Vastutav ministeerium: Kliimaministeerium

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme „Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine” rakendamiseks toetuse andmise tingimused

Vastu võetud 25.11.2009 nr 63
RTL 2009, 88, 1275
jõustumine 07.12.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel, kooskõlas selle seaduse §-ga 13 ja Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 « Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 5 punktiga 2.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõikele 3 kinnitatud Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna «Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine» meetme «Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine» (edaspidi meede) rakendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord avatud taotlemisel ning toetuse kasutamise tingimused.

§ 2.   Mõisted

  (1) Määruses kasutatakse mõisteid struktuuritoetuse seaduse ja muude valdkondlike õigusaktide tähenduses.

  (2) Käesoleva määruse tähenduses:
  1) taotlus on rakendusüksuse kehtestatud vormi kohane dokument koos § 11 lõikes 3 nõutavate lisadega;
  2) kinnituskiri on toetuse saaja kirjalik, rakendusüksuse nõutavas sõnastuses kinnitus, et toetuse saaja on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning valmis projekti eesmärgipäraselt ellu viima;
  3) keskkonnahariduse alane tegevus on: riiklike õppekavade keskkonna ja säästva arenguga seotud läbivaid teemasid toetavate õppeprogrammide teostamine, huviharidus loodusvaldkonnas, täiskasvanute koolitusasutuste koolitusluba eeldav keskkonna- ja keskkonnaharidusteemaline täiendusõpe, osalemine rahvusvahelistes keskkonnahariduse arendamise koostööprojektides, õpilaste osalemine rahvusvahelistes ja riigisisestes keskkonnateemalistes uurimuslikes programmides või keskkonna- ja keskkonnahariduse alase teabe regulaarne ja organiseeritud vahendamine infopunkti või teabekogu baasil;
  4) huviharidus on eri vanuses sihtrühmadele suunatud kindlate programmide alusel eesmärgipäraselt organiseeritud aktiivõpe loodusvaldkonnas;
  5) formaalharidus on alusharidus, üldharidus, kutseharidus ja kõrgharidus;
  6) õppeprogramm on keskkonnaharidustegevuses kasutatav kindla mahu, sisu ja metoodikaga õpetamise alus;
  7) õuesõpe on aktiivõppe meetodil õppimine väliskeskkonnas vahetu kogemise, isetegemise ja kogetu teistele vahendamise teel;
  8) aktiivõppe meetod on õppemeetod, mis on suunatud praktiliste õppetundide andmiseks, kus õpetaja selgitab ja kinnistab teoreetilisi lähtekohti kogemusõppe ja uurimistegevuse kaudu (näiteks rühmatöö, avatud ruumi meetod, seikluskasvatus, storyline-meetod).

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk

  Toetuse andmise eesmärk on parandada ja ühtlustada keskkonnahariduse kättesaadavust selleks sobiva infrastruktuuri arendamise kaudu.

§ 4.   Rakendusasutus ja rakendusüksus

  (1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 5 punktile 2 Keskkonnaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 6 punktile 1 sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 5.   Toetatav tegevus

  (1) Toetust antakse:
  1) keskkonnahariduse vajadustele vastava hoone või rajatise ehitamiseks või kinnisasja soetamiseks, mille esmane kasutusfunktsioon on keskkonnahariduslik tegevus;
  2) selliste ruumide kohandamiseks, ümberehitamiseks ja renoveerimiseks, mille esmane kasutusfunktsioon on keskkonnahariduslik tegevus, ja selleks vajalikuks ehitusprojekteerimiseks;
  3) sellise mööbli, õppevahendite ja seadmete soetamiseks, mille esmane kasutusfunktsioon on keskkonnahariduslik tegevus;
  4) õuesõpet toetava infrastruktuuri rajamiseks, mille esmane kasutusfunktsioon on keskkonnaharidustegevus;
  5) sellise liiklusvahendi soetamiseks või sisustamiseks, mille esmane kasutusfunktsioon on keskkonnaharidustegevus;
  6) keskkonnahariduse vajadustele vastava hoone või rajatise, mille esmane kasutusfunktsioon on keskkonnahariduslik tegevus ja mis on rajatud või rekonstrueeritud enne 2003. aastat ümberehitamiseks või spetsiaalvahendi soetamiseks, et tagada liikumispuudega inimeste ligipääs hoonele või rajatisele.
[RT I, 28.10.2014, 8 - jõust. 31.10.2014]

