Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.09.2013
Avaldamismärge:RT I, 28.08.2013, 1

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest

Vastu võetud 22.08.2013 nr 126

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 71, § 27 ja § 366 lõike 4, spordiseaduse § 61 lõigete 1 ja 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6 ja § 31 lõike 11, Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1, töölepingu seaduse § 58 lõike 2, rahvatervise seaduse § 7 lõike 2 punkti 11 ning ehitusseaduse § 3 lõike 11 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määruse nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded” muutmine

Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määruses nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja lauseosa „huvikooli,”;

2) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Õpetajate koolituse raamnõuded reguleerivad koolieelse lasteasutuse õpetaja, põhikooli klassiõpetaja, põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja ja eripedagoogi, kutseõppeasutuse õpetaja ning rakenduskõrgkooli ja ülikooli õppejõu koolitust.”;

3) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Koolieelse lasteasutuse õpetaja, põhikooli klassiõpetaja, põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja ja eripedagoogi ning kutseõppeasutuse õpetaja õpetajakoolituse alustamise täiendav tingimus on kutsesobivuskatsete läbimine.”;

4) paragrahvi 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja ja eripedagoogi ning kutseõppeasutuse õpetaja bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavades määratud õpetajakoolituse maht kokku on 300 ainepunkti.”;

6) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Õppejõud, kes viivad läbi koolieelse lasteasutuse õpetaja, klassiõpetaja, põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja või kutseõppeasutuse õpetaja õpinguid, annavad iga kolme aasta jooksul vastava haridusastme õppeasutuses vähemalt 100 õpetatavale ainele või erialale vastavat tundi.”;

7) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruses nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 punktid 2–5 sõnastatakse järgmiselt:

„2) digitaalne andmebaas kutsehariduse omandamist ja kutseõppe läbimist võimaldavate õppeasutuste õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide (eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog) üle arvestuse pidamiseks;
3) digitaalne andmebaas põhi- ja üldkeskhariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide (eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog) üle arvestuse pidamiseks;
4) digitaalne andmebaas alushariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide (eripedagoog, logopeed) üle arvestuse pidamiseks;
5) digitaalne andmebaas huvihariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate üle arvestuse pidamiseks;”;

2) paragrahvi 17 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Õpetajate ja õppejõudude alamregistrisse kantakse andmed alus-, põhi-, üldkesk- ja kutsekeskhariduse omandamist ning kutseõppe läbimist võimaldavate õppeasutuste tasemehariduse pakkumisega seotud õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide ja kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppejõudude ning huvihariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kohta. Õppejõududena käsitatakse kõiki kõrgharidustasemel otseselt õpetamisega tegelevaid isikuid, sealhulgas õpetavaid teadustöötajaid (eespool ja edaspidi õppejõud).”;

3) paragrahvi 18 lõike 1 sissejuhatav tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide kohta kantakse õpetajate ja õppejõudude alamregistrisse järgmised andmed:”;

4) paragrahvi 18 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Huvihariduse õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kohta kantakse alamregistrisse lõike 1 punktides 1–3, 5, 8, 9, 14, 19 ja 23 nimetatud andmed.”;

5) paragrahvi 412 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Haridus- ja Teadusministeerium või temaga halduslepingu sõlminud riigi sihtasutus annab õppekavale hinnangu, kontrollides õppekava ning õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele.”.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 2005. a määruse nr 28 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 2005. a määruse nr 28 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus” § 10 punktis 5 ja §-s 16 asendatakse sõna „pedagoogide” sõnaga „õpetajate”.

§ 4. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 112 „Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa” muutmine

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 112 „Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 1 asendatakse sõnad „juhid ja pedagoogid” sõnaga „haridustöötajad” vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

Haridusliku erivajadusega laste rühma(de)ga koolieelsete lasteasutuste ja lasteaed-põhikoolide ning haridusliku erivajadusega laste rühmade haridustöötajate puhkus”;

3) paragrahvi 2 sissejuhatav tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Haridusliku erivajadusega laste rühma(de)ga koolieelsete lasteasutuste ja lasteaed-põhikoolide ning haridusliku erivajadusega laste rühmade haridustöötajatele antakse puhkust järgmises ulatuses:”;

4) paragrahvides 3–5 asendatakse tekstiosa „juhid ja pedagoogid” sõnaga „haridustöötajad” vastavas käändes.

