Teksti suurus:

Õpetajate koolituse raamnõuded

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 18.08.2015, 10

Õpetajate koolituse raamnõuded

Vastu võetud 22.11.2000 nr 381
RT I 2000, 87, 575
jõustunud vastavalt seaduse §-le 28.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.12.2002RT I 2002, 105, 62601.01.2003
17.12.2002RT I 2002, 107, 64001.01.2003
23.08.2004RT I 2004, 63, 44601.09.2004
25.10.2004RT I 2004, 72, 50929.10.2004
20.09.2007RT I 2007, 53, 35701.10.2007
09.09.2010RT I 2010, 64, 47513.09.2010
17.03.2011RT I, 22.03.2011, 301.09.2011
22.08.2013RT I, 28.08.2013, 101.09.2013
13.08.2015RT I, 18.08.2015, 801.09.2015

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 71 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Määruse ülesanne ja reguleerimisala

 (1) Õpetajate koolituse raamnõuded kehtestavad ühtsed nõuded õpetajate koolitamisel koolieelse lasteasutuse, lasteaed-põhikooli, põhikooli ja gümnaasiumi (sh põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena), kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ning ülikooli jaoks, olenemata õppeasutuse õiguslikust seisundist.
[RT I, 28.08.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (2) Õpetajate koolituse raamnõuded reguleerivad koolieelse lasteasutuse õpetaja, põhikooli klassiõpetaja, põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja ja eripedagoogi, kutseõppeasutuse õpetaja ning rakenduskõrgkooli ja ülikooli õppejõu koolitust.
[RT I, 28.08.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (3) Õpetajate koolituse raamnõuded määravad õpetajakoolitusele, õpetaja kutseaastale (edaspidi kutseaasta) ja tööalasele täiendusõppele esitatavad nõuded.
[RT I, 18.08.2015, 8 - jõust. 01.09.2015]

 (4) Õpetajakoolitusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard” sätteid õpetajate koolituse raamnõuetest tulenevate erisustega.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

§ 2. Õpetajate koolituse eesmärk

  Õpetajate koolituse eesmärk on Eesti Vabariigi kindlustamine kutse-, eri- ja ametialaselt pädevate õpetajatega, kes:
 1) järgivad üldinimlikke eetilisi põhimõtteid ja austavad õppija inimväärikust;
 2) orienteeruvad ühiskonna haridusvajadustes ja suudavad tegutseda muutuvas haridussituatsioonis;
 3) arvestavad isiksuse individuaalset arengut ja kasutavad seda toetavaid õpetamismeetodeid;
 4) suudavad ellu viia õppeasutuse arengu- ja õppekavade taotlusi;
 5) osalevad hariduselu edendamisel nii õppeasutuses kui väljaspool õppeasutust;
 6) täiendavad oma kutse-, eri- ja ametialast pädevust.

2. peatükk ÕPETAJAKOOLITUS 

§ 3. Õpetajakoolitus

 (1) Õpetajakoolitus toimub kõrghariduse tasemel.

 (11) Klassiõpetaja õpetajakoolitus toimub bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppena.

 (2) Õppejõu õpetajakoolitus toimub magistri- või doktoriõppes või täienduskoolitusena.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

 (3) Paragrahvi 7 lõikes 3 sätestatud juhul ei pea õpetajakoolituse koostisosadeks olevad õpingud toimuma kõrghariduse tasemel.
[RT I 2004, 72, 509 - jõust. 29.10.2004]

§ 4. Õpetajakoolituse alustamine

 (1) Õpetajakoolituse alustamiseks kohaldatakse vastava kõrgharidusastme alustamise tingimusi, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

 (11) Klassiõpetaja õpetajakoolituse alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

 (2) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolituse alustamise tingimus on õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunda kuuluva õppekava läbimine kõrghariduse tasemel.

