Teksti suurus:

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” ja sellega seonduvate määruste muutmine

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:31.10.2016
Avaldamismärge:RT I, 28.10.2016, 1

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” ja sellega seonduvate määruste muutmine

Vastu võetud 21.10.2016 nr 47

Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 35 lõigete 2 ja 3, § 36 lõike 1, riigieelarve seaduse § 6 lõike 5, § 10 lõike 2, § 12 lõike 2, § 22 lõike 4, § 29 lõike 4, § 33 lõike 6, § 35 lõike 4 ja § 64 lõike 4 ning täitemenetluse seadustiku § 211 alusel.

§ 1.  Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” muutmine

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruses nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend”;

2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel.”;

3) määruses asendatakse läbivalt sõnad „Eesti hea raamatupidamistava” sõnadega „Eesti finantsaruandluse standard” vastavas käändes;

4) määruses asendatakse läbivalt vastavas käändes sõna „kohustus” sõnaga „kohustis”, välja arvatud § 12 lõikes 4 ja § 38 lõikes 3, sõna „võlakohustus” sõnaga „võlakohustis”, sõna „netokohustus” sõnaga „netokohustis”, sõna „tagasimaksekohustus” sõnaga „tagasimaksekohustis”, sõna „maksukohustus” sõnaga „maksukohustis”, sõna „sotsiaalmaksukohustus” sõnaga „sotsiaalmaksekohustis”, sõna „töötuskindlustusmaksekohustus” sõnaga „töötuskindlustusmaksekohustis”, sõna „kapitalirendikohustus” sõnaga „kapitalirendikohustis”, sõna „laenukohustus” sõnaga „laenukohustis”, sõna „faktooringkohustus” sõnaga „faktooringkohustis”, sõna „finantskohustus” sõnaga „finantskohustis”;

5) määruses asendatakse läbivalt sõnad „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” sõnadega „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” vastavas käändes;

6) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „31. märtsil” tekstiosaga „15. mail”;

7) paragrahvi 11 lõikes 7 asendatakse sõna „Rahandusministeeriumile” sõnadega „Riigi Tugiteenuste Keskusele”;

8) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Mitterahalise sissemakse objekti saaja võtab võõrandatava vara arvele õiglases väärtuses, mida käsitletakse hariliku väärtusena äriseadustiku ja riigivaraseaduse tähenduses, vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 41–45.”;

9) paragrahvi 18 lõige 43 sõnastatakse järgmiselt:

„(43) Õiglaseks väärtuseks loetakse üldjuhul turuväärtus, arvestades sõlmitava lepingu tingimusi, kui vara on edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks ja üleandmise eesmärgiks on tagasirent. Kui rendileping sõlmitakse samasse konsolideerimisgruppi kuuluva üksusega, siis loetakse õiglaseks väärtuseks vara raamatupidamisväärtus üleandja bilansis.”;

10) paragrahvi 25 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Analoogselt muudetakse eelarve liiki tagantjärele raamatupidamise õiendi alusel ka muudel juhtudel, kui see on otstarbekas arvestuse liigse keerukuse vältimiseks.”;

11) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused, v.a Kaitsevägi ja välisesindused, kasutavad maismaasõidukitega seotud tehingute kajastamisel riigi ühtses majandustarkvaras SAP arvestusobjekti „Ressurss/kulukoht” koode, mis määratakse igale omandis olevale või renditud või tasuta kasutusse saadud sõidukile. Koodi nimetusse märgitakse sõiduki kategooria, kasutusotstarve, kasutamist lubava tehingu liik, sõiduki mark ja mudel. Kulud on lubatud jätta sõidukite kaupa jaotamata, kui see on põhjendatud arvestuse liigse keerukuse vältimiseks.

(5) Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused, v.a Kaitsevägi ja välisesindused, kasutavad maismaasõidukitega seotud kulude ja täiendava informatsiooni kajastamisel riigi ühtses majandustarkvaras SAP lisaks käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud kontoplaani kontodele järgmisi allkontosid:
1) 55130810 Taksokulud;
2) 55130811 Ühistranspordi kasutamise kulud;
3) 55130901 Parkimiskulud;
4) 55130902 GPS seire ja broneerimissüsteemi kulud;
5) 55130903 Lisavarustuse ja eriseadmete kulud;
6) 96000040 M ja N kategooria sõidukite odomeetri näit.”;

12) paragrahvi 41 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.”;

13) paragrahvi 48 lõige 101 sõnastatakse järgmiselt:

„(101) Kui rendileping sõlmitakse ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahel, siis klassifitseeritakse rendileping arvestuse lihtsustamise eesmärgil kasutusrendiks.”;

14) paragrahvi 48 lõige 102 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 15 ja 16 järgmises sõnastuses:

„(15) Seoses materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bioloogilise vara soetusmaksumuse piirmäära tõstmisega 5 000 euroni kantakse sellest väiksema soetusmaksumusega varaobjektid hiljemalt 31.12.2016 seisuga bilansist välja, kasutades rahavoo koodi 12 ja kajastades jääkväärtuse amortisatsioonikuluna.

