpalkide, paberipuude ja küttepuude mahud väärtuseks 0.

3.2 kui puu on väike –(diameetriga alla 8 cm või kõrgusega alla 5 meetri), siis arvutatakse vaid terve puu maht mpu ja sortimentide kogused on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemi järgi:

mpu = 0,000019 + 0,00001142×(D+2)^2,61614×H^0,76489

3.3 muudel juhtudel sortimenteeritakse puu järgmiselt:

3.3.1 arvutatakse terve puu maht (vastavalt lisas 3 esitatud mudelile, kusjuures sortimendi alguspunktiks on 0-kõrgus ja lõpp-punktiks puu kõrgus);

3.3.2 leitakse koore osamaht KOOR (a1, a2 ja a3 on valemis kasutatavad parameetrid, mis on esitatud tabelis 1.5):

KOOR = (a1×(D + a2)/(D + a2 + 1))^a3/100

Tabel 1.5. Koore suhtelise mahu arvutamise valemi parameetrid

Puuliik

a1

a2

a3

MA, SD, TO

6,0

10

-17,5

KU, LH, NU, TS

8,0

2

-4,9

KS, PN

11,1

3

-4,9

HB, PP, TA, SA, VA, JA, KP, TL

12,0

2

-3,2

LM, LV, RE, muud

10,8

2

-4,0

3.3.3 arvutatakse kännu kõrgus koos saetee paksusega. Kui D≤30 cm, siis kännu kõrgus on HS = 0,1 + H/300. Kui D>30, siis kännu kõrgus on HS = D/300 + H/300.

3.3.4 leitakse puu diameeter kõrgusel HS = HS + 3,1. Diameetri leidmisel on lähtetunnusteks puuliik, puu kõrgus H, m, puu diameeter D, cm ja soovitud diameetri kõrgus –HS, m. Diameetri leidmiseks kasutatakse järgmisi valemeid, mis annavad diameetri DS, cm:

abi1=1,3/H

abi2 = (((((a6×abi1 + a5)× abi1 + a4)× abi1 + a3)× abi1 + a2)× abi1 + a1)× abi1 + a0

abi3 = HS/H

abi4 = (((((a6×abi3 + a5)× abi3 + a4)× abi3 + a3)× abi3 + a2)× abi3 + a1)× abi3 + a0

abi5 = p×(H - h0)+q×(D-d0)

DS = D×(1+(abi3×abi3-0,01)×abi5)×abi4/((1+(abi1×abi1-0,01)×abi5)×abi1) ,


kus

DS – leitud diameeter kõrgusel HS, cm

abi1, abi2, abi3, abi4, abi5 – abimuutujad

a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0 – tabelis 2.1 (lisas 3) olevad valemi parameetrid;


Koore paksuse näiduga korrigeerides saadakse:

DS = DS/(1 + KOOR)^0,5


3.3.5 saadud diameetrit DS võrreldakse sortimentide diameetritega djp, dpp, dpa ja dky.

  1. Kui diameeter on suurem või võrdne jämepalgi diameetriga djp, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse jämepalgi mahuga mjp. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 esitatud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS.

  2. Kui diameeter on väiksem kui jämepalgi diameeter djp, kuid suurem kui diameeter dpp või sellega võrdne, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse peenpalgi mahuga mpp. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 esitatud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS.

  3. Kui diameeter on väiksem kui peenpalgi diameeter dpp, kuid suurem diameetrist dpa või sellega võrdne, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse paberipuu mahuga mpa. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 esitatud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS = HS – 0,1.

  4. Kui diameeter on väiksem kui paberipuu diameeter dpa, kuid suurem diameetrist dky või sellega võrdne, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse küttepuu mahuga mky. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 esitatud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS = HS – 0,1.

3.3.6 kontrollitakse, kas puu kõrgus H on väiksem kui HS + 3,1. Kui on väiksem, siis korratakse punktides 4.3.3.4–4.3.3.6 kirjeldatud toiminguid. Kui aga H on suurem või võrdne suurusega
HS + 3,1, siis pöördutakse punktis 4.3.3.7 toodud valemite poole.

3.3.7. Leitud jämepalkide, peenpalkide, paberipuude ja küttepuude mahud mjp, mpp, mpa ja mky on seni mahud koos koorega. Kuna arvestuses kasutatakse ilma kooreta mahtusid, siis on vaja enne sortimenteerimise lõpetamist arvutada sortimentide mahud ilma kooreta:

mjp = mjp×(1 - KOOR)

mpp = mpp×(1 - KOOR)

mpa = mpa×(1 - KOOR)

mky = mky×(1 - KOOR)

4. Korrutatakse saadud suurused mjp, mpp, mpa, mky ja mpu puude arvuga diameetriklassis (n'' tabelis 1.2).


5. Igas diameetriklassis saadud mahud mjp, mpp, mpa, mky ja mpu liidetakse kokku ja tulemus korrigeeritakse tegeliku mahu (M') järgi:

mjp = sum(mjp)×M'/sum(mpu)

mpp = sum(mpp)×M'/sum(mpu)

mpa = sum(mpa)×M'/sum(mpu)

mky = sum(mky)×M'/sum(mpu)



6. Leitakse kahjustatud puude osakaal. Soovitav on võtta kahjustatud puude osakaal takseerandmetest, kuid kui see seal puudub, siis tuleb kasutada vanusega seotud kahjustatud puude osakaalu mudelit. Kahjustatud puude osakaal leitakse järgmise valemi abil:

kus kahj% – kahjustatud puude osakaal, %;

A – vanus a + aj, a;

a1, a2 – parameetrid tabelist 1.6.

