Raasiku valla ehitusmäärus
Vastu võetud 08.03.2005 nr 7
Käesolev määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 29, planeerimisseaduse § 5, ehitusseaduse § 19 lg 4 ning Raasiku valla põhimääruse p 18.1.26 alusel.
I Peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Ehitusmääruse eesmärk ja reguleerimisala
(1) Raasiku valla ehitusmääruse (edaspidi määruse) eesmärk on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Raasiku valla siseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, samuti kohalikke olusid arvestades valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine.
(2) Määrus reguleerib Raasiku Vallavolikogu, Raasiku Vallavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel ning ehitusjärelevalve korraldamisel.
(3) Määrus sätestab keskkonnakaitsenõuded ehitistele valla kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel: Aruküla – Kalesi - Peningi ja Mallavere - Härma – Kiviloo piirkonnas.
§ 2. Mõisted ja lühendid
(1) Raasiku valla ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) arhitekt - Raasiku valla arhitekt;
2) ehitis
- aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena
ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks;
3) ehitusjoon
- joon, mis määrab hoonestusala kohustusliku piiri või eraldab sama
hoonestusala erineva ehitusõigusega osi;
4) ehitusõigus
- detailplaneeringuga määratav tingimuste kogum, millega määratletakse
krundi kasutamise sihtostarve, hoonete suurim lubatud arv krundil,
hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete lubatud suurim
kõrgus ning korruselisus;
5) hoone kõrgus
- hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti
kõrguste vahe;
6) hoone - katuse,
siseruumi ja välispiiretega ehitis;
7) kaitse alla
võetud maa-alad - looduskaitsealad, riigikaitselised alad,
muinsuskaitsealad, nende kaitsevööndid, kinnismälestised ja nende
kaitsevööndid;
8) kaksikelamu – kahe
sektsiooniga elamu;
9) kanalisatsioon – ehitiste või
seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks;
10)
keskkonnaspetsialist - Raasiku valla
keskkonnaspetsialist;
11) korterelamu - kahe
või enama korteriga elamu, mis ei ole kaksikelamu ega ridaelamu;
12)
KOV – kohalik omavalitsus;
13) krundi
hoonestusala - krundi osa, kuhu võib rajada krundi
ehitusõigusega lubatud hooneid;
14) krunt
- ehitamiseks kavandatud maaüksus;
15) kuja -
ehitiste väikseim lubatud vahekaugus;
16) kõrvalhoone
- krundile juhtfunktsiooni andvat hoonet teenindav abihoone;
17) lodža
– kolmest või kahest küljest piiratud ruum, mis on
välisõhku avatud (ehitatud maja sisse); maja piirdest taanduv avatud
pind;
18) miljööväärtusega hoonestusala
- planeeringus määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub
säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud külastruktuuri,
haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu
avaliku huvi tõttu;
19) muinsuskaitse all olevad
üksikobjektid - hooned ja rajatised, mis tervikuna või
osaliselt on tunnistatud mälestisteks, arheoloogia-, arhitektuuri-,
ajaloo- või kunstimälestisteks s.h. on kinnismälestised, kalmed,
kultuskivid, hiied ja asulakohad;
20) mälestusmärk - mälestuskivi;
mälestussammas; mälestis;
21) olulise
ruumilise mõjuga objekt - objekt, millest tingitud
transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk ja tooraine või
tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes
oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile;
22) pinnavesi
- püsivalt või ajutiselt veekogus seisev või voolav vesi või lume- või
jääkogumis sisalduv vesi, välja arvatud merevesi;
23) põhjavesi
- maapõues sisalduv vesi;
24) Raasiku veebileht
- valla ametlik interneti võrgulehekülg www.raasiku.ee;
25)
rajatis - ehitis, mis ei ole hoone;
26) rekonstrueerimine
– on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja
jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine;
27) reovesi
– üle kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või
saastunud sademevesi;
28) ridaelamu – kolme ja
enama sektsiooniga elamu;
29) rõdu – maja
piirdest eenduv välisõhku avatud pind;
30) sektsioon
– ühte korterit hõlmav elamuosa, millel on oma katus ja siisepääs
maapinnalt;
31) servituut - omaniku maa
kitsendatud kasutamisõigus;
32) teemaplaneering
- üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering,
mille teemad on määratud vastavalt planeerimisseaduse § 8 lg 3;
33)
täisehitusprotsent - krundil olevate ja sinna
projekteeritud ehitiste aluste pindade summa suhe krundi pinda
protsentides;
34) vallavalitsus – Raasiku
vallavalitsus;
35) vallavolikogu – Raasiku
vallavolikogu;
36) vastav ajaleht - Ida-Harju
piirkondlik ajaleht „Sõnumitooja“ või Harju maakondlik leht “Harjumaa”,
milles vald avaldab oma ametlikke teateid;
37) üksikelamu
– ühe korteriga ühel krundil paiknev elamu.