  (2) Meetme raames ei toetata:
  1) loodusesse eraldiseisvate rajatiste rajamist, renoveerimist ja ümberehitamist, kui see ei ole otseselt seotud käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 3 loetletud keskkonnaharidustegevusega;
  2) formaalhariduse infrastruktuuri arendamist ja õppevahendite soetamist, kui see ei ole otseselt seotud käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 3 loetletud keskkonnaharidustegevusega.

§ 6.   Riigiabi andmise reeglite kohaldamine

  Käesoleva meetme raames antav toetus ei ole riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 tähenduses.

§ 7.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpupäev sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise tähtpäev ega lõpp hilisem kui 31. detsember 2015.
[RT I, 28.10.2014, 8 - jõust. 31.10.2014]

§ 8.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on:
  1) projekti kulud, mis tehakse meetme ja projekti eesmärkide saavutamiseks vahetult § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimisel;
  2) personali- ja üldkulud kuni 10% ulatuses projekti abikõlblike kulude kogumahust ja loetelust, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblikkuse määrus) §-s 3;
  3) kinnisasja ostmine abikõlblikkuse määruse §-s 9 ja § 15 punktis 11 sätestatud tingimustel;
  4) kasutatud seadme ostmine abikõlblikkuse määruse §-s 10 sätestatud tingimustel;
  5) juriidilise nõustamise tasud, notaritasud, tehnilise või finantsekspertiisi kulud ning raamatupidamiskulud, kui need on otseselt seotud § 5 lõikes 1 nimetatud tegevusega ning on vajalikud selle tegevuse ettevalmistamiseks või rakendamiseks;
  6) ehitusliku projekteerimise või ehitusprojektide ekspertiisikulud kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust;
  7) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 5 nimetatud liiklusvahendi ostmine.

  (2) Abikõlblikud kulud peavad olema projekti elluviimiseks vajalikud, mõistlikud, põhjendatud ning tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil.

  (3) Abikõlblikud ei ole kulud, mis on loetud mitteabikõlblikeks nõukogu määruses (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25–78), samuti nõukogu määruses (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1–11) ning abikõlblikkuse määruses.

§ 9.   Toetuse määr ja meetme eelarve

  (1) Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseeringu minimaalne määr on 10% abikõlblikest kuludest.

  (2) [Kehtetu - RT I, 28.10.2014, 8 - jõust. 31.10.2014]

  (3) Eraldatav toetus koos taotleja omafinantseeringuga peab katma projekti abikõlblikud kulud.

  (4) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt ja teistest fondidest saadud tagastamatut abi.

  (5) Projekti toetuse maksimaalne määr ja toetuse summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (6) Meetme ja taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutuse juht.

3. peatükk TAOTLEJALE JA TAOTLUSE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED 

§ 10.   Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Toetust võivad taotleda (edaspidi taotleja):
  1) Keskkonnaamet;
  2) Eesti Loodusmuuseum;
  3) Riigimetsa Majandamise Keskus;
  4) kohalikud omavalitsused;
  5) kohalike omavalitsuste hallatavad asutused;
  6) kõrgkoolid või kõrgkoolide asutused;
  7) Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad asutused;
  8) mittetulundusühingud;
  9) sihtasutused.

  (2) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised:
  1) taotleja peab vastama struktuuritoetuse seaduse § 14 lõike 1 punktides 1–7 ja 9 loetletud nõuetele;
  2) taotleja tegeleb regulaarselt ja organiseeritult vähemalt ühega § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud keskkonnaharidustegevuse liikidest;
  3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
  4) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt.