Tabel 1.6. Kahjustatud puude osakaalu leidmise valemi parameetrid


MA

KU

KS

HB

LM

LV

Kõva-lehtpuud

A1

9000000

1300000

700

145

250

60

10000000

A2

0,5

0,5

2

3,5

3

6

0,5


7. Korrigeeritakse sortimentide koguseid kõveruse ja punktis 6 arvutatud kahjustuste järgi:

7.1 kõverusest tingitud paberipuudeks minevate palkide osakaal on toodud tabelis 1.7.

7.2 kahjustatud puudest saadavatest tarbepuidu dimensioonidega sortimentidest küttesse mineva puidu osakaal võetakse tabelist 1.7, kui see näitaja ei ole märgitud metsa inventeerimise andmetes.

7.3 kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgifraktsioonist paberipuudeks mineva puidu osakaal on toodud tabelis 1.7.

Tabel 1.7. Mitmesugused sortimenteerimiseks vajalikud näitajad

Puuliik

Kõverusest tingitud paberipuudeks minevate palkide osakaal, %

Kahjustatud puude tarbepuidu jämedusega sortimentidest küttepuudeks mineva puidu osakaal,

%

Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgifraktsioonist paberipuudeks mineva puidu osakaal,

%

MA

5

50

50

KU

5

50

75

KS

25

50

100

HB

10

50

100

LM

25

50

100

LV

50

50

100

Kõvalehtpuud

5

50

100



Keskkonnaministri 14. märtsi 2007. a määruse nr 22

Erametsanduse toetamise alused, toetuse taotlusele

esitatavad nõuded, vääriselupaiga kaitseks kinnisasja

koormamise tingimused ning toetuse tagasinõudmise kord”

lisa 3



R. Ozozlinši tüvemoodustaja mudel ja selle kasutamine


1. Arvutamiseks on vaja järgmisi lähtetunnuseid:

puuliik, sortimendi algus (kaugus juurekaelast) – alg, m; sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast) – lop, m; puu kõrgus – h, m, puu diameeter – d, cm.


2. Mudel kasutab parameetreid, mis on esitatud tabelis 2.1. Tabelis 2.1 on käsitletud 9 eri puuliiki, kuid metsas on ka teisi puuliike. Tabelis puuduva puuliigi korral kasutatakse tabelit 2.2, kus selgub millise puuliigi valemit kasutada.


Tabel 2.1. R. Ozolinš-i tüvemoodustaja valemi parameetrid

pl

a0

a1

a2

a3

a4

a5

a6

h0

d0

p

q

MA

118,981

-277,578

1140,525

-3037,487

4419,682

-3361,78

997,657

26

30

0,007

-0,007

KU

113,939

-203,061

827,209

-2161,251

2732,076

-1699,667

390,755

33

36

0,0087

-0,0097

KS

120,567

-312,074

1388,288

-3725,819

5197,005

-3788,858

1120,891

20

28

0,021

0

LM

120,224

-310,985

1450,125

-4238,703

6644,011

-5408,312

1743,64

14

12

0,0264

-0,0017

HB

110,428

-143,288

530,481

-1643,304

2606,605

-2212,94

752,018

18

20

0,0074

0,0002

LV

118,56

-263,482

988,135

-2376,874

3045,214

-2137,684

626,131

16

16

0,0168

-0,0103

TA

120,958

-354,769

2022,206

-6736,346

11231,25

-9254,632

2971,333

14

20

0,0263

0,0005

SA

117,999

-282,941

1411,064

-4542,395

7964,66

-7175,007

2506,62

21

20

-0,002

0

PN

110,428

-143,287

530,477

-1643,287

2606,569

-2212,906

752,006

16

12

0,0061

0


Tabel 2.2. Puuliikide asendatavus

Puuliik Ozolinši valemis

Samu parameetreid kasutavad puuliigid

MA

MA, SD, LH, TO

KU

KU, NU, TS

KS

KS

LM

LM

HB

HB, PP, TL

LV

LV, RE, PA, PI, TM, KD

TA

TA, VA, JA, KP

SA

SA

PN

PN


3. Arvutamise käik.

3.1. Kui puu on väike –(diameetriga alla 8 cm või kõrgusega alla 5 meetri), siis arvutatakse terve puu maht mpu ja likviidsete sortimentide kogus on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemi järgi:

mpu = 0,000019 + 0,00001142×(D+2)^2,61614×H^0,76489


3.2. Sortimendi mahu arvutamiseks on allpool esitatud 33 valemit, mis siin esitatud järjekorras kasutamise korral annavad sortimendi mahu – m, m³.