 (3) [Kehtetu - RT I 2002, 107, 640 - jõust. 01.01.2003]

 (4) Koolieelse lasteasutuse õpetaja, põhikooli klassiõpetaja, põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja ja eripedagoogi ning kutseõppeasutuse õpetaja õpetajakoolituse alustamise täiendav tingimus on kutsesobivuskatsete läbimine.
[RT I, 28.08.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 5. Õpetajakoolituse koostisosad

 (1) Õpetajakoolituse õppekava koostamisel arvestatakse lisaks õpetajate koolituse raamnõueteleteisi vastava õppeasutuse õppe- ja kasvatustegevust reguleerivaid õigusakte ja riiklikke õppekavasid.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

 (2) Õpetajakoolituse koostisosad on:
 1) üldhariduslikud õpingud;
 2) aine- või erialased õpingud;
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]
 3) kutseõpingud;
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]
 4) pedagoogilist uurimuslikku tööd sisaldav vastava kõrgharidusastme lõputöö või -eksam.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

 (3) [Kehtetu - RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

 (4) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolitus koosneb aine- või erialastest õpingutest ning vastavast didaktikast ja praktikast.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

 (5) Õppejõu õpetajakoolituse sisu määratakse kindlaks magistri- või doktoriõppe õppekavas täiendusena varasematele õpingutele või täienduskoolituse õppekavas.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

§ 6. Üldhariduslikud õpingud

 (1) Üldhariduslikud õpingud kujundavad õpetaja üldkultuurilist, kommunikatiivset ja sotsiaalset pädevust ning lähtuvad õpetaja eeldatavast kutse-, eri- ja ametialast.

 (2) Üldhariduslike õpingute eesmärk on:
 1) süvendada arusaamist inimestes, ühiskonnas ja ümbritsevas keskkonnas toimuvast;
 2) süvendada arusaamist vaadete paljususest ning vajadusest olla tolerantne ja hoiakult demokraatlik;
 3) arendada suhtlus- ja eneseväljendusoskust, eesti keele ja võõrkeelte oskust ning oskust kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi.

 (3) Üldhariduslikud õpingud sisalduvad kõrghariduse esimese ja teise astme õppekavas.
[RT I 2002, 107, 640 - jõust. 01.01.2003]

§ 7. Aine- või erialased õpingud
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

 (1) Aine- või erialaste õpingute eesmärk on:
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]
 1) omandada aine- või erialased teadmised ja oskused lähtuvalt kutse-, eri- ja ametiala ajakohastest nõuetest;
 2) omandada süsteemne kujutlus inimesest, ümbritsevast keskkonnast ja ühiskonnast ning oskus neid käsitleda oma õppeaine või eriala seisukohalt.

 (2) Aine- või erialased õpingud sisalduvad vastava kõrgharidusastme õppekavas.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

 (3) Erialadel, kus puudub õpe kõrghariduse tasemel, sisalduvad kutseõpetaja aine- või erialased õpingud kutsekeskhariduse taseme õppekavas.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

§ 8. Kutseõpingud

 (1) Kutseõpingute eesmärk on tagada kutsestandardis kirjeldatud kutsealaste teadmiste ja oskuste omandamine.
[RT I, 18.08.2015, 8 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Kutseõpingud sisalduvad vastava kõrgharidusastme õppekavas. Kutseõpingute maht on vähemalt 60 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (edaspidi ainepunkt) ja need sisaldavad üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi, ainedidaktilisi ja pedagoogilisi uurimismeetodeid käsitlevaid õppeaineid ning vähemalt 10 õppenädalat juhendatud praktikat.

 (3) Õppejõu õpetajakoolitus sisaldab vähemalt 6 ainepunkti üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi ja ainedidaktilisi õppeaineid.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

§ 9. Õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht

 (1) Kutseõpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 180 ainepunkti.

 (2) [Kehtetu - RT I, 28.08.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (3) Koolieelse lasteasutuse õpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on vähemalt 180 ainepunkti.

 (4) Klassiõpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 300 ainepunkti.

 (5) Põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja ja eripedagoogi ning kutseõppeasutuse õpetaja bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavades määratud õpetajakoolituse maht kokku on 300 ainepunkti.
[RT I, 28.08.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (6) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolituse õpingute maht moodustab õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse mahust vähemalt 20 ainepunkti ja sisaldab vähemalt 6 ainepunkti ainedidaktikat ja praktikat.