§ 5. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” muutmine

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruses nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „EHIS-es” tekstiosaga „Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS)”;

2) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS)” tekstiosaga „EHIS-e”;

3) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kool kannab hinnetelehele järgmised andmed:
1) selle lõputunnistuse number, mille juurde hinneteleht kuulub;
2) hinnetelehe saaja ees- ja perekonnanimi;
3) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
4) õppekeel;
5) riikliku õppekava nimetus, mille alusel õpe toimus, ning kui õpe toimus põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel, märgitakse, kas õpilane õppis lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes;
6) põhikooli lõpetamisel kõigi kohustuslike õppeainete viimased aastahinded numbrite ja sõnadega või sõnalise hindamise puhul (õigusaktidega sätestatud juhtudel) viimased sõnalised aastahinnangud ning gümnaasiumi lõpetamisel kõigi kohustuslike õppeainete kooliastmehinded numbrite ja sõnadega;
7) gümnaasiumis õppeainete kursuste arv;
8) õppeainete puhul, mida riiklikust õppekavast tulenevalt ei õpetatud või kui nõustamiskomisjoni soovitusel oli õpilane kooli poolt õppeainest vabastatud, märgitakse hinde kohale „ei olnud õppekavas”;
9) gümnaasiumis õppeainete puhul, kus nõustamiskomisjoni soovitusel oli kool riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi vähendanud, tehakse märge „individuaalne õppekava”;
10) valikainete või valikkursuste nimetused, hinded numbrite ja sõnadega või hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”;
11) põhikoolis sooritatud loovtöö teema;
12) gümnaasiumis sooritatud õpilasuurimuse või praktilise töö teema ning hinne numbri ja sõnaga;
13) põhikooli lõpueksamite või gümnaasiumi koolieksami ained ja hinded numbrite ja sõnadega;
14) põhikooli riikliku õppekava järgi õppijatel, kes sooritasid koolieksami, märge „koolieksam” eksamiaine taga;
15) kooli nimi omastavas käändes;
16) õppenõukogu vastava otsuse kuupäev (kuupäev numbritega, kuu sõnaga alalütlevas käändes, aasta numbritega).”;

4) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) riigieksamiained ja -tulemused;”;

5) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) riigieksamiaine taga märge „individuaalse õppekava alusel” juhul, kui riigieksamitöö on koostatud vastavalt individuaalsele õppekavale;”.

§ 6. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõikes 9 asendatakse sõna „pedagoogi” sõnadega „õpetaja või teise õppe- ja kasvatusalal töötava isiku”;

2) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõna „pedagoogid” sõnadega „õpetajad ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud”.

§ 7. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „gümnaasiumijärgses kutseõppes” sõnaga „kutseõppeasutuses”;

2) paragrahvi 11 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 11 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „kutsealase eelkoolituse või”;

4) paragrahvi 11 lõike 11 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Riigikooli, ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe, ning kooli, mille pidajaga on riik sõlminud kokkuleppe spetsiifiliste hariduslike erivajadustega õpilastele üldkeskhariduse omandamiseks võimaluste loomiseks, õppekavad võivad olla koostatud, arvestamata lõigetes 4–6 toodud nõudeid valikkursuste mahtudele.”;

5) paragrahvi 11 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõna „pedagoogid” sõnadega „õpetajad ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud”;

7) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami;”.

§ 8. Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määruse nr 65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määruse nr 65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” § 8 lõike 2 punktis 2 ja § 10 lõikes 1 asendatakse sõna „pedagoogina” sõnaga „õpetajana”.

§ 9. Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määruse nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele” muutmine

Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määruse nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele” preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 7 lõike 2 punkti 11 ja ehitusseaduse § 3 lõike 11 alusel.”.

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2013. a.

Urmas Reinsalu
Kaitseminister peaministri ülesannetes

Jaak Aaviksoo
Haridus- ja teadusminister

Heiki Loot
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json