§ 11.   Toetuse taotlus

  (1) Toetuse taotlemiseks peab taotleja esitama taotluse ning lisama sellele lõikes 3 nõutavad dokumendid. Taotlusvorm koos selle täitmise juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse veebilehel www.kik.ee hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

  (2) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised:
  1) taotlusvormi on allkirjastanud taotleja või tema esindusõiguslik isik ja taotlusele on lisatud esindusõigust tõendav dokument;
  2) taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ning seotus §-s 3 nimetatud eesmärgiga;
  3) toetuse kasutamise tegevus- ja ajakava peab olema reaalselt teostatav §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse perioodil;
  4) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkidega ning vastama käesolevas määruses nõutavale omafinantseeringu määrale;
  5) taotluses planeeritud tegevus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.

  (3) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid või põhjendama nende lisamata jätmist:
  1) projekti eelarve aluseks olevad võrreldavad hinnapakkumised ja nende aluseks oleva lähteülesande või hanke dokumendid või põhjendatud juhtudel maksumuse kalkulatsioon ning põhjendused;
  2) projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu olemasolu tõendavad dokumendid;
  3) mittetulundusühingutel ja sihtasutustel põhikirja koopia;
  4) dokumendid, mis tõendavad projekti tegevustega seotud kinnisasja, maatüki või ehitise või nende osaomandit või eelnimetatute kasutusõigust abikõlblikkuse perioodil ning viie aasta jooksul selle lõppemisest;
  5) kinnisasja ostu korral sõltumatu kvalifitseeritud hindaja eksperdihinnang, mis on antud kuni 90 kalendripäeva enne taotluse esitamist;
  6) maksuameti tõend maksuvõlgade puudumise või nende ajatamise ja maksegraafiku kohase tasumise kohta, mis ei tohi olla välja antud varem kui 15 tööpäeva enne taotluse rakendusüksuses registreerimise päeva;
  7) kinnitus, et taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
  8) taotleja või tema hallatava asutuse keskkonnahariduse sisu ja mahtu tõendavad dokumendid paberil või elektroonsel andmekandjal, sealhulgas taotlemise aasta ja taotlemise aastale eelneva aasta tegevusaruanne, õppeprogrammide lühikirjeldused, looduse valdkonna huvikooli põhimäärus, looduse valdkonna huvikooli või huviringide õppekavad, keskkonnahariduse pädevusega töötajate nimistu;
[RT I, 28.10.2014, 8 - jõust. 31.10.2014]
  9) asjakohane arengudokument, mis väljendab taotleja keskkonnahariduse arendamise eesmärke ja tegevust nende saavutamiseks;
  10) rajatava või väärindatava infrastruktuuri pärast projektperioodi lõppu esmase kasutusfunktsiooniga keskkonnaharidustegevuseks kasutamise võimaluste riskianalüüs, mis peab muuhulgas sisaldama analüüsi metoodika kirjeldust ja riskide maandamise meetmeid;
  11) projektijuhi ja projekti elluviimisesse kaasatud spetsialistide elulookirjeldused (sh investeeringuprojektide rakendamise ja keskkonnaharidustegevuse kogemuse lühikirjeldus);
  12) [kehtetu - RT I, 28.10.2014, 8 - jõust. 31.10.2014]

  (4) Lõike 3 punktis 12 nimetatud analüüsi metoodika kehtestab rakendusüksus hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise ajaks.

  (5) Lõike 3 punktis 12 nimetatud analüüsi nõue ei kohaldu alla 1 000 000-eurose kogumaksumusega projektidele, mille vara abil pakutava teenuse või toote tarbimise eest enamik tarbijatest viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest tasu ei maksa, või kui on tegu vara rekonstrueerimisega «Ehitusseaduse» § 2 lõike 8 mõistes või remonttöödega.

  (6) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavat informatsiooni taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE RAKENDUSÜKSUSES 

§ 12.   Taotluse esitamine

  (1) Taotlusvooru väljakuulutamise korraldab meetme rakendusüksus. Informatsioon taotlusvooru kohta avaldatakse vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva vähemalt kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse kodulehel.

  (1¹) Teises taotlusvoorus saab esitada taotlusi vaid käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse rahastamiseks.
[RT I, 28.10.2014, 8 - jõust. 31.10.2014]

  (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotlusvooru tähtpäevaks, mis nimetatakse väljakuulutamise teates.