 (7) Õppejõu õpetajakoolitus moodustab vähemalt 6 ainepunkti magistri- või doktoriõppe õppekavas määratud õppe mahust või toimub täienduskoolitusena vähemalt 160 tunni mahust.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

§ 10. Õpetajakoolituse õppejõududele esitatavad üldnõuded

 (1) Õpetajakoolituse õppejõududele kohaldatakse vastava kõrgharidusastme õppejõududele kehtestatud nõudeid.

 (11) [Kehtetu - RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

 (2) [Kehtetu - RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

 (3) Ainedidaktilisi õppeaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt kolmeaastane aine- või erialane õpetamiskogemus vastava haridusastme õppeasutuses.

 (4) Õppejõud, kes viivad läbi koolieelse lasteasutuse õpetaja, klassiõpetaja, põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja või kutseõppeasutuse õpetaja kutseõpinguid, annavad iga kolme aasta jooksul vastava haridusastme õppeasutuses vähemalt 100 õpetatavale ainele või erialale vastavat tundi.
[RT I, 18.08.2015, 8 - jõust. 01.09.2015]

§ 11. Õpetajakoolituse lõpetamine

 (1) Kõrghariduse tasemel toimuv õpetajakoolitus lõpeb vastava kõrgharidusastme lõpetamisele kehtestatud tingimustel ja korras.

 (11) Klassiõpetaja õpetajakoolitus lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega. Klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diplomasupplement). Klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

 (2) [Kehtetu - RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

 (3) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolitus lõpeb vastava õpetajakoolituse õppekava osa lõpetamisele kehtestatud tingimustel ja korras. Õpetajakoolituse lõpetanule antakse täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolituse läbimist tõendav tunnistus ja akadeemiline õiend või hinneteleht.
[RT I 2004, 72, 509 - jõust. 29.10.2004]

3. peatükk KUTSEAASTA 

§ 12. Kutseaasta eesmärk

  Kutseaasta eesmärk on toetada õpetaja kohanemist ameti ja organisatsiooniga, arendada edasi õpetajakoolituse õppekavas omandatud kutseoskusi, pakkuda tuge kogemuse puudumisest tekkivate probleemide lahendamisel ning anda õpetajakoolitust läbiviivale õppeasutusele tagasisidet õpetajakoolituse kohta.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

§ 13. Kutseaasta alustamine

 (1) Kutseaasta alustamise tingimus on käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud pedagoogide õpetajakoolituse lõpetamine.
[RT I, 18.08.2015, 8 - jõust. 01.09.2015]

 (2) [Kehtetu - RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

§ 14. Kutseaasta läbimine

 (1) Õpetajakoolitust läbiviiv õppeasutus koostab §-s 12 nimetatud eesmärgi saavutamiseks kutseaasta tugiprogrammi. Õpetaja läbib kutseaasta tugiprogrammi enda valitud õpetajakoolitust läbiviivas õppeasutuses.

 (2) Õpetaja läbib kutseaasta mentori juhendamisel, töötades õppeasutuses ametikohal, mis vastab tema läbitud õpetajakoolitusele. Kutseaastat läbivale õpetajale määrab mentori selle õppeasutuse juht, kus õpetaja läbib kutseaastat.

 (4) Mentoril on vähemalt kolmeaastane pedagoogilise töö kogemus ning ta on läbinud juhendamisalase koolituse. Mentor töötab kutseaastal õpetaja partnerina, juhendab ja nõustab teda ning annab talle regulaarset tagasisidet. Mentor annab õpetajakoolitust läbiviivale õppeasutusele tagasisidet õpetajakoolituse õppekava kohta.

 (4) Kutseaastat läbiv õpetaja koostab individuaalse arengumapi, milles kajastub tema tegevus esimesel tööaastal ja eneseanalüüs.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

§ 15. Kutseaasta lõpetamine

 (1) Kutseaasta lõpus annab mentor kutseaastat läbiva õpetaja tööle tagasisidet vaadeldud tundide ja individuaalse arengumapi alusel. Mentor vormistab tagasiside kirjalikult ning esitab selle õppeasutuse juhile.

