Teksti suurus:

Huviharidusstandard

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.04.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RTL 2007, 27, 474

Huviharidusstandard

Vastu võetud 21.03.2007 nr 24

Määrus kehtestatakse «Huvikooli seaduse» § 9 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Määruse ülesanne ja reguleerimisala

 (1) Huviharidusstandard määratleb huvihariduse ühtsed nõuded Eestis ja on huvihariduse omandamist võimaldavate huvikoolide alusdokument.

 (2) Huviharidusstandard kehtib kõikidele huvikoolidele, olenemata huvikooli õiguslikust seisundist.

2. peatükk HUVIHARIDUSE EESMÄRK, ÜLESANDED JA ÕPPEKORRALDUSE ALUSED 

§ 2. Huvihariduse eesmärk

 (1) Huvihariduse eesmärk on luua võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

 (2) Huviharidus:
 1) põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
 2) põhineb huvialade ja noorte võrdsel kohtlemisel;
 3) toetab noorte arengut, iseseisvust, omaalgatust, initsiatiivi, aktiivsust;
 4) pakub noortele eduelamusi ja tunnustust;
 5) pakub noortele huvialaga tegelemise ja selle tunnetamise rõõmu;
 6) arendab loovust ja sotsiaalseid oskusi;
 7) on avatud, positiivne ja noori julgustav.

§ 3. Huvihariduse ülesanded

 (1) Huvihariduse ülesandeks on noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, et aidata kujuneda isiksusel, kes:
 1) mõtleb loovalt;
 2) oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata;
 3) suudab valida, otsustada ja vastutust kanda;
 4) suudab analüüsida ümbritsevat tegelikkust;
 5) oskab teha tööd, on valmis koostööks;
 6) mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust ning oskab õppida.

 (2) Huviharidus toetab Eesti kultuuri- ja sporditraditsioonide, tehnoloogilise arengu ja keskkonna jätkusuutlikkust ning paikkondlike traditsioonide arengut.

§ 4. Õppekorralduse alused

 (1) Huvikoolid jagunevad:
 1) muusika- ja kunstikoolid;
 2) spordikoolid;
 3) tehnika-, loodus-, loome- ja huvimajad ning -keskused.

 (2) Huvikooli õppekorralduses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas õppetunnid, treeningud, esinemised, näitused, võistlused, matkad, laagrid jne.

 (3) Õpetus huvikoolis põhineb õppurite individuaalsete erinevuste arvestamisel. Vastavalt vajadusele toimuva hindamise eesmärgiks on toetada õppurite arengut õpingutes. Hindamine põhineb erinevatel tagasiside andmise viisidel ja enesehindamise suunamisel, on julgustav ja motiveeriv.

3. peatükk HUVIALA ÕPPEKAVALE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 5. Huviala õppekava

 (1) Huviala õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks pakutava huvihariduse eesmärgid ja sisu.

 (2) Huvikool koostab iga õpetatava huviala jaoks huviala õppekava.

 (3) Huviala õppekava sisaldab:
 1) õppe eesmärke ja kestust;
 2) õppeainete loendit;
 3) ainekavasid.

 (4) Huviala õppekava kinnitab huvikooli direktor.

§ 6. Huviala õppekava registreerimine

 (1) Esmakordsel registreerimisel esitab kooli pidaja Eesti Hariduse Infosüsteemi kõikide huvikooli huvialade õppekavad Eesti Hariduse Infosüsteemi põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Eesti Hariduse Infosüsteemi registreerimisel ja/või andmete muutmisel määratleb kooli pidaja iga huviala õppekava kuuluvuse ühte loetletud valdkonda:
 1) sport,
 2) tehnika,
 3) loodus,
 4) muusika ja kunst,
 5) üldkultuur, sealhulgas rahvuskoolid.

 (3) Kooli pidaja esitab huvialade õppekavades tehtud muudatused koos uuendatud õppekava terviktekstiga või teate olemasoleva huviala õppekava sulgemise kohta Eesti Hariduse Infosüsteemi vähemalt üks kord aastas Eesti Hariduse Infosüsteemi põhimäärusega sätestatud tingimustel ja korras.

Minister Mailis REPS


Kantsler Sirje JÕGISTE