  (3) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitatud taotlus tagastatakse taotlejale läbivaatamata.

  (4) Taotlused saadetakse rakendusüksusesse posti teel, tuuakse rakendusüksusesse käsipostiga või saadetakse e-postiga digitaalallkirjaga rakendusüksuse nimetatud aadressile. Paberil taotlus esitatakse allkirjastatuna ühes eksemplaris. Paberil taotlusele lisatakse taotlus ka elektrooniliselt. Elektrooniliselt esitatava eksemplari failid peavad olema töödeldavas teksti- või tabelformaadis.

§ 13.   Taotluse menetlemine rakendusüksuses

  Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb:
  1) taotluse registreerimisest;
  2) taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisest;
  3) taotluse hindamisest;
  4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

§ 14.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust struktuuritoetuste seaduse § 15 lõikes 1 ja käesoleva määruse §-s 11 ning taotleja vastavust struktuuritoetuste seaduse § 14 lõike 1 punktides 1–7 ja 9 ning käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

  (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab struktuuritoetuse seaduse § 14 lõike 1 punktides 1–7 ja 9 ning käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 ja käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud asjaoludest.

  (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning saadab selle viivitamata taotlejale.

§ 15.   Taotluse hindamise kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid §-s 16 esitatud hindamiskriteeriumite alusel rakendusüksuse kehtestatud korras. Hindamine toimub vastavalt rakendusasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud hindamisjuhendile.

  (1¹) Teise taotlusvooru esitatud taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 5 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel jättes arvestamata hindamiskriteeriumide osakaalud koondhindes.
[RT I, 28.10.2014, 8 - jõust. 31.10.2014]

  (2) Hindamiskriteeriumite alusel saadud hindepunktid summeeritakse koondhindeks ning selle tulemusena tekib taotluste paremusjärjestus koondhinde kahanemise järgi. Paremusjärjestuses eespool olevate taotluste rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus rakendusasutuse juhi kehtestatud taotlusvooru eelarve võimalustest lähtuvalt.

§ 16.   Taotluse hindamise kriteeriumid

  (1) Taotluse hindamiskriteeriumid on järgmised:
  1) projekti mõju keskkonnaharidustegevuse mahu suurenemisele, keskkonnahariduse kättesaadavuse parandamisele, sh regiooni aspektist. Hindamiskriteeriumi osakaal koondhindes on 30%. Hindamiskriteeriumit kohaldatakse järgmiste allkriteeriumite kaudu: projekti mõju ulatus, taotleja keskkonnahariduse alane võimekus,taotleja tegevuse maht riiklikke õppekavasid toetavate programmide teostamise osas, taotleja tegevuse maht loodusvaldkonnas huvihariduse pakkumise osas, taotleja tegevuse maht täiskasvanute koolitusasutuste koolitusluba eeldava täiendusõppe osas. Allkriteeriumite raames hinnatakse projekte 0–5 hindepunktiga;
  2) projekti mõju keskkonnahariduse mitmekülgsuse (multifunktsionaalsuse) suurendamisele. Hindamiskriteeriumi osakaal koondhindes on 25%. Hindamiskriteeriumit kohaldatakse järgmiste allkriteeriumite kaudu: õppetegevuse mitmekesisus, õppemetoodikate mitmekesisus, õppekava toetavate õppeprogrammide ainevaldkondade mitmekesisus, projekti mõju taotleja keskkonnaharidusalase võimekuse tõusule, sh tegevuse mitmekesistamisele. Allkriteeriumite raames hinnatakse projekte 0–5 hindepunktiga;
  3) projekti mõju keskkonnaharidusalase koostöö edendamisele. Kriteeriumi raames hinnatakse osalemist keskkonnahariduse alases võrgustik-koostöös. Kriteeriumi raames hinnatakse projekte 1–5 hindepalliga. Hindamiskriteeriumi osakaal koondhindes on 10%;
  4) projekti uuenduslikkus ehk loodav lisandväärtus keskkonnaharidustegevuse edendamisele. Kriteeriumi raames hinnatakse projekte 1–5 hindepunktiga. Hindamiskriteeriumi osakaal koondhindes on 10%;
  5) projekti teostatavus ja jätkusuutlikkus. Hindamiskriteeriumi osakaal koondhindes on 25%. Hindamiskriteeriumit kohaldatakse järgmistele allkriteeriumitele: taotleja eelnev kogemus investeerimisprojekti elluviimisel, taotleja valmisolek projekti tegevuse käivitamiseks, taotleja võimekus kasutada toetuse abil rajatavat infrastruktuuri keskkonnahariduse andmiseks pärast projektiperioodi lõppu. Allkriteeriumite raames hinnatakse projekte 1–5 hindepunktiga.