 (2) Kutseaasta tugiprogrammi läbimise kohta väljastab õpetajakoolitust läbiviiv õppeasutus õpetajale tunnistuse.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

4. peatükk ÕPETAJA TÖÖALANE TÄIENDUSÕPE 
[RT I, 18.08.2015, 8 - jõust. 01.09.2015]

§ 16. Õpetaja tööalane täiendusõpe
[RT I, 18.08.2015, 8 - jõust. 01.09.2015]

  Õpetaja tööalase täiendusõppe eesmärk on luua õpetajatele võimalused eneseanalüüsiks ja professionaalseks arenguks ning kujundada inspireeriv ja innovaatiline hoiak, mille kaudu kasutada omandatud teadmisi ja oskusi parimal moel oma töös õppija arengu toetamisel.
[RT I, 18.08.2015, 8 - jõust. 01.09.2015]

§ 17. Õpetaja tööalase täiendusõppe korraldus
[RT I, 18.08.2015, 8 - jõust. 01.09.2015]

 (1) Õpetaja tööalase täiendusõppe kavandamisel ja läbiviimisel on aluseks:
 1) kutsestandardites kirjeldatud kompetentsusnõuded;
 2) õpetaja eneseanalüüs ja tagasiside tema tööle;
 3) õpetaja enese professionaalse arengu ja õppeasutuse arengu vajadused ning riiklikud haridusprioriteedid.
[RT I, 18.08.2015, 8 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Õpetaja tööalane täienduskoolitus on osa täiendusõppest ja sellele laienevad täiskasvanute koolituse seaduse sätted täienduskoolituse kohta.
[RT I, 18.08.2015, 8 - jõust. 01.09.2015]

5. peatükk ÕPETAJA ÜLDPÄDEVUSNÕUDED 
[Kehtetu - RT I, 18.08.2015, 8 - jõust. 01.09.2015]

6. peatükk ÕPETAJA ERIPÄDEVUSNÕUDED 
[Kehtetu - RT I, 18.08.2015, 8 - jõust. 01.09.2015]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 26. Üleminek

 (1) Riiklikku registrisse „Eesti Hariduse Infosüsteem” kantud õpetajakoolituse õppekavad viiakse määrusega vastavusse 1. septembriks 2001. a. Õpetajakoolituse õppekavad, mille suhtes on vastu võetud positiivne akrediteerimisotsus, viiakse määrusega vastavusse hiljemalt kolme kuu jooksul selle otsuse kehtivusaja lõppemisest.

 (2) Määruse jõustumisel kohaldatakse õpetajakoolituse õppekava akrediteerimisel määruse sätteid nende akrediteerimistoimingute suhtes, mida sooritatakse pärast määruse jõustumist.

 (3) Käesolevale määrusele vastavaid õppekavu, mis on kantud riiklikku registrisse „Eesti Hariduse Infosüsteem” pärast 1. juunit 2002. a, kohaldatakse alates 2002. aastast vastuvõetud üliõpilastele.

 (4) Lõikes 3 nimetatud õppekavad viiakse määrusega vastavusse 15. veebruariks 2003. a.

 (5) [Kehtetu - RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

 (6) Rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid viivad oma õppekavad § 5 lõike 2 punktis 4, § 5 lõikes 4 ning § 9 lõikes 6 sätestatuga kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2012. a.
[RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011]

§ 27. Vabariigi Valitsuse määruse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 28. Määruse jõustumine

 (1) Paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse 2001/2002. õppeaastaks vastuvõetavatele üliõpilastele. Üliõpilased, kes asuvad 2001/2002. õppeaastast õppima doktoriõppesse ega ole magistriõppes läbinud õpetajakoolitust, läbivad § 3 lõikes 2 nimetatud õpetajakoolituse doktoriõppes.

 (2) [Kehtetu - RT I 2002, 107, 640 - jõust. 01.01.2003]

 (3) Paragrahvi 10 lõige 3 jõustub 1. septembril 2004. a.

 (4) Paragrahvi 10 lõige 4 jõustub 1. septembril 2001. a.

 (5) 3. peatükis sätestatut kohaldatakse 2003/2004. õppeaastast lõpetavatele üliõpilastele.