abi1=1,3/h

abi2 = (((((a6×abi1 + a5)× abi1 + a4)× abi1 + a3)× abi1 + a2)× abi1 + a1)× abi1 + a0

abi3 = p×(h - h0)+q×(d-d0)

abi4 = 1 – 0,01×abi3

c1 = abi4×a0

c2 = abi4×a1/h

c3 = (abi4×a2 + abi3×a0)/(h^2)

c4 = (abi4×a3 + abi3×a1)/(h^3)

c5 = (abi4×a4 + abi3×a2)/(h^4)

c6 = (abi4×a5 + abi3×a3)/(h^5)

c7 = (abi4×a6 + abi3×a4)/(h^6)

c8 = abi3×a5/(h^7)

c9 = abi3×a6/(h^8)

d1 = c1×c1

d2 = c1×c2

d3 = (c2×c2 + 2×c1×c3)/3

d4 = (c1×c4 + c2×c3)/2

d5 = (c3×c3 + 2×c2×c4 + 2×c1×c5)/5

d6 = (c1×c6 + c2×c5 + c3×c4)/3

d7 = (c4×c4 + 2×c3×c5 + 2×c2×c6 + 2×c1×c7)/7

d8 = (c1×c8 + c2×c7 + c3×c6 + c4×c5)/4

d9 = (c5×c5 + 2×c4×c6 + 2×c3×c7 + 2×c2×c8 + 2×c1×c9)/9

d10 = (c2×c9 + c3×c8 + c4×c7 + c5×c6)/5

d11 = (c6×c6 + 2×c5×c7 + 2×c4×c8 + 2×c3×c9)/11

d12 = (c4×c9 + c5×c8 + c6×c7)/6

d13 = (c7×c7 + 2×c6×c8 + 2×c5×c9)/13

d14 = (c6×c9 + c7×c8)/7

d15 = (c8×c8 + 2×c7×c9)/15

d16 = c8×c9/8

d17 = (c9×c9)/17

abi5 = ((((((((((((((((d17×alg + d16)×alg + d15)×alg + d14)×alg + d13)×alg +

+ d12)×alg + d11)×alg + d10)×alg + d9)×alg + d8)×alg + d7)×alg +

+ d6)×alg + d5)×alg + d4)×alg + d3)×alg + d2)×alg + d1)×alg

abi6 = ((((((((((((((((d17×lop + d16)×lop + d15)×lop + d14)×lop + d13)×lop +

+ d12)×lop + d11)×lop + d10)×lop + d9)×lop + d8)×lop + d7)×lop +

+ d6)×lop + d5)×lop + d4)×lop + d3)×lop + d2)×lop + d1)×lop

v = (abi6 - abi5)×d×d×π/(((1 + (abi1×abi1 – 0,01)×abi3)×abi2)^2)/40000 ,


kus v – sortimendi maht (m³);

abi1, abi2, abi3, abi4, abi5, abi6, c1, c2, c3, c4, c5,

c6,c7, c8, c9, d1, d2, d3, d4, d5, d6, d7, d8, d9,

d10, d11, d12, d13, d14, d15, d16, d17 – abimuutujad

a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0 – tabelis 2.1 esitatud valemi parameetrid;

h – puu kõrgus, m;

d – puu diameeter, cm;

alg – sortimendi algus (kaugus juurekaelast), m;

lop – sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast), m;

π – 3,14159.

Keskkonnaministri 14. märtsi 2007. a määruse nr 22

Erametsanduse toetamise alused, toetuse taotlusele

esitatavad nõuded, vääriselupaiga kaitseks kinnisasja

koormamise tingimused ning toetuse tagasinõudmise kord”

lisa 4


Kulude arvutamine

1. Raiekulude arvutamise valem

Kasutatakse likviidset materjali andvate metsaraiete korral.

kus RK – raiekulu, kr/m3;

v – keskmine raiutav tüvemaht, m3;

KVK – keskmine kokkuveokaugus, m;

a1, a2, a3, a4 – raiekulu arvutusvalemi konstandid.


2. Väikeste puude raiumise kulu arvutamise valem

Kasutatakse mittelikviidset materjali andvate raiete korral. Valem annab ühe puu raiumise kulu, mis tuleb korrutada raiutavate puude arvuga.


kus NK – väikeste puude raiumise kulu, kr/tk;

H – raiutavate puude keskmine kõrgus, m;

N – raiutavate puude kogus, tk/ha;

a5, a6, a7 – väikeste puude raiumise kulu arvutamise valemi konstandid.



/otsingu_soovitused.json