  (2) Allkriteeriumite hindepallidest arvutatakse hindamiskriteeriumi hindepunktide keskmine. Hindamiskriteeriumi raames saadud hindepunktide keskmine korrutatakse hindamiskriteeriumi osakaaluga. Saadud tulemused summeeritakse projekti koondhindeks.

  (3) Võrdsete hindepunktidega taotlused järjestatakse pingeritta lähtudes järgnevatest kriteeriumitest alljärgnevas järjekorras:
  1) taotlus, mille kavandatav tulem parandab keskkonnahariduse kättesaadavust suuremale hulgale siht- ja huvirühmadest;
  2) taotlus, mille kavandatav tulem haarab keskkonnahariduse koostöösse rohkem haridus-, omavalitsus- või teisi asutusi;
  3) taotlus, mille kavandatav tulem sisaldab rohkem ökoloogilisi ehituslahendusi;
  4) taotlus, mille kavandatav tulem võimaldab võrreldes projektieelse perioodiga võtta kasutusele rohkem uusi õpetamise metoodikaid.

§ 17.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juht hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Rakendusüksus võib põhjendatud juhtudel menetluse aega pikendada.

  (2) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve tõttu, võib rakendusasutus taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
  3) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
  4) toetuse saaja ja tema andmed;
  5) projekti nimetus ja kogumaksumus;
  6) erisused võrreldes toetuse taotluses esitatud tegevuse või eelarvega;
  7) projekti abikõlblikkuse perioodi alguse ja lõpu kuupäev;
  8) toetuse summa Eesti kroonides ja selle maksimaalne osakaal (%) projekti abikõlblikest kuludest;
  9) omafinantseeringu summa Eesti kroonides ja selle minimaalne osakaal (%) projekti abikõlblikest kuludest;
  10) aruandluse tingimused ja kord;
  11) otsuse vaidlustamise kord;
  12) muud õigusaktides sätestatud asjaolud.

  (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui nõuetele vastav taotlus:
  1) on vähemalt ühe §-s 16 nimetatud hindamiskriteeriumi allkriteeriumi alusel saanud hinde 0;
  2) jääb taotluste menetlemise tulemusel moodustunud paremusjärjestuses väljapoole taotluste rahastamise eelarvet.

  (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–5 ja 11 sätestatud asjaolud ning taotluse rahuldamata jätmise põhjused.

  (6) Rakendusüksus edastab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale (saajale) viivitamata kirjalikul või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ning otsuse koopia rakendusasutusele.

  (7) Koos taotluse rahuldamise otsusega edastab rakendusüksus toetuse saajale allkirjastamiseks kinnituskirja vormi. Kui toetuse saaja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja rakendusüksusele allkirjastatult hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.

  (8) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

5. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 18.   Toetuse saaja kohustused

  (1) Toetuse saaja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi, sealhulgas:
  1) esitama rakendusüksuse nõutud teabe etteantud vormis ja tähtaegadel;
  2) järgima «Riigihangete seaduse» §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid, juhul kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» mõistes;
  3) esitama «Riigihangete seaduse» tähenduses rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete korral enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele hankedokumentide eelnõud;
  4) esitama koos toetuse väljamaksetaotlusega hankemenetlust tõendavad dokumendid;
  5) viivitamata teavitama rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti elluviimist takistavatest asjaoludest, samuti projektiga seotud kohtumenetlusest või selle võimalikkusest ja toetuse saaja esitatud riigihangete tulemuste vaidlustustest;
  6) viivitamata teavitama rakendusüksust projekti odavnemisest või kallinemisest.

  (2) Toetuse saaja esitab informatsiooni rakendusüksusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 19.   Toetuse väljamaksed ja kasutamise aruanded

  (1) Toetuse väljamakse tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23, rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» (edaspidi väljamaksete määrus) ning taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud tingimustele.

  (2) Toetuse võib põhjendatud juhul enne kohustuse tekkimist välja maksta struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 4⁵ ja väljamaksete määruse §-s 9¹ sätestatud tingimustel.

  (3) Enne kuludokumentide tasumist, tingimusel et omafinantseering on tasutud, võib toetuse väljamakse teha töövõtjale, kauba tarnijale või teenuse osutajale.

  (4) Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutavate lisadokumentidega.

  (5) Väljamakse aluseks on väljamakse taotlus, mille toetuse saaja esitab rakendusüksusele koos käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud lisadega.

  (6) Väljamakse taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid ning asjakohased lepingud;
  2) kuludokumentide nimekiri, juhul kui taotluse rahuldamise otsuses on nimekiri ette nähtud;
  3) kuludokumendid väljamaksete määruse mõistes, millele lisatakse osutatud teenuse või tehtud töö või tarnitud kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
  4) kulu tasumist tõendav dokument;
  5) projekti kulude raamatupidamises kajastamist tõendavad dokumendid.

  (7) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul esitatud väljamakse taotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, hankedokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele, struktuuritoetuse seadusele ja selle rakendusaktidele, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.

  (8) Viimane väljamaksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Viimane väljamakse, mis moodustab 5% projektile antava toetuse kogumäärast, tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on projekti lõpparuande heaks kiitnud. Viimane väljamakse tehakse tasutud kuludokumentide alusel.

  (9) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
  2) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks;
  3) projekt on seotud tagasimaksemenetlusega;
  4) toetuse saaja on talle puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse jätnud tähtajaks täitmata.

  (10) Rakendusüksus edastab viivitamata toetuse saajale lõikes 9 nimetatud otsuse kirjalikul või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

  (11) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta aruanded vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.

§ 20.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Struktuuritoetuse seaduse § 18 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel esitab toetuse saaja põhjendatud avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks (edaspidi avaldus).

  (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet võib toetuse saaja ilma avaldust esitamata muuta põhjendatud juhul, kui projekti eelarvet muudetakse kuluartikli kaupa vähem kui 10% ulatuses abikõlblikest kuludest, kusjuures projekti eelarve ei suurene. Seejuures peab toetuse saaja eelnevalt rakendusüksust muudatusest ja põhjendusest teavitama.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse teeb rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest arvates ning saadab otsuse viivitamata toetuse saajale. Juhul kui rahuldamise otsuse muutmine eeldab toetuse saajalt täiendavate andmete nõudmist või rakendusüksuselt täiendavat ekspertiisi, pikeneb avalduse menetlemise aeg täiendavate dokumentide esitamiseks või ekspertiisiks vajaliku aja võrra.

  (4) Kui rakendusüksus ei rahulda avaldust, on toetuse saaja kohustatud ellu viima projekti vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.

  (5) Kui toetuse saaja ei ole nõus projekti avalduse rahuldamata jätmise korral ellu viima, on toetuse saaja kohustatud sellest rakendusüksusele viivitamata teatama. Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktile 5.

  (6) Projekti maksumuse suurenemise korral hindab rakendusüksus selle põhjendatust ja vastavust struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 4 sätestatud tingimustele ning vajadusel teeb rakendusasutusele ettepaneku taotlusvooru eelarvet suurendada.

  (7) Kui toetuse saajal ei ole mõjuval põhjusel võimalik alustada projekti elluviimist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule, on toetuse saajal võimalik taotleda rakendusüksuselt projekti pikendamist maksimaalselt 6 kuu võrra.

  (8) Juhul kui toetuse saaja ei alusta projekti elluviimist 6 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

§ 21.   Vabanenud vahendite kasutamine

  Projekti eelarve muutmise või projekti teostamisest loobumise tõttu vabanenud raha lisatakse järgmises taotlusvoorus jagatavale toetusele.