38) ehitisealune
pind - ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka
arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa.
(Muudetud Raasiku Vallavolikogu 13.03.2007.a määrusega nr 11)
39)
väikeelamu – üksikelamu, kaksikelamu,
ridaelamu, kahekorruseline kolme ja enama korteriga korterelamu. (Muudetud
Raasiku Vallavolikogu 13.03.2007.a määrusega nr 11)
II Peatükk
ÜLESANNETE JAOTUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA
KORRALDAMISEL RAASIKU VALLAS
§ 3. Vallavolikogu pädevus
Vallavolikogu pädevuses on:
1) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
2) üldplaneeringu
algatamine, lähteülesande kinnitamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku
väljakuulutamine ja kehtestamine;
3) teemaplaneeringu
algatamine, lähteülesande kinnitamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku
väljakuulutamine ja kehtestamine;
4) detailplaneeringute
algatamine ja lähteülesande kinnitamine, kui algatatav detailplaneering
võib minna vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga;
5) detailplaneeringu
kehtestamine ja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine.
§ 4. Vallavalitsuse pädevus
Vallavalitsuse pädevuses on:
1) detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine v.a
käesoleva määruse § 3 p 4 sätestatud juhtudel;
2) detailplaneeringu
vastuvõtmine;
3) projekteerimistingimuste väljastamine;
4) ehituslubade
väljastamine;
5) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine;
6) ehitusjärelevalve
korraldamine;
7) kasutuslubade väljastamine;
8)lepingu
sõlmimine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga
detailplaneeringu koostamise kohta vastavalt planeerimisseaduse § 10 lg
6.
III Peatükk MAA-ALADE PLANEERIMINE
§ 5. Üldplaneering
(1) Raasiku vallas koostatakse üldplaneeringud valla või valla osade kohta.
(2) Valla üldplaneeringu aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering, valla osade planeeringute aluseks on valla üldplaneering.
(3) Üldplaneeringu eesmärgid on:
1) valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;
2) kavandatava
ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja
kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine
ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste
seadmine;
3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja
ehitustingimuste määramine;
4) miljööväärtusega
hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste
määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;
5) rohelise
võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine;
6) teede ja
tänavate, raudteede ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse
üldiste põhimõtete määramine;
7) vajadusel
eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine
teeseadusega sätestatud korras;
8) põhiliste tehnovõrkude
trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine;
9) puhke- ja
virgestusalade määramine;
10) kalda ulatuse ning
ehituskeeluvööndi täpsustamine Ranna ja kalda kaitse seaduses sätestatud
korras;
11) vajadusel ettepanekute tegemine kaitse alla võetud
maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või
lõpetamiseks;
12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja
üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;
13) üldiste
riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajadusel riigikaitselise
otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus antud
riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine;
14)
ettepanekute tegemine vallakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks
planeerimise kaudu;
15) muudest seadustest ja teistest õigusaktidest
tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus.
(4) Vald koostab üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks teemaplaneeringuid, millega määratakse miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike maastikualade ja looduskoosluste kaitse- ja kasutustingimused
(5) Kehtestatud üldplaneering või/ja teemaplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringute koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimustele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
(6) Ehitamine peab toimuma vastavalt valla üldplaneeringus määratletud tingimustele.
(7) Üldplaneeringu koostamine korraldatakse vastavalt planeerimisseadusele.
§ 6. Miljööväärtusega hoonestusalade kaitse ja kasutustingimused
(1) Miljööväärtusega hoonestusalade kohta koostatakse üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks teemaplaneeringuid, mille koostamisel määratletakse:
1) planeeringulised, ehituslikud ja muud kvalitatiivsed kriteeriumid;
2)
piiritletud kvalitatiivsete kriteeriumide alusel tsoonid, millede
teedevõrk, haljastus, hoonestusviis ja ehitised moodustavad tervikliku
kaitseala;
3) määratletud säilitamist tagavad olemasolevate ehitiste
ja looduskoosluse kaitse- ja kasutustingimused, millest tuleb lähtuda
planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel;
4) määratletud
planeeringulised ja perspektiivse arengu kriteeriumid, mis määravad
selle ala tähtsuse;
5) määratakse ehitusreeglid, liiklusskeemid,
parkimise ja haljastamise põhimõtted, millest tuleb lähtuda
detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel.
(2) Miljööväärtusega hoonestusalad Raasiku vallas on Kalesi, Igavere ja Saunaküla külasüdamikud.
(3) Arhitektuurimälestised Raasiku vallas on Kiviloo linnuse varemed vallikraaviga, Kiviloo mõisa peahoone, Kiviloo mõisa park, Kiviloo mõisa valitsejamaja, Kiviloo mõisa ait ning Harju-Jaani kirik ja kirikumõis Raasikul.
§ 7. Detailplaneering
(1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla territooriumi osa kohta.
(2) Detailplaneeringu koostamise kohustus Raasiku vallas üldplaneeringu järgi on:
1) tiheasustusaladel: Aruküla ja Raasiku alevikud, ning üldplaneeringu
kaardil piiritletud alad Peningi, Perila, Pikavere, Härma, Kiviloo,
Kulli, Järsi ja Kalesi külades;
2) eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga objektide kavandamisel;
3) veekogu kalda
kaitsevööndis;
4) raudteemürast mõjutatud aladel;
5)
põllu- ja metsamaa kruntimisel uue kompaktse hoonestuse ja intensiivse
maakasutusalade tekkimisel või selle tekkimise võimalusel;
6) vallavolikogu
algatusel põhjendatud vajadusel aladel ja juhtudel, millele ei ole
sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust.
(3) Detailplaneeringu eesmärgid on:
1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine;
2) krundi ehitusõiguse
määramine;
3) krundi hoonestusala piiritlemine, sealhulgas
ehitusjoone määramine;
4) tänavate maa-alade ja
liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal
asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks
määramine teeseaduses sätestatud korras;
5) haljastuse
ja heakorrastuse põhimõtete määramine ning krundi tänavapoolsete piirete
asukoha, kõrguse ja kujunduse määramine;
6) kujade
määramine;
7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine;
8)
keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja
vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on
vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine;
9) vajaduse korral
ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide
kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;
10)
vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide
kaitse alla võtmiseks;
11) vajaduse korral miljööväärtusega
hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste
seadmine;
12) vajaduse korral ehitiste olulisemate
arhitektuurinõuete seadmine;
13) servituutide vajaduse määramine;
14)
vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine;
15)
kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine;
16)
muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi
kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal.
(4) Krundi ehitusõigusega on määratletud:
1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, kusjuures
detailplaneeringuga tuleb täpsustada väikeelamumaa mõiste –
üksikelamumaa, kaksikelamumaa, ridaelamumaa jne (Muudetud
Raasiku Vallavolikogu 13.03.2007.a määrusega nr 11);
2)
hoonete suurim lubatud arv krundil;
3) hoonete suurim lubatud
ehitusalune pindala;
4) hoonete suurim lubatud kõrgus.
(5) Vallavalitsus võib, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtusega hoonestusalal, lubada ilma detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimuste alusel:
1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või
selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist;
2) olemasoleva
hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti
koostamist ja elamu püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja
ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ning
planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse
naaberkinnistute omanikega;
3)olemasoleva hoonestuse vahele jäävale
ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja elamu
püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib
olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused
kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;
4) mitme hoonega
hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks
krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu
koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi;
5) muuta
naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende
kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja
seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike
kokkuleppel;
6) kavandada hajaasustuses ühele maatükile ühe elamu
ehitamist nii, et kahe elamu vahekaugus ≥100 m;
7) rajada
tiheasustusega aladel elamule lisaks samale maatükile kuni 2 abihoonet;
8)
kavandada tegevust, mille tulemusel ei teki kompaktse hoonestuse ja
intensiivse maakasutusega ala.
(6) Detailplaneeringu koostamine korraldatakse vastavalt planeerimisseadusele.
§ 8. Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering
(1) Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering on planeering, mille koostamisel asendatakse planeeringu avalikustamine planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse:
1) olemasoleval hoonestusalal kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja
krundi planeerimiseks;
2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe
tühja krundi planeerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise
põhifunktsioon on elamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna
ehituslikku miljööd;
3) olemasolevatele hoonetele ja
rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata
detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning kus
säilib hoonete kasutamise senine otstarve.
(2) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele.
(3) Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras määratakse vallavolikogu detailplaneeringu vastuvõtmise otsuses.
IV Peatükk
NÕUDED PROJEKTEERIMISELE
§ 9. Projekteerimine
(1) Projekteerimine on:
1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;
2) ehitise
tehnosüsteemide kavandamine;
3) ehitises kasutatava tehnoloogia
kavandamine ning ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava
kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.
(2) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt.
§ 10. Ehitusprojekti koostamise lähteandmed
(1) Ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on:
1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud
detailplaneering ning arhitekti poolt väljastatavad ehitise
arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;
2) detailplaneeringu
koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimused.
(2) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks olla projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste tööde tulemused.
§ 11. Projekteerimistingimused
(1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, milles määratakse ka muud projekteerimise lähteandmed ning asutused ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üld-, teema ja/või detailplaneeringust selle olemasolu korral.
(2) Detailplaneeringu koostamise kohustuseta juhtudel koostab projekteerimistingimused asjast huvitatud isiku taotlusel arhitekt. Arhitekt kooskõlastab Aruküla aleviku metsapargi alal koostatavad projekteerimistingimused keskkonnaspetsialistiga. Projekteerimistingimused väljastab arhitekt pärast vastavasisulist vallavalitsuse korraldust ja need kehtivad kaks aastat pärast väljastamist.
(3) Projekteerimistingimused määratakse 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates.
(4) Vallavalitsus avalikustab projekteerimistingimused Raasiku valla veebilehel 5 päeva jooksul arvates projekteerimistingimuste väljastamise päevast.
§ 12. Ehitiste arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused
(1) Hooneid ei tohi püstitada lähemale kui:
1. viis (5) meetrit krundi piirist;
2. kümme (10) meetrit katastriüksuse piirist väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
(2) Kahe elamu vaheline kaugus ei tohi olla väiksem kui sada (100) meetrit väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
(3) Elamu kruntide miinimumsuurused:
1. Üksikelamud vastavalt kehtivale üldplaneeringule
2. Kaksikelamud ja muud kahe korteriga elamud: 2 x 0,75 minimaalset üksikelamu krundi suurust, m²;
3. Ridaelamud: sektsioonide arv x 0,5 minimaalset üksikelamu krundi suurust m²;
(4) Elamute ehitisealune pind vastavalt krundi suurusele:
Krundi suurus; m² |
Suurim lubatud |
Kuni 3000 |
240 |
Alates 3000 |
500 |
(5) Väikeelamu lubatud suurimaks kõrguseks maapinnast on üheksa (9) meetrit detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, kümme (10) meetrit väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid;
(6) Korterelamu lubatud suurimaks kõrguseks maapinnast on üksteist (11) meetrit;
(7) Akende jaotust on lubatud muuta vaid kogu hoonel korraga, rikkumata seejuures hoone välisilmet. Akende jaotuse muutmine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine. Miljööväärtuslikel hoonestusaladel, samuti enne 1945. a ehitatud hoonetel tuleb akende väljavahetamisel jälgida olemasolevate akende jaotust.
(8) Korterelamute rõdusid ja lodžasid kinni ehitada ja hoone fassaadi võib muuta vaid kogu hoonel korraga ehitusloa alusel.
(9) Kõrvuti püstitatavate majade puhul on keelatud kasutada suuri katusekalde erinevusi. Nimetatud piirangut ei rakendata juhtudel, mil lamekatusega elamu kõrvale püstitatakse viilkatusega elamu või asendatakse lamekatus viilkatusega.
(10) Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist, loodus- ja kultuurimiljööst.
(11) Kompaktse asustusega territooriumi osadel tuleb ka elamute kõrvalhoonete ning kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestada kehtivas detailplaneeringus määratud krundi ehitusõigusega.
(12) Kompaktse asustusega aladele ei ehitata välisvoodrita palkmaju. Palkmaju on lubatud ehitada hajaasustusega aladele.
(13) Krundil või katastriüksusel kasvavate puude mahavõtmine tuleb kooskõlastada keskkonnaspetsialistiga.
(14) Aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud piirdeaedu võib ehitada mööda krundi või katastriüksuse piire, suure maaüksuse korral vahetult hoonestatava ala ümber.
(15) Elamute piirdeaedade rajamisel tuleb kinni pidada väljakujunenud traditsioonist. Tiheasustusalal ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad kivi- või puitaiad olla kõrgemad kui 1,4 m, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,2 m välja arvatud tootmisobjektide ümbritsemiseks püstitatavad aiad ja raudteeäärsed müratõkked.
(16) Üle 10 krundiga elamualal tuleb tagada vähemalt üks keskmise krundi suurusega üldkasutatav roheala kümne elamukrundi kohta.
(17) Detailplaneeringu või projekteerimistingimustega võib ehitistele kehtestada ka muid nõudeid. (Muudetud Raasiku Vallavolikogu 13.03.2007.a määrusega nr 11)
§ 13. Ehituslikud kitsendused Aruküla aleviku metsapargi alal
(1) Aruküla aleviku metsapargi alaks loetakse piirkonda, mis jääb Talve teest edela poole.
(2) Ehituslike kitsenduste kehtestamisel Aruküla aleviku metsapargi alal lähtutakse Raasiku valla üldplaneeringust ning teemaplaneeringust selle olemasolu korral.
(3) Aruküla aleviku metsapargi alal on vajalik kooskõlastus keskkonnaspetsialistiga haljastus-, raie- ja kaevetöödeks, mulla teisaldamiseks ning tehniliste seadmete paigaldamiseks.
(4) Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt tuleb Aruküla aleviku metsapargi alal ehitades, konserveerides ja restaureerides arvestada nii ehitise kui ka metsapargi ala loodusliku ja tervisliku keskkonna säilitusväärtusega.
(5) Aruküla aleviku metsapargi alal kehtivad ehituslikud põhimõtted:
1) kruntide miinimumsuurus on 2500 m² (Muudetud
Raasiku Vallavolikogu 13.03.2007.a määrusega nr 11);
2) ühele
kinnistule lubada ehitada üks elumaja ühe kõrvalhoonega;
3)
kinnistul säilitada sama arv mände, kohustusega istutada elamuehituse
alla jäänud puude asemel sama arv uusi männipuid.
V Peatükk
NÕUDED EHITISELE JA EHITAMISELE
§ 14. Ehitis, ehitamine
(1) Ehitis peab vastama Ehitusseaduse § 3 ja ehitusseaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Ehitamine on:
1) ehitise püstitamine;
2) ehitise laiendamine ehitisele
juurde-, peale- või allaehitamise teel;
3) ehitise
rekonstrueerimine, mis seisneb ehitise piirdekonstruktsioonide muutmises
ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmises ja asendamises;
4)
ehitise tehnosüsteemide muutmine;
5) ehitise lammutamine.
(3) Ehitis peab oma lahenduselt arvestama Raasiku valla välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile.
(4) Ehitis ei või tekitada ohtu inimesele, tema varale ega keskkonnale.
§ 15. Nõuded ehitamisele
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.
(2) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, v.a. väikeehitise ehitamise korral Ehitusseaduses ettenähtud juhtudel.
(3) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, v.a. väikeehitise ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada.
(4) Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitise või selle aluspinnase vastuvõetamatult suuri deformatsioone.
(5) Ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud tule ja suitsu levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida.
(6) Ehitamise käigus ei tohi kahjustada teid, kraave, truupe ning teisi rajatisi ja ehitisi.
§ 16. Väikeehitise ja ajutise ehitise ehitamine
(1) Väikehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv :
1) ehitis, millele ei ole avalikkusele suunatud funktsioone;
2) olemasolevate
ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse
võrguettevõtjale Energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või
sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja
–kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või
telekommunikatsiooniteenuse osutajale telekommunikatsiooniseaduse
tähenduses kuuluva liinirajatisega.
(2) Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, v. a. juhul, kui kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba.
(3) Väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek, v. a. juhul, kui ehitatakse kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist.
(4) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas.
(5) Ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusluba, v. a. alljärgnevatel juhtudel:
1) üle 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik
kirjalik nõusolek;
2) kuni 20 m2 ehitusalase pindalaga
väikeehitise ehitamiseks ei ole vajalik omada kirjalikku nõusolekut ega
ehitusluba.
(6) Ajutisi ehitisi ei tohi ehitada munitsipaalmaale ilma haldaja loata.
§ 17. Kirjalik nõusolek
(1) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m² või muudetakse ehitise tehnosüsteeme (sh kanalisatsioon, küte).
(2) Kirjaliku nõusoleku taotluses võib esitada taotluse mitme väikeehitise ehitamise kohta.
(3) Kui kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab võimaldama taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates.
(4) Kirjaliku nõusoleku taotluse vorminõuded ja esitamise kord on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega ning taotlus asub internetileheküljel: www.ehr.ee
§ 18. Väikeehitise ja ajutise ehitise kasutamine
(1) Väikeehitisel ei ole vaja kasutusluba, v. a. juhul, kui seda kasutatakse elamiseks.
(2) Väikeehitise püstitamise kohta ei pea esitama ehitise teatist, kui taotletakse väikeehitisele kasutusluba.
(3) Ajutise ehituse korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.
(4) Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks.
§ 19. Ehitusluba
(1) Ehitusluba on vallavalitsuse nõusolek:
1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise
teenindamiseks vajalikke rajatisi;
2) laiendada ehitusloale märgitud
ehitist või selle osa;
3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud
ehitist või selle osa;
4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist
või selle osa;
5) püstitada mälestusmärk.
(2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks.
(3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks.
(4) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.
(5) Ehitusloa vorminõuded on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega ning taotlus asub internetileheküljel: www.ehr.ee
§ 20. Ehitusloa väljastamine
(1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks Raasiku Vallavalitsus.
(2) Ehitusloa saamiseks tuleb:
1) esitada ehitusloa taotlus;
2) esitada ehitusprojekt, mis
vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele;
3) tasuda
riigilõiv ja esitada tasumist tõendav dokument.
(3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seadustes ettenähtud ametiasutustega ja isikutega:
1) kohaliku päästeasutusega;
2) rahvatervise seaduse §
12 nimetatud objektide puhul tervisekaitse järelevalveasutusega;
3) riikliku
muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis
asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga;
4) looduskaitsealal või
kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala
valitsejaga;
5) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate
objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide
omanikega;
6) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate
ehitiste puhul naabriga.
(4) Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, v.a käesoleva § lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.
(5) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt.
(6) Ehitusluba veekogudes ehitamiseks ja ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või –rajatise ehitamiseks väljastatakse isikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või sellise asjaõiguslepingu sõlmimist kinnitava kokkuleppe.
(7) Arhitektil on õigus nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne ehitusloa väljastamist :
1) ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist või
2) ehitusuuringut
või selle osa, v.a. riigisaladusega seotud ehitise või
riigikaitselise ehitise ehitamise korral.
(8) Vallavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates.
(9) Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.
(10) Ehitusloa väljastamisest keeldumise põhjused on sätestatud ehitusseaduses § 24 lg 1.
(11) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab võimaldama ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused 5 tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates.
§ 21. Ehitusloa kehtivus
(1) Ehitusluba on tähtajatu, v.a. käesoleva § lõikes 2 nimetatud juhul.
(2) Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates.
(3) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.
§ 22. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui :
1) ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või
keskkonnale;
2) ehitise omanik või ehitist ehitav isik ei täida
ehitusjärelevalve ettekirjutust;
3) ehitusloa taotlemisel on
teadvalt esitatud valeandmeid;
4) ehitusloa omanik taotleb ehitusloa
kehtetuks tunnistamist;
5) muutuvad ehitusloale kantud ehitise
olulised tehnilised andmed;
6) ehitamise käigus muudetakse ehitise
kasutamise otstarvet;
7) ajutise ehitise ehitamise käigus soovitakse
muuta ehitise kasutamise aega.
(2) Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatu vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates.
§ 23. Ehitise kasutusluba
(1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.
(2) Riigisaladusega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja väikeehitisel, v.a. elamiseks kasutataval väikeehitisel, ei pea olema kasutusluba.
(3) Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel.
(4) Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitusregistri veebilehel: www.ehr.ee
(5) Kasutusloa vorminõuded on esitatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.
§ 24. Kasutusloa väljastamine
(1) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.
(2) Kasutusloa saamiseks tuleb:
1) esitada kasutusloa taotlus;
2) esitada ehitusprojekt, mille
kohaselt ehitis on ehitatud;
3) esitada lisaks ehitusprojektile
ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja
või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse
tähenduses või ehitise omaniku või vallavalitsuse kinnitatud koopiad,
kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise
kohustus;
4) esitada dokument, mis tõendab ehitise kasutusele
võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise
kontrolli teostamist;
5) esitada vajaduse korral kirjalik nõusolek
ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks;
6) tasuda
riigilõiv ja esitada tasumist tõendav dokument.
(3) Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab ettenähtud nõuetele. Vallavalitsusel on õigus ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist.
(4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Vallavalitsusel on õigus kaasata ehituse ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.
(5) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada.
(6) Vallavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.
(7) Vallavalitsus peab säilitama kasutusloa väljastamisega seotud dokumente ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.
(8) Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama omanikud ühiselt.
(9) Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.
(10) Ehitise kasutusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.
(11) Ehitise ülevaatuse kord on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.
(12) Kasutusloa väljastamisest keeldumise põhjused on sätestatud ehituseaduses § 34 lg 1.
(13) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab kasutusloa väljastaja võimaldama kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates.
§ 25. Kasutusloa kehtivus
(1) Kasutusluba on tähtajatu, v.a ajutise ehitise kasutusluba, mis kehtib 5 aastat.
§ 26. Kasutusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Kasutusluba tunnistatakse kehtetuks, kui :
1) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale;
2) ehitise
omanik ei täida ehitusjärelevalve ettekirjutust;
3) kasutusloa
taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid;
4) ehitis on lammutatud.
(2) Ehitise omanikul on õigus esitada taotlus kasutusloa kehtetuks tunnistamise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel.
(3) Vallavalitsus tunnistab käesoleva § lõikes 1 nimetatu korral kasutusloa kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või lõikes 1 nimetatu vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates.
VI Peatükk
KESKKONNAKAITSE EHITAMISEL JA EHITISTE KASUTAMISEL
§ 27. Veekaitse nõuded
(1) Kavandatud ehitised ja rajatised ei tohi endaga kaasa tuua pinnasevee loodusliku taseme muutumist ega kahjustada põhjavett.
(2) Üldplaneeringuga määratud tiheasustusaladel on reovee pinnasesse immutamine ja veekogusse juhtimine keelatud ning kanalisatsiooni puudumisel peavad sellistel aladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Üksikelamu heitvete kogumiskaev peab olema veekindel ja mahuga vähemalt 10 m³ ning asuma hoonetest vähemalt 5 m kaugusel.
(3) Hajaasustusaladel, kus põhjavesi on geoloogiliselt kaitstud, peab reovee enne immutamist vähemalt omapuhastiga bioloogiliselt puhastama. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Imbväljaku kaugus puurkaevust peab olema vähemalt 50 m. Omapuhasti ja imbsüsteem peavad paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.
(4) Omapuhasti ja imbsüsteemi paigaldamiseks on vajalik keskkonnaspetsialisti kooskõlastus.
VII Peatükk
EHITUSJÄRELEVALVE
§ 28. Ehitusjärelevalve
(1) Ehitusjärelevalve käesoleva määruse tähenduses on:
1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse
kontrollimine;
2) ehituslubade väljaandmine;
3) kasutuslubade
väljaandmine;
4) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine;
5) ehitise
nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;
6) ettevõtja
nõuetele vastavuse kontrollimine;
7) ehitistega toimunud
avariide põhjuste uurimise korraldamine;
8) ettekirjutuste
tegemine vastavalt oma pädevusele.
(2) Ehitise ülevaatuse viib läbi vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik, kes juhindub oma tegevuses majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002.a määrusest nr 11 „Ehitise ülevaatuse kord“ (RTL 2002, 133, 1951).
VIII Peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 29. Menetlus
Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, välja arvatud juhul, kui planeerimisseadus või ehitusseadus näeb ette teistsugust menetluskorda .
§ 30. Vastutus määruse rikkumise eest
Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.
§ 31. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Raasiku Vallavolikogu 19.03.1996.a määrusega nr 19 kinnitatud “Raasiku valla ehitusmäärus.”
§ 32. Määruse avalikustamine
Määrus avalikustatakse Raasiku valla põhimääruses sätestatud korras.
§ 33. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a.
Volikogu esimees Kaido KIRSIP |