(16) Ühises konsolideerimisgrupis kapitalirendina kajastatud renditehingud arvestatakse seisuga hiljemalt 31.12.2016 ümber kasutusrendiks järgmiselt:
1) rentnik kannab hooned, rajatised ja muud kinnisvaraobjektiga lahutamatult seotud varad soetusmaksumusega alates 5 000 eurost ning kapitalirendikohustuse bilansist tagasiulatuvalt välja ning arvestab ümber võrdlusandmed, kajastades tasutud rendimaksed rendikuluna ning eemaldades põhivara kulumi ja intressikulu. Kui rentnik kajastas bilansis remondifondi, arvestab ta selle tagasiulatuvalt rendikuluks. Kui rentnik oli teinud ettemakseid, ajatatakse need rendiperioodi jooksul rendikuluks;
2) rendileandja võtab tagasiulatuvalt, lähtudes rentniku poolt bilansist väljaviidavate hoonete, rajatiste ja muude kinnisvaraobjektiga lahutamatult seotud varade soetusmaksumusest, arvele materiaalse põhivara ja arvestab kulumit alates kapitalirendi alguskuupäevast. Rendileandja muudab tagasiulatuvalt võrdlusandmeid, eemaldades kapitalirendinõude ja intressitulu, asendades need materiaalse põhivara ja selle kulumiga ning kajastades renditasu perioodi rendituluna. Kui rendileandja kajastas bilansis remondifondi, arvestab ta selle tagasiulatuvalt rendituluks. Kui rendileandja oli saanud ettemakseid, ajatatakse need rendiperioodi jooksul rendituluks;
3) kui rahavoo kood on nõutav, kasutatakse ümberarvestuste kajastamisel rahavoo koodi 28;
4) kui rendileandja algne kapitalirendinõue sisaldas ainult maa õiglast väärtust, siis vormistatakse täiendavad dokumendid hoonete, rajatiste ja muude kinnisvaraobjektiga lahutamatult seotud varade mitterahalise sissemakse hindamiseks ja rendileandjale üleandmise kajastamiseks, lähtudes rentniku bilansilisest jääkmaksumusest arvestuspõhimõtte muutmise kuupäeva seisuga. Rendileandja ja rentnik lepivad sel juhul kokku ka kulumi arvestamise perioodi, milleni arvestab kulumit rentnik ja millest alates arvestab kulumit rendileandja.”;

16) määruse lisa 1 „Kontode koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud);

17) määruse lisa 2 „Tehingupartnerite koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud);

18) määruse lisa 3 „Tegevusalade koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud);

19) määruse lisa 5 „Rahavoo koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud).

§ 2.  Rahandusministri 1. juuli 2014. a määruse nr 24 „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika” muutmine

Rahandusministri 1. juuli 2014. a määruse nr 24 „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika” §-s 2 asendatakse sõnad „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” sõnadega „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend”.

§ 3.  Rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri” muutmine

Rahandusminister 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri” muutmine § 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” sõnadega „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend”.

§ 4.  Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator” muutmine

Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator” § 14 lõikes 2 asendatakse sõnad „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” sõnadega „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend”.

§ 5.  Rahandusministri 4. veebruari 2016. a määruse nr 9 „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord” muutmine

Rahandusministri 4. veebruari 2016. a määruse nr 9 „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord” § 11 lõikes 1 ja § 14 lõikes 2 asendatakse sõnad „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” sõnadega „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend”.

§ 6.  Määruse jõustumine

Käesoleva määruse § 1 punktid 1–3 ja 5 ning §-d 2–5 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.

Sven Sester
Rahandusminister

Veiko Tali
Kantsler

Lisa 1 Kontode koodid

Lisa 2 Tehingupartnerite koodid

Lisa 3 Tegevusalade koodid

Lisa 5 Rahavoo koodid

/otsingu_